Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy «TÝRKSOY» Týrki mәdeniyeti halyqaralyq úiymynyng tóraghasy Dýisen Qaseyinov oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasy jauap berip otyr.

Dýisen  Qorabayúly «Qazaq tiline joyylu qaupi tónip túrghan joq pa?» degen saualgha jauap bere kelip: «Al qazaq tilinde, meninshe, joyylu qaupi emes, kedeylenu, nәri qashu, júpyny tilge ainalu, qarabayyrlanu qaupi bar siyaqty. Dәl qazir qoghamymyzda marqúm Aqseleu Ceydimbek, Rymghaly Núrghaliyev aghalarymyzday jatyq oiyn saralay alatyn ghalymdar, keshegiTólegen men Múqaghaliday janyndy baurap alatyn aqyndar kóp pe? Til joyylmau ýshin eng әueli memlekettiligimiz saqtaluy tiyis. Alyp imperiyalardyng birining qoltyghyna birjola kirip ketsek, bayaghy qalpymyzgha qayta keluimiz әbden yqtimal», dep oy týiindeydi.

- Qúrmetti Dәke,sizge súraghym ,osy Týrki әleminde jaqyndasyp-tatulasatyn nasihattau jayly studentterge leksiya oqu oryndarynda oqyla ma?

- Ony oqu oryndarynan súrastyrsanyz jón bolar dep oilaymyn.

- Dýisen Qorabayúly, týrki tilderining qaysysyna joyylyp ketu qauipi tónip túr? Onday qauipten qazaq tili ada ma, qalay oilaysyz?

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy «TÝRKSOY» Týrki mәdeniyeti halyqaralyq úiymynyng tóraghasy Dýisen Qaseyinov oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasy jauap berip otyr.

Dýisen  Qorabayúly «Qazaq tiline joyylu qaupi tónip túrghan joq pa?» degen saualgha jauap bere kelip: «Al qazaq tilinde, meninshe, joyylu qaupi emes, kedeylenu, nәri qashu, júpyny tilge ainalu, qarabayyrlanu qaupi bar siyaqty. Dәl qazir qoghamymyzda marqúm Aqseleu Ceydimbek, Rymghaly Núrghaliyev aghalarymyzday jatyq oiyn saralay alatyn ghalymdar, keshegiTólegen men Múqaghaliday janyndy baurap alatyn aqyndar kóp pe? Til joyylmau ýshin eng әueli memlekettiligimiz saqtaluy tiyis. Alyp imperiyalardyng birining qoltyghyna birjola kirip ketsek, bayaghy qalpymyzgha qayta keluimiz әbden yqtimal», dep oy týiindeydi.

- Qúrmetti Dәke,sizge súraghym ,osy Týrki әleminde jaqyndasyp-tatulasatyn nasihattau jayly studentterge leksiya oqu oryndarynda oqyla ma?

- Ony oqu oryndarynan súrastyrsanyz jón bolar dep oilaymyn.

- Dýisen Qorabayúly, týrki tilderining qaysysyna joyylyp ketu qauipi tónip túr? Onday qauipten qazaq tili ada ma, qalay oilaysyz?

- Joyylu qaupi, birinshiden, az sandy últtargha tәn. Etnologiya ilimi boyynsha,  sany millionnan kem últtargha múnday qauip asa jaqyn. Týrik halyqtary ishinde onday elder joq emes, barshylyq. Mysaly, Sibir jaqta biraz shor, sibir tatar, tofa, dolghan etnikalyq toptary, Qytayda fu-yy qyrghyz tili siyaqty. Mysaly songhysy naghyz biz biletin kóne týrik (eniysey) tilinde sóileydi (kózdi "qaraq", ayaqty "azaq" dep), al sanyna kelsek - tek birer myn-aq adam.

Al qazaq tilinde, meninshe, joyylu qaupi emes, kedeylenu, nәri qashu, júpyny tilge ainalu, qarabayyrlanu qaupi bar siyaqty. Dәl qazir qoghamymyzda marqúm Aqseleu Ceydimbek, Rymghaly Núrghaliyev aghalarymyzday jatyq oiyn saralay alatyn ghalymdar, keshegiTólegen men Múqaghaliday janyndy baurap alatyn aqyndar kóp pe? Til joyylmau ýshin eng әueli memlekettiligimiz saqtaluy tiyis. Alyp imperiyalardyng birining qoltyghyna birjola kirip ketsek, bayaghy qalpymyzgha qayta keluimiz әbden yqtimal.

- Batys elderinen, Reseyden shyqqan әigili týrkologtardy bilemiz. Bizding qazaqtan da myqty ghalymdar shyqty. Biraq solardyng izin jalghastyratyn úrpaq joq siyaqty. Jalpy bizding elde týrkologtardy dayyndau qanshalyqty mýmkin?

- Mýmkinshilik adamgha, qoghamgha, zamangha baylanysty ghoy. Ár mýmkinshilik iske asyryla berse keremet bolar edi ghoy. Qysqa qayyrsam: mýmkinshilik bizde mol, al oghan qaramastan qolgha alynghan ister, ókinishke qaray, әli de óte az. Tәuelsizdigimizge 22 jyl bolsa da jogharghy oqu ornynda týrkitanu (turkolog) mamandary endi ghana dayarlana bastady. Tilshiler (týrik tilining mamandary) bar, al týrkitanushylar az. 2010 jyly Astanada Halyqaralyq Týrki Akademiyasy qúrylyp, júmys istey bastady. Týrki Akademiyasy bolashaqta Qazaqstandaghy týrkitanu ghylymynyng damuyna eleuli ýles qosady degen ýmittemin.

- Assalaumaghalekum Dýisen agha! Bizde qúldyq sanadan sayasy sanagha ótetin kez keldi. Býiregi búrylyp túrghan tuysqan halyqtargha mәdeny ekspansiya jasap olardy qútqarugha kýsh saluymyz kerek., elimizding bolashaqtyq mýddesin de týgendeuge bolady! desede Sizder bop, Qazaq eli bop Qytayda qazaq mektepterin jauyp, qazaqtardyng jerin tartyp alyp jatqanda eshqanday «DYBYS»  bildirgen joqsyzdar. Qazaqstan múnay men gazyn qytaygha aghyzyp berip otyr, sol mýmkindikterdi paydalana otyryp bir minez kórsetuge bolatyn edi. Sizder qashan minez kórsetip, óz túrghylarynyzda elding bolashaghyn joqtaysyzdar? Sizderding ýndemey qalularynyz sol Qytaylardy qoldau nemese sol Qytaylargha qaraghan qúldyq psihologiya emes pe?

Ekinshi súraq: qashan jaltaqoylyq pen qúldyq psihologiyadan qútylamyz? Osy eki súraq siz ben mizding qatarlarynyzdaghy, ýzengilesterinizge layyq dep esepteymin. Adam ómirge bir ret ghana keledi, al naghyz azamat bolyp ómir sýru sizderge tәn bolugha tiyisti.

Qúrmetpen, Ahmetúly Beysen

- Qúrmetti Beysen myrza, janayghayynyz oryndy-aq. Al, bizge kelsek, TÝRKSOY - halyqaralyq mәdeniyet úiymy. Sayasatpen shúghyldanugha húqysy joq. Men sol úiymnyng jetekshisimin. Óz atymnan emes, úiymgha mýshe on tórt týrki respublikalarynyng atynan ortaq pikirdi ghana bildiruge mәjbýrmin. Sol  on tórt elding altauy ghana tәuelsiz memleket. Ár memleketting jaghdayy әrtýrli. Onymen sanaspaugha bolmaydy. Arghy jaghyn óziniz týsinersiz...

- Assalaumaghalekum! Agha qanday kitap oqisyz? Qazirgi uaqytta qanday kitap oqyp jatyrsyz?

- Jaqynda Maghjandy qaytadan oqyp shyqtym. Biyl aqynnyng tughanyna 120 jyl tolady. Týrkiyada da Maghjandy óte jaqsy biledi. Enbekteri audarylghan, eskertkish ornatylghan. Týrikter ony qazaqtyng ghana emes, jalpy týrkilerding úly aqyny dep esepteydi. Aqynnyng mereytoyyna oray, biraz sharalar ótkizudi josparlap otyrmyz.

Uaqytym óte tapshy. Qol tiygende birneshe ghylymy kitaptardy qarap jatyrmyn. Nikolay Egorov (chuvash turkology), Ishtvan Mandoky Qonyrdyng byltyr shyqqan monografiyasy (majar qypshaghymyz) t.b.  bar. Jaqynda ghana Tayyr Mansúrovtyng Nәzir Tóreqúlov turaly kitabyn, qyrghyzdyng ataqty teatrtanushysy J. Imanqúlovtyng «Sh.Aytmatov jәne teatr» kitaptaryn bastadym. Eki kitapty da týrik tiline audartudy oilap jýrmin.

- Dýiseke, amansyz ba? Týrkilik mәdeniyet pen ónerdi birtútas zertteu, birynghay nasihattau tújyrymdamasy әli joq. Búl jaghynan ne istelip jatyr? Óziniz bas bolyp, týrki elderindegi evropalyq balet pen operany jaqsy nasihattap jýrsizder, al týrkilik órkeniyettik óner qashan qolgha alynady? Qashan týrkilik teatr payda bolady?

ES

- TÝRKSOY operamen shektelip qaldy dep esepteseniz, qatelesesiz.Degenmen, operagha baylanysty bir mysal keltireyin. Biz biylghy jyldy Múqan Tólebaevtyng jyly dep jariyaladyq. "Birjan-Sarany" dýniyejýzining talay ataqty opera teatr sahnalarynyng tórine shygharamyz. Osy, Sizshe, qate, kereksiz ister me? Teatr turaly aitsam, songhy 4 jylda Qazaqstannyng 14 teatry Týrkiya, Ázirbayjan, Týrkimenstan, Tatarstan, Bashqúrtstan elderinde ótken teatr festivalidaryna TÝRKSOY úiymynyng tikeley shaqyruymen qatysty. Týrki әlemi teatr diyrektorlarynyng Kenesin qúrdyq. Repertuar almasular bastaldy. Mәselen, týrik dramaturgy Turgay Nardyng «Tóbekóz» spektaklin Qyzylorda oblystyq teatry qoysa, әzirbayjan dramaturgy M. F. Ahundovtyng «Msie Jordan» spektaklin Qaraghandy qazaq teatry sahnalady. Qazaq dramaturgy Dulat Isabekovtyng «Múragerleri» Týrkiyanyng Izmir teatrynyng túraqty repertuaryna kirdi. Al, "týrkilik mәdeniyet pen ónerdi birtútas zertteu" ýshin, ony aldynda bólek-bólek zerttep alu kerektigin esten shygharmaghan jón. Aytayyn degenim, әr mәselede bayyp pen aqyl kerek. Bos úrandau men arzan emosiyagha salynu bekershilik.

- Assalaumaghaleykum! Latyn tanbalaryn Qazaq әlipbiyine negizdep jasaymyz dep shuyldaghaly biraz boldy. Búghan qatysty ziyalylar men halyq ekige jaryldy, eki týrli kózqaras ústanuda. Áriyne, latyngha negizdelgen әlipby Qazaq elin geosayasy kenistikte Orys búghauynan bosansytuy aqiqat. Biraq, bizding Qazaqstandyq bilim beru jýiesining 50 payyzdan artyghy orys tildi mektepter, sonda orys tildi bilim beru jýiesi kirilisada qalar bolsa, orys tildi jәne orys niyetti qazaq qauymy derlik balalaryn orys tilinde oqytugha kóshpey me? Búl degening qazaq jerinde túratyn barlyq slavyandarmen birge keminde 3 mln qazaq degen sóz. Aynalyp kelip, qazaq eli tolyghymen qarama-qarsy eki tarapqa bólinuge alyp keledi. Men óz basym latyngha kóshudi jan-tәnimmen qalaymyn. Dese de búl әreket bizding elding bolashaghyna balta shappay ma? Biz aldymen Qazaq tilin tolyq paydalanatyn el bolyp almayynsha búnday qimylgha baru ýlken sayasy qatelik bolmay ma? Sizdin azamattyq pozisiyanyz?
Ónerbek Radolda

- Qazirgi alfaviytimiz arqyly biz tilimizdi kógerte almaytynymyz anyq. Tipti, biraz әripter orys tili men qazaq tilinde jazyluy birdey bolsa da, shyndyghynda, esh sәikespeytin dybystardy bildiredi. Orfografiyada qate degen shash etekten. Búdan arylmasaq, tilimiz qazirgi mýgedek-saqau qalpynda qala bermek. Gәp osynda. Jeke pozisiyam - týbinde latyn әlipbiyine kóshuimiz qajet. Búl - zaman talaby. Qazirgi kýnning ózinde jastardyng 90 payyzy latyn әlipbiyinde hat jaza alady. Bolashaq - jastardiki. Sondyqtan, búl mәseleni aqsaqaldardan góri, jastardyng sheshimine salu kerek. Alayda, úrandatpay, sayasy nauqangha ainaldyrmay jasau kerek. 2017 jyly kóshemiz dep asyghystyq jasaudyng da qajeti joq. Jalpy, últ taghdyryna qatysty eng kýrdeli sheshimder sayasatkerlerding qararymen emes, mamandardyn, halyqtyng talqysy arqyly qabyldanghany jón.

- Qúrmetti Dýisen Qorabayúly, Býginde bas shtaby Týrkiyada ornalasqan Týrki memleketteri kenesine qatysty kózqarasynyz qalay? Onyng negizgi maqsaty ne? Osy úiymnyng atqaryp otyrghan júmysyn TÝRKSOY istep otyrghan joq pa? Osy keneske bas hatshynyng orynbasary bolyp qyzmet isteytin Darhan Qydyrәli esimdi qazaq jigiti turaly ne aitar ediniz?

Izgi tilekpen B.T bauyrynyz

- Týrki tildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi (Týrki Kenesi) júmysyn bastaghanyna kóp uaqyt bola qoyghan joq. Sondyqtan pәlendey pikir bildire qoy qiyn. Týrik kenesi sayasatqa jaqyndau úiym. Al biz tek mәdeniyetpen ainalysatyn úiymbyz. Mәdeniyetke qatysty ortaq sharalaryna qatysyp túramyz.  Darhandy bilemin. Tereng bilimdi, zerek jigit. Ghalym, maman, isker. Onday jastardyng kóbeygenine quanam.

- Asa qúrmetti Dýisen Qorabayúly! Siz qay qyzmette bolsanyz da mәdeniyetti, bilikti túlgha retinde tanyldynyz. Qazirgi TÝRKSOY - týrki elderining bәrine kerek úiym. Sizge bir ótinish aitayyn dep edim. 1952-1972 jyldary Qazaqstan Músylmandary Qaziyatyn (ol kezde mýftiyat Tashkentte) Saduaqas Ghylmany atty bilimdar túlgha basqardy. Búl kisining arghy tegi - bashqúrt. Soghan qaramay qazaqsha óleng jazyp, "Kalila men Dimnany" basqa da tuyndylardy arabshadan qazaq tiline audardy. Ol kisining ýlken enbegi - 110 myng sózden túratyn "Qazaqsha-arabsha sózdikti" jasauy edi. Osydan 40 jyl búryn jasalghan sózdikti sol kezdegi Til bilimi institutynyng diyrektory I.Kenesbaevqa ózi aparyp bergen. Biraq sózdik qoljazbasy joghalyp ketken. Bir qoljazbasy qyzynyng qolynda saqtalghan eken. Sonyng negizinde L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti arabtanushylary 7 tomdyq sózdik әzirlep jatyr. Búrynghy Mәdeniyet jәne aqparat ministri D.Q.Mynbay 7 tomdy memlekettik jospargha engizip berdi. Bizding ótinishimiz osynyng "qara júmysyna" (dayarlaugha) TÝRKSOY 5-6 million tenge qalamaqy tóleu mәselesin qarastyrsa. Sózdikke "TÝRKSOY qoldauymen shyqty" dep jazsaq. Múny aityp túrghan sebebim, S.Ghylmany Týrkiyamen, týrki dýniyesi túlghalarymen tyghyz baylanysta bolghan. 1907 jyly Sh.Qosshyghúldyng Týrkiyagha baryp, Parlamentte qazaq ahualy turaly aitqan esteligi osy S.Ghylmany arhiyvinen shyqty. Tipti 50-70 jyldardaghy qiyn kezende týrki dýniyesining dinin qorghauy da ýlken qayratkerlik dep bilemiz. Al, myna sózdigi tútas instituttyng enbegi.

Ótinish aitushy - sózdik әzirleushi toptyng jetekshisi, professor Samal TÓLEUBAEVA (8-702-373-40-74)

- Ghylmany atamyzdy bilemiz. Atalmysh enbekke Euraziya uniyversiyteti de, Mәdeniyet ministrligi de tiyisti qarajatyn bólipti. Osyghan sәikes júmys jasalu kerek. Tәrtibi osynday ghoy. Júmys bitpey bizding aralasqanymyz dúrys bolmas. Tapsyrys berushining (zakazchiyk) húqyghyn eskermeske bolmaydy.

- Biz myna jerde Qaseyinov turaly mәdeniyetsiz sóz aitqandardyng dengeyin kórip otyrmyz. Dýisen Qorabayúly jaqyn tanyssanyz jәne adamshylyghyn kórseniz, olay demes ediniz. Aman bolynyz, el namysyn qorghay beriniz, Dýisen agha! Astanalyq tilekshileriniz

- Jyly lebizderiniz ýshin kóp rahmet.

- Týrkiyagha barghan eng songhy saparynda Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev qazaq elining tәuelsizdigi ýshin kýresip, shybyn janyn pida etken Kenesary han turaly sóz qozghap, Resey imperiyasynyng otarlau sayasatyn syn tezine aldy. Ile-shala jazushy-dramaturg Duman Ramazannyng "Kenesary-Kýnimjan" atty tarihy dramasy Týrik elining Ankara men Ystambúl qalalaryndaghy teatr sahnalarynda týrik tilinde qoyyldy. Osy eki oqighanyng arasynda qanday da bir baylanys bar ma? Preziydentting sózi men Kenesary turaly spektaklidi týrki júrty qalay qabyldady? Kenesary túlghasyna týrik júrty nelikten qyzyghyp otyr dep oilaysyz? Jalpy Kenesary hangha degen ózinizding jeke pikiriniz qanday?

Hafiz Sәmiyev, Semeyden.

- Týrkiya eli qazaq tuyndylaryna, tarihyna, mәdeniyetine әrdayym zor qyzyghushylyq pen qúrmetpen qaraydy. Búghan senimdimin. Sebebi de týsinikti. Tegi bir, tuys, bauyr elmiz ghoy. Kenesary babamyzgha qazaqta qanday pikir bolushy edi? Maqtan tútamyz, óte qúrmetteymiz... Tughan әkesi jóninde tól balasynyng pikiri qanday bolushy edi, Kәke? Óz basym Abylay hannyng shapanyn saqtap qalghan auyldanmyn, Baydaly biyding tikeley úrpaghymyn. Búdan artyq ne deyin?

- TÝRKSOY Lev Gumiylevting 100 jyldyghyn Stanbúlda atap ótti. Týrikter oghan qarsy bolghan joq pa? Jalpy týrikter orys týrkologtar turaly ne aitady?

- Lev Gumiylevting 100 jyldyghyn biz Ystanbúlda emes, Ankara qalasynda Týrik tarih qoghamymen birigip úiymdastyrdyq. Birneshe elding belgili týrkitanushylary qatysqan jiyngha týrik zertteushileri de ýlken qyzyghushylyq tanytty. Men óz basym ghalymdardy últqa bólmeymin. Tek qana: ghalym jәne ghalym emesterge. Djerard Kloson degen aghylshyn ataqty bayy ómirin kónetýrik tarihyn zertteuge arnaghan. Beldi ghalym boldy. Myng bettik etimologiyalyq sózdikti jazyp shyqty jalghyz ózi. Yudahin degen orys jalghyz ózi kezinde eng ýlken qyrghyz-orys sózdigin bitirgen. Gumiylevke týrikter nege qarsy bolsyn? Resey ony nege atap ótpeydi dep súramaysyz ba...

(Jalghasy bar)

Abai.kz