Eleujan Serimov. Qyzmettik әdep әlippesi
Amerika ashpaspyz, 5-6 adamnan túratyn kez kelgen mekemening әr bóliminde, sol bólimning otynymen kirip, kýlimen shyghatyn, barlyq qara júmysyn isteytin bir itarqasy bolady. Qalghany sonyng atqarghan júmysymen kýn kóretinder. Isinning bitpey, kesheuildey beretini de sodan. Az-kem sharuandy bitiruding ózi qiyndyq tudyrady. Bolmashy sharuandy tauday qylugha, ayaq astynan kýrdelendiruge sheber-aq. Jigerindi qúm qylar sheneunikterding nemkettiligi kónlindi qontarazdatady. Osynyng týpki syry nede? Meninshe, sonyng bәri de kәduilgi adamdyqty kýitteytin qyzmettik әdepke baryp tireletindey...
Amerika ashpaspyz, 5-6 adamnan túratyn kez kelgen mekemening әr bóliminde, sol bólimning otynymen kirip, kýlimen shyghatyn, barlyq qara júmysyn isteytin bir itarqasy bolady. Qalghany sonyng atqarghan júmysymen kýn kóretinder. Isinning bitpey, kesheuildey beretini de sodan. Az-kem sharuandy bitiruding ózi qiyndyq tudyrady. Bolmashy sharuandy tauday qylugha, ayaq astynan kýrdelendiruge sheber-aq. Jigerindi qúm qylar sheneunikterding nemkettiligi kónlindi qontarazdatady. Osynyng týpki syry nede? Meninshe, sonyng bәri de kәduilgi adamdyqty kýitteytin qyzmettik әdepke baryp tireletindey...
Jalpy әdepke qatysty mәseleler qyzmettik әdeptilikting adamdyq, adamgershilikke beyimdelgen qúqyq normalarynan kelip tuyndaydy. Qoghamdaghy qalyptasqan jýieli tәrtip erejelerin qúqyq der bolsaq, ol qúqyqtyq sanamen tikeley astasyp jatyr. Qúqyqtyq sanany qalyptastyratyn týp negiz - qúqyqtyq tәrbiye. Qúqyqtyq sanany qalyptastyru ýshin en aldymen últtyng qúqyqtyq mәdeniyet qúndylyqtaryn iygeru lәzim. Demek, qyzmettik әdep әlippesi últtyq salt-dәstýrler negiz bolghan qúqyqtyq tәrbiyeden bastau alady. Qazaqtyng halyq pedagogikasyndaghy qúqyqtyq normalardyng tәrbiyelik mәnin ashyp, qúqyqtyq mәdeniyet, qúqyqtyq sana turaly zerttey kele Ádibay Tabyldiyev «Qazaq etnopedagogikasyndaghy qúqyq tәrbiyesi» atty enbeginde bylay dep payymdaydy: «Últymyzdyng qúqyqtyq mәdeniyeti әdeptilik erejeler men zandar, kodekster, jarghylar, qosymsha baptar arqyly qalyptasuymen qatar, halqymyzdyng qasiyetti bolmysyna sәikes salt-sanalyq ónegeli ýrdisterimen erekshelenip túr. Jaqsy әdet әdepke, әdep dәstýrge, dәstýr әdet-ghúrypqa, әdet-ghúryp salt-sanagha ainalyp, zandylyqpen qalyptasyp, qúqyqtyq zang bolyp ómir qoldanysyna ainalghan. Ádet-ghúryp iygilikteri rәsimder men rәmizderden, jón-joralghylardan, yrym-tyiymdardan kórinedi. Qúqyqtyq mindetter, uәjder, borysh, paryz úghymdary qazaq halqynyng әdet-ghúrpynda qúqyqtyq ómir zany bolyp sinisip ketken. Ol kez kelgen memlekettik zang baptarynan әldeqayda quatty da qújyrly. Óitkeni qalyptasqan dәstýrler men salttar dara túlghanyng qajetti týrde oryndaytyn újdandyq әreketterining kórkem kórinisi» dep uәjdeydi. Sóz joq, atalghan enbeginde ghalym qúqyqtyq sanany tәrbiyeleuding eng týpki, bastau alar negizderine ýnilip, onyng berik irgetasy otbasylyq tәlim-tәrbiyede qalanatynyn zerttep, osy izgilik bastaulary keyinnen orta, joghary mektepterde jýrgiziletin pәndermen, qoghamdyq zandarmen aiqyndala týsetinin menzeydi. Yaghni, biz qarastyryp otyrghan mәselege qatysty qajetti qyzmettik әdeptilikting normalary últtyq etnopedagogikanyng qaynar búlaghynda jatqandyghyn taldap, talghap kórsetedi. Ornymen, orayymen aitylmasa, sóz jetim, reti kelgende aita ketetin oiymyzdyng tobyqtay týiini mynaghan sayady: bolashaq memlekettik qyzmetshilerding ertengi beyindik qyzmetine qajetti qúqyqtyq kәsiby әdepting tórkini halqymyzdyng әdet-ghúryp, salt-sanasynda jatyr. Búl bolashaq qyzmetshilerding qúqyqtyq әlippesi deuge bolatynday. Osy túrghydan kelgende, moyyndaytyn basy ashyq kelissiz nәrse - elimizding bolashaq mamandardy dayarlaytyn joghary oqu oryndarynda, sonyng ishinde zang fakulitetterinde qazaq etnopedagogikasyndaghy qúqyq tәrbiyesi әli kýnge deyin jeke pәn retinde oqylmay keletini. Zayyrly, qúqyqtyq qoghamda ghúmyr keshetin azamattardy qúqyqtyq sana-sezimge bala kezden baulyp, jýieli tәrbie beru ýshin nebir taghylymdylyq-tәlimdik aqtúma kózderin ashatyn búl pәnning shyn mәninde bereri mol. Qogham, azamat, tabighat tirligindegi kemshin qalyp jatqan osal tústardy býtindeuge qatysty aitylatyn «búlaq kórseng - kózin ash» degen halqymyzdyng shynayy qaghidasy naq osynday jaghdayattargha baylanysty aitylsa kerek.
Osydan attay 15 jyl búryn, yaky 1998 jyly memlekettik qyzmetshilerdi dayarlaudyn, qayta dayarlaudyng tiyimdiligin arttyru men olardyng biliktiligin kóteru maqsatynda Elbasymyz «Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Últtyq Joghary Memlekettik Basqaru Mektebi men Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining janyndaghy Memleket qyzmetshilerdi qayta dayarlau jәne biliktiligin arttyru institutyn qosu arqyly Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janynan Memlekettik qyzmet akademiyasy qúrylsyn» degen qauly shygharghan bolatyn. Osy uaqytqa deyin búl akademiyanyng atqarghan sharuasy qyruar shyghar-aq, әitse de onda qyzmettik әdepti qazaqtyng tóltuma etnopedagogikamyzdaghy qúqyq tәrbiyesining mәselelerimen qarastylatynyna kýmәnimiz bar. Belgili qayratker Álihan Bәimenov dóngeletip otyrghan Memlekettik qyzmet agenttigi isinde kemshin týsip jatqan tústyng biri - әdep mәselesi demekpiz. Kәdimgi kýndelikti kórip jýretin qyzmetshiler әdebi. Últtyq әdeppen qyzmettik te әdipti de әdipteytin mezgil jetkenin eske sala ketkimiz keledi.
Eleujan Serimov,
Qaraghandy qalasy