Býgingi qazaqstandyq qoghamda últtyq iydeologiya bar ma? Tger bar bolsa ol qanday dengeyde jýzege asyryluda degen saual kópting kókeyinde jýrgeni anyq. Jalpy últtyq iydeologiya jayly sóz qozghalghanda eng aldymen oigha oralatyny kenestik kezende iske asyrylghan qarymy ken  sosialistik iydeologiya. Al qazirgi qoghamgha tirek bolar naqty últtyq iydeologiya jayly sóz qozghalghanda kópshilik avtorlar onyng bar ekendigine kýmәn keltirip jatady. Jalpy, últtyq iydeologiya jayly jazylghan әrtýrli enbektermen tanysa otyryp mening týigenim, últtyq iydeologiyasyz qoghamnyng algha damuynyng tek jartykeshtik kýide bolatyny. Sonday aq, qogham qanshalyqty ekonomikalyq jәne әleumettik jaghynan jetistikterge qol jetkizgenimen memleket qúraushy últtyng últ retindegi mýddelerining syrtta qalatyndyghy. Últtyq iydeologiyany biz kóbinshe últtyng birligi men ruhany tútastyghy jәne últ mýddesining qoghamdyq ómirding barlyq salasynda basymdyghy turasyndaghy qaghidalargha negizdelgen kózqarastar men oilardyng jiyntyghy retinde qarastyramyz.

Býgingi qazaqstandyq qoghamda últtyq iydeologiya bar ma? Tger bar bolsa ol qanday dengeyde jýzege asyryluda degen saual kópting kókeyinde jýrgeni anyq. Jalpy últtyq iydeologiya jayly sóz qozghalghanda eng aldymen oigha oralatyny kenestik kezende iske asyrylghan qarymy ken  sosialistik iydeologiya. Al qazirgi qoghamgha tirek bolar naqty últtyq iydeologiya jayly sóz qozghalghanda kópshilik avtorlar onyng bar ekendigine kýmәn keltirip jatady. Jalpy, últtyq iydeologiya jayly jazylghan әrtýrli enbektermen tanysa otyryp mening týigenim, últtyq iydeologiyasyz qoghamnyng algha damuynyng tek jartykeshtik kýide bolatyny. Sonday aq, qogham qanshalyqty ekonomikalyq jәne әleumettik jaghynan jetistikterge qol jetkizgenimen memleket qúraushy últtyng últ retindegi mýddelerining syrtta qalatyndyghy. Últtyq iydeologiyany biz kóbinshe últtyng birligi men ruhany tútastyghy jәne últ mýddesining qoghamdyq ómirding barlyq salasynda basymdyghy turasyndaghy qaghidalargha negizdelgen kózqarastar men oilardyng jiyntyghy retinde qarastyramyz. Sonymen qatar, últtyq iydeologiyanyng qalyptasuynyng basty kilti últtyng ózin-ózi tanu arqyly últtyq sanasynyng dengeyining kóterilui ekendigin de jii eskertemiz.  Múndaghy basty mәsele jeke túlghanyng ózin sanaly týrde ózi ómir sýretin qogham qabyldaghan jalpygha ortaq qúndylyqtar men iydeyalargha  baghyndyruy bolyp tabylady.  Últtyq iydeologiyanyng basty maqsaty últtyng últ retinde saqtaluyn, naqty maqsattargha últ retinde qol jetkizuin qamtamasyz etip, últty ishki jәne syrtqy qaterden qorghap, onyng damyp, gýldenuine yqpal etu bolyp tabylady.

Últtyq iydeologiyanyng negizgi ereksheligi onyng jeke adamdy ýlken maqsat jolyna baghyttap, osy jolda ózin, óz ómiri men mýmkindikterin sarp etuge ýndeuinde. Yaghny jalpy qogham ýshin aiqyndalghan qúndylyqtardyng jeke adam sanasyna sinirilip, onyng sol maqsattardy ómirining mәnine ainaldyruyna yqpal jasau mýmkindigi onyng qarymyn kórsete alady. Jeke adamnyng óz ómirining mәni jayynda oilanyp, ómirdegi negizgi maqsat-mýddelerin aiqyndaugha úmtylatyndyghy onyng әu bastan qúday bergen artyqshylyghy dep qarastyratyn bolsaq, sol baghytta oghan núsqau berushi retinde memleketti nemese sol últqa janashyr sayasy úiymdy nemese jeke túlghany atap kórsetuge bolady. IYdeya úsynushy kópshilik mýddesi jolynda jekelik mýddeni baghyndyra otyryp, jeke adamnyng sol kópshilik ústanghan baghytta óz maqsat-mýddesin úshtastyruyna yqpal etedi. Últtyq iydeologiyanyng basty ereksheligi onyng jalpylyq sipatynda, yaghny ol jasyna, jynysyna, әleumettik jaghdayyna qaramastan adamdardy bir iydeya jolynda júmyla qyzmet etuge shaqyrady. Ortaq iydeyagha bet búrghyzu arqyly jeke túlghany derbes mýddelerinen bas tartugha jeteleudi onyng qúqyqtaryn shekteu dep úghugha bolmaydy, sebebi, adam óz erkimen key mýmkindikterinen bas tartuy mýmkin, osy túrghydan alghanda ol sanaly týrde tandau jasaydy. Sonymen qatar, últtyq iydeologiya adamdardy әleumettik alshaqtaudan saqtaudyng birden-bir qúraly, demek, naqty iydeya jolynda adamdar biriguge úmtylady, sonyng әserinen, bir-birimen әleumettik jaghdayyna qaramastan jaqyndasa týsedi. Búl óz kezeginde әleumettik jauapkershilikting artuynan óz kórinisin tauyp jatady. Key kezderi últtyq iydeologiyany qalyptastyruda bir últtyng artyqshylyqtaryn nasihattaushylyqqa boy aldyru keri nәtiyjelerge de alyp kelui mýmkin. Búl óz kezeginde bir últ ókilderining basyn biriktirgenimen olardyng ózge últ ókilderimen ara qatynasyna syzat týsirip, tipti, әsire últshyldyqqa úryndyruy da mýmkin. Sondyqtan, kópúltty memleketting últtyq iydeologiyasy memleket negizin qalaushy últ mýddesine negizdelgenimen sol últtyng artyqshylyqtaryn nasihattaugha baghyttalmauy tiyis. Yaghni, azamattardyng tendigi qaghidasyna sýienip memleket negizin qúraushy últ mýddesine ózge últ diasporalarynyng mýddesin úshtastyra otyryp, últtardyng ózara kiriguine qyzmet etui tiyis. Búl óz kezeginde memleketting әrtýrli  últ ókilderin memlekettik tildi mengeruge ýndep, olardyng óz bolashaghyn avtohtondy últpen baylanystyruyna jaghday jasauynan kórinis tabary sózsiz.  Sonymen qatar, últtyq iydeologiyanyng basty maqsatynyng biri ortaq dil qalyptastyru ekendigin negizge ala otyryp, avtohtondy últtyng últtyq erekshelikteri negizinde jalpy halyqqa ortaq mәdeni, ruhani, bilim salalarynda aiqyn sayasat jýrgizu de halyqtyng birtútastyghyna ong yqpal ete alady. Belgili bir dengeyde ortaq dil qalyptastyra alghan jaghdayda memleketting qúqyq jýiesin de avtohtondy últtyng últtyq erekshelikterine say ózgeristerge úshyratyp, azamattardyng qúqyqtyq sanasynyng da últtyq ózgesheliktermen qamtyluy baghytynda júmystar atqarugha bolady.

Adamnyng túlgha retinde qalyptasuynda orta mektepting alatyn ornynyng zor ekendigin basshylyqqa ústap, el azamattarynyng arasynda memlekettik tildi mengeruge degen qúlshynysty arttyra otyryp, eldegi qazaq tildi orta mektepterde ózge últ ókilderining kóptep bilim aluyna jaghday tudyru da ortaq dil qalyptastyruda ózining ong nәtiyjesin bereri anyq. Jalpy eldegi qazaqtardyng da, ózge últ ókilderining de  memlekettik tildi mengeruge yntasyn arttyrudyng basty tetigi memlekettik qyzmetke tek memlekettik tilde erkin sóileytin adamdardy qabyldau ekendigi kópten beri aitylyp jýr. Al, kýndelikti ómirde әrtýrli dengeydegi sheneunikterding memlekettik tildi bilmese de naqty lauazymdardy iyelenip jatuy memleket tarapynan zandy búzushylyq bolyp tabylatynyn qarapayym adamdar týsinedi jәne soghan qaray memlekettik tildi ýirenuding eshqanday mýmkindik tudyrmaytyndyghyna kózi jetkendikten ony ýirenuden sanaly týrde bas tartyp, óz balalaryn ózge tildegi mektepterge berude. Búl mysaldan da biz memleket tarapynan úsynylghan iydeya bolsyn, qabyldanghan zang bolsyn, eger ol memleketting tarapynan oryndalmasa qogham ýshin jay aitylghan sóz retinde qabyldanatynyn kóre alamyz.

Aqparattyq kenistikke memleketting qatang baqylau jasau arqyly ózge elderding halyq sanasyna óz iydeologiyasyn siniruine tosqauyl qoya bilu de memleketting basty mindetining birinen sanalady. Halyqqa kózboyaushylyq ýshin jalghan jetistikter men tolaghay tabystar turaly aqparat taratudy úzaq uaqyt boyy jalghastyru qarapayym azamattardyng biylikke senimin bәsendetip, olardyng boyynda nigilistik kózqarastardyng jandanuyna әser etedi. Aqparattyq salada últtyq iydeolgiyany nasihattauda eng aldymen shynshyldyq qajet, әriyne, qarapayym adamdy sendiru ýshin key kezderi jaghymdy jalghan aqpardyng da qajeti bolaryn joqqa shygharugha bolmaydy. Dese de, memleket jýzege asyryp jatqan sharalardyng shynayy sipatyn kórsetu, sol arqyly qoghamda pikir qalyptastyra bilu últtyq iydeologiya qalyptastyruda ong yqpalyn tiygize alary sózsiz. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng halyq sanasyna әserining zor ekendigin eskerip, últtyq iydeologiyany qalyptastyrumen baylanysty aqparattardy qoghamnyng qabyldau erekshelikterin eskere otyryp taratu da jaqsy nәtiyjege әkele alady. Búl baghytta tek sayasy ýgit-nasihat emes, efirden kórsetiletin materialdyng barlyghynyng derlik últtyq iydeologiyagha say boluy basty nazarda bolghany abzal.

Áriyne, halqynyng basym bóligi bir últty qúraytyn memleketterde últtyq iydeologiyany qalyptastyru negizgi últ basym kópshilik bolyp tabylmaytyn memleketterge qaraghanda anaghúrlym jenilirek dep payymdaugha bolady. Sebebi, onday qoghamda últtyng basyn biriktiru isine tek sayasy iydeya ghana emes din, dil, til siyaqty negizgi komponentter basty roli atqarady, al sayasy iydeyany úsynushy halyqtyng búrynnan kele jatqan qúndylyqtary men basty ústanymdaryn bir arnagha baghyttap, qoghamdy júmyldyra týsetin jol izdestiredi. Al, dәl bizding elimizdegi jaghdayda últtyq iydeologiya qalyptastyruda tek iydeya úsynu ghana emes sol iydeyany qoghamda ornyqtyru ýshin naqty is-qimyl da qajet etiledi. Yaghni, jalpy halyqtyng basyn biriktiretin iydeya úsyna otyryp, sol iydeyanyng halyq sanasyna sinirilui ýshin memleket tarapynan bolsyn, naqty sayasy úiymdar tarapynan bolsyn is-әreketter jasalynuy tiyis. Mysaly, memlekettik tilding mәrtebesin kóteru ýshin halyqqa arnalghan jalang lozung emes, memlekettik jogharghy lauazymdy túlghalar tarapynan memlekettik tilding tәjiriybede keng qoldanysta boluy, nemese, tildik ortany qalyptastyru ýshin qazaq tildi adamdardyng sanyn arttyruda shet elden qazaq halqynyng ókilderin tildik orta qalyptastyrudy qajet etetin ónirlerge kóptep qonystandyru, bolmasa, halyqtyng biylikke degen senimin arttyruda naqty bir salada reforma jasap ony sonyna jetkize almaghan sayasy memlekettik qyzmetkerdi sol ýshin jauapqa tartyp, bolashaqta sayasy qyzmetker lauazymyna jibermeu, sybaylas jemqorlyqpen kýreste kórsetkishke negizdelgen sayasattan bas tartyp, sebepti baylanysqa negizdelgen naqty әreketterge baru jәne t.b. Jalpy alghanda, últtyq iydeologiya memlekettegi biylik tarapynan qoghamgha kiriktirilui tiyis, jalang iydeya nemese aitylghan oy qoghamdaghy әrbir túlghagha jetpeydi, tipti, jan-jaqty nasihattalyp, adamdargha tanystyrylghanymen onyng iske asyryluyna adamdardyng mýddeli boluyn qamtamasyz ete almaydy. Sol sebepti, memlekettik biylik qoghamdy ózine jaqyn ústap, onymen birige әreket etuge úmtyluy tiyis, sonymen qatar, el bolashaghy ýshin manyzdy sheshimderdi qabyldauda qoghamdyq pikirdi basty nazarda ústauy qajet. Olay bolmaghan jaghdayda, memleket tarapyna úsynylghan oilar men iydeyalar tek sóz jýzinde qalyp, qogham tarapynan eshqanday qoldaugha ie bola almaydy, tipti, qogham biylikten alshaqtap, onda әrtýrli biylikke qarsy kózqarastardyng óristeuine alyp kelui mýmkin. Kez-kelgen memleketting negizin últtyq iydeologiya qúrauy tiyis, yaghni, eng aldymen sayasat sodan keyin ghana ózge basymdyqtar ornyqtyryluy qajet. Olay deytin sebebimiz, qoghamdy qúraushy jeke túlghalardyng memleketting bolashaghy ýshin jauapty bolyp, óz әreketin el mýddesi sheginde jýzege asyrugha beyim boluy memleket bolashaghy ýshin asa   manyzdy. Yaghni, kez-kelgen adam últtyq iydeologiyamen qarulanyp, sol baghytta ózin qalyptastyrsa, ol kez-kelgen salada últtyq mýddeni basqadan joghary qoya biledi, sәikesinshe, onyng qyzmetining nәtiyjesi últqa, memleketke payda әkeluimen ólshenedi. Últtyq iydeologiyamen qarulanghan adamda derbes mýddege qyzmet etu, óz mýddesi ýshin ózgening barlyghyn qúrban etu bolmaydy, kerisinshe, últtyq mýdde jolynda ózining derbes mýddesin qúrban ete alu qabyleti basymdyqqa ie bolady.

Últtyq iydeologiya memleketting bayandy bolashaghynyng kepili bolyp tabylady, sondyqtan, memleket últtyq iydeologiyasyz damu baghytynan bas tartyp, jedel týrde osy mәseleni qolgha aluy tiyis. Sebebi, últtyq iydeologiya memlekettegi әrbir jeke adamnyn  ózin sol memleketting ajyramas bólshegi retinde sezinip, óz ómiri men bolashaghyn sol memleketke baghyshtauyn qamtamasyz ete alatyn airyqsha kýsh. Sonymen, bizding elimizdegi últtyq iydeologiya qanday boluy tiyis degen súraqqa jauap izdep kórelik, ol qanday boluy tiyis? Últtyq iydeologiyanyng qoghamdyq sanagha ornyghuynyng basty kepili memlekettegi biylikting kәsibiyliligi men qúqyqqa baghynushylyghy, memleketting óz qyzmetterin jýzege asyruynyng qogham ýshin jaghymdy sipaty, biylik pen qoghamnyng tyghyz baylanysta, ózara jauapkershilikte boluy.  Joghary toqtalyp ótkenimizdey, últtyq iydeologiya tek bir ghana qatyp qalghan formuladan túrmaydy, ol últ bolashaghyna qatysty kóptegen oilar men iydeyalardyn, kózqarastardyng jiyntyghy. Sondyqtan, biz últtyq iydeologiya turaly sóz qozghaghanda kóptegen oilar men kózqarastardyng ózegine ainalatyn negizgi iydeyany airyqsha bólip qarastyruymyz qajet. Búl túrghydan alghanda, negizgi iydeya әr adamnyng jәne jalpy qoghamnyng aldynda naqty aishyqtalghan arman men múrat boluy kerek, soghan qaray qogham birige algha úmtylady. Múnda basty oryngha ekonomikalyq qúndylyqtar basty oryndy iyelenbeui qajet, negizgi maqsat adamnyng ruhany qúndylyqtary retinde tanyluy tiyis. Býgingi kýni ol arman qazaq halqynyng mýddesi men últtyq erekshelikterin negizge alghan, birtútas qazaqstan halqy bolyp basy birikken, qoghammen ózara jauapkershilikte bolatyn kәsiby memlekette ómir sýretin jeke adamnyng óz mýmkindigine say jetistikke qol jetkize aluyn qamtamasyz ete alatyn azamattyq qogham qúru iydeyasy boluy tiyis. Múndaghy basty aksent daralyqqa emes qoghamdyq mýddege say ómir sýruge jasalynuy qajet.

Abai.kz