Qadirli Abai.kz oqyrmandary!

Endi sanauly kýnderden son, kýntizbe auysady. Qayghasy men quanyshy, qyzyghy men shyjyghy qatar ótken 2022 jyl da qatpar-qatpar qalyng tarihtyng qoynauyna enip barady.

«Ótken jylgha ókpe joq» deymiz ghoy... Biylghy jyl shyn mәninde, biz ýshin ghana emes, býkil әlem júrtshylyghy ýshin de qaltarysy men búltarysy kóp jyl boldy. Dauly ister, qayghyly oqighalar men mansabynan aiyrylghan shendi-shekpendiler... Búl 2022 jyl dese, esimizge týsetin sózder. Keler jyldan ýmit kóp dep baryp, ótip bara jatqan jyldyng basty oqighalaryna sholu jasaghandy dúrys dedik. Siz ben biz búl jylda elimizdegi hәm ózge júrttaghy qanday manyzdy oqighalargha kuә boldyq? Kezen-kezenimen eske týsireyik...

2022 jyl. Qantar aiy:

2022 jyldyng syiynan syny kóp boldy. Qazaq júrty san týrli qiyndyqtardy enserip shyqty. Qantarda qan tógip baryp, «Jana Qazaqstangha» qadam bastyq...

Áueli Janaózendegi halyq súiytylghan gaz baghasynyng negizsiz kóteriluine narazylyq bildirip alangha shyqty (2-3 qantar). Búl narazylyq birte-birte Manghystau oblysynyng ózge aimaqtarynda jalghasyn tapty. 3-4 qantarda Qazaqstannyng birneshe oblysy janaózendikterdi qoldap alandargha jiyla bastady. Eng iri narazylyqtar Aqtóbe, Shymkent, Almaty, Astana qalalarynda jalghasty.

Al 4 qantarda Almatynyng halqy «Alatau» teatrynyng manyna toptaldy. Osy kezde Janaózende de, Qazaqstannyng ózge onshaqty qalasynda da narazylyqtar basylmaghan edi. Al 5 qantargha qaraghan týni narazylar men kýshtik qúrylymdar arasynda qaqtyghys bastalyp ketti. Kýshtik qúrylymdar kózden jas aghyzatyn gaz, shuly granatalar qoldandy. Narazylardy tarqatu ýshin rezenke oq atty. Polisiya kólikteri órtene bastady.

Sol týni preziydent Toqaev Manghystau oblysy men Almaty qalasynda Tótenshe jaghday jariyalady.

Ýkimet otstavkagha ketti

Al 5 qantar kýni preziydent Toqaev Asqar Mamin deytin tonmoyyn tizginin ústaghan Ýkimetti otstavkagha jiberdi. Uaqytsha premierlik Álihan Sayylovqa tapsyryldy. Al sol kýni týs aua bere Almatyda atys bastalyp ketti. Belgisiz adamdar toby Almaty qalalyq әkimdigin basyp aldy. Prokuratura, polisiya, partiya ghimaratattary órtendi.

Demonstarnattar telearnalar ornalasqan ghimarattargha basyp kirip, tehnikalardy býldire bastady. Aqtóbede jaghday ushyghyp, alandaghylar qalalyq әkimdikke basyp kirmek boldy. Taldyqorghanda eks-preziydent Nazarbaevtyng eskertkishi qúlatyldy. Belgisiz top Almaty әuejayyna basyp kirdi.

Sóitip, býkil Qazaqstan aumaghynda Tótenshe jaghday jariyalandy. Preziydent Toqaev eshqayda ketpey, elde qalatynyn, Nazarbaev basqaryp kelgen Qauipsizdik kenesin óz qolyna alatynyn mәlimdedi.

ÚQShÚ әskeri

6 qantarda preziydent Toqaev ÚQShÚ (ODKB) әskerinen kómek súrady. Biylik búl әreketti basy beybit bastalyp, ayaghy jappay beybereketsizdikke, qaruly qaqtyghysqa úlasqan kóteriliste «terrorshy bandalar» shabuyl jasap, tónkeris jasamaq boldy», dep týsindirdi.

Osy kezde qalalarda qaruly qaqtyghystar jalghasyp jatqan edi. Kýshtik qúrylymdardyng 19 qyzmetkeri qaza tapty degen aqparat jariyalandy. Búl uaqytta demonstranttar arasynda qaza tapqandardyng sany eselenip jatty. Al Últtyq qauipsizdik qyzmetining basshysy bolghan, Qazaqstan sayasatyndaghy úzaq jyldardan beri basshylyq qyzmetterden týspey kele jatqan, әkki sayasatshy sanalatyn Kәrim Mәsimov qyzmetinen alyndy.

 «20 myng sodyr»

Qaruly qaqtyghystar 7 qantar kýni de jalghasyp jatty. Al Qazaqstan biyligi sol kýni elde konstitusiyalyq tәrtip ornaghanyn, kýshtik qúrylymdar memlekettik ghimarattar men әkimdikterdi qayta óz baqylauyna alghanyn aitty. Preziydent Toqaev «20 myng sodyr» turaly mәlimdemesin osy kýni jasap, «kontrterroristik operasiyanyn» jalghasatynyn, kýshtik qúrylymdargha eskertusiz oq atugha búiryq bergenin mәlimdedi.

Mәsimov qamalghan kýn

8 qantarda Últtyq qauipsizdik qyzmetining búrynghy bastyghy Kәrim Mәsimov qamaldy. Oghan: «Memleketke opasyzdyq jasady», «biylikti kýshpen basyp almaq boldy» degen aiyptar taghyldy.

Janaózen men Aqtaudaghy narazy halyq taray bastady. Ayta keteyik, osy oqighalar kezinde Aqtau men Janaózende birde-bir ghimarat býlingen joq.

Sol kýni Almatyda 4 jasar jәne 11 jasar eki balanyng qaza tapqany belgili boldy. Al el aumaghynda myndaghan adam ústalyp, qamalyp jatty. Osy kezde «eks-preziydent Nazarbaev elden ketipti» degen sóz el arasynda yzu-qyzu talqylanyp jatqan. Keyin Nazarbaevtyng baspasóz qyzmeti búl aqparatty teristegendey boldy.

Jalpyúlttyq aza tútu kýni

10 qantarda elde jalpyúlttyq aza tútu kýni boldy. Preziydent Toqaev ÚQShÚ jiynyn ótkizip, «5 qantardan bastalghan tәrtipsizdikting maqsaty - biylikti basyp alu, basqaru instituttary men konstitusiyalyq qúrylymdy búzu jәne memlekettik tónkeriske talpynys», - dep atady.

QR Últtyq qauipsizdik komiytetining polkovniygi Azamat Ibraev pen Jambyl oblysy polisiyasynyng bastyghy, general Janat Sýleymenov suisid jasady. Al osy uaqytta el aumaghynda 8 myngha juyq adam ústalghan edi.

Smayylov Ýkimet basshysy boldy

Asqar Maminning otstavkasynan keyin premierlikti uaqytsha atqarghan Álihan Smayylov Ýkimet basshysy bolyp bekitildi. Ýkimet qúramy aitarlyqtay ózgere qoyghan joq. Al Mәjiliste sóilegen preziydent Toqaev eks-preziydent Nazarbaevqa shýilikti. «Elbasynyng arqasynda óte tabysty kompaniyalar men halyqaralyq dengeydegi auqatty adamdardyng toby payda boldy», - dep atap ótti.

Osy kezde ústalghandardyng sany 10 myngha juyqtap qalghan.

13 qantarda BQO, SQO men Pavlodar oblystarynda Tótenshe jaghday alyndy. Al Mәsimovting ýstinen qylmystyq is qozghalghany aityldy.

Nazarbaevtyng kýieubalalary qyzmetten quyldy

Bas prokuratura qantardaghy oqighadan keminde 225 adam qaza bolghanyn, 4578 adam zardap shekkenin habarlady. Qaza tapqandardyng deni Almaty qalasynda edi (149 adam).

Osy kýni eks-preziydent Nazarbaevtyng kýieubalalary sanalatyn QazaqGaz últtyq kompaniyasynyng basqarma tóraghasy Qayrat Shәripbaev pen «QazTransOyl» kompaniyasynyng basqarma tóraghasy Dimash Dosanov qyzmetten ketti. Energetika viyse-ministri Júmabay Qaraghaev Manghystau oblysynda gazdyng negizsiz qymbattauyna baylanysty eki aigha qamaugha alyndy.

Samat Ábish qyzmetten bosatyldy

Eks-preziydent Nazarbaevtyng inisi Satybaldy Nazarbaevtyng úly Samat Ábish Últtyq qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng birinshi orynbasary lauazymynan bosatyldy.

Núrsúltan Nazarbaevtyng kýieu balasy Timur Qúlybaev «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynyng tóraghasy qyzmetinen ketti.

Pavlodar oblysynyng polisiya basqarmasy basshysy Núrlan Mәsimov qyzmetinen bosatyldy. 48 jastaghy Núrlan Mәsimov - búghan deyin qamaugha alynghan Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy Kәrim Mәsimovting tuysy.

Nazarbaevtyng ýndeui

18 qantarda eks-preziydent Nazarbaev viydeo ýndeu joldap, ózining eshqayda ketpegenin, Astanada, zeynettik demalysta ekenin, biylik tolyqtay Toqaevtyng qolyna ótkenin mәlimdedi.

19 qantarda elimizding barlyq aimaghynan Tótenshe jaghday rejiymi alyndy. Osy kýni elimizden ÚQShÚ әskeri tolyq shygharyldy.

Auys-týiister...

Berik Imashev Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy lauazymynan bosatyldy. Berik Imashev - Nazarbaev әuletining qúdasy. Darigha Nazarbaevanyng úly Núrәli Áliyevting qayyn atasy.

Al Almatyda әkim auysty. Baqytjan Saghyntaev qyzmetinen alynyp, ornyna Erbolat Dosaev tizgindi aldy.

Al partiya siyezi kezinde Bauyrjan Baybek óz erkimen «Núr Otan» basshylyghynan ketetinin mәlimdedi.

2022 jyl. Aqpan aiy:

Aqpan aiy da auys-týiisterden bastaldy. 2016 jyldan beri Mәjilisti basqaryp kele jatqan eski kadrlerding biri – Núrlan Nyghmatulin qyzmetinen aiyryldy. Ornyna Mәjilisti Erlan Qoshanov tizgindedi.

Parlament Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Qauipsizdik kenesi men Qazaqstan halqy Assambleyasyna ómir boyy tóraghalyq etuining kýshin joyatyn konstitusiyalyq zandargha týzetulerdi qabyldady.

3 aqpan kýni Úlybritaniya parlamenti Qazaqstan mәselesin qarastyra bastady. Anyghy, jemqorlyqqa batqan Qazaqstan oligarhtary jayly sóz etti. Sóz sonyn «sanksiya salu kerek» degen úigharymmen ayaqtady. Arnayy tizim de bar eken. Oghan 28 oligarh enipti, basym bóligi Núrsúltan Nazarbaev kezeninde baylyqqa kenelgender eken.

2016 jyldyng jazynan beri Ukrainada túryp jatqan sayasy belsendi Ermek Narymbaydy 6 aqpanda Kiyevten Almatygha úshyp kelgen sәtte әuejaydyng kýtu zalyna jetkizbey polisiya alyp ketip, qamady.

Mәjiliste «Jana Qazaqstan» deputattyq toby qúryldy. Al «Qantar oqighasy» kezinde ústalghandar azaptalyp jatqany turaly aqparattar kóbeydi. El shulaghan son, azaptau, qyzmettik ókilettigin asyra paydalanu faktisi boyynsha jýzdegen is qozghaldy.

Qazaqstanda AES salu turaly bastama qarqyndy talqylana bastady. Qazaqstanda AES salu ýshin alty elding tehnologiyasyn qarastyryp jatqany belgili boldy.

Astana soty Qazaqstannyng búrynghy Qorghanys ministri Múrat Bektanovty qamauda ústau turaly sheshim shygharghan.

23 aqpan kýni Resey әskeri Ukrainagha basyp kirdi. Resey basshysy Putinning ýndeuinen keyin, Resey әskeri Ukraina aumaghyna shabuyl jasady. Ukraina uaqyty boyynsha tanghy saghat 05:00-de RF Qaruly kýshteri zymyrandarmen Ukrainanyng әskery qoymalaryn, әuejaylar men әskery beketterdi atqylady. Kiyev qorghanysqa kóshti. Resey әskeri tórt baghyttan soqqy jasady.

Eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ýlken qyzy Darigha Nazarbaevanyng Mәjilistegi mandatyn tapsyryp, deputattyqtan ketkeni belgili boldy. Búl turaly Darigha Nazarbaevanyng ózi mәlimdegen.

Týiin. Mine, 2022 jyldyng alghashqy eki aiy (qystyng eki aiy) osynday oqighalarymen tariyhqa endi. Aldaghy kýnderi nauryz, sәuir, mamyr ailaryndaghy manyzdy oqighalardyng sholuyn portalymyzda jariyalaytyn bolamyz...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz