Ótken jyly elimizge shetelden 24 mynday júmys kýshi kelipti. Qazaqstandaghy júmyssyzdyqtyng 5,2 payyz kóleminde ekenin eskersek, búl az ba, kóp pe? Bir tandanarlyghy, jerimizge aghylghan jatjúrttyq júmysshylardyng ishinde qytaylyqtar birinshi oryngha shyqty. Týrli sayasatkerler men ziyalylardyng jalpy sany bir jarym milliardqa jaqyndaghan kórshilerimizge qarap, ýnemi alandaushylyq bildirui de negizsiz emes siyaqty. Sebebi nesibesin qazaq elinen teruge kelgenderding 19,5 payyzyn, yaghny 5 myngha juyghyn qytaylyqtar qúraydy. Búl - tek bir jylghy ghana kórsetkish. Dýisenbi sayyn Astanadaghy «Qazmedia» ortalyghyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmeti ótkizgen dәstýrli brifingting aldymen resmy sharalaryna toqtalayyq.

Keshegi aptanyng barysynda Elbasy N.Nazarbaevtyng Reseyge saparlap, V.Putinmen kezdesui eleuli oqigha retinde ataldy. Irgeles jatqan eki memleket ózara baylanys jayynda birqatar ózekti mәselelerdi talqylap, aldaghy kýz aiynda Ekaterinburgte aimaqaralyq yntymaqtastyq forumyn úiymdastyrugha uaghdalasty. Sonday-aq birshama uaqyttan beri qyzu talqygha úlasqan Bayqonyr gharysh keshenine de qatysty ózara kelisimdi qarym-qatynas jalghasyn taba beredi. Qos tarap ta qoghamnyng nazaryn audarghan salagha qatysty taghy da talqylaular jýrgizetin bolady.

Ótken jyly elimizge shetelden 24 mynday júmys kýshi kelipti. Qazaqstandaghy júmyssyzdyqtyng 5,2 payyz kóleminde ekenin eskersek, búl az ba, kóp pe? Bir tandanarlyghy, jerimizge aghylghan jatjúrttyq júmysshylardyng ishinde qytaylyqtar birinshi oryngha shyqty. Týrli sayasatkerler men ziyalylardyng jalpy sany bir jarym milliardqa jaqyndaghan kórshilerimizge qarap, ýnemi alandaushylyq bildirui de negizsiz emes siyaqty. Sebebi nesibesin qazaq elinen teruge kelgenderding 19,5 payyzyn, yaghny 5 myngha juyghyn qytaylyqtar qúraydy. Búl - tek bir jylghy ghana kórsetkish. Dýisenbi sayyn Astanadaghy «Qazmedia» ortalyghyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmeti ótkizgen dәstýrli brifingting aldymen resmy sharalaryna toqtalayyq.

Keshegi aptanyng barysynda Elbasy N.Nazarbaevtyng Reseyge saparlap, V.Putinmen kezdesui eleuli oqigha retinde ataldy. Irgeles jatqan eki memleket ózara baylanys jayynda birqatar ózekti mәselelerdi talqylap, aldaghy kýz aiynda Ekaterinburgte aimaqaralyq yntymaqtastyq forumyn úiymdastyrugha uaghdalasty. Sonday-aq birshama uaqyttan beri qyzu talqygha úlasqan Bayqonyr gharysh keshenine de qatysty ózara kelisimdi qarym-qatynas jalghasyn taba beredi. Qos tarap ta qoghamnyng nazaryn audarghan salagha qatysty taghy da talqylaular jýrgizetin bolady.

Býgin Premier-ministr Serik Ahmetov Ýkimetting kezekti otyrysynda 2013-2020 jyldargha arnalghan agroónerkәsiptik keshenning damu baghdarlamasyn qarastyrady. Preziydentting auyl sharuashylyghy salasyna bergen tapsyrmalarynyng oryndalu nәtiyjelerin eksheydi. Sonymen birge ekonomikany janghyrtu jónindegi Memlekettik komissiyanyng kezekti otyrysyn ótkizu de osy aptanyng enshisinde túr. Sәrsenbide Ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary - Ónirlik damu ministri Baqytjan Saghyntaev Aqmola oblysyna sapargha shyghady.

Negizgi maqsaty - 2011-2014 jyldargha arnalghan Astana qalasyna irgeles jatqan eldi mekenderding әleumettik-ekonomikalyq damuynyng keshendi Josparynyng iske asu barysymen tanysady.

«Jaqynda Memleket basshysy qoghamdaghy kez kelgen qylmysqa tózbeushilik sipatyn qa­lyptastyrudy qúqyq qorghau organdaryna tapsyrghan edi. Apta beysenbisinde QR Jogharghy Sotynyng atalmysh mәselelerge qatysty ke­neytilgen otyrysy ótetinin habarlaymyn. Oty­rysqa Jogharghy sot Tóraghasy Bektas Bek­nazarov, sot alqasyn baqylau qazylary men tóraghalary, qúrylymdyq bólimshelerding men­ge­rushileri jәne basshylary qatysady. Al

13 aqpanda «Núr Otan» HDP Tóraghasynyng birin­shi orynbasary Bauyrjan Baybek Qara­ghandy oblysyna barady» deydi OKQ resmy ókili Altay Ábibullaev.

Brifingting kezekti qonaghy Enbek jәne әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov qúrylymdaghy birqatar janalyqtar men je­tistikterdi bólisti. Negizgi mindetine sәikes ve­domstvo júmyspen qamtu sayasatyn jetil­diru ýshin alty qadamdy belgilep otyr. Birin­shiden, qoldaghy enbek resurstaryn paydala­nudyng tiyimdiligin arttyru. Ol ýshin «Júmyspen qamtu-2020» baghdarlamasyna ózgerister en­gizilgen. Endi mýgedekter men kemtar bala tәr­biyelep otyrghan ata-anagha, bala kýtimindegi әielderge, júmyspen qamtudyng erekshe shar­tyna múqtaj jandargha arnap, enbek ónimdili­gining qoljetimdiligin arttyru kózdeledi. Ekin­shi qadam - enbek naryghyn retteu tetikterin jetildiru arqyly aimaqtar arasyndaghy jú­myspen qamtudaghy ala-qúlalyqty azaytyp, auyl túrghyndarynyng enbekke tartyluyna mýmkindik tughyzu. Múny jýzege asyru maq­satynda «Halyqty júmyspen qamtu turaly» jana zannyng jobasy әzirlenbek. Olay et­pesek, taghy bolmaytyn týri bar. Óitkeni resmy mәlimetke sәikes qazaqstandyqtardyng ýshten biri ózin-ózi júmyspen qamtyghandar qatarynda. Onyng ishinde ózine-ózi júmys tauyp berip otyrghandardyng 69 payyzy, yaghny basym bólgi eldi mekenderde túrady. Esesine auyldyqtar atqarushy biylik oryndarynyng esebinde ózderin «júmyspen qamtylghan» dep sanaytyndyqtaryna ishtey narazy. Miy­nistr­lik zang qabyldau arqyly osy týiindi tarqatudy oilaydy.

Qarapayym qisyngha salsaq bylay; qa­zaqstandyqtardyng enbekke jaramdysy 9 miyl­liongha jeteghabyl. Ýkimet sonyng ýshten birin, naqty aitqanda, 2,7 million adamdy «ózin-ózi kәsippen qamtamasyz etkender» dep sanaydy. Osynyng ózinde de auyldaghy qorasynda kýnde­likti mal ústap, menshigindegi shaghyn baqsha­lyqqa kókónis ósiretin 1,2 million túrghyngha «ónimsiz enbek etude» degen resmy atau bergen. Ministrding oiynsha, endi «ónimsiz enbek etip» jýrgenderding sharuashylyq seriktestik­terine nesie úsyna otyryp, taratylghan qar­jynyng qaytarylymyna say auyldaghy aghayyn­dy «ónim­­di enbek etetinderge» ainaldyru ke­rek.

Ýshinshi qadam - ónimdilikti arttyrudyng alghysharty retinde júmysshygha qolayly jagh­day jasau. Elding qúqyqtyq sauatyn arttyru ýshin 1aqpannan bastap enbek zannamasyn oqytu baghdarlamasy qolgha alynghan. Demek, әrbir júmysshy ózin oqys oqighadan saqtan­dyrugha tiyisti. Búlay etpeske taghy da jol joq. 2012 jyly inspektorlar kәsiporyndargha tek­seru jýrgizgende 54 500-den astam enbek zan­búzushylyqtary anyqtalghan. Qauipsizdikti saqtamaudyng saldarynan 2011 jyly 2247 adam óndiristik jaraqatqa úshyrap, onyng 332-si ajal qúshqan. Ótken jyly da 2241 qazaq­stan­dyq júmys basynda kýtpegen jayttargha tap bolyp, sonyng saldarynan 278-i qayghyly oqiy­ghamen ayaqtalghan.

Tórtinshi qadam - jalaqy dispropor­siya­syn retteu jәne joi. Qazirgi kezde ónirlik jalaqy aiyrmashylyghy men júmyspen qam­tu­shylyqta eskeretin tústar jetkilikti. Soghan sәikes miy­nistrlik enbekaqy tóleuding jana ýlgisin dayyndap, ol joba Ýkimet dengeyinde qaraluda. Besinshi qadam retinde júmyspen qamtylghan túlghany әleumettik qamsyzdandyru jýiesin sanaly týrde úiymdastyru bekitilip otyr. Ony iske asyru ýshin Últtyq bankpen birge birynghay zeynetaqy jýiesin qalyp­tas­tyru sharttary jasaluda. Altynshy qadam - әleu­mettik kómek kórsetu jýiesin moderniy­zasiyalau. IYә, mәrtebesi zanmen bekitilgen әleu­mettik әljuaz toptargha qajetti kómek toq­tamaydy. Atauly әleumettik kómek beru eptep ózgeriske úshyraydy. Mәselen, 2012 jyly atauly әleumettik kómek 97 300 adamgha beril­genimen, búl arghy jylmen salystyrghanda 30 payyzgha azayghan. Ministrlikting josparyna say ke­leside kómek múqtajdyghyna qaray beri­lip, «ózara jauapkershilik» jýiesi engizilmek­shi.

Endi jogharydaghy mәlimetterge oralayyq. «Batysyng men shyghystyng shanyn qaqqan dagh­darys zamanynda shetelden júmys kýshin sha­qyru kerek pe?» degen saualdy býginde eki­ning biri qoyatyny anyq. Ministrlikting ese­bi­ne sәikes sheteldik júmys kýshine arnal­ghan kvota ekonomikalyq belsendi halyqtyng 1 payyz mól­sherinde, yaghny 90 myng birlik. Eli­mizde «shaqyrylmaghan qonaqtardy» jaryl­qaugha qúmbyl 2792 mekeme tirkelipti. Atalghan kә­siporyndar aghymdaghy jyly taghy da ózge elding 21 712 azamatyn júmysqa tartugha rúqsat alghan. Joghary sanattylar retinde baghalanghan olar­dyng 62 payyzy qúrylys pen tau-ken óndiru salasynda ter tókpekshi. Aytpaqshy, Qazaq­stangha aghylghan qytaylyqtardan keyingi ekinshi oryn týrkiyalyqtargha tiyesili. Jalpy, júmys­shy­lardyng 11,5 payyzyna jetetin týbi bir tuysqan elding ókilderi de jyl sayyn nә­pa­qasyn Qazaqstannan izdeuge qúmartyp otyr. Eger siyrek kәsip iyeleri bolsa birsәri, qara­payym qúrylysshylardy da kórshilerden qúrmetpen shaqyratynday ne kórindi? Ózgesin aitpaghannyng ózinde, әlgi bes myng qytaylyq pen shamamen eki myng týrikti shyn mәninde, eng qat maman iyeleri degenge senesiz be? Oghan esh­kim de senbeydi...

Beysenbay DÁULETÚLY

Astana qalasy

«Ayqyn» gazeti