Jaqynnan beri әleumettik jelide «qara jorgha – qazaq bii emes» degen laqpa daqpyrt tarap jýr. Aytushynyng pәtuәsi boyynsha: «monghol biyine úqsaydy eken», «orys-aghylshyn ghalymdary ol turaly eshtene aitpapty». Tipti «biyding ýlgi, qúrylymy da qazaqqa kelmeydi eken».

Qazir әleumettik jeli degen pәle әumesir oilargha jaqsy alang boldy. Bireu alangha tas laqtyrady, bireu tezek laqtyrady. Shamasy, әrkim ózinde baryn bazarlaydy. Jaqsy oidyng injui de, irini de ishten shyghady. Miy-jýike arqyly búiryq alatyn et jýrek ózinde bar әmirdi oryndamaugha dәrmensiz. Ol perishte sybyry ma, әlde malghún oidyng týrtpegi me, ony aiyrmaytyndar kóp. Sóitip, auyzgha ne kelse sony kýiseydi. Jәy ghana kýisep qoymaydy, sasyq demi barsha tirlik ortaq tynys alatyn taza auany bylghaydy, tezegi jandylar jýretin izgi joldargha shashyraydy. Bylghau onghay, bylghanu onay, tazaru, tazartu qiyn. Sondyqtan da qazaq: «jaqsylyq aghash basynda, jamandyq ayaq astynda» degendi naqyl etken.

Qosh, sóitip, sózimizge túzdyq bolyp otyrghan «Qara jorghagha» qayrylayyq.

Eng әueli tarihymyzdyng tamyry tym terende ekenin biluimiz kerek.

Komuniziym, sosializim syndy elesterdi qughan songhy ghasyrlar mәdeniyet belgilermizdi ýsh әlipby negizinde qarastyrdy: arab, latyn jәne kirilli. Oghan qajetti ghylymdyq aighaqty orys, aghylshyndardan ghana izdedik. Sóitip túman arasynda eseygen túldyr oilylar, elektr toghy arqyly ómirge kelgen balapandar kóbeydi. Jәy kóbeygen joq, ósti, «órkendedi», óz pәlsapasyn shyndyqqa balady.

Alayda ozyq oily adamzat mәdeniyeti óz arnasyn tabudan alshaqtamady. Tastar sóiledi, tabyttar «bas kóterdi», tarih óz bayanyna kóshe bastady. Týrki halyqtarynyng jazba mәdeiyet tarihy erte zamandardan bastau alatyndyghy aiqyndaldy. Biz bilmeytin júmbaq dýnie tilge keldi. Bir emes, birneshe әlipbiyler shekesi kórindi. Sonyng ishinde kóne týrikter ózderining tóltuma jazuyn «týrik bitik» dep atady. Kóne týrik bitigi býgingi týrik tektes etnostardyng bayyrghy ruhany mәdeniyetining kuәsi әri ortaq mirasynyng biri edi. Sol tilmen, jazumen el basqarudyng erejesin jasap, ony ózderining әkimshilik, diplomatiyalyq, ruhani, diny qajettilikteri ýshin paydalanghany, ózindik oi-órisi, әlemi, mәdeniyeti bolghany, sol arqyly jalpaq júrtqa jarlyq jýrgizgeni maghlúm boldy.

Adamzattyng alghashqy basyp ótken joldarynday bizding babalarymyz da ózine beymәlim әlemdi qasiyetti, kiyeli sanau úghymynan ajyray almady. Ejelgi adamdardyng diny kózqarastary men senimderi tabighat pen ata-baba aruaghyna tabynu, tylsym әlemmen baylanysu syndy san týrde beynelendi. Orhon-Eniysey eskertkishterinde jazylghan kóne týrkilerding dýniyetanymdyq úghymy boyynsha, «Aldymen jogharyda kók aspan, tómende qara jer, olardyng ortasynda týrkiler payda boldy». Týrkiler Tәnirini bәrinen biyik qoydy, tәnirlik sana ýstemdik aldy. Qazir de bizde sarqynshaghy bar.

Sonday dinny ghúryptyq belgilerding bizge jetken kórnekti ýlgisi – baqsylyq dәstýr. Týrki-monghol halyqtarynyng ruhany tarihynda manyzdy oryn alatyn baqsylyq dәstýrding tamyry teren, tarihy úzaq.

Baqsylyq dәstýrding qalyptasu kezenine baylanysty Á.H.Marghúlan tastaghy suretterdi zertteu barysynda: «Ortalyq Qazaqstandaghy bir gravura erekshe qyzyqty. Onda kulttik ssena – qúrbandyqqa shalynar jylqylardyng aldynda ritualidi by biylep jýrgen baqsy, aspan qúdaylarynyng beyneleri jәne biylep jýrgen adamdar salynghan. Búl kórinis Ortalyq Qazaqstan ónirinde baqsylyq dәstýrding ejelgi dәuirlerden beri kele jatqanyn kórsetedi jәne tastaghy búl suretter mәdeniyetimizding eng qúndy múralarynyng birine jatady» degen edi.

Qazaq halqynyng dәstýrli damu barysy, ruhany ózektestigi sonau ghasyrlardan bastau alyp, mәdeny jәne ruhany jaqtan ghúryptyq salttar birizdilikpen jalghasty.

Qytaylyq qazaq ghalymy Yasyn Qúmarúly óz enbekterinde shaman baqsylarynyng basyna ýki taghyp, denelerine týrli shashaqty kiyimder kiyip, biyge basqan kórinisteri Aziyanyng teristigindegi jartas suretterinde kóp jolyghatyndyghyn, búl suretterding býgingi Qazaqstannyng aumaghynan da tabylatyndyghyn[1] jazghan edi. Ghalymnyng payymynsha Bayanjýrek jartas suretteri men Shynjannyng Bardaqúl jartas suretterindegi osynday shamandyq beyneler osydan 3500 jyldyng (b.z.b. 2000-1500 j) arghy jaghyndaghy tuyndy dep baghalanghan. Osynday jartas suretterinde beynelengen baqsy obrazdary tek baqsylyq kiyim kiyip, jyn shaqyrumen ghana tynbastan, olar dabylyn soghyp nemese basqa kýy aspaptaryn shertip, by biylep túrghanymen erekshelenedi. Mine, búdan bizding ata-babalarymyzdyng әn-kýiinin, әdebiyeti men by tarihynyng sonau alysta jatqandyghyn úghamyz.

Jartastaghy biylep túrghan adam beynesi haqynda qytay ghalymy Su Bihay da óz enbekterinde auyzgha alady. Shynjannyng Qútyby audanyndaghy Qyzylqysandaghy by biylep túrghan adam suretteri^[2] haqynda toqtalady.

Zertteushiler qytay aumaghyndaghy Altay qalasyndaghy jartas suretteri ishinde Dolatydaghy jartas suretterining birshama kórnekti ekenin, onda – tórt týlik maldyn, búghy, arba jәne adamdardyng ang aulaghan, mal baqqan, by biylegen kórinisteri men týrli tanba belgileri týsirilgenin tilge tiyek etedi[3].

Jartastyq aighaqtar birer ghasyr emes, týrki dalasyndaghy birneshe mynjyldyqtardyng shejiresi.

Babalar izi qalghan baghzy mekendegi óner izderining býginge tamtúmdap jetken  jarqyn mysalyn Qara jorgha biyinen qarastyrugha bolady. Tarihy tamyrlastyq, sabaqtastyq túrghysynan qaraghanda onyng úqsastyq elementterining bir emes, birneshe últta kórinis tabuy da quanarlyq jaghday. Ayghaq boyynsha aitqanda, týbiri bir týrki halyqtaryna ortaq múranyng tuysqan últtarda qazirge deyin saqtalyp kele jatqanyna mysal kóp.

Mongholdar turaly aitqanda bizdi alshaqtatqany eng basytysy – dindik, tildik aiyrma ghana. Kóshpendiler tabighatyna tәn kóp dýniyemiz qazirge deyin úqsastyghyn saqtap keledi.

Tarihshy ghalymdardyng qay-qaysysy bolmasyn, týrki-monghol, monghol-týrki úghymdaryn bir-birinen baylanyssyz qaray almaydy. «Shynghys qúrghan memleket qúramyna monghol-týrkining әr týrli taypalary kirgenimen, ózara damu dengeyi bir, tili ortaq boldy. Memleketting mәdeny túghyry men әleumettik qúrylymy Kóne Týrik qaghanattarynyng múrasyn tolyq qabyldady»^[4].

Monghol-týrki dәuirining aldy-artyndaghy jer aty, kisi aty, kiyiz ýi, mal ataulary bәri de ortaq týrki tilinen sol qalpyn búzbay keyingige qalghan. «Monghol adamdarynyng esimi retinde kezdesetin «Túghyryl», «Bilge», «Altyn» siyaqty jekelegen kóne tarihy sózderding monghol tiline enui erte zamanda oryn alyp, qatysty dәuirde búl terminder týrki jәne monghol tilderining ortaq sóz qorynda saqtalyp kelgen»^[5].

Shәkerim Qúdayberdiúly «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi» atty enbeginde qalmaqtardy týrik nәsildi – «bizding qazaqpen jaqyn túqymdas el» dey kelip: «Onyng (qalmaqtyng – red) rulary – arghyn, nayman, qypshaq, kereyt, merkit, kan, mondus, ara, totosh, shapty, tonshon, almat, kebek, qodu, paylaghas, aittas, qúrtty, saqal, teles, aidaq, qyrghyz, soin, monghol, sart. Tilderi eski týrikshe, biraq mongholgha kóp qaraghandyqtan maghol tili qosylghan»^[6]  deydi.

Bir qara jorgha bii ghana emes, bizge ortaq múralar óte kóp. Tipti sanap tauysu da mýmkin emes. «Qara jorgha» bii sonyng bireui ghana bolsa, ekinshisi, kók bóri ghymy. Týrkiler de, mongholdar da ózining shyghu tarihyn kók bóri úghymymyen baylanystyrady. Atap aitqanda, bir ghana anyzdan bastau alady.

Bórige tabynu eng aldymen skiyf-saqtarda payda boldy. Syrdariyanyng tómengi aghysy men Aral manyn mekendegen saq taypalary bóri totemining qýrmetine qatysushylary qasqyr betperdemen, qasqyr terisin kiygen at oiynda toylar.úiymdastyrghan^[7].

Búl dәstýr týrki-monghol taypalarynda bizding zamanymyzgha deyin saqtalghan. Qazaqtarda, týrikmenderde, qyrghyzdarda búl oiyn kók bóri (kókpar) atymen saqtalghan, qazaqtarda búl oiynnyng bir týri qyz bóri dep atalady. Búl – kóne saqtardyng qasqyr betperdemen, qasqyr terisimen oinau dәstýrining týrlenui^[8].

1980 jyldardan bastalghan Shynjang jerindegi halyq múralaryn qaytadan jinaugha baylanysty, halyq ishindegi biyler de kóptep jinaldy. Sonyng ishinde qazaq halqynyng ózine ghana tәn: «Ang biyi», «Qara jorgha biyi», «Orteke biyi» (quyrshaq biyi), «Kók týime biyi», «Shesheke biyi», «Aqqu biyi»sekildi tól biylerimiz qaghazgha týsken edi.

Biyding shyghu tarihyna zer salghanda, qytay jazbalarynda mynaday derekter kezdesedi. «Qytaydyng Tang dәuirindegi «Shynjang biyleri» degen kitaptyng 2-tom, 310-betinde: «Tang handyghy dәuirinde «Jylqy biyi, tost kýii» atty muzyka bolghan. Han, Tang patshalyghy kezinde Orta Qytaygha batys ónirlerden[9] kóptegen jylqy kirgiziledi. Osyghan baylanysty Tang dәuirinde Shynjanda «jylqy biyi» kóp taraldy, – dep jazylghan». Sol kitapta taghy da: «Tang patshalyghynyng jana tarihy» degen kitaptyng shyghys tarmaghynan ýzindi keltire kelip: «ol kezdegi muzyka aspaptarynan sybyzghy, baraban, kóp týtikti sybyzghy, bili, tabaqty qonyrau bolsa, biylerden «Jylan», «Arystan», «Jylqy», «Arqan» biyleri bar edi. Osydan baryp, qyrghyzdar arasynda «Jylqy biyi» taralghan. Qazir Shynjannyng jer jerinde «Jylqy biyi» keninen oinalyp jýr. Mәselen Ile, Altaydy mekendegen qazaqtar men Tasqorghandy mekendegen tәjik, Atúshty mekendegen qyrghyzdar arasynda «Jylqy biyi» taralghan. Qazaq halqyna jappay tanys «Qara jorgha» bii osy jylqy biyining damyghan, basqa núsqa degen mejeler bar[10]. «Qara jorgha» bii basqa últtarda bar bolghanymen olardyng biylenui qazaq biyinen ishinara úqsamastyqtarymen ghana ózgeshelenedi.

Qazaq biyin zertteushi qytay bitanushysy Uang Jiyachyng «Qazaq by ónerining kelu qaynary jәne basty ereksheligi» atty maqalasynda «Qara jorgha» bii turaly oilaryn bylay jetkizedi: «Kóshpendi sharuashylyqpen shúghyldanghan qazaq últy ýshin at olardyng qanaty. Meyli mal baqqanda, kóshkende, jýrgende, soghysta bolsyn attan aiyryla almaydy. Olar jylqy kiyesi «Qambar ata» dep, bir mezet jylqyny tótem tútqan. Qazir Altay aimaghynyng Qaba audanynda «Shúbarayghyr» degen ru bar. Qazaqtyng halyq bii «Qara jorgha» Europa, aziyadaghy qazaqtar shoghyrly qonystanghan aumaqtargha keninen taralghan. Qazaq halqynyng biyinde kóshpendiler túrmysynyng әr týrli erekshelikteri sinirilip, oi-sezimi, quanyshy men qayghysy beynelengen»[11].

Qazaq biyin zertteushi Uang Jiyachyng ózi kuә bolghan baqsylar bii turaly aita kelip: «...Altay aimaghy Kóktoghay audanynyng Tanbalytas degen jerinde qyzyl tastan oiylyp syzylghan toptyq by shemasy bar. Birinshi top surette: bes adam qatarymen tizilgen. Sol jaqtaghy birinshi adam basyna ýsh tal qauyrsyn, ýshinshi adam eki tal qauyrsyn, songhy bireui qysqa ýsh tal qauyrsyn taqqan. Bes adamnyng iyqtary bir syzyqtyng boyynda bolyp, ayaqtary ashylghan. Ekinshi top surette: bes adam dóngelenip ornalasqan bolyp, ishindegi birinshi túrghany basyna eki qauyrsyn taghyp, ayaghyn aiqastyryp, bilegin 45° týsirgen. Búl surette ertedegi shaman dinine sengenderding toptasyp biylep minәjәt etkenin kóruge bolady» [12] deydi.

1951 jyly qazanda Qytaydyng ortalyghy Pekin qalasynda qazaq biyshisi Menjamaldyng biyin tamashalaghan Qytay tóraghasy Mau Zydúng qatty tebirenip, janynda otyrghan aqyn Lu Iauzygha uanshisha yrghaghymen óleng jazudy tapsyrady. Ári ózi de erekshe әserlenip jyr jazady[13]. Demek, «bes myng jyldyq mәdeniyet tarihymyz bar» dep qaraytyn bir milliard qytay halqynyng tóraghasy Mau Zydúndy ornynan túrghyzyp, jyr jazghyzghan qazaq biyining qúdireti.

Shynjannan shyqqan Qymbat Aydarqyzy, Anar Sýiinbayqyzy, Naghima Tayyrqyzy siyaqty әigili biyshilerding qay-qaysysy da «Qara jorgha»-dan qara jayau bolghan joq. Tәuelsizdikten keyin otanyna oralghan qandastardan – Arystan Tosynúly, Jamaly Dihanúly, t.b, lar osy biydi otandyq ónerge siniruge óz ýlesterin qosty.

Demek, «Qara jorgha» biyining tuu, damu barysy arghy kezenderden bastau alady. Biyding aty da ózi aityp túrghanday – kóshpendi týrkiler ómirining qanaty da, sanaty da bolghan jylqy týligimen baylanysty ekeni anyq.

By qimyly әueli at ýstinde, odan song eppen sekirip týsken jigitting kónil tolqyny arqyly beynelenedi. Bylaysha qaraghanda, annan oljaly oralghan nemese jauyn jayratyp kelgen jas jigit kiyiz ýiding syrtynan dauys berip, saghynghan jaryn shaqyrady. Áueli qara arghymaghyn, jorghasyn taypaltyp at ýstinde, sonynda jerge týsip biyleydi. Ýiden shyqqan jary da quanyshty biyge qosylady. By әrketetinde qyz ben jigitting betpe-bet kelip biyleytin tústary saghynyshty kónil kýy men tereng mahabatty, bir-birine shóli qanbay qaraghan inkәrlikti beynelese, bir-birine jauyrynyn shalqalay jaqyndatyp (keyde tiyistirip), on-sol iyqtarynan jaryna búryla qaraghan sәtteri tipti de ghajap. Jauynger úldyng sheksiz mahabbaty men nәzik jýregi, birin-biri ansaghan eki jastyng ghashyqtyq sezimderi bәr-bәri siyp túr. Biyding endigi bir kezeginde jigit tizerley otyra qalyp, denesin ongha, solgha tolghaydy. Tizesin býkken kýii shalqalap jatyp biydi jalghastyrady. Dәl osy sәtte jigitting jas qalyndyghy nemese jary onyng aldyna kelip biyleydi. Jigit ony aspandaghy aigha balap, kýn salyp qaraghan beyne tanytady. Qyz bolsa gýldi ainalghan kóbelek beynesine enip, jigitti ainala biyleydi.

Múnda jas batyrdyng erligi men eptiligi, eki jastyng mahabaty, dala kóshpendilerine tәn últtyq boyau bәri-bәri menmúndalap túr. Biyding endigi bir ereksheligi – jorgha jýristi jenil riytimdi bolyp keletindigi. Bylaysha aitqanda qara arghymaq jorghasyn jorghalatyp kelgen jigit ózi de jorghalaghan qimylmen biyge basady. Jorghanyng bir syny – buyndar jýrisine erekshe yryq bermey, barynsha mayda, júmsaq, iyilgishtik beynemen әrekettenu bolsa, by qúrylymynda biyshige de sonday talaptar qoyylady. Bylaysha aitqanda, tóbesine qoyylghan kesedegi qymyzdy tógip almaytynday eptilikpen, sheber biyleu kerek.

Biyding osynshama mol qúdiretin sezine almau nemese týsinbeu kórsoqyrlyq qana. Últtyng qanymen keletin kóp qasiyet bar desek, qara jorgha biylengende kez-kelgen qazaqtyng delebesi qozady. Ózining týp tórkinine jaqyn ekenin aitpay-aq sezinedi. Al boyynda qan men namysy joq adamgha «ógizding qúlaghyna dombyra shertkenmen» birdey.

Bizding jogharydaghy by qúrlymy turaly bayanymyz qytay qazaqtary arqyly jalpylasqan, qazirgi «Qara jorgha»-ny menzeydi. Mýmkin arghy jaghynda «Kýn qúdayy» nemese «Aspan tәniri» aldynda biylegen jartas suretterindegi eskilikti eles, taypalyq tarih jatqan shyghar. Qalayda kóneden jetken halyqtyq bii ekenin de esh shýbә joq.

Biz týrki dalasyn aqtaryp qanshama qazynamyzgha jolyqtyq. Áli de bolsa týgendeu ýstindemiz. Últqa kerekti qúndylyqtar búdan keyin de jinala beredi. Bar dýniyeni bar dep baghamdap qana qalmastan, eski júrttaghy qolamtany kósesek, talay asylymyzdy tabamyz. Sol ýshin de barymyzdy baghamdap, joghymyzdy týgendep, «qoy asyghy demey-aq» qolgha týsse saqa kóremiz. Joqtyng tabylghanyna, jyrtyqtyng jamalghanyna quanamyz. Ghasyrlar qatparynan tauyp alghan «Qara jorgha»-ny ózimizdiki emes dep syrtqa tepsek, ol teksizdik nysayy. Baba kózin, bala bolshaghyn syilasaq, últ qúndylyqtaryn úlyqtay biluimiz kerek.

Talassyz shyndyq – «Qara jorgha» týrkilik kezendi basyp bizge jetken tólsheng ónerding tól múrasy. Qany qaynaghan, boyauy jaynaghan naghyz qazaq biyi!

Paydalanghan әdebiyetter:

1. Yasyn Qúmarúly. «Alystaghy atamúra», Últtar baspasy, 2003 j. 3. «ShÚAR Atlasy», Shynjang ghylym-tehnika baspasy, 2006.
2. Su Bihay «Qazaq mәdeniyetining tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 2005 jyl. 71 bet.
3. «Altay qalasynyng tarihy materialdary», Shynjang Altay, 2002 jyl. 70 bet. Qadyr Júmahanúly «Altay ónirindegi bayyrghy molalar men tas mýsinder, jartas suretteri jayly» maqalasynan.
4. J.Artyqbaev «Qazaqstan tarihy», oqulyq. Astana: Foliant. 2013 jyl.132 bet.
5. J.Oshan. «Kerey handyghy qytay derektemelerinde»- X-XIII ghasyr. Dayk-Press baspasy - JShS, 2014 jyl. 62 bet.
6. Shәkәrim Qúdayberdiúly. «Shәkәrim» - II tom, Almaty «El-shejire» - 2008 jyl. 167 bet.
7. Gerodot. Istoriya. M.; L., 1972. Kn. 4. S. 46.
8. Kyz-bory - «volk-devka». Konnye igry v kirgizskoy stepi. «Vsemirnaya illustrasiya», 1875,№ 354;Potapov L. P. Volk v starinnyh poveriyah iy
   priymetah uzbekov. KSIE. XXX. M., 1958. S. 137-138.
9. Batys ónir dep býgingi Shynjang ólkesin negiz etken týrkiler mekenin menzeydi.
10. «Altay ayasy» jurnaly. 2001 j, 3-san.
11. «Altay ayasy» jurnaly. 2001 j, 3-san.
12. «Altay ayasy» jurnaly. 2001 j, 3-san.
13. Jәdy Shәkenúly «Qytaydaghy qazaqtar» – zertteuler. Almaty: Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2007 jyl.

Jәdy Shәkenúly

Jazushy-tarihshy. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz