Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan 2008 jylghy Joldauynda: «Tarihy atajúrtyna kóship kelu ýshin oralmandargha bólinetin jyl sayynghy kvotany 2009 jyly 5 myng otbasyna deyin úlghaytyp, jylyna 20 myng otbasyna jetkizuimiz kerek», - dep Kóshi-qon komiytetine naqty tapsyrmalar bergen bolatyn. Osymen birge ýkimetting aldyna jana mindet qoyyp, «Núrly kósh» baghdarlamasynyng jýzege asuyna múryndyq bolyp edi.

Elbasymyzdyng ústanghan osy sara sayasaty bir mezgil toqyraugha bet alghan qazaq kóshine jana serpin berip, talay jannyng sanasyna sәule shashty. Kógildir túmangha ainalyp bara jatqan kóshting aldynan jarqyrap kýn shyqqanday, alystaghy aghayynnyng da janarynan ýmit úshqyny jyltyrady. Ong qúlaghy shynyldap, atajúrttan hosh-habar kýtti.
Kósh turaly oilaghanda kólenkeli qúbylystargha kóp ýnile bermey, elimiz ben jerimizde jemis bergen tabystarymyzdy da kóre bilsek, Allagha shýkir degimiz keletini de ótirik emes. Qandybalaq jyldardyng elesin úmytyp, esimizdi jiyp, etegimizdi jaba bastaghan býgingi baqytty zamanda barymyzdy baghalap, tәuelsizdik túghyryn onan ary bekemdey beruden útpasaq útylmasymyz anyq. Osy jaghynan qaraghanda, «Núrly kóshtin»  bastamasy, әriyne, qazaq syndy halyqtyng mandayyna bitken tәuelsizdigi men tabanymen basqan qasiyetti dalasynyng kiyesin asyrmasa kemitpeytindigine kәmil sendirip edi.

Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan 2008 jylghy Joldauynda: «Tarihy atajúrtyna kóship kelu ýshin oralmandargha bólinetin jyl sayynghy kvotany 2009 jyly 5 myng otbasyna deyin úlghaytyp, jylyna 20 myng otbasyna jetkizuimiz kerek», - dep Kóshi-qon komiytetine naqty tapsyrmalar bergen bolatyn. Osymen birge ýkimetting aldyna jana mindet qoyyp, «Núrly kósh» baghdarlamasynyng jýzege asuyna múryndyq bolyp edi.

Elbasymyzdyng ústanghan osy sara sayasaty bir mezgil toqyraugha bet alghan qazaq kóshine jana serpin berip, talay jannyng sanasyna sәule shashty. Kógildir túmangha ainalyp bara jatqan kóshting aldynan jarqyrap kýn shyqqanday, alystaghy aghayynnyng da janarynan ýmit úshqyny jyltyrady. Ong qúlaghy shynyldap, atajúrttan hosh-habar kýtti.
Kósh turaly oilaghanda kólenkeli qúbylystargha kóp ýnile bermey, elimiz ben jerimizde jemis bergen tabystarymyzdy da kóre bilsek, Allagha shýkir degimiz keletini de ótirik emes. Qandybalaq jyldardyng elesin úmytyp, esimizdi jiyp, etegimizdi jaba bastaghan býgingi baqytty zamanda barymyzdy baghalap, tәuelsizdik túghyryn onan ary bekemdey beruden útpasaq útylmasymyz anyq. Osy jaghynan qaraghanda, «Núrly kóshtin»  bastamasy, әriyne, qazaq syndy halyqtyng mandayyna bitken tәuelsizdigi men tabanymen basqan qasiyetti dalasynyng kiyesin asyrmasa kemitpeytindigine kәmil sendirip edi.

Alystaghy qandastardyng isjýzindik jaghdayymen salystyrghanda búl baghdarlamanyng otangha oralushylargha kóptegen tiyimdiligi bar edi.
Jobanyng maqsatyndaghy ónirlerding demografiyalyq jәne әleumettik-ekonomikalyq damuy jәne Joba qatysushylarynyng әleuetin iske asyru mýddesimen shetelde túratyn etnikalyq qazaqtardy, otandastardy erikti negizde útymdy qonystandyrudyng әuelgi baghyty da teris bolghan joq.

Qazaqstan Respublikasynyng 2015 jylgha deyingi aumaqtyq damu strategiyasyna sәikes: Soltýstik, Ontýstik jәne Ortalyq aumaqtyq damu kindigi dep atalatyn negizgi qonystandyru makroaymaqtarynyng barlyghy da oralugha tiyisti aghayyndargha óte ýilesimdi edi. Kóshbasshy qalalar men tirek qalalarda 30 serpindi jobany iske asyru ýshin enbek resurstaryna qajettilik 390 myng adamdy qúrasa, jat jerde júmyssyz jýrgen qarakóz úl-qyzdarymyzdan tartudyng orayy tughanyn da anghartqan bolatyn.
Damu әleueti joghary jәne ortasha selolyq eldi mekenderde Qazaqstan Respublikasynyng selolyq aumaqtaryn damytudyng 2004-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes qonystandyruda Soltýstik aumaqtyq damu kindigi boyynsha - 342,2 myng adamdy, Ontýstik kindik boyynsha - 898,6 myng adamdy, Ortalyq kindik boyynsha - 77,7 myng adamdy qúraytyndygh da aitylyp edi. Alystan kelip jatqan aghayyndarymyzda ortaq bir kemshilik bar delinse, ol bәrimizding birden Almatygha ghana entelep, soltýstik nemese ortalyq, shet aimaqtargha ýrke qaraytyndyghymyz der edik. Shyn mәnine kelgende, qiyr qonyp, shet jaylap, taghdyrdyng qily synynan sýrinbey ótken aghayyndardyng ystyq-suyqtan qorqa qoyatynday esh mәni joq. Mýmkin ýgiti jaqsy bolyp, ýmitine ýki baylasa, jyrtyghymyzgha jamau, týndigimizge tireu bolatyn solar edi.

«Núrly kósh» jobasyndaghy «Shekaragha jaqyn aumaqtarda shekaralas elderding ekonomikalyq shekaragha irgeles ónirlerining basymdyghynyn, sonday-aq kórshiles memleketterding enbek resursy artyq ónirleri tarapynan demografiyalyq qysymnyng (syrtqy stihiyalyq kóshi-qon) aldyn alu ýshin, qonystandyru elding toqyrau ónirlerinde túratyn Qazaqstan azamattary men shetelde túratyn etnikalyq qazaqtardy erikti qonystandyru esebinen jýzege asyrylatyn bolady» degen baghyttyng ózinde de el men jerdi qorghaytyn últ úlandaryna degen ýlken súranys jatqanday bilinedi. Áriyne, jerding shetinde, jaudyng ótinde keudesin oqqa tósep, darqan dalamyzdy qorghaghan batyrlyq shejiremizding qasiyeti býgingi úrpaqtyng boyynan tabylyp jatsa, tarihtyng senimin aqtaghan bolar edik. Keshe ghana Qytaydan kóship kelgen (1962 jylghy kóshti aitamyn) birneshe jýz myng qazaqtyng býginde elimizding shyghys qaqpasyn tiyanaq etip, úlarday shulaghan úrpaghymen qazaqtyghymyzgha ózindik esesin qosyp otyrghany - sonyng bir mysaly ghana. Eski tarihtyng elesine boy úrsaq, so-nau Shynghyshan zamanynda monghol qolyna qanat bitirgen, ony quatty qosyngha ainaldyryp, әlemdi silkindirgen týrkiler ekenine sensek, óz bauyrlarymyzdy qúshaghymyzgha tartudyn, qara ormanday qazaqtyng birin-biri qalqan etuining qajettiligin tipti de sezine týsken bolar edik. Qazaq osynday úghymdar tónireginde «Tis ketse, til tonar», «Shetki ýy kóshse, ortanghy ýy shet bolar», «Aghasy bardyng jaghasy bar, inisi bardyng tynysy bar», «Kórshindi úry deme, ózine-ózing saq bol» degen siyaqty maqal-mәtederdi aitady. Olay bolsa, shekaralyq aumaqtardy qonystanyp, etek-jenimizdi qymtap otyrsaq, ystyq bauyrymyzgha suyq jelding kire almaytyny óz-ózinen týsinikti jaghday.

Jobagha qatysushylardyng jәne ornalastyru aimaqtaryna birge qonys audarghan olardyng otbasy mýshelerining Jobagha qatysushylardyng sanaty men qonystandyru aimaqtary boyynsha saralanghan әleumettik qoldau aluy nemese sonyng alghashqy jenildikteri negizinde, eng aldymen, túrghyn ýy satyp alugha túrghyn ýy zaymyn berudi qamtuynyng ózi alystan aryp-sharshap  kelgen aghayyngha ýlken demeu ekenin kórsetken-di.

Osylaysha dýniyege kelgen «Núrly kósh» baghdarlamasy ózinen búrynghy kóshi-qon sayasatyndaghy kemshilikterdi joiydy kózdegen bolatyn. Sonday-aq ishki-syrtqy kóshi-qondy bir-birinen bóle jarmau, elimizge kóship keluge niyetti qandastarymyz ben otandastarymyzgha barynsha tiyimdi jaghday jasau baghytynda jana júmysyna belsene kirisip edi.

Ýkimette osy baghdarlamany maqúldaghannan keyin, kóshi-qongha jauapty qúzyretti organdar auyl sharuashylyghy, qarjy, bilim, densaulyq, industriya ministrlikterimen birge barlyq oblystarda boldy. Alghashqy boljam boyynsha, baghdarlamany jýzege asyrudyng alghashqy kezeninde ýsh jyldyng ishinde 60 myng otbasyn alyp kelude josparlanghan bolatyn. Olardy,  aldymen  Soltýstik oblystargha, odan keyin Ortalyq oblystargha ornalastyru kózdelip edi. Ásirese, júmys kýshi jetispey jatqan, ekonomika qarqyndy damyp kele jatqan ónirler - soltýstik ónirler. Shyghys Qazaqstan, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Qostanay, Aqtóbe oblystaryna adam resursy kóbirek qajettiligi qaralyp edi.

Preziydentting qoldauymen ýkimetting bekituinen ótken osy shara tónireginde oblystardyng da ong sharalar atqara bastaghany barshamyzdy quanyshqa bólegen bolatyn.
Sol kezdegi derek boyynsha, Aqmola oblysyna ornalasatyn tórt myng otbasynyng alghashqy әzirligi retinde kóshi-qon salasynyng mamandary «Núrly kósh» baghdarlamasynyng bastapqy ónirlik jobasyn әzirlegen habary da jetip edi. Atap aitqanda, oblys ortalyghy Kókshetau qalasynyng shetindegi Qyzyljar (Krasnyy Yar) kentining janynan 30 gektar jer belgilenip, onyng qazyghy qaghylghandyghy aitylghan.  Múnday sharanyng oblys aumaghyndaghy eki qala jәne 11 audanynda qolgha alyna bastaghany habarlanghan-dy.
Qytay jaghymen kórshiles otyrghan Shyghys Qazaqstan jәne Almaty oblystyq kóshi-qon departamentterining de óz dengeyindegi júmystardy tynghylyqty atqaryp, syrttaghy aghayynnyng «Núrly kósh» baghdarlamasy tónireginde Otanyna oraluyna ontayly júmystar atqaryp jatqany da emis-emis jetip jatty.
Demek, osynyng bәri alystaghy aghayynnyng Otanyna oralu ot sezimin onan ary alaulata týsetin jaqsy oilargha jetelegen bolatyn.

«Daudyng basy - Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, kóp ótpey qyzyl órt - sol Qyzyljardan bastaldy. Salynghan qúrylystyng sapasyzdyghy men ondaghy oralman túrghyndarynyng júmys jәne bilim alu jaghyndaghy qol jetimsizdigi aqparatta az shu bolghan joq. Sóitip, endigi jerde «Núrly kóshtin» paydaly jaqtaryn aitushylardan kóri, onyng kemshiligin qazushylar kóbeydi de basy tauday, ayaghy qylday kýige týsti. Sonymen qazirgi uaqytta memlekettik kosh-qon kvotasy mýldem berilmeytin kýige bet búryp qana qalmay, «Núrly Kósh» baghdarlamasy da ayaqsyz qalyp barady. «Júmyspen qamtu-2020» baghdarlamasyna say oralmandargha qoldau kórsetu mәselesi retteledi degenmen, búl mәselening de naqtyly ónimdiliig әli dәleldengen joq.

Shyn mәninde halyqtyq kóshi-qon ýshin «Núrly kósh» baghdarlamasynyng kóptegen tiyimdilkteri bar edi. Ol oralmandar ýshin ghana emes, otan tútastyghy men el birligine sayatyn jaqtan da kóptegen artyqshylyqtargha ie bolatyn. Alayda, kóshting búidasyn ústaushy azmattardyng biliktiligining tómendigi men qarapayym halyqpen júmys isteu sheberligining shektiligi mәsele mәnining keri baghytqa búryluyna tikeley yqpal etti.

Shyn mәninde, «Núrly kósh» baghdarlamasynyng shartty enbekpen qamtu jobasyn iske asyruda (Ontýstik Qazaqstan oblysy Shymkent alasyndaghy «Asar» yqsham audanynan basqa jerde) oralmandardyn  kópshiligine olardyng kiristerining joqtyghynan nemese jetkiliksizdiginen ipotekalyq nesiyelendiru tetikterining qol jetimsizdigi kórinis tapty.
Kelip jatqan jəne «Núrly kósh» baghdarlamasyna qatysugha tilek bildirgen oralmandardyng kópshiliginde úsynylghan joghary jalaqyly júmys oryndaryna júmysqa ornalastyru ýshin qajetti mamandyghy men biliktiligi az boldy. Ekinshi jaghynan jergilikti atqarushy organdar Baghdarlamany əzirleu jəne jobalardy iske asyrugha ótinim bergen kezde, ózderi məlimdegen júmys oryndarynyng jetkilikti sanyn ashu men talap etilgen sapasyn qamtamasyz ete almady. Mysalgha, 2010 jyly bastalghan Aqtóbe oblysyndaghy pilottyq joba boyynsha salynghan 300 pəterding 271 pəterine nemese 90%-na eshkim qonystanbaghan, ShQO-da 363 ýiding 170-ne nemese 47%-na eshkim qonystanbaghan. 2009 jylghy pilottyq jobalar boyynsha da problemalar saqtaluda - Aqmola oblysy boyynsha 276 ýiding 257-sine ghana qonystanghan, al Shyghys Qazaqstan oblysynyng Kurchatov qalasynda josparlanghan 200 pəterding 100 pəterine eshkim qonystana almaghan.

Múnyng bәri ónirlerdi əleumettik-ekonomikalyq damytudyng memlekettik mýddelerin eskere otyryp, oralmandardy qonystandyru prosesin retteu ýshin əkimshilik jəne yntalandyrushy sipattaghy aiqyn tetikterdi belgileu qajettiligin aiqyn úghyndyrdy. Osy túrghydan qaraghanda ýkimetting aldynda aldaghy uaqytta shet elden kóship keletin qandastyrymyzdyng qazaqstandyq qazirgi qoghamgha tezirek sinisip  ketuin qamtamasyz etu ýshin búrynghy «Núrly kósh» baghdarlamasyn qayta qarap, jetildirgen týrde janghyrtu qajettiligining tuyndap otyrghandyghyn kórsetedi.

Ghasyrlar qoynauynan suyrylghan qazaq kóshi talay ór-enisterdi, jauyn-shashyndy basynan keshirip keruenin talay dogharyp, atandaryn talay ret qayta qomdaghan bolatyn. Oipang jerge azyraq ayaldaghan býgingi «Núrly kósh»-te ghasyr qayqanyna qaray bet týzep, ózining jaziraly jasyl qoynauyna keregesin qayta jayady degen ýmittemiz. Aty aityp túrghanday, qazaqtyng «Núrly kóshi», әriyne, núrly bolugha qaqyly. El basy bastaghan iygi bastamanyng ayaqsyz qalmaytynyna kәmil senemiz!

Abai.kz