Búl - osydan eki kýn búryn bolghan jay - Seydumanov mәjiliske ketti degen kýni týnde Almatyda qylaulap qar jaudy. Ertesinde kýn shayday ashyldy. Almatynyng aspany kenip sala berdi. Serik ketisimen jadyrap sala bergenin kórip, Esimov ketse, búl qalada mýldem qys bolmaytyn shyghar dep oiladyq.

Qardy qoyshy, erip tausylar, Sekendi aitsanyzshy, baghy janyp deputat atandy. Ministrding ózi múrajaydyng diyrektory bolyp «qúlap» jatqanda orynbasarlyqtan mәjilisting tórinen bir-aq shyghu - әr sheneunikting armany. Mәjiliste -memleketting ýiinde túryp, aiyna 600 myng tenge jalaqy alyp, parlamentting partasynda jatyp demalghangha ne jetsin!

Seydumanov 7 jyl qala әkimining orynbasary bolypty. Jeti jylda ne bolmady!

2006 jyly shildening 14-i kýni «Shanyraq» oqighasy boldy. Óz shanyraqtaryn qorghamaq bolghan azamattar sottalyp kete bardy.

Odan beri de talay jaghdaylar bolyp jatty. Mening esimde Seydumanov әrtýrli qoghamdyq-sayasy mәseleler men jaghdaylargha konstitusiyalyq qúqyn paydalana otyryp, alangha shyqqan týrli toptardy «zalalsyzdandyru» maqsatynda sonynan poliyseylerdi shúbyrtyp alyp jýretin keypinde qalypty.

Qala atauyn «Alma-Ata» dep ózgerteyik dep alashapqyn bolatyn da osy kisi. Mine, aqyry, deputat bolyp tyndy. Sekende de arman joq shyghar...

Jalpy, Serik Seydumanov deytin adamnyng memlekettik qyzmette jýrgenine biyl - 21 jyl tolypty.

Búl - osydan eki kýn búryn bolghan jay - Seydumanov mәjiliske ketti degen kýni týnde Almatyda qylaulap qar jaudy. Ertesinde kýn shayday ashyldy. Almatynyng aspany kenip sala berdi. Serik ketisimen jadyrap sala bergenin kórip, Esimov ketse, búl qalada mýldem qys bolmaytyn shyghar dep oiladyq.

Qardy qoyshy, erip tausylar, Sekendi aitsanyzshy, baghy janyp deputat atandy. Ministrding ózi múrajaydyng diyrektory bolyp «qúlap» jatqanda orynbasarlyqtan mәjilisting tórinen bir-aq shyghu - әr sheneunikting armany. Mәjiliste -memleketting ýiinde túryp, aiyna 600 myng tenge jalaqy alyp, parlamentting partasynda jatyp demalghangha ne jetsin!

Seydumanov 7 jyl qala әkimining orynbasary bolypty. Jeti jylda ne bolmady!

2006 jyly shildening 14-i kýni «Shanyraq» oqighasy boldy. Óz shanyraqtaryn qorghamaq bolghan azamattar sottalyp kete bardy.

Odan beri de talay jaghdaylar bolyp jatty. Mening esimde Seydumanov әrtýrli qoghamdyq-sayasy mәseleler men jaghdaylargha konstitusiyalyq qúqyn paydalana otyryp, alangha shyqqan týrli toptardy «zalalsyzdandyru» maqsatynda sonynan poliyseylerdi shúbyrtyp alyp jýretin keypinde qalypty.

Qala atauyn «Alma-Ata» dep ózgerteyik dep alashapqyn bolatyn da osy kisi. Mine, aqyry, deputat bolyp tyndy. Sekende de arman joq shyghar...

Jalpy, Serik Seydumanov deytin adamnyng memlekettik qyzmette jýrgenine biyl - 21 jyl tolypty.

21 jyl demekshi, Serik Almatygha qosh aityp, Astanamen qauyshyp jatqan kezde Angliyanyng búrynghy premier-ministri Tony Blerding túsynda ýkimetting kanselyarsyn basqarghan Jonatan Pauell Astanada bir top sheneunikke dәris oqyp jatty.

Aghylshyn ýkimetinde istegen jyldardaghy tәjirbiyesimen bólisken Pauell memlekettik qyzmette úzaq «otyryp qalghan» sheneuikter turaly mynanday bir mysal aitypty: «Biz 1997 jyly ýkimetke kelgen kezde auylsharuashylyghy salasyn basqaratyn lauazymdy sheneunikti elde etek alghan siyr auruyna baylanysty ornynan ketuin súradyq. Alayda ol ketpedi. Sol kezde bizge: «Ony ornynan ketiru ýshin qyzmetin ósirinder» degen kenes berildi. Biz onyng qyzmetin ósirip, auylsharuashylyq salasynan ketirdik. Al, keyin mýldem memlekettik qyzmetten ketiru ýshin 1 million funt berdik».

Al, Seydumanov qala әkimining orynbasary bolyp túrghan kezdegi keybir oqighalardy joghary da aittyq. Biraq, ol kezde Serikting qyzmeti óspep edi. Oghan tipti 1 million tengeni de úsynghanyn estimedik.

Pauell aitpaqshy, Seydumanovtyng da «memlekettik qyzmette úza-a-a-a-a-q» «otyryp qalghany» anyq endi - 21 jyl!

«Otyryp qalghan» tek Serik Túrarúly ghana emes. Qaranyz, Ýkimetting tútas qúramy, Astana men Almaty qalalarynyng qazirgi әkimderi - bәri de tek at auystyrghandary bolmasa, biylikte jýrgenderine:

Kәrim Mәsimov - 13 jyl

Serik Ahmetov - 15 jyl

Qayrat Mәmy - 20 jyl

Núrtay Ábiqaev - 22 jyl

Núrlan Nyghmatulin - 18 jyl

Múhtar Qúl-Múhammed - 14 jyl

Qalmúhanbet Qasymov - 16 jyl

Baqytjan Júmaghúlov - 12 jyl

Salidat Qayyrbekova - 12 jyl

Erbolat Doseva - 15 jyl

Núrlan Qapparov - 14 jyl

Ádilbek Jaqsybekov - 18 jyl

Erlan Ydyrysov - 21 jyl

Asyljan Mamytbekov - 15 jyl

Berik Imashev - 21 jyl

Sauat Mynbaev - 18 jyl

Vladimir Bojko - 22 jyl

Áset IYsekeshev - 11 jyl

Asqar Júmaghaliyev - 12 jyl

Serik Ábdenov - 15 jyl

Bolat Jәmishev - 16 jyl

Janar Aytjanova - 10 jyl

Baqytjan Saghyntaev - 15 jyl

Imanghaly Tasmaghambetov - 22 jyl

Esimov - 22 jyl

Seydumanov -21 jyl

Quandyq Túrghanqúlov - 23 jyl

Bir qyzyghy, tizimdegi sheneunikterding birli-jarymy bolmasa barlyghy derlik komsomol-kommunister. Yaghni, komsomol partiya qyzmetinde jýrip «shyndalghan», kompartiyagha adaldyghyn dәleldegen jandar. Jәne búlardyng kóbi Resey astanasy Mәskeude oqyghandar. Tipti, Vladimir Bojko KGB-ning kәnigi qyzmetkeri bolyp jýrgen tústa Tәuelsizdik kelip, ol birden ÚQK-ning qyzmetkeri bolyp shygha kelgen. Múnday «auytqular» tizimdegilerding bәrine tәn.

Sóitip, Seydumanov Túrghanqúlovtyng (biylikting beymәlim) sheshimimen (óitkeni, saylau komissiyasy saylaushylarmen sanasuy tiyis qoy) deputat atandy. Qúday jarylqasyn!

Serik jәne basqada tizimdegilerding barlyghyn galustuksiz kózge elestetu qiyn. Al, múnday adamdar turaly júrttyng týsinigin Berdibek Soqpaqbaev «Jol ýstinde» degen әngimesinde bayaghyda-a-a-a-q aityp tastapty: «Múndaghy júrttyng úghymynda galstuk taghu ol ókimetshi boludyn, komsomol boludyng jәne bir nyshan-belgisi tәrizdi. Eskilik salt-sanadan alshaqtau, orystanu».

R.S.

Sheneunikterdi úiytyp dәris oqyp jýrgen Pauellding búrynghy bastyghy Tony Bler 2011 jyly Preziydentting kenesshisi bolyp taghayyndalghan. Aylyghy - 1 million, jylyna - 12 million dollar. Jaqsy qyzmet tapqan Tonidyng ne kenes berip jýrgeni bir Qúdaygha ayan. Pauellden keyin Blerding ózi kelip: «Úzaq «otyryp qalghan» memlekettik qyzmetkerlerden arylu kerek. Áueli ózinizden bastap kórseniz qaytedi a?», dep jýrse ne betimizdi aittyq. «Qúday saqtasyn!»...

Abai.kz