Nazerke Inaqynqyzy. Jansayanyng taghdyry

Ontýstik astanagha tәn kýndelikti kýibeng tirshilikten keyin kesh bata ýiine qaytqan jandardyng ózi - qyzyqty bir filim. Biri júmystan sharshap kelip, tósegine jeter-jetpesten súlasa, endi birining sharshaghanyn ýiindegi sәby kýlkisi úmyttyryp jiberedi. Biri keshki astyng qamyna kirisip ketse, endi birin dostarymen kezdesu keshi kýtip túrady. Býgingi kýn birine sәtti, birine sәtsiz, biri ýshin jaqsy, biri ýshin jaman, birine quanysh syilasa, endi birin múnaytqan kóp kýnderding kýndelikti kórinisi edi. Osynday keshqúrym uaqytta Almatynyng qaq ortasyndaghy kópqabatty ýilerding birinde ornalasqan pәterde mynaday oqigha bolyp jaty.

Nazerke Inaqynqyzy. Jansayanyng taghdyry

Ontýstik astanagha tәn kýndelikti kýibeng tirshilikten keyin kesh bata ýiine qaytqan jandardyng ózi - qyzyqty bir filim. Biri júmystan sharshap kelip, tósegine jeter-jetpesten súlasa, endi birining sharshaghanyn ýiindegi sәby kýlkisi úmyttyryp jiberedi. Biri keshki astyng qamyna kirisip ketse, endi birin dostarymen kezdesu keshi kýtip túrady. Býgingi kýn birine sәtti, birine sәtsiz, biri ýshin jaqsy, biri ýshin jaman, birine quanysh syilasa, endi birin múnaytqan kóp kýnderding kýndelikti kórinisi edi. Osynday keshqúrym uaqytta Almatynyng qaq ortasyndaghy kópqabatty ýilerding birinde ornalasqan pәterde mynaday oqigha bolyp jaty.

Kýni boyy júmystan qoly bosamay, kesh bata ýiine oralghan jurnalist qyz tórdegi divangha jantaya ketti. Ermek bolsyn dep teledidardy qosyp, arnalardy auystyra bastady. Sonynda nazaryn Malahovtyng «Pusti govoryatyna» toqtatty. Ártýrli oqighalardy qozghaytyn tokshoudyng búl jolghy taqyryby «Tureskiy Gambiyt» eken. Oilamanyzdar, búl jerde filim emes talqygha týsken. Múndaghy basty keyipker - Týrkiyanyng Gýlsum esimdi azamatshasy. 2008 jyly jol apatyna úshyrap, auyr halde auruhanagha týsken belgisiz azamatty dәrigerlerding «adam bolmaydy» degenine qaramastan tórt jyl boyy óz balasynday baghyp kelgen týrikting búl әieli býginde kýlli Reseyge tanymal bolyp otyr. Últynan, tili men dininen, aty-jóni, búrynghy ómirinen beyhabar bola túra bar analyq mahabbatyn osy belgisiz jangha arnaghan әieldi qalaysha qúrmettemeuge bolady?! Baghdarlama barysynda týsirilgen sujetterdi kóre otyryp, jalghyz osy ýidegi qyzdyng ghana emes, barlyq kórermenderding kózine jas kelgeni anyq. Búl beynematerial jayynda jýz ret estigennen góri, bir ret kórgen artyq.

Baghdarlamadan keyin tereng oy túnghiyghyna sýngigen qyzdy telefonnyng shyryly shynayy ómirge qaytaryp alghan-dy. Dereu tútqany kóterdi. Arghy jaghynan:

- Sәlemetsiz be, Biybigýl! Búl men ghoy Nazerke.

- IYә, Nazerke, qalyng qalay?

- Shýkir, barlyghy jaqsy. Jana teledidardan Malahovtyng baghdarlamasyn kórip siz esime týsip kettiniz. Sodan birden sizge habarlasyp jatqanym ghoy.

- IYә, iyә. Men de kórdim ol baghdarlamany. Qyzyq eken, meni nege esine aldyn?

- Osydan birer jyl búryn óziniz jýrgizgen «Ayaly alaqan» baghdarlamasynan Jansaya esimdi qyzdyng ómiri jayly kórgen edim. Qoldary joq bolyp tuylghan býldirshinning ómirge qúshtarlyghyn kórip, jýregim qatty auyrghan bolatyn.

- Bәri esimde ghoy, bәri... Men de jýregi mahabbatqa, meyirge toly týrik әielining arqasynda beti beri qaraghan jas jigitti kórip otyryp, talay oqighany esime alyp otyrmyn. IYә, qoldary joq bolsa da ayaghymen tamaq jep otyrghan Jansayanyng beynesin qalaysha úmytugha bolady?!

- Gýlsumnyng beynesi Jansayagha on bir jyl boyy qamqor bolghan balalar ýiining tәrbiyeshisi, aty esimde qalmapty, últy tatar әielge qatty keledi eken.

- Sen bilesing be, men de dәl solay oilap otyrghanmyn. Mening oiymdy oqyp ýlgeripsin. Osy kezde men baghdarlamany egilip jylap kórip otyrmyn. Gýlsum Anagha degen mening tandanysym men sýiispenshiligimde shek joq.Adamgha adamnyng jany ashuy kerek. Árqashan kómek qolyn sozu osy kýni kóbining auyzsha ghana isteytin isi bolyp qalsa kerek. Týrkiyanyng bir ghana otbasy barsha adamzatqa ýlgi bolarlyq is jasady. Qalay aitqan kýnde de, búl ómirde jaqsy adamdardyng әli bar ekendigining bir kórinisi boldy. Jansayany baqqan tәrbiyeshining de enbegin aitpay ketuge bolmaydy. Qolsyz tuylghan býldirshindi bólmey, tipti ózge balalardan artyq jaqsy kórgen әieldi óz basym qúrmet tútamyn.

- Janartpasang jadyndaghy da óshedi. Elding esinde endigi Jansaya qyz qalmaghan da shyghar.

- Joq, Nazerke, men olay oilamaymyn. Áli kýnge deyin mening "Ayaly alaqanymdaghy" keyipkerlerdi halyq úmyta qoyghan joq. Elektrondy poshtama kýni býginge deyin kórermender habarlasuda... -dep auyr kýrsingen Biybigýlding әngimesi meni bir sәt kóz aldyma telearnadaghy biz bile bermeytin jurnalisterding kýndelikti qarbalas ómirin elestetti.

Telefonnyng arghy jaghynan shyqqan «Sizge ne boldy? Bәri dúrys pa?» degen sózderdi búl kezde jurnalist qyzdyng estigen estimegeni bir ózine ghana mәlim edi. Janbyrdyng tamshysynday móldir jastary bir birimen talasa, jarysa aghyp jatqanday bolyp kórindi. Nege? Ne ýshin? Ony da tek Biybigýlding ózi bilushi edi. Qanshama jarymjan balalarmen júmys istegen onyng bileri kim-kimnen bolmasyn artyq ekeni anyq.

Abai.kz