9

9

Qazir keshki mezgilde Abdol úighyrdyng ýiinde, týpki bólmede onasha bas qosqan ýsh-tórt adam bar. Búl qonaqtar erteng elge qaytqaly otyrghan Kerimbek pen Qarymsaq, Áliyler bolatyn. Jәne sol ýsheuinen basqa anada alghashqy ýsh-tórt kýn sabylghan jýristen song auylgha, jana ashylghan mektep júmysyna qaytyp ketken Maqsút kelgen. Elden baghana kýndizgi jetken kisilermen birge býgin kelip otyr. Ýy iyesi dóngelek jýzdi, qyryqpa saqal kisi meyman qamymen kirip-shyghyp, ara-túra tómengi jaqtan az tize býgip otyryp ketedi. Búl úighyrmen Kerimbekting biraz jyldan beri kónildestik tanystyqtary bar-dy. Ózi búryn Sheru elimen kórshiles, úighyr qystaghy - Dashýgirding adamy bolatyn. Sondaghy úighyr kedeyleri siyaqty jaldanba diqanshylyqty kәsip etetin. Dashýgir men Mamozy túratyn dýngen auyly - Múshtayzy arasy jaqyn ghana, qatar auyldar edi. Mamozy alym-salyq jóninde dýngen kedeylerine ne kórsetetin bolsa, diqanshy úighyrlargha da sony isteytin. Baylardyng kýsh-kóligine senetin kóptegen jaldanba diqandardyng ózderine tiyisti az ghana jerleri bolsa, soghan alym-salyq salady. Ónimine, týsimine qaramay, tek jer ólshemine qaray, ókimetke qúyatynyn kesetin. Baydan ortaqqa alghan astyghyna taghy kesik týsedi. Abdol sol tústa Ály bastaghan birneshe dýngen jalshylarynyng Sheru ruyna kóshkenin bilushi edi. Dәl óz basyna Kerimbekting esh kómegi tiymese de, odan kóp jәrdem kórgen Ály osy Abdolmen kónildes bolatyn. Keyin Kýrege kóshken sol Abdol bir joly kóshede Kerimbekti kórip, qasyndaghy kisilerimen ýiine qonaqqa әkelgen. Múnda birneshe jyl ol әueli úsaq sauda jasay jýrip, keyin dýkeni bar saudagerge ainalynty. Ekeui sodan bastap tanys bop aralasyp edi. Búl uaqytta onyng Kerimbek aulyna qospa etip ósirip jýrgen maldary da bar.

Kerimbekpen sonday kónildestigi bolghan ýy qojasy býgin kesh boyynda qonaqtarynyng әldeqalay jasyryn sybyrmen sóilesip otarghanyn sezgen son, tamaq qamyn syltauratqan bolyp, múnda kóp ayaldamay, as ýy jaqqa shyghyp ketip jýrgen. Tómendeu otyrghan Ály bir kezek Kerimbekten óz ishindegi týitkil bolyp jýrgen nәrseni anyqtap bilmek bolghan kisidey:

...- Keke, sol Fuje degeninizding ózi er senimine jaraytyn jigit pe? Basynda baqyt barda jýginip jýrgen keybir adam qyrsyq shalghanda qiyp ketetini bolady, - dep ashyq súraghan.

Qúljadaghy aimaqtyng manghol úiyshmasynyng sekretary, qalmaq jigiti, Fuje Kerimbekpen әlde bir jasyryn sózi bar adam. Kerimbek býgin óz qasyndaghy syrlas, serikterinen jasyrmay sonyng jayyn bildirip otyr edi. Fujeni bir kisidey biletin Qarymsaq:

- Bireuding parqyn bilmesek, bireuge ózimizding de parqymyz bolmaydy. Jany basqa bolghanmen, diti birge deytin adamyng sol, - degende Kerimbek te qúptap:

- Onyng danqy el auzynda boludan búryn óz abyroyynda jýrgen azamat. Myng kýndik sapargha birge alyp shyqsan, myng kisi jemegen qamyndy bir ózi jeydi, - dedi. Aqyldy sózder otyrghan estilerding jýreginen oryn tapqanday boldy. Teginde, ýkimet halyq ishine ózderine qolayly adamdardan ontayly tynshylar qoyady. Onday jansyzgha bir últqa ózge bir últ adamyn salu anaghúrlym útymdy kelushi edi. «Shynjandaghy ózge últtardan góri «úly qytay ýkimetine tiling bir dep dýngenderden, «nәsilin, dining bir dep osyndaghy manju túqymdas sibe-solan, daghúrlardan jәne «músylmandardan góri ruhyn, tabynatyn bútyng bir» dep әrtýrli tәsilder, amaldarmen arbap mongholdan astyrtyn tynshy qoyatyn.

Qazaq ne dep jatyr? Úighyr, qyrghyz, tatar, ózbekterding ýkimetke degen pighyldary qanday? Solardyng ishinde ýkimetke qauipti, bas kóterer adamy kimder? Kimderding týp-tamyrlaryna balta shabylmasa bolmaydy? Úly ýkimetke bir auyz, eki auyz sózimen bolsa da iritki salushylar bar ma? Sony tapqan, syrtynan baulap kórsetken kisi arqadan qaghylady. Sol siyaqty qazaq, qyrghyz, úighyrlardyng ózin de bir-birine qyrghiday qayyryp salady. Últty últpen arandatu Jang qay shy biylegen gomindang ókimetining syiynar hramdarynday. Tynshylyq bir últqa ózge bir últty salumen ghana shektelip qalmaytyn. Últtar óz ishinen de arandatylatyn. Aldamshy ókimetten tayaq jegenin úmytsa da, tamaq jegizgenin úmytpaytyn: el aghasy, ru basy deytin, óz amandyghy ýshin ózgeni úshyq-úshyq sadagha sanaytyn ózimshil atqa minerlerdi de madaqtaghan bop arqagha qaghyp, alagýlik oinatady. Búlardy óz adamy etip «jan tartyp otyryp, baghanaghy «kim ne dep jýrge» shýilep salady.

Ýrimjidegi 1937 jyly salynyp bolghan әigili týrmege ainalasy bes-alty jyldyng ishinde tek az últtar ókilderinen sansyz adam qamaugha alynyp otyruy osy «tynshylyq» jemisi.

Saqshy bastyghy Liy-jýijang Ály Sheruge kóship baryp, Mamozymen dauly bolyp kelgeninde qazaq ishine tynshy boluyn súranghan. Kerimbek siyaqty ýkimetke ishin bermeytin, tonmoyyn adamdardyng auzynan qay jerde, qay uaqytta, kimderding kózinshe, qanday sóz shyqty? Sony baqylap, bilip qoyyn dәpterge týrtip jýresing dep ýmitker bolghany bar.

Qazir Ály sony eske ala otyryp, ony múndaghylargha endi bildirip, saqtyq aita sóilegende búnday syrdy alghash estigen Qarymsaq tamsanyp tiksindi.

- Jik-jigindi tauyp syna úrady desenshi. Ining ýiinnen shygharghan shúbar jylan qoynyna kirip-shyghyp jýr demeysing be!

- Ýkimet az últtar ýshin kóz syrtynan kóz, ýy syrtynan ýy qoyyp otyr, - dep, sóz kezegin Maqsút aldy: - Biraq óz otaryndaghy az últ halqyna tartqyzyp otyrghan zardaby qanday bolsa, kýtip otyrghan qauip, kýdigi de sonday, - dep otyryp, qazirgi uaqytta qytay elining ekige bólinip, belsheden qyzyl qangha batyp soghysyp jatqandyghyn, gomindang ókimetining biylep-tósteushisi Jang qay shiyge qarsy soghys ashqan - Gunsandang (kommunist partiyasy) ekenin tarata sóiledi. Gunsandang qytay enbekshilerinin, naghyz ezilgen halyqtyng joqtaushy partiyasy ekenin arqau ete qozghaghan tústa Ály búl otyrghandardy tandandyra sybyrlap:

- Mening Lәn biyau qonsym jasyrynyp jýrgen kommunist! - dep, bir syrdyng shetin ghana shyghardy.

Múnan әri Kerimbek Ály men Qarymsaqty sәl belgimen ózine taman jaqyndatyp alyp, búl ekeuine búryn jasyryn bolghan, kópten bergi qúpiya syryn úzatynqyray aityp, býgingi osy keshting qalghan uaqytynda Abdol ýiining oqshau qonaqtary bógde syrly keneske kóship edi. Sol saryn el jata ishilgen tamaqtan son, qalyng týnning qúshaghyna astyrtyn endep kirip, múnan búryn ashylmaghan arnagha tartty. Ol az últtar bas qúrap, Shynjandy otarlap otyrghan kertartpa ýkimetting bodandyq ezgisine qarsy kóteriliske úiymdasu mәselesi. Aghayyndy Ákbar - Seyit degen adamdar Qarasu ýiezi jaghynda jasyryn shtab ústap, astyrtyn iske kirisip jatqanyn Kerimbek Áliyge býgin bildirgen. Aytuly Fuje sol Ákbar - Seyitting tildes adamy. Onymen Qarymsaq arqyly habarlasyp, til aldyryp túratynyn da jasyrghan joq Kerimbek.

Tórtinshi tarau

1

Sheru elining qystauy tauly alqap bolghandyqtan, qysta búl ónirlerde qar basyp qalady. Qazir qantardyng orta sheninde aimaqty omby qar japty. Búl elding maldy auyldary jylqy, qoylaryn alysqa otarlatyp, Qarakerey men qalmaq mekendegen Búratalanyng qys boyyna shúbarlanyp jatatyn jusandy qalyng qara adyrly ónirine qos-qos qyp audaryp kóshiredi. Kýzem jýn alynyp, qonyr kýz jetken son, en-tanbasyz tay-tulaq bolsa belgilenip, otar malyn jolgha qamdastyrady. Malshynyng qys ishetin shay túz, ún-púiy, borangha, malgha kiyer ton, kebenek, kýpisi dayyndalyp degendey, qyr-sahara tirligining bir qauyrt qamy bastalady. Alys jaqyndaghy aghayyn qosh-qosh aitysyp, qyz-kelinshek az uaqytqa jylasyp airylysady...

Býgin Kerimbek ýiine týsken mol jiynnyng alghashqy sózi sol otarlap ketken mal jayy bolyp, soghan baylanghan tirshilik tynysyn әngime etisip otyrdy. Qar, boran, qanday? Maldyng kýii qalay? IYt-qústan, úry-qarydan aman ba? Qatynasqan kisige asu-asudyng joly qalay? Otar habaryn bilushi bolsa sol súralady.

Býgingi búl kelgenning ishinde Abdolla bar edi. Anadaghy jaghdaydan az kýn qamalyp qalyp, jaqynda ghana shyqqan-dy. Aghayyndary tilmәsh arqyly súraqshy men Liy-jýijangha qalauyn jetkize, ekeuining de oqpandaryn toltyra jem asatyp shygharyp kelgen. Abdolla qamaudan shyqty degen son, osynyng aldynda tórt-bes kýn búryn Kerimbek janyna eki-ýsh kisi ertip, soghan sýiinishti bolsyn aityp baryp qaytqan-dy. Sol joly Kerimbek Abdollany el ishine bereke-birlik tileuge shaqyrghan. Býgingi mynau bas qosqan jiyn sonday bir tilek, kelege, el alqasyna jiylyp otyrghan bolatyn. Qazir Mamozydan Abdollanyng da kónili qalghanday edi.

Mazy angharynyng auzyndaghy keng jazyqqa salynghan Kerimbek qystauynda, asty-ýsti taqtay, dýmbiregen ýlken jaryq ýide otyrghan kóp adam bar. Múnyng ishinde, el qúrmettep syilaytyn, jasy ýlken bir kisi búl ortagha Abdollanyng taby Jaynaq atalatyn ata ishinen kelip otyr. Jasy seksenge kelgen, eski qazy Taylaqbay anyghynda Sheru eline Qyzaydyng Soltangeldi degen ruynan kelgen-di.

Dәl tórde kendeu jayghasyp otyrghan týksiygen qalyn, úzyn qaraburyl qasty, suyq qabaqty, otty kózi bir nәrseni ótkir syngha alghanday bolyp qaraytyn, biyik, jal múryndy, basy men bet keskini ózgeshe kesek bitken qara súrlau, or kisi Taylaqbay dene jaghynan da iri, sýiekti adam. Úsh jaghy eki aiyryla týsken tolqyndy úzyn saqaly әli dendep agharmaghan. Qayta sol saqalymen jarysa ósken, eki jaq úrtyndaghy ýlken eki shoq shalghysy da salalana qosylyp, mol saqal-múrt әsem bir kókala kóriniske kep, búl adamnyng sýieginen әli de moyymaghan qayrat ajaryn tanytady. Ózinshe bir jeke túrghan әdemi ata saqal da erekshe. Kelbetti qarttyng bar núsqasyna jalghyz-aq qighash kelgendey bir bógetteu belgi qarystay biyik mandayynyng ong jaghynda ay tyrtyq bolatyn.

Taylaqbaydy búl ortagha oilamaghan bir tosyn jaghdayda keltirgen Kerimbekting әkesi Ánkejan degen kisiler eken.

...Sonau Qas* basy men Kýnesti** jaylaghan órgi Qyzaygha bir kezde Sheru ruy ókpeli bolyp osylay qaray týp qoparyla aua kóshedi. Sonda Soltangeldi ruynyng shetinde býkil el kóshi bir týn eru bolady eken. Sol týni Soltangeldining bir juan auyly kóshuli elding qarasoqyr bura degen ýlken juas burasyn jýkten bosatqan jerinen úrlap aparyp soyyp alady. Tang ata Kómekbay ajy deytin kisi bastaghan tamam el kóshin algha jyljytyp jiberip, Sherude belgili batyr atanghan Ánkejan, Esimjanday qos joqshy otyryqshy eldi jaghalap, әlgi auylgha qaghushy bolyp keledi. Teginde, Sheruding «qos barys» atanghan qol bastaushysy osy Ánkejan, Esimjan eken. Búl eki joqshy attan týspey aldarynan qarsy bireu shyghady. Ol jýrginshilerden jón súrap, búlardyng kimder ekenin bilgen son-aq, saparlaryna ong tilek tilep, óz niyet, beyilin shynayy yqylasymen bildire bastaydy. Erge bitken túlghasy bar, arystay jigit osy Taylaqbay eken. Búl kelgenning Ánkejan, Esimjan ekenin bilgen son, suyryla sóilep, sheshilip, ashyla týsedi. Týieni osy auyl soyyp: ýlesip alghanyn salghan jerden aitady. Ózi býgin bar aghayynymen araz ekenin, tek dәl sol ýshin ashy-araz bolghanyn bildiredi. Aty shyqqan Ánkejan, Esimjan ózinen ýlkendeu adamdar bolsa da, búlargha ol erkin sóilep:

*Qas, **Kýnes - ózen attary, Ilening basqy tarmaqtary.

- Sheruding Ánkejan, Esimjany sizder bolsandar, attaryndy estip jýrmin. E, azamattarym, elding jýgin arqalap jýrgen er edinder. Bir kisi myng kisige olja salady dep qazaq osyndaydy aitady. Er myng kýnde bir kisilik bolghanymen, bir kýnde myng kisilik bolady. Áueli kóshtering kólikti bolghay, myrzalar! Eteginnen ústap ergen el-anannyng sapary ong bolghay! Aurudy altyn tósek júbatpastyng keri bolyp, kóniling kónbegen song ketip barasyn-au, qayran er! Kólinen ketken qústay boldyndar-au! - dep jýrekti adamnyng sypatyn birden-aq tanytady.

Teginde, Ánkejandy batyr degenmen kónili júmsaq, batyrlyghy zarlylyghynan deydi eken. Beytanys jannyng janaghyday sóz saptasy jýregi ystyq adamdy qatty tolqytyp ketedi. Ol endi ózi kórip túrghan jigitting túrpatyna toya almay:

- Oi, batyr-au! Búl sen, kim degen edin, ózin?! Ózgendi qoyyp, sonyndy aitshy, jarqynym! - dep jón súraydy.

Taylaqbay ózin búlargha tolyq tanystyra kelip:

- Malyndy soyghan osy auyl. Dәl myna men paqyrdyng auyly! Mening agha-bauyrsymaqtarym úrlap otyr. Ózderi auyp kóshken ókpeli elden bir jemit jyryp jegenindi tyghyn kórme! «Jaraly qúsqa tas atpa» deytin sóz qayda, dep sol ýshin býgin bәrine jaman atanyp otyrmyn! - degen. Osy yzasynyng ayaghynda eki joqshygha súq sausaghymen ózining shekesin de kózep kórsetip:

- Myna mandaydy da qúba qalmaqpen soghysyp jarghan joqpyn. Osylaryn qoyghyzam dep atqa qonyp, syryq alyp ta soghystym. Biraq, aghayynmen alyspaq bolghanmen atyspaq joq eken. Myqtaghanda qoldan bar keleri kózben kórmey bir jaqqa  ketispek qana bolady-au deyim. Aqyr týbi qaralaryn kórmey shyrqap bir ketetin týrim bar, - dep jigit, shaghyna syr úqtyrady. Ánkejan, Esimjan qatarynan bastaryn iyzesip:

- Jarar! Jarar! Apyr-ay, ózing anyq enirep tughan erim ekensin! Biraq, jasaghyndy tappay jýrgen jalqy er ekensin!

- Seriksiz er, serpinsiz tegeýrin deytin sen ekensin, kók moynaghym! - desedi. Búl ýshin jandary shyndap auyrady. Ánkejan osy arada bir oigha da keledi. Jýristeri attyng jaly, atannyng qomy bolsa da Taylaqbaydy anyq er tanyp, oghan erding tilimen sóz qatady. Qaraqúsy shodyrayyp artqa shyqqan, shýideli basyn aq shytpen shart baylap alghan arys bitisti Ánkejan taqymyndaghy esik pen tórdey orauyz ker atyn tebine jaqyndap:

- Ei, jigit! Sen osy, dәp men kórip túrghan jigitpisin! Dәl sonyng ózimisin! Eger tap osy men kórip túrghan Taylaqbay ekening ras bolsa, onda myna aitqanymdy da tyndashy!» «Jaqsy ýiinen shyqsa, ýiirine qosylady» deushi edi ghoy. Aytqanymdy úghyp, belindi buasyng ba, qúday jolyna? Sen jýr, kóshshi osy bizding Sheruge! Tanylmay jýrgen asyl tas ekensin. Jaqsynnyng kózi ketip, jalghyz qalghan jan sypatty kórinesing kózime. Ózime tuys, balama agha eteyin tastashy myna zәnindi úrayyn, zәntalaqtaryndy! Adamnyng bir aumas sýiek, temirin kezdestirip túrghan siyaqtymyn, kónseng jýr, bes kýngi ómirde birge jasap, birge óteyik. Azyp-tozyp bara jatqan el bar, bir jaghyna sýieu bol sonyn! Kәni aitshy, tәuekel deysing be osyghan?! - dep qadalady.

Búl sózge onyng janserigi alyp deneli Esimjan da entelep týsedi.

- Ua, bozym, bozanbayym! Sóz tektisi osydan artyq bolar ma?! Kónesing be myna kepke! Er oljasyna tap óz basyndy bersen, tipti sening ana kóp toghysharynnan bir maubas týieni súramay-aq ta qoyayyq! - deydi. Taylaqbay mynaday eki erding búl qolqasyna qapelimde ne derin bilmey, es tappay sasady da:

- Kónilderinning sadaghasy bolayyn-au! Ne deyin endi sizderge? Oibay-au, ne desem jarasar eken! - dep, tanyrqap túryp qalady. Ekeuine anyq qayran bola túryp: - Yapyr-au, tym bolmasa ózge de kýn emes, bir qiyn, kie jolynda qolqa salyp túrsyn-au! Bәse, bәse... býitpeseng or targhyl bolarmysyn, sirә! Búnda qalghanda myng jasaytyn nemedey, endi qaytyp týnildirip jiberer ekem?! - dey kelip, týsi búrynghysynan kenet ózgerip: - Uay búl jerde aghayyngha aram et bolyp jýrgenshe, ekeuindey er ýshin ólsem, tósengenim topyraq! Qayda bolsa jatar jerim sol ma? Bir tәnirge tәuekel! Búrylshy, tartshy beri taman, - dep Ánkejan mingen «Jamby ker» degen attyng sulyghynan tartyp, shettegi kishkene qonyr ýige taman búra beredi. Ánkejan búl adamgha óz ishinen qatty tanyrqay qyzyghyp, «Yapyr-au, qazaq aitatyn naghyz әlgi mandayy jarylghan batyr, tandayy jarylghan sheshen» deytin tap osynyng ózi emes pe dep oilaydy. Ol tanystaryn ýiine týsirip, qymyz qúidyryp otyryp, әieline búl qonaqtyng jónin úghyndyrady da, soghan jalghastyra ózi kesip, ózi pishe jalghyz auyz sóz aitady:

- Býgin týnde Sheruge kóshemiz, - deydi.

Áyeli alghashynda jalt etip qarap, kenetten estigen búl sózge an-tang bola bergen eken. Sonynan ózining Taylaqbayday erimen jasynan syr-minez bolghan, andamdy әiel osynday iri habardy tútqiyldan estise de:

- O jaghyn erkek bilet te. Tura sóileytin tughanyng joq adam en, aghayyngha arzan bop, qymbatyndy qighyng kelmese, kóshem deseng kósh, ózing bil. Áyteuir bir jaqqa ketem dey berushi en, degenine jetking kelse, anyq kerek degen jerine kezdesip otyrghan kórinesin. Qyzyr shylauyna ózi kep oralsa, endi osydan artyq qaytpekpiz. Tuysyndy sen qisan, mende tórkin bolmay-aq qoysyn! Tórkin qaldy demeyin! - dep, oilana sóilegen kenesin taghy jalghap:

- Keyigening batyp jýr, maghan sening bes kýngi ómirde riza bolghanyng kerek. Óz basynnyng bir jay tabatyn jaghyn oilasang oila, myrza! - degen jauapty aitady. Ózi әli otyzdar shamasyndaghy, Taylaqbaydan on shaqty jas kishi, qyzyly qyzyl, aghy aq, kelisti kelinshek qara kóz kerimning ózi eken. Qyz kýninde bir qyrghyz jigiti ghashyq bolyp:

«Qyzylyng qyzyl, aghyng aq,

Shyqpaysyng esten әr uaq...

Jalynyshty bop men jýrem,

Qarap bir koysang naghylad!» -

degeni el auzyna taraghan Núrbәnu súlu osy edi. Taylaqbay ony kýieui ólip, jesir otyrghan jerinen alyp qashyp alghan. Qyzgha kónili týspey, esh jerge qalyng bergizbey jýrgen ór jigitting taghdyryndaghysy osyndaylyq óreli jan bolghan.

Eki qonaq osynday qazylyq sózden keyin qysqa uәde aitysyp, búl ýiden bógelmey tez attanysyp ketedi... Búl kezde myna jaqtaghy bes-alty ýiding baghanadan esikten basbaghyp syghalasqan erkegi men әieli, jauynnan songhy suyrday shýlensip, dalagha tegis shygha bastaydy. Bilekterine bauly soyyl ilgen eki aibatty jortuylshy búlaysha mop-momaqan tabylyp, eng shetki ýiden attanyp ketkende, Taylaqbaygha tuysqanynyng bәri, әsirese qatyn atauly keshirimdi jýzben úshyrasqan. Olar Taylaqbaydyng «E, aldap jónelttim» degen minezine sonsha qatty antarylyp tanqalysqan bolatyn. Bir-birining sózge ýiir auyzdaryna mәz bola qarasyp, Taylaqbaydyng syrtynan sóilegende «Ákeu, búghan jomart qúday ne ghyp taupih berdi?» desken. Oisyz shuyldaqtar sol kýni Sheruding býkil Qyzaygha aty shyqqan Ánkejan - Esimjan degenderining de art jaghynan iyek qagha kýlip, qomsynyp qalghanday bolghan-dy. Biraq kóp qúnarsyz aghayyn ertenine Taylaqbayday qayta qayyrylmas ghaziz bauyrlarynyng qara júrtyn ghana sipap qalysqanyn bir-aq andasty. Sol ketiste Taylaqbay eline qaytyp oralmas bop kónili qarayyp ketken-di.

Sonymen Sheru eng alghash Qazaqstannyng Jәrkent shekarasyndaghy Qorghas boyy, Tobylghy - Espeden kep jer-su alyp ornyqqan son, Taylaqbaydy qiyannan shalatyn kóregendigine say, tili tas jarghan әdil dep sol Ánkejan, Esimjandar osy elge qazy qoyady. Auyp kóshken Sheru ruynyng yntymaqty boluy kózdeledi. Keyin Sheru ruy tútasymen osy Mazy - Aqsugha kep ornyghady. Sonan beri qyryq bes jyldyng sheni bolghan. Keyingi jas buyn Taylaqbaydyng Soltangeldi ekenin de bilmey, Sheruge, Jaynaqqa sanasatyn. Ánkejan, Esimjandar әu bastan-aq Taylaqbaydyng syrt aghayyn Jaynaqta boluyn jón kórgen eken. Ádildik bolu ýshin moyny qashyq, qalys atanyng ishinde bolsyn dep, mal aityp soyyp el jiyp, yrzalasyp solay kóshirip qondyrady. Keyin el ishi «Sheru, qara týieng joghalmaghanda, Taylaqbayday әz-aghang bolmas edi» degen tәmsildi shygharady.

(Jalghasy bar)

Abai.kz