Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Ádebiyet 1502 5 pikir 15 Qarasha, 2022 saghat 11:49

Aqyn degen pendemin

Alatau men Ýnsizdik
(Dinmúhamet Qonaev atamyzdyng ruhyna arnaymyn!)

Alatau kim aitpady saghan aryz?
Baurynnan kóshti taghy sary ala kýz.
Ghasyrlar qonyrauyn ýnsiz tyndap,
Túlghannan túrady әr kez tarap anyz.

Sezimderin sәbiydey ingәlatyp,
Aqyndar jýr jyrlary qúmgha batyp,
Ýnsizdikke sendegi qalay siyar,
Eteginde tang jatyr shulap atyp...

Alatauym, shyndarmen iyqtasyp,
Arayly kýn, túratyn sýiip tasyn.
Alasarmas ruhyma arqau bolghan,
Qansha ýnsiz bolsang da biyik basyn.

Qatparyna jazylghan esimderi,
Mandayynnan anqyghan esil demi,
Sen babamnyng asqaqtyq aighaghysyn,
Túrghan úly dalanyng tósindegi.

Jýrekteri júqaryp, ary kemip,
Barady elim ottargha janyp erip.
Ne aitasyng Alatau til qatshy bir,
Halyq edik, shyn qaysar jany berik!

Joldan taymay jýrsemde baba salghan,
Jalghanym bar janyma jara salghan,
Mynau úly dalagha ne aitasyn?
Adamdary kýn sayyn alasarghan...

xxx

‎Kókjiyekterge sozylghan kerim qúlashy,
‎Úlanghayyr osynau dala, nening kuәsi!? ‎
"Úrpaghym úyatsyz bolmasyn" dep tilegen,
‎Áulie babalardyn, bәlkim, senim-dúghasy. ‎

Olardyng jýregi núrly, haq tәnir tekti, ‎
Ar-namys degen iman baqta býrlepti. ‎
Taghylym tamyrlarynan sanagha sinirgen,
‎Qúdayshyl qasiyetterdi «saqta, bil»! depti.

San tarih sandughashtary әn salghanda maqtap,
‎Ol jyrlardy alghan tarlan taular da jattap.
‎Sóz sәulesimen súnghyla ósiyetterin,
‎Kim ýshin qaldyrghan sonda jalghangha qattap?

Ruhaniyaty aspaghan ruly armannan,
‎Týnilem nege, týndigi týruli tandardan?!
‎Ólekshin-ruhymnyng ózegin nemen jalgharmyn,
‎Óz júrtynda túryp óz tilinde úludan qalghan...

Jolaushynyng jýregi

‎Ol әnin tyndaydy,
qústardyng qanatynan,
‎Sanasyn sәndeydi,
saghynysh saghatynan.
‎Ertegiden estiydi,
Bolashaq barabanyn,
‎Oygha auyr túnshyghady,
jamylsa dala túman.

Saghymdar arasynan
sәti kóp syr týsingen,
‎Quanysh qúshaghy,
shyqqan kýn búlt ishinen.
‎Dýnie dýmshelerinen,
qayghysy qabattalyp,
‎Kónili kókke úshady,
sәbiyler kýlkisinen.

‎Jýregi emdelgen,
eski qart ghasyrlarmen, ‎
Taghylym besigi,
haq joly basyn bergen.
‎Armany tilge tompaq,
aspany mahabbatta,
‎Janary kóldey túnghan,
tolqyndy jasyl dauren.

Múratyn mekendegen,
súlulyq Sandughashy,
‎Jalghyzdyq jyry bitpes,
jýrekting jan qúrdasy.
‎Sózinen samal eser,
ghayyptyng habarynday, ‎
Japyraq jýzin jughan,
sebezgi janbyr jasy.

Dýniyelik múndardan,
bir saty biyik túryp,
‎Kókiregine kýnderden,
jýrgen joq jiyp kýdik.
‎Sәuleli saparymen
kýrdeli joldarynyn,
‎Dastanyn jazady әr týn,
ghúmyrdy sýiip túryp...

Aqyn degen pendemin

Auyq-auyq búrqyraydy
keudedegi sher-demim.
Búl sәuleli saparymda,
jýrek qana sengenim.
Dýniyege sonyng syryn,
ashamyn dep kelgemin,
Myna ghalam shenberim,
Aspangha úshyp ketkenim joq, jerdemin.
Qaljyraghan tústarymda,
qansha ýmitti jerledim.
Al oilarym ómir mәnin
andyp jýrgen mergenim.
Emes óleng ermegim,
Oghan adal bolu ýshin,
qansha tonyp, terledim.
Qúpiyasyna ghashyqpyn
eki dýnie arasyndaghy perdenin!
Aruanaday aqiqattyn
aq sәulesi emgenim.
Kókshil múny kórgenim,
Kelte ghúmyr kerueni,
jyrdyng kóshi ergenim.
Kók tiyndyq qúny qalmay
ketetini bar taghy,
Kermeleri kóringende,
«O dýniye» degen kómbenin...

Appaq jeyde

Qazaq jyrynyng jyrauyna ainalghan, Jayyrda tuyp, jyr aspanynan jaryq júldyzday aghyp ketken Jәrken Bódesh atamyzdy izdep baryp әngimesin tyndau ózinen keyingi armanshyl qalamdas ini-bauyrlarynyng dastýrine ainalghan daghdysy edi. Men de sol sharapatty shayyrgha sәlem bere baratynmyn. Songhy ret barghanymda týsten bastap týnge deyin kóp syrlastym. Birde ishki bólmege kirip ketti de, «Kel, balam mynau aq jeydeni saghan syilaymyn» dep maghan kiygizip edi, aq jýzi jarqyldap, aq kónili anqyldap! Keyin oilasam shayyr jýrekting bergen syiyn da amanat bar siyaqty... ýiime qaytyp bara jatyp tas jol shetinen qarsy jaqqa búryla qarasam: samaldyqqa shyghyp temekisin tútatyp túr eken! qolyn kóterip qoyady, aman bol degendey! sol kezdesu songhy syrlasu bolghany ókinishti-aq!

‎Súlu syry saghynyshtyn,
‎Siz ansaghan sol bir meken.
‎Jayyr jaylap, mayly qonyp,
‎Aman-esen el jýr me eken? ‎
Qatu taudyng qatpar tasyn, ‎
Timiskilep jel jýr me eken? ‎
Has túlparday qantarylyp,
Eldi oilaghan er jýr me eken?
Biyiktetken jyrlaryndy,
Jayyr tauyng zengir me eken?
Al múndaghy tarlan úldy,
Taghdyr qalay sóndirdi eken?

Qayran kókem, aq tang beyne,
Úqsaytúghyn jany qúsqa.
Maghan bergen appaq jeyde
Bitpey qalghan saghynysh pa?
Kindik qanym tamghan ólkem-
"Onsyz óleng kereging ne"?
Joghaltsa meni jalghan erten,
Jalghastyrshy degening be?

Appaq jeyde dәriyannyn,
Aq aidyny sekildengen.
Jәdigeri dep jan úyamnyn
Key ortada lepirgem men.
Jer men jýrek bir desemde,
Aqynysyng әr qazaqtyn.
Aynaldyng da jyr kósemge,
Jyr-amanat arqalattyn.

Oyhoy tughan topyraghym,
Tolyqsyghan Toly audanym.
Ár bir tóbe shoqylaryn,
Bir bara alsam joq armanym.
Mayly, Jayyr egiz jerde,
Qoynaulary jazu kilen!
Kem kórmeymin tenizden de,
Qonyroba sazymdy men.
Arqar jondy әr qyrqasy,
Shyqsam biyik jyr-sahnam.
Jastyq etip әr bir tasyn,
Syr anqytqam shyrshasynan.
Arman emes Evrest te,
Aymalaghan kermiyq kýn.
Ketkenimshe jer besikke,
Óz tauymmen men biyikpin!

Taghylymdy topyraq

Kerim dalamda janghyrghan,
qúlaq týrem
kósh ýnine ghajap,
‎Búl topyraq ýstindegi,
ghasyrlardyn
esimi de – qazaq.
‎Babalarymnyng izinen
kóktegen
izgilik gýlderi, ‎
Júparyna qosa sebedi,
ruhymnyng iyisin
besigime azat.

Oyhoy, shirkin!
býl topyraqtyn
taulargha singen,
myng taghylymdaryn, ‎
Taghdyr tanynyng sәulesimen
taratyp
últanyn-úldaryn.
‎Úly dalanyng úlaghattarymen,
últynyn
ruhyn somdaghan,
‎Mandayyna aspannyng núryn úiytqan,
sen edin
torqaly qúndaghym.

Qayranda-qayran, has dýshpanymen
qylysh
qaghysqandarym,
‎Aq nayzasy aigha shaghylghan,
aqjal
arystandarym.
‎Darhan dalasynyng baqyty ýshin kýresken,
‎Nar túlghalarym-au!
danalyq dulyghasyn kiyip,
tapqan
namystan baghyn.

Mandayymdy sýise aq samal,
tyrnap ta óter san súraq?
‎Búl topyraq ýstindegi,
has tariyh
qanshalyq
túrdy qansyrap? ‎
Uaqyt qaraqshylary
qayda әketti,
‎Áuliyelerding dúghasynan túratyn kýnimdi,
haq núry tamshylap
aq qoltyghyna qysyp ap?!

‎Dәl osy topyraqta kómilgen,
baq pen sory da
әz babalarymnyn, ‎
Asqar taulargha aina bolghan,
aq aidyn –
nazdy analarymnyn.
‎O, mening qasiyetterden qanat jasap,
qyran bop úshqan elim,
‎Mende sening mәngiligindi
ansaghan,
mazdaghan arynmyn!

Jaqsybek Qalelbek

Abai.kz

5 pikir