Seysenbi, 31 Qantar 2023
Alashorda 3473 15 pikir 1 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:48

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

«Aspanda tәniri, jerde týrki» bolghan baghzy kýnderding izine ýnilgende tarih óz arnasynan asyp-tolyp san aunap, qily izderin qaldyrdy. Rulyq-taypalyq kezennen irgeli últ, kemeldi memleket bolghangha deyingi aralyqta talay-talay oqighalardy bastan ótkerip, jer betindegi halyqtardyng qalyptasu negizin jasady.

«Týbi bir týrki halyqtary» degen úghymnyng shynayy mәni – týrki últtary bir bәiterekting bútaqtary degen úghymdy bildiredi. Bizding ata-tegimiz bireu, bir atanyng balasymyz degen sóz.

1074 jyly jazylghan «Diuany lúghat at-týrk» enbegining «Týrk halyqtary men taypalary jayynda» tarauynda Mahmút Qashqari: «Týrkter teginen 20 taypaly. Olar barlyghy Tәniri әziz kórgen Núq payghambardyng úly Iafas jәne Iafastyng úly Týrkke baryp tireledi... Árbir týrk taypasynyng qanshama úryq-shәripteri bar, olardyng sany úly Tәnirining bir ózine maghlúm. Men búlardyng týptamyrlary men ana taraptaryn jazdym. Ru-aymaqtaryn tastadym...Músylman bolsyn, bolmasyn meyli»[1] deydi.

Shәkerim Qúdayberdiúly da osy tektik shejireni qaytalap: «Jogharghy әr týrli shejire kitaptardyng sózinen bizding qazaq Núh payghambardyng Yafas degen balasynyng nәsilinen, qytaysha Tuku – bizding tilde týrik atalghan halyqtan ekeni anyq boldy»[2] degendi aitqan.

Qytay derekterine negizdelgende, «týrki» sózi bizding zamanymyzdan búrynghy V ghasyrda alghash ret kóshpeli halyqtyng atauy retinde payda bolghan. Qytay­lar týrikterdi «sun­nu-ghúndar» dep ataghan. Múnyng ózi týrikterding ghún tay­pa­lary­nyng jalghasy ekenin kórse­tedi. Ghún dәuirinde dýniyege kelgen ataqty qolbasshy, batyr Edil tariyhqa «Edige», «Attila» syndy attarmen belgili boldy. Ghún imperiyasynyng zandy múrageri bolghan Týrik qaghana­ty (551-603 jj.) kýlli әlemdi titiretip: «Kókte – Tәnir, jerde – Týrik» dep ózderin tendessiz, quatty el sanaghan. Olar bas kótergen tústa aldynda tau túrsa kesip ótken, dariya túrsa keship ótken. Eshkim, eshtene olargha bógeu bola almaghan. Jәne de bir-birine asa bauyrmal, tekti halyq bolghan.

Osylaysha týrkiler Mongholiyadaghy jәne Qytaydyng soltýstik shekarasynan Qara tenizge deyin sozylyp jatqan úly kóshpeli imperiyanyng negizin qalady. Úly dalada týrki memleketinin, týrki tilining qalyptasu dәstýrinen derek beretin Kýltegin eskertkishterinde bylay dep jazyldy: «Álemning kóginde aspan, tómeninde qonyr jer payda bolghanda, osy ekeuining arasynda adam balasy jaratyldy. Adamzat balasynyng ýstinen mening babalarym Bumyn qaghan men Istemy qaghan biylik jýrgizdi. Taqqa otyrghan olar óz memleketin qorghap, Týrki zandaryn shygharyp, ony bekitti». Múnda dýniyening tórt búryshyn týgel ózine tabyndyrghan alghashqy Týrki qaghandarynyng biylik qúrghan uaqytymen baylanysty suretteledi»[3].

Týrki halyqtarynyng shyghu tegine zertteu jasaghan ghalymdardyng payymynsha, Hún imperiyasy ejelgi týrki memleketi bolyp sanalady. III-IV ghasyrdyng sonynda Túrpan taularyna, odan keyingi bir mezette Altaygha qaray jyljyghan. Olar birte-birte óz yqpalyn barynsha kenitip, VI-VIII ghasyrlargha kelgende Qytaydan Qyrymgha deyingi baytaq jerge iyelik etken kóne týrkilerding irgeli elin qúrdy. Shyghysy Hingan, Saryózen, batysy Kókteniz, ong jaghy Úly Qytay qorghany, soly – Sibir aralyn qamtyghan quatty elding mәdeniyet óresi de asa joghary bolghan.

«Húndar memleketi óz kezinde Shyghys Europany ózine qaratsa, bizding zamanymyzdyng VI ghasyrynyng ortasynda altaylyq taypalardyng eng irisi – Týrki qaghandyghy óz memleketin qúryp, Altaydan Qyrymgha deyingi jerge iyelik etti. Ol kóp keshikpey Shyghys jәne Batys Týrki qaghandyqtaryna bólindi»[4].

Týrkolog-ghalymdar Lev Gumiylev, S.Klyashtornyi, L.P.Okladnikov, qazaq ghalymdary Álkey Marghúlan, M.Aqynjan, Kemel Aqysh, Altay Amanjol, Oljas Sýleymen, Manash Qozybay, Ábduәly Qaydar, Rahmanqúl Berdibay, Aqseleu Seydimbek, Qoyshyghara Salgharaúly, Myrzatay Joldasbekovter týrkitektes halyqtardyng Ana júrty – Qazaq, Ata júrty – Týrik dep aitqanda, onyng órkeniyet dengeyin 3000 jyldyng ayasyna syighyzady. Tili, mәdeniyeti, әdebiyeti, ózindik jazuy bolghan halyq órkeniyetting tórinen oryn alugha tiyis. Olay deytin sebebimiz, 3000 jyldyng aldynda altynmen aptap, kýmispen kýptep, temirden týiin týigen Túranday halyq kóp bolmaghan. Qazaqtardyng eng ghajaby, basqanyng jerin jaulamaghan, ataqonysynan aua kóship ketpegen, ejelgi mekeninde myng ólip, myng tirilse de tilin, dilin, dinin, ata saltyn úmytpaghan bayyrghy halyq[5].

Qazaq dalasynda  bayyrghy saq, húnnú, usuni, kanguy, sarmat, savromat, yuechji, eftalit siyaqty alghashqy kóshpeli jәne jartylay otyryqshy etnostardyn, sonday-aq  syanibi, jújan, týrik, úighyr, monghol, qypshaq dәuirinin  kóptegen ru-taypalarynyng tarihy alma-kezek órilip, san-qily oqighalargha toly bolyp ótti. Bizding zamanymyzdan búrynghy IV-III ghasyrlardan  alghashqy nomadtar dәuirinen bastau alyp Qazaq handyghy zamanyna deyingi úzaq uaqytta Euraziyalyq kenistikte meken etken rulyq-taypalyq odaqtar, etnosayasy birlestikter, qaghandyqtar, handyqtar  siyaqty kóshpeli  memlekettik qúrylymdar, quatty imperiyalardyng basym kópshiligi týrik tektes ru-taypalardan qúrylghan bolatyn. Búl týrik әlemining dýniyejýzi tarihyndaghy airyqsha tarihy ornyn kórsetedi.

Húnnúlardyng izin basa Euraziya dalasynda olardyng tikeley úrpaqtary kóne týrikter biylik qúrdy. Týrik imperiyasy býgingi týrik tildes halyqtardyng barlyghynyng bayyrghy ata babasy bolyp tabylady. Onyng ishinde qazaqtardyng arghy atalary da kóne týrikter bolyp tabylady.

Demek, qatparly qalyng tarihtyng astaryna ýnilgende nemese әdebiyeti men mәdeniyeti, túrmys-salty men tirshiligi jaghynan qaraghanda, kók týrikterding kóne júrtynda otyrghan Tәuelsiz Qazaqstandy, әriyne, atadan qalghan bayyrghy meken dep bilemiz. Al alysqa ketken jan tuysymyz Týrikter bizding bir qanatymyz siyaqty. Olay bolsa, kók týrikterding naghyz múrageri Qazaqstan men Týrkiya eli dep aituymyzdyng esh әbestigi joq.

Dese de, osy arada taghy bir saual tuyndaydy. Ol: kók týrikterding kóne ordasy bolghan qazirgi Mongholiya jeri nemese monghol últy sol atalardyng zәuzaty retinde ne ýshin auyzgha alynbaydy? – degen súraq.

Jer betindegi әrqanday tarih nemese úlystar men últtardyng eski shejiresi anyzdardan bastau alady. Olay bolsa, biz osy orayda monghol últynyng qalyptasuy jónindegi anyzgha azyraq toqtala keteyik.

Mongholdardyng ata-tegi turaly aitylatyn anyzdardaghy Qiyat atty adamnyng әielimen birge kórshi elding qandy qyrghynynan qashyp qútylyp, Erkene hon (Erkene Qon) tauyna baryp jasyrynyp, sonda túqym-júraghaty ósip-ónip, ruly elge ainaluy turaly anyz kóne týrikterding ata-tegine qatysty anyzdardaghy kórshi elding shabuylynan aman qalghan jalghyz erkekting Gaochannyng soltýstigindegi taugha qashyp baryp, sonda qanshyq qasqyrmen qosylyp, odan taraghan úrpaqtardyng Ashyna atty ruly elge ainalghany turaly IV ghasyrgha tәn anyzymen saryndas keledi. Endi mongholdardyng búl anyzyn kóne týrikterding osynau anyzynyng mongholdar arasyndaghy janghyryghy dese de bolady. Osynyng ózi mongholdardyng arghy atalary men týrikterding arghy ata-babalary ortasyndaghy qanday da bir tarihy sabaqtastyqtardyng jatqanyn dәleldeuge jetkilikti edi. Alayda  mongholdardyng ata-babalary turaly anyz múnymen ayaqtalmaydy. Arada qansha uaqyt ótkeni belgisiz, bir zamanda Bórte-Chino degen adam zayyby Maral súlumen birge Onon ózeni bastalatyn Búrhan-qaldun tauyna kóship kelip, meken etkeni bayandalady. Áriyne, búl da – anyz. Bar bolghany,  týrikterding kók bóri turaly anyzynyng basqa bir qyrynan qaytalanuy edi»[6].

Demek, húndardyng dalasynan Týrki qaghanatynyng qalyptasqany siyaqty Týrki qaghanatynyng ornynan bas kótergen mongholdardyng da bizge asa bótendigi joq. Kóp tarihshylar búl ekeuin bir-birimen baylanystyrghysy kelgenimen, ejelden orys jәne qytay elderining ishki mýddesine tiyimsiz sanalghandyqtan imperiyalyq shekteulerge úshyrap keldi. Iri imperiyalar Týrik qaghanaty men Monghol imperiyasynyng tarihynan ortaqtyq tauyp, batyr әuletterdi bir tudyng astynan izdeytin bolsa, búl, әsirese,  qytay men orysqa jaqpaytyny belgili. Aynalasynda antalap otyrghan týrik, mongholdy bir atanyng balasy dese, kýnderding birinde olar iydeyalyq ortaqtyq tauyp bas biriktirip jatsa, әriyne, qytay men orysqa ýlken qater әkeler edi. Ásirese, osy taqyryp tónireginde alghash qalam tartqan orys ghalymdary mәselening mәnin basqa jaghynan izdeuge tyrysty. Solay etti de. Bizding dindik aiyrmamyz aradaghy syzatty úlghaytushylargha kóptegen úpay syilady.

«Rashid ad-din de «múghuldar men týrkiler bir ghana Yafesten taraghan» degendi algha tarta[7] kelip, óz enbegin «qazirgi uaqytta múghul» dep atalyp kele jatqan týrki taypalary turaly» degen taqyryppen bayandaydy. Týrki taypalarynyng jalpylama tatar atalghany da osy bólimde aitylady.

«Jәne (tatarlar) biylik, kýsh qúdiretke jәne syi-qúrmetke ie bolghandyqtarynan, ózge týrki rulary ózderining týrli ataulary men dәrejeleri bolghanyna qaramay, olardyng (tatarlardyn) atymen tanymal bolyp, barlyghy «tatar» dep atalyp ketti.

Sondyqtan da әr týrli rular ózderin olargha jatqyzudy jәne olardyng atymen tanymal boludy ózderine mәrtebe әri ataq sanaghan. (Búl jaghday) qazirgi kezdegi óz bolmysynan múghul bolghan Shynghys hannyng jәne onyng әuletining (basyna qonghan) baghynyng sebebinen basqa jalayyr, tatar, oirat, ýngit, kereyt, nayman, tanghút siyaqty basqa týrki rularynyng barlyghy ózderining (ejelden) belgili ataulary men ózindik laqaptary bola túra, ataq-abyroy ýshin ózderin (әdeyi) «múghul» dep ataydy. Alayda kóne dәuirlerde olar búl ataudy qabyl almaghan bolatyn. Endeshe, olardyng qazirgi dәuirdegi úrpaqtary «biz kóne dәuirlerden beri osy «múghul» degen ataugha qatystymyz jәne (osy ataumen) atalamyz» dep oilaydy. Alayda búl olay emes, óitkeni múghuldar ertede (Úly) dalada meken etken barsha týrki halyqtarynyng ishindegi bir qauymy (ruy ghana) bolghan.

Olargha Rabbynyng erekshe rahymy bolghandyqtan: yaghny múghul nәsilinen Shynghys han men onyng úrpaqtary shyqqandyqtan, olardan kóptegen úrpaqtar taraluy sebebinen, әsirese Alan Quanyng dәuirinen beri ýsh jýz jyl boyy kóp tarmaqtary bar niruun atalatyn taypasy tarap, olar ataq-danqqa ie bolghandyqtan, bәri (yaghni, basqa týrki taypalary da) «múghul» dep tanymal boldy»[8].

Rashid ad-dinning «Alan Quanyng dәuirinen beri ýsh jýz jyl boyy kóp tarmaqtary bar niruun atalatyn taypasy tarady» degenin Ábilghazy Bahadýr «Týrik handary shejiresinin» «Moghol elderining bayany» bóliminde bylaysha týsindiredi: «El hannyng úly Qiyan, inisining úly Nakýz ekeui Erkineqon tauynyng ishinde otyrghanda balalary kóp boldy, Qiyannyng balalaryn Qiyat, Nakýz balalaryn Darlikin dep atady. Bara-bara әr jamaghat bir elding atyn alyp, Qiyat aty da, Darlikin aty da joyyldy. Qiyan nәsilinen Qúrlas ruynan Alanqo degen әiel ersiz ýsh úl tudy. Tәnirim búiyrsa, onyng tarihyn keyin aitarmyz. Búl jerde aitpaghymyz – sol ýsh úldyng nәsili ghajayyp kóp boldy. Olardy Nirun dedi. Maghynasy – pәk nәsil, týrikshe aitqanda «Aru túqym» degen bolady. Búl esimdi qoi sebebi: mogholdardyng týsinigi boyynsha búl ýsh úldy núrdan jaratyldy dep oilar edi.

Shynghys hannyng ýshinshi atasy Qabyl hannyng alty úly bolyp edi, barshasy batyl, úshqyr, batyr edi. Soghan qarap búl jigitterdi Qiyattar dedi. Taudan aqqan seldi mogholdar «Qiyan» deydi, Qiyat sonyng kópshesi. Qabyl hannyng ýlken úly Búrtan han, onyng úly Shynghys hannyng әkesi Esýgey bahadýr edi. Esýgey bahadýrding kózi shahla edi mogholar shahlany «Borjyghyn» der edi, sondyqtan onyng ruy, Esýgey bahadýrding nәsili ózderin Borjyghyn Qiyatpyz dep atady. Qiyat eli Qabyl han úryqtarynan keyin de kóp uaqyt solay ataldy.

Barsha týrik rularynyng birin qaldyrmay týgendep aityp shyghu bir adamnyng qolynan kelmes, ózimizding hal-qadirimizshe bir sypyrasyn aityp shyqtyq» deydi[9].

Ábilghazy Bahadýr múnda da «barsha týrik rularynyng birin qaldyrmay týgendep aityp shyqtyq» degende mogholdardy da sol tapqa kirgizedi. Býginderi monghol atalyp otyrghan últtyng arghy tegindegi handar, Shynghys әuleti týgeldey týrik handary retinde bayandalady. Kitaptyng «Týrik handary shejiresi» ataluy da sony kórsetedi.

«Týrki jәne múghul taypalary men rularynyng bәri biri-birine úqsas jәne olardyng tilderining negizi, yaghny shyghu tegi de týgeldey bir, múghuldar tek týrkilerding bir synypy (toby) ghana bolyp tabylady...»[10].

Endi, «Chjao Hunnyng «Men-da bey-lu» atty deregine nazar audaralyq. Qytay barlaushysy Chjao Hun Shynghys hannyng mangholdary jóninde: «Tatar taypalary sha-to degen erekshe rudan taraydy. Olar aq, qara, jabayy dep ýshke bólinedi. Jabayy degenderi óte nadan, qoldarynan eshtene kelmeydi. Olardyng bar biletinderi: әrkimning artynan erip shapqylay beru. Qazirgi imperator Shynghys jәne onyng qolbasshylary, ministrleri men shonjarlary qara tatarlardan» deydi. Osy derekti audarghan qytaytanushy N.S. Munkuev: «Sha-to – batys týrikterining birlestigi, bir derekterde olardyng 7-shi ghasyrda Ferghana jaqtan kelgenderi aitylady» deydi. Sha-tolardy kereyler, onghyttar deytinder de bar. Qazirgi mangholdardyng atalary dep eshkim de aitpaydy. Chjao Hun osyny jaqsy bilip aitqan. Sondyqtan da, olardy «erekshe ru» dep ataghan. Jәne de, tatarlardy, yaghni, kóshpendilerdi ýshke bólip, Shynghys hannyng qara tatar ekenin aitqan»[11].

Jogharydaghy anyz-әpsanalar, derekter, halyqtardyng keyingi bolmysy syndy san tarauly týiinderdi saraptay kele, bir jýlgege jinaqtasaq, atalghan taypalardyng shyghu tegining bireu ghana ekeni esh talas tudyrmaydy. Oghyz anyzyndaghy «ong qol, sol qol» syndy әskery qúrlymnyng ózi keyingi kerey, nayman, monghol әskery qúrlymynyng bastauy ekeni kórinedi. Dalalyqtardyng bir tәnirlik úghymy, kók bórini qasiyetteui, qazirge deyin esh ózgermegen ómir sýru daghdysy syndy úqsastyqtar múghul (monghol) atalghan tuysqandardyng bizden bólek emes ekenin úghyndyrady.

«Qúpiya shejireden» Shynghys hannyn: «Kókte – Aspan (Tәnir), Jerde – Qaghan» («Mónh tenge­riyn hýchiyn-dor, hagany suu zaliyn iveel dur...») tújyrymdamasyn aiqyn kóremiz.

Búl shyn mәninde «Biyikte Kók Tәniri tómende qara jer jaralghan. Adam balasynyng ýstine ata-tegim Bumyn qaghan, Istemi qaghan otyrghan. Otyryp, týrki halqynyng el-júrtyn qalyptastyrghan, iyelik etken» degen Kýltegin sózining qaytalanuy ghana. Tútas bolmysynan qaraghanda Shynghys han –  Bilge qaghan, Kýltegin, Tonykókting tiri ruhynday solardyng múratyn jalghaushy bolyp kórinedi.

L.N.Gumiylev «Kóne týrikter» enbegining «Kók týrikter ózderi turaly» atty tarauynda – Kýltegin mýsinining bas sýiegining «mongholdyq» bógenayyn basa bayanday kele: «basyna bes tisti taj kiygizilgen, onda býrkitke úqsas qús mýsini beynelengen»[12] deydi.

Búdan eki týrli qorytyndy jasaugha bolady. Birinshisi – sol dәuirdegi mongholdyq, týrkilik bet pishin bir ghana formada (ýlgide) bolghan. Keyinnen tek sol Kýlteginning kóne mekenin kýzetip qalghan taypalarda saqtalghan bet pishin, ózge topyraqqa qonys audarghan týrkiler týrinde basqasha beynelerge ózgere bastaghan. Ekinshisi – bas kiyimdegi  «býrkitke úqsas qús mýsini» sol tústaghy týrkilerge ortaq belgi bolghan. Oghan týrkilerding qyran qústardy baghalauy, Túghyryl han esimine baylanysty túghyryl qús (asa qyran jyrtqysh qús), Shynghys hannyng qarshyghasy, t.b. kóptegen mysaldardy kóldeneng tartugha bolady. Osy túrghydan qaraghanda L.N.Gumiylevti quattaghan kýnning ózinde Kýltegindi Shynghystyng da, Týrkining de «ortaq Atasy» deuge negiz bar.

«Rashid ad-din hatqa týsirgen dalanyng auyzsha tarihynyng deregin býgingi jazba tarihtyng derek beru stiyline kóshirsek, onda búl «barlyq mongholdardyng da, týrik taypalarynyng da jәne barlyq dala túrghyndarynyng da shyqqan tegi bir, bәri bir halyq – týrikter» degendi bildiredi». Alayda «Naqty derektermen basy ashyq shyndyqty moyyndamay, týpki bastau bir bolghanymen, ósken órisi bólek, taghdyry ortaqtas bolghanmen, taralyp tanyluy bólek eki halyqty endigi jerde birin-birine sapyrylystyryp, qoyyrtpaqtay beruding eshqanday qisyny joq. Mongholdy «týrik» dep shatystyruymyz bәiterekting dinin bútaghymen shatystyryp, dini qaysy dese bútaghyn, bútaghy qaysy dese dinin kórsetkenmen birdey, qolaysyz dýniye. Týrik – býkil týrik tektes halyqtardyng dini. Monghol men tatar – sol dinnen ónip, ósip taraghan kóp bútaqtardyng biri ghana»[13].

Abay Qúnanbayúly da qazaqtyng arghy tegine ýnilip, qazaqtyng tegi týrki-monghol júrtymen tarihy tyghyz baylanystylyghyna dәlel izdeydi: «Este joq eski mezgilde, manghúldan bir tatar atalghan halyq bólingen eken … Asyl týbi qazaqtyng – sol tatar» – dep jazady[14].

Tarih ghylymdarynyng doktory, kórnekti tarihshy Z.Qinayatúly: «Mongholdardyng Ghún úrpaqtary dep qaraytyn pikirdi japoniya tarihshysy Siratory jәne monghol tarihshysy A.Amar osy baghytty qúptaydy. Mongholdardy Oghyz-Týrki úrpaghy dep qarastyratyn boljamdy Rashid ad-diyn, Ábilghazydan bastap negizinen parsy jәne týrik tildi ghalymdar toby qoldap otyr» deydi[15].

Z.Qinayatúlynyng bayan qylyuynsha, monghol shejiresinde Temujinning tәnirlik nanymy turaly jazylghan derekter tym kóp kezdesedi. Birde ol Zelme, Chu Mergen, Shihihutug, Bogorchy, Muhulaylarmen birge kele jatyp ózderinen sany әldeqayda kóp jau qolyna tap bolady. Shynghys han tóbege shyghyp, toqymyn jayyp, belbeuin moynyna salyp túryp «Ua, mening jaratushy tәnirim! Men ózimning myqtylyghymnan emes, mәngi tәnirimning quatymen әmir boldym, bir sening quatynmen jauymdy jendim, han boldym, әli de qolday gór!» dep tәnirine qúlshylyq etkeni jayly bayandalady[16].

Shynghystyng bir tәnirge jalbaruy jәne tәnirding búiryghyn oryndaushy retinde atqa qonyp, basqalardy baghyndyrugha attanuy shyn mәninde týrkiler dәstýrin jalghastyryp, týrki qaghandarynyng amanatyn oryndau edi. Mahmúd Qashqary enbegindegi Týrikter haqyndaghy myna joldardan sony bayqaugha bolady. Onda: «Qashqarlyq Halaftyng úly bilimdәr imam Qúsayynnyng maghan aityp beruinshe belgili elaralyq ústaz Abubәkir mýfty aqyr zaman jayynda jazghan bir kitabynda mynaday jaydy rauayat qylady. «Úly Tәnir aitady: Mening bir taypa qosynym bar. Olardy Týrik dep atap, kýnshyghysqa qonystandyrdym. Keybir taypalargha renjisem, týrikterimdi qarsy attandyramyn!». Búl jaghday Týrikterding basqalardan erekshe ekenin kórsetedi. Sondyqtan Týrikterge Tәnirding ózi arnayy at qoyghan. Jer jýzining eng biyik, auasy taza bólegine qonystandyryp, «Óz qonysym» dep ataghan...»[17] delinedi.

Osylaysha, mongholdardyng payda boluy jónindegi anyz ben Shynghys ústanghan dәstýrlerding barlyghy da týrkilik nanym-senimnen bastau alyp otyrady.

«Ol erjetip qol bastap atqa qonghan kezining ózinde әrbir saparynyng aldynda kiyeli Burhan Haldungha shyghyp tәnirinen quat tilep Onon – ananyng suynan bir jútyp attanudy dәstýrge ainaldyrghan. Temujin múny jastayynan jadyna myqtap saqtap ósti. «Eh bolson gazar, ezen tenger» (tughan jer, jaratushy tәniri) mongholdardyng tabynary. Mongholdar jer-sudy kiyelining kiyelisi sanap ony adamzatqa tәnirding bergen syiy dep esepteydi. Osy bir úly senim ony әrdayym perishtedey qorghap jýrdi»[18].

Shynghystyng úldary men nemereleri de sol bir tәnirlik – bir qúdaylyq úghymda boldy. Giliom de Rubruktyng «Shyghys elderine sayahatynda» onyng 1253 jyly býgingi mongholiya jerindegi Mónke han ordasyna barghany sóz bolady. Qaghan haqynda: «... Ol maghan ózining senimin uaghyzday bastady: «Biz, Moaladarmyz» dedi ol, «Tek bir Qúdaydyng bar ekenine senemiz, biz ómir sýremiz jәne ólemiz jәne bizding oghan degen jýregimiz pәk»...»[19] degen derekter keltiredi.

Plano Karpiny de óz sayahat esteliginde búl turaly: «Tatar eli tek bir Tәnirge senedi»[20] deydi. Ádebiyetter oghan: «mongholdar tek kók Tәnirine tabynady. Kók Tәnirin olargha tabighattyng bergeni dep esepteydi. Olar shabulgha shyqqanda da «Mәngi Kók Tәnirining kýshine» (Mongke kuke tengri-iin kucun dur) sendi»[21] degen týsinikteme beredi.

Keyingi tarihymyzdaghy, әsirese, kereyler ómirindegi shamandyq jәne tәnirlik tabynudyng aiqyn belgileri kýni býginge deyin saqtalyp keledi. Aytalyq, tәnirge qatysty: «tәnir jarylqasyn», «tәnir tileuindi bergir», «tәnir atsyn», «tәnirge tapsyrdym», «tәnir qoldasyn», «qúmyrysqanyng tas basqany tәnirge ayan», «itting iyesi bolghanda, bórining tәnirisi bar», «kezek eki, tәnir bir» sekildi tolyp jatqan sózder bar. Jәne de múnyng barlyghyn da da «Tәnirding bireu ghana» ekeni aitylady. Kerey memleketining hany Túghyryl arqyly qaghandyqqa kóterilip, әlemdi titiretken Shynghystyng osy «bir ghana Tәnirge» siynuyna tandanugha da bolmas.

Búl arada Rashid ad-dinning Shynghys han haqynda: «... keyin ol keybir tuysqandaryn (týrki rularyn – red) jәne ózine tuysqandyghy jaqynyraq bolghan (birneshe) múghul rularyn baghyndyrdy. Odan song oghan tuysqan rulardyng biri kereytter patshasy Ong hangha (Túghyryl hangha – red) qosyldy»[22] degenin eske alsaq, «tuysqan» atauy alys emes, jaqyn qandas-tuystyqty menzeydi.

Mongholdardy myng jerden buddis eseptesek te, olardyng qazirgi túrmys-tirshilik, әdet-ghúrpynan qaraghanda tәnirlik salt-sananyng iysi anqyp túrady. 2012 jyly qyrkýiekte Úlanbator qalasyna bardym. Tanerteng erte syrtqa shyqsam, bir salauatty jas jigit, qolyna kese alyp, ishindegi araqty sausaqtarynyng úshymen aspangha, biyikke, ainalagha shashyp jatyr. «Ne istep jatyr?» desem, «tәnirine minajat etip, aq jol súrap, jolaushy jýrmekshi» deydi qasymdaghylar.

Mongholiyalyq qazaq qalamgeri  Habsatarúly Ghalymmúrattyng «Qazaq bolmysy» kitabynda:  «... Jonghardyng úranqay syndy rularynda әli kýnge deyin tәnirge syiynatyndar kezigedi. Ol – ol ma, sol tәnirin túp-tura qazaq atauymen «ata tәnir» (ata tengir) dep ataytynyn qaytesin. Demek olar da ejelgi týrikting (qazaq) bir úrpaghy boldy ma kim bilgen?!»[23] degen joldar kezdesedi.

Monghol, qazaq arasynda ómir sýrgen avtor kózimen kórip, kókiregine týigen jaylardy odan ary úshtap bylay deydi: «Kók týrikting kezinde qazaq (týrik) ta qalmaq (monghol) ta bir din Tәnirge tabynghandyqtan olardyng býkil bolmysy óte jaqyn boldy. Al artynan qazaq islamgha kirip, monghol buddizmge senip eki tuys halyq úzay bergen. Aydaladaghy eki bólek mәdeniyet búlardy eki jaqqa tartyp úzatqany sonday aqyry búlardy bir-birine tuys deseng shamdanatyn boldy. Al basynda osy ekeui de bir tәnirge syiynghanyn bir nәrse búljytpay dәleldeydi. Týrikterge úqsap mongholdar da ózderin kók monghol dep atap keldi. Ekeui eki bólek dinge kirgeli sandaghan ghasyr ótse de búnday ataudyng әli kýnge deyin saqtaluy búrynghy din iz-tozsyz tolyq joyylmaytynyn dәleldeydi»[24].

Qazaq, monghol, qyrghyz últtary arasyndaghy kóshpendi tirlikte asa úqsas keletin túrmys-salt, dәstýrlik erekshelikter óte kóp. Aytalyq, qazaqtardaghy siyaqty, mongholdarda da jana tughan balanyng shildehana toyyn ataydy. Qoy soyyp, qalja taratady. «Shildehanagha kelgender, onyng ishinde kindik sheshesi, jas nәrestege arnalghan óz syilyqtaryn tartu etedi. Áyelder jaghy balany oraytyn jayalyq, ýy maldarynyng júmsaq etip iylengen terisin, it kóilegin, alqa tastarmen, kýmistermen әdiptelgen kiyim-keshek, aqsha әkelse, ýy iyesining jaqyn tuystary nәrestege arnap qoy, búzau, qozy, qúlyn ataydy.

Ásirese er balalargha sapyly bәki, jebeli sadaq, attyng eri siyaqty kóptegen tartu-taralghylar jasaydy. Shildehana sony nәrestege jәne onyng әke-sheshesine arnalghan jýrekjardy bata-tilekpen ayaqtalady»[25].

Shyn mәninde atalghan salt-dәstýrding bәri de ejelgi týrkilerge ortaq qúndylyqtargha jatady. Búdan basqa kiyiz ýy jәne tórt týlik malgha qatysty yrym-tyiymdar, dәstýrler, ghúryp-әdetter derliktey «bir tonnan tughanyn» anyq kórsetedi. «Qazaq-qalmaq bir tughan, qara sartty kim tughan», «óriste maly, tósekte basy qosylghan bir kiyiz tuyrlyqtymyz» degen eskilikti sózder de sodan qalghan. Qúrbanghaly Halidtyn: «qazaqtyng «noghay-qazaq bir kisi, qazaq-qalmaq bir kisi» degen naqyly negizsiz emes»[26] degenining de ózindik mәni bar shyghar.

Keyinnen ózderin Shynghys әuletine balaghan monghol últy ókilderining ózge dinning qúshaghyna qúlauyna baylanysty, ózderining eski tәnirlik úghymy men sol úghymdy ústanghan kezdegi tuysqandarynan barynsha alshaqtap ketkeni de, jaratylys teginen ógeylegeni de ras edi. Shyn mәninde ol «ógeylik» Shynghys han jýreginen tuyndaghan dalalyq bekzadalyq pen tәnirlik qúlshylyqqa jat, keyingilerding qoldan jasaghan «janalyqtary» bolatyn.

Shynghystyng bir ghana Tәnirge bas úrghany siyaqty onyng nemere-shóbereleri «jalghyz Haqqa» bas iydi. Býginge deyin jetken Joshy mazary músylmandyqtyng ýlken eskertkishi. Rashid ad-din deregi boyynsha Qúbylay hannyng nemeresi Ananda músylmandyqty erte qabyldaghan. «Anandandy Múhtar Hasan aqtashy degen týrkistandyq músylmangha ósirui ýshin berdi. Ol kisining Zuleyha (Zyliha) atty әieli ony kókirek sýtimen emizip ósirdi, sol ýshin músylman senimi onyng jýreginde myqtap bekidi jәne myzghymas (berik) boldy. Ol Qúrandy ýirengen әri tәjikshe jaqsy jazady. Ol әrdayym (dinni) paryzdardy oryndaugha, qúlshylyq etuge uaqytyn júmsaydy. Taghy oghan baghynyshty jýz elu myng múghul әskerining kópshiligin ol músylmandyqqa kirgizgen... Temir qaghan búdan (onyng músylmanshylyqty qabyldauynan – red) qatty ashugha mindi, sóitip ony qamap qoigha búiyrdy. Al ol bolsa Islam (músylmanshylyqty) men imanda (shynayy seniminde) tabandy әri berik boldy, sóitip: «Bizding ata-babalarymyzdyng barlyghy mýuahhid bolghan, yaghny bir Qúdaygha tabynushylardan edi әri Qúdaydy «Jalghyz!» dep biletin. Sózsiz, izgi senimderindegi búl yntalylyghynyng berekesinen mәngi Qúday olargha kýlli әlemdi syilap, olardyng (bәrin) adamdardyng kóshbasshylary men patshalary etti, osylay olar ataqty әri danqty boldy, sonday-aq olar eshqashan púttargha sәjde etken (tabynghan) emes», – dep aitumen boldy...

Ananda balalyq shaghynan beri músylmandyqty oilap, ony ústanghanyna qaramay ol Islam patshasy Ghazan hannyng (Onyng patshalyghyn mәngi etsin!) anyq músylman, jalghyz Qúdaygha tabynushy, әri minsiz senimning adamyna ainalghanyn, onyng Iran jerindegi barlyq múghuldardy músylman dinine kirgizip, púttyng bәrin qiratyp, (mýshirikterdin) púthanasyn qiratqanyn esitkende, búl mәselede yntalylyq tanytyp, (óz mýmkindiginin) shegine jetti... Islamdy moyyndamay Ananadagha jala japqan Sartaqtyng ózi de qazir músylman boldy...»[27].

Joshy, Hulaghu úrpaqtary da músylman әlemine «balday batyp, suday sinip ketti».

Jogharydaghy Anandanyn: «Bizding ata-babalarymyzdyng barlyghy mýuahhid bolghan, yaghny bir Qúdaygha tabynushylardan edi әri Qúdaydy «Jalghyz!» dep biletin» degeni biz aityp ótken Shynghys bas úrghan «bir tәnirlik – bir qúdaylyqty» rastap túr. Shynghys han ghana emes6 sol zamandaghy onyng tónireginde jasaghan kóshpendi taypalardyng basym payyzy bir-birimen sabaqtas, mazmúndas bolghan jalghyz qúdaylyq «bir Tәnirlikten» «Bir Alla» úghymyna onay kóshti. Bir ghajaby basqa halyqtarda kezdese bermeytin tarihtyng búl tandauyn týrkiler túqymy bastan keshti. Ári olar qoldan jasalghan qúdaylardan aulaq, ózderining naghyz jaratylys tegine barynsha jaqyn ómir sýrdi.

Tarih terenine shyndyq kózimen ýnilushi ghalymdardyng payymynsha,  «Shynghys hangha deyin monghol degen halyq, el, tipti jeke taypa da bolmaghan». «Jamigh at-tauariyh»-tyng ón boyynda bir ghana «múghul» atauymen  bayandalady. Tarihty óz mýddesine beyimdegisi kelgen týrkilerden jat ózgeler eskilikti audarmalardaghy dybys ýndestigine sanaly-sanasyz iykemdelip, «monghol» sózin búrynnan bar atau retinde dәripteumen keledi.

Shynghys han dәuiri sóz bolghanda keybir ghalymdar «mongholdardan jenilgen týrki әskerleri batysqa qaray auyp ketti» dep jazdy. Búl, shyn mәninde, shyndyqqa janaspaydy. Aytalyq, qazaq dalasyna  orys óktemdigi ornay bastaghanda, shet júrtqa qansha qazaq auyp ketti. Bar bolghany besten biri ghana. Endeshe, Shynghys han ózi jengen taypalardyng quatty qosynyn, batyrlaryn ózine qosyp alyp otyrghan. Al aughan el asa kóp emes.

«1206 jylgha deyin borjigin taypasynyng jas kósemi Temuchin manayyndaghy irili-úsaqty týrki-monghol tildi taypalardyng bәrine bas iygizdi, maqsatyna jetu ýshin kóshpeli rulardyng úiymshyl odaghyn qúrdy, olardy úlystyq jýiege engizdi jәne әlemdi jaulap alatyn úly soghysqa dayyndady»[28].

Shynynda da, az ghana múghuldardy óz qúramyna alghan Shynghystyng qalyng qoly kókten jaughan joq. «Kópshilik otryadtar baghyndyrylghan halyqtar arasynan qúryldy» (Bartolid V.V). Al jogharyda atalghan Rashid ad-dinning Irannyng «Altyn daftarynan» («Altyn dәpterinen») alghan «mәlimeti boyynsha, Shynghys hannyng óler aldynda (1227 jyl)  129 myng jauyngeri bolghan» eken[29]. Áriyne, onyng kóbi-aq sol kezde saharada jasap jatqan kerey, nayman, qonyrat, qypshaq, jalayyr, tatar, t.b. erjýrek týrik úldarynan edi.

Shynghys hannyng dýniyeni jaulauynyng syrynyng ózi osy er týrikterding arqasy. Mәselening mәn-jayyn terennen izdegisi kelgen ghalymdar kóp jaghdayda «Týrik-monghol әskeri» nemese «Monghol-týrik әskeri» degen ataudy qoldanady. K.Amanjolov pen A.Tasbolatovtyng atalghan enbeginde de osy iydeya quattalady.

Shynghys hannyng Týrik elderin jaulauyna baylanysty: «Olardyng qalalaryn, mәdeniyetin býldirmender. Dinine qúrmet etinder», – deuining de ózindik sebebi bar bolsa kerek.

Shynghystyng kezinde Kýshlik Hotandy jaulap, ondaghy músylmandardy dininen aiyrugha qatty qysym kórsetedi. Allanyng darghayyna bas úryp, óz aitqanyn dәleldemek bolghan Hotandyq imamdardyng basshysy Ala ad-din Múhammed Hotanidy Kýshlik «óz medresesining esigine tórt shegemen (Isa payghambardy krestke shegelegen siyaqty) qaghyp tastady... (Músylman) halyq dúghagha qoldaryn kóterdi. Kenetten jәbirlengenderding dúghasynyng oghy (Úly Tәnirding dúghalary) qabyl etu nysanasyna (dәl) tiyip, ol (pútqa tabynushy) zalym kәpirge toytarys beru isi әlemge iyelik etushi patsha Shynghys hannyng әskerining qolymen atqaryldy... Jebe noyan nókerlerimen jarshylar arqyly jar shaqyrtyp: «Ár adam óz dinin ústanyp, ata-babalarynyng jolyn saqtaytyn bolsyn!» dep habar etti. Al músylmandardyng ýiinde ómir sýrip jatqan Kýshlik әskerining barlyghynyng kózi joyyldy... Kýshlikti Sarigh kun (Saryqon) atalatyn shatqalda ústap alyp, óltirip, keri qaytty»[30]

Múndaghy Jebe noyannyn: «Ár adam óz dinin ústanyp, ata-babalarynyng jolyn saqtaytyn bolsyn!» deui shyn mәninde Shynghys hannyng әmiri edi.

Shynghys hannyng týrki músylmandaryna jasaghan joryghy olardyng dinin qorghauyna, ortaq әdilettikke úiysuyna, týrkilik memleketterding qalyptasuyna ózindik yqpalyn jasady.

Shynghys han dese, «qúrushy, birlikke keltirushi» degennen kóri, «qúrtushy, jauyz» retinde beyneleytin ógey әdebiyetter kóp. Álemdegi iri imperiyalyq elding biri bolghan qytay tarihy: «...1271 jyly Qúbylay orta Qytaydy baghyndyryp, Yuan patshalyghyn qúrdy, Beyjindi astana etip, ony Dadu «Han orda» dep atady. Sóitip Qúbylay Qytay tarihyndaghy birinshi retki kóshpendilerding biylik jýrgizgen; patshalyghy Yuan handyghy ómirge keledi.

Yuan patshalyghynyng enbegi – Tang patshalyghynan beri 370 jylgha jalghasqan óz aldyna bektik qúryp, bir-birimen qyrylysqan bereketsizdikti tiyp, kópúltty birtútas memleket qúrdy.

ian patshalyghynyng territoriyasy gýldengen Tang patshalyghynyng teritoriyasynan әldeqayda úlanbaytaq. «Soltýstigi Inshan (Tiyainshan) taularynan ary, batysy qúmgha (Tarymgha), shyghysy Lyauzugha (qazirgi Koreya), Ontýstigi Haybyaugha (qazirgi Vietnamgha) deyin jetip», osy zamanghy Qytaydyng territoriyasy Qúbylay zamanynda qalyptasty» dep Shynghys әuletin erekshe úlyqtaydy[31].

Maghjannyn:

Tumaydy adamzatta Shynghystay er,

Danyshpan, túnghiyq oi, bolat jiger.

Shynghystay arystannyng qúr aty da,

Adamnyng jýregine jiger berer, – degeni teginnen tegin aitylmasa kerek.

Biz keyingi bólimderimizde Shynghys han taqyrybyna taghy da toqtalatyn bolamyz.

Imperiyalardyng iytermeleui jәne dindik, últtyq aiyrmashylyqtar, jongharlar zamanyndaghy jaulastyq siyaqty sebepterden alystap ketken aghayynymyz – mongholdardyng bizben bolghan ara-qatynas tarihy әli de bolsa terendey zertteudi qajet etedi.

Kóshpendilerding bir tekti týrkining úrpaghy boluy – eshkimge de zalalyn tiygizbeytin, adamdardyng jaralu tegindegi sýiekke bitip, qangha singen tamyrlastyq pen bauyrlastyq qana. Oghan «izimderdi» baylap, kólenkeli kózben qarau nemese jaqyngha tartqannan kóri jattyqqa beyim bolu sanagha ornaghan «alyp múzdyqtardyn» әli de jibimey jatqandyghynyng belgisi. Ásirese, «attan týsse de, ýzengiden týskisi» kelmeytin monghol ghalymdarynyng týp tórkindegi jaqyndyghymyzgha basa nazar audarghany jón bolar edi.

Jalpy «týrki» jәne «týrik» ataularyna kelsek, tarihshy ghalymdar kóp jaghdayda eki úghymdy bólek atau retinde qarastyrady. Al últtyq iydesy anyq, qúldyq sanadan aulaq týrikshilder ony «týrik» atauymen ghana ataudy jón sanaydy. Qazirde týrkiyadaghy týrikter ondaghy qazaq bauyrlaryn «qazaq týrikteri» ataydy. Demek, ortaq týrik atauyna jýginsek, últtyq aiyrmagha qaray – qazaq týrikteri, úighyr týrikteri, ózbek týrikteri, qyrghyz týrikteri, monghol týrikteri, t.b. ataularmen atau shyndyq tegimizge barynsha jaqyn bolar edi.

Jәdy Shәkenúly

Jazushy-tarihshy, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

Siltemeler:

[1]  Mahmúd Qashqary «Divany lugat t-turk», «Ana tili» baspasy, Almaty. 1993 jyl.

[2] Shәkәrim Qúdayberdiúly. «Shәkәrim» - II tom, Almaty «El-shejire» - 2008 jyl.

[3] K.R.Amanjolov. «Týrki halyqtarynyng tarihy», Almaty:«Bilim», 1-tom, 2005 jyl. 91-bet.

[4] Q.R.Amanjolov, «Týrki halyqtarynyng tarihy», Almaty: «Bilim», 2005 jyl, 13 bet.

[5] Islam Qabysh «Túran әlemi». Almaty: «Sanat», 2007 jyl. 80 bet.

[6] «Qazaqstan tarihy turaly qytay derektemeleri», V tom, Almaty: «Dayk-Press», 2006 jyl. 57 bet.

[7] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 1-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 56 bet.

[8] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 1-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 86-87 better.

[9] Ábilghazy «Týrik shejiresi». Almaty, «Ana tili» baspasy. 1992 jyl. 40 bet.

[10] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 1-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 45 bet.

[11] Q.Zaryphan «Shynghys handy týrik qylghan Rashiyd-ad-Diyn», «Alash ainasy» https://alashainasy.kz/kazak_tarihy/shyingyis-handyi-turk-kyilgan-rashid-ad-din-99513/.

[12]  L.N.Gumiylev «Kóne týrikter». Almaty, «Bilim», 1994 jyl. 329 bet.

[13]  Q.Salgharaúly, «Úly qaghanat». Astana:«Foliant» baspasy, 2008, 345-346, 357-better.

[14] Qúnanbaev A. Shygharmalary. – Almaty: «Ghylym», 1977. – T.2.

[15] Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 35 bet.

[16]  «Mongolyn nuus tovchoo. Ulaanbaatar, 1990. 149-bap.

[17]  Mahmúd Qashqary «Divany lugat t-turk», «Ana tili» baspasy, Almaty. 1993 jyl.

[18] Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 100 bet.

[19]  «Tarih – adamzat aqyl-oyynyng qazynasy», III tom. Qúrast: N.A.Atyghaev, K.Q.Aqtaeva, L.L. Baturina, Á.Á.Qaydarova, Q.Z.Óskenbay. «Foliant» baspasy. Astana-2005 jyl. 402 bet.

[20] Plano Karpiny «Manghúl tarihy», aud: T.Á.Tynybayyn. «Shapaghat-Núr», Almaty, 2013 jyl. 23 bet.

[21] «Tarih – adamzat aqyl-oyynyng qazynasy», III tom. Qúrast: N.A.Atyghaev, K.Q.Aqtaeva, L.L. Baturina, Á.Á.Qaydarova, Q.Z.Óskenbay. «Foliant» baspasy. Astana-2005 jyl. 411 bet.

[22]  Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 1-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 280 bet.

[23] Habsatarúly Ghalymmúrat «Qazaq bolmysy», Úlanbatyr. 2009 jyl.

[24] Búl da sonda.

[25] Galim Qúdaybergenov «Tanys ta beytanys Mongoliya», 1-tom. Astana-2012 jyl. 149 bet.

[26] Qúrbanghaly Haliyd. «Tauarih Hamsa», Últtar baspasy, Beyjin. 2014 jyl. 118 bet.

[27] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 4-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 8-10 better.

[28]  J.Artyqbaev «Qazaqstan tarihy», oqulyq. Astana: Foliant. 2013 jyl.131-132 bet.

[29] K.Amanjolov, A.Tasbolatov. «Qazaqstannyng әskery tarihy», Almaty: «Bilim», 2008 jyl, 33-bet.

[30]  Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 2-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 130 bet.

[31] Su Shuyang  «Qytay turaly bilimder» – Qytaytanu. «Húsnihat» baspasy. Almaty, 2010 jyl.

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3251
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2169
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1965