Búrynghy mәsele býgin de ózekti
Alash baspasózining bastauy, últ jarshysy bolghan «Qazaq» gazetining últtyq mýdde jolyndaghy bastamalaryn býgingi búqaralyq aqparat qúraldary jalghastyryp әketui kerek. Osydan bir ghasyr búryn jaryq kórgen «Qazaq»-tyng kótergen mәseleleri әli de ózekti. Búl turaly keshe Astana qalalyq Tilderdi damytu basqarmasy men «Ruhaniyat» ortalyghy ótkizgen «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan dóngelek ýstelde aityldy.
HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylarynyng kótergen dýniyelerine býgingi qoghamnyng kózqarasymen qarap, qazirgi zamanghy ózekti mәselelerdi talqylaudy múrat etken basqosuda sóz alghan L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetining dekany Qayrat Saq HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylarynyng negizgi iydeyalyq ortalyghy, aqyl-oyynyng úyasy, sonday-aq jalpy qazaq sanasynyng oyanyp, jýregin dýr silkindiruge týrtki bolghan «Qazaq» gazetining tarihy, taghylym-tәjiriybesi býgingi tanda da asa ózekti ekenin aitady. «Sondyqtan da «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan sharalar tek tarih ýshin ghana emes, býginimiz ben bolashaghymyzdy aiqyndau ýshin de, últymyzdyng baghdaryn, jolyn aiqyndap alu ýshin de óte manyzdy» dedi ol.
Alash baspasózining bastauy, últ jarshysy bolghan «Qazaq» gazetining últtyq mýdde jolyndaghy bastamalaryn býgingi búqaralyq aqparat qúraldary jalghastyryp әketui kerek. Osydan bir ghasyr búryn jaryq kórgen «Qazaq»-tyng kótergen mәseleleri әli de ózekti. Búl turaly keshe Astana qalalyq Tilderdi damytu basqarmasy men «Ruhaniyat» ortalyghy ótkizgen «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan dóngelek ýstelde aityldy.
HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylarynyng kótergen dýniyelerine býgingi qoghamnyng kózqarasymen qarap, qazirgi zamanghy ózekti mәselelerdi talqylaudy múrat etken basqosuda sóz alghan L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetining dekany Qayrat Saq HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylarynyng negizgi iydeyalyq ortalyghy, aqyl-oyynyng úyasy, sonday-aq jalpy qazaq sanasynyng oyanyp, jýregin dýr silkindiruge týrtki bolghan «Qazaq» gazetining tarihy, taghylym-tәjiriybesi býgingi tanda da asa ózekti ekenin aitady. «Sondyqtan da «Qazaq» gazetining 100 jyldyghyna arnalghan sharalar tek tarih ýshin ghana emes, býginimiz ben bolashaghymyzdy aiqyndau ýshin de, últymyzdyng baghdaryn, jolyn aiqyndap alu ýshin de óte manyzdy» dedi ol.
Mәjilis deputaty Orazkýl Asanghazynyng pikirinshe, «Qazaq» gazeti últ mәselesin arshyp aityp, ony keleshek úrpaq aldyna da qoyyp ketti. «Bizding baqytymyz - últ mәselesin jeter jerine kóterip ketken «Qazaq» gazetining bolghany. Sol ýshin onda qyzmet etken qayratkerlerding aty mәngi óshpeydi. Ol kisilerding aruaghy riza bolsyn desek, býgingi qolyna qalam ústaghan әrbir jurnalist «Ahannyn, Jahannyng sózin men aitpaghanda, kim aitady?» dep, últtyng mәselesin júrttyng sanasyna jetetindey etip kóterui kerek. Bir ghana jer mәselesin alayyq, qazir jerdi alyp paydalanbay jatqandar bar. Ol paydalanbayyn dep jatyr ma, mýmkin paydalanugha tehnikasy, bolmasa qarajaty jetpey jatqan shyghar? Olay bolsa, búl mәseleni qalay sheshu kerek degen súraqtyng jauabyn respublikalyq gazetten bastap, audandyq gazetke deyin jazu kerek. Osy rette jurnalisterding isteytin júmysy kóp der edim» deydi deputat.
Qazaqstan Diplomatiya qyzmetining enbek sinirgen qayratkeri, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor Saylau Batyrshaúly býgingi BAQ tәuelsizdigimizge núqsan keltiretin jayttardy jiti qadaghalap otyruy kerek ekenin aitady. «1991 jyly 16 jeltoqsanda tәuelsizdigimizdi jariyalap, quanyp jatqan uaqytta Mәskeu bizdi memleket retinde moyyndaghan joq. Qazaqstandy 80-nen astam memleket tәuelsiz el retinde moyyndap, kelisim jasap ýlgergen 1992 jyldyng 22 qarashasyna deyin Mәskeu bizdi moyyndamady. Sonyng saldaryn býgin de kórip otyrmyz. Mysal aitayyn, Kedendik odaqtan keyin Euraziyalyq odaq pen onyng Parlamentin qúramyz dedi. Parlamentting qúramy әr elding halyq sanyna sәikes bolady eken. Demek, ol Parlamentting 80 payyzy orystar, 9 payyzy belarusitar, al 11 payyzy qazaqtar bolady degen sóz.
Parlamentte sheshim kópshilik dauysipen qabyldanatynyn eskersek, onda Mәskeu kenes ýkimeti kezindegidey biylemekshi boldy bizdi. Áriyne, búghan elimizding intelliygensiyasy qarsy boldy, jazatyn jerge jazdy. Memleket basshysy N.Nazarbaevqa raqmet, Mәskeu, Almaty, Astanada ótken basqosularda osy mәselening basyn bir emes, birneshe ret ashyp berdi. «Bizding tәuelsizdigimizge qol sozbandar, biz ekonomikalyq integrasiya turaly aitamyz, bizde sayasy integrasiya joq. Biz BÚÚ-gha mýshemiz, tәuelsiz memleketpiz» degen sózin de ótken jyldyng 19 jeltoqsanynda aitty. Biz tәuelsizdigimizge núqsan keltiretin mәselelerdi ashyq aituymyz kerek. Resey basshysy V.Putin osydan ýsh ay búryn Euraziyalyq odaq qúrugha qatysty: «V svyazy s predstoyashim sozdaniyem Evraziyskogo Soyza otpadaet obustroystvo gosudarstvennoy granisy mejdu Rossiey y Kazahstanom» degen pikir bildirdi. Búl ne sóz? Eki memleket arasynda shekara bolmasa ne bolady? Bizder osynday pikirler men mәselelerdi eskerip otyruymyz kerek. Múny ne ýshin aityp otyrmyn. Osydan birer jyl búryn bizding shekarashylarymyz Reseyding astyq tiyegen 30 KamAZ kóligin ústady. Alayda bosatularyna tura keldi. Sebebi eki tarap kólik ústalghan aumaqty Qazaqstan men Reseyding qaysysyna tiyesili ekenin dәleldey almaghan. Óitkeni ol manda shekara qazyghy qaghylmaghan. Osynday mәseleni jurnalister ashyq kórsetui kerek» dedi Saylau Batyrshaúly.
L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi, QR ÚGhA akademiygi Seyit Qasqabasov «Qazaq» gazeti turaly aitqanda, onyng aldynda jaryq kórgen «Týrkistan uәlayaty», «Dala uәlayaty» gazetterining bolghanyn úmytpauymyz kerek ekenin eske saldy. «Dala uәlayaty» gazetinde de últtyq mәselelerge qatysty kóp maqala jariyalaghanyn tilge tiyek etken professor osy ýsh basylymnyng úqsastyghy men erekshelikteri turaly maghynaly әngime shertti. «Qazaq»-ta kóterilgen últ mәselesining býgin de aldymyzda túrghanyn shegelep túryp jetkizdi.
Halima BÚQARQYZY
"Ayqyn" gazeti