Qazaqstan Respublikasy Preziydenti
Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary
Balaeva Aida Ghalymqyzynyn,
Qazaqstan Respublikasynyng Premier-iinistri
Smayylov Álihan Ashanúlynyn,
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy
Qoshanov Erlan Jaqanúlynyn,
Qazaqstan Respublikasynyng Oqu-aghartu ministri
Aymaghambetov Ashat Qanatúlynyn,
Qazaqstan Respublikasy Ghylym jәne joghary bilim ministri
Núrbek Sayasattyng narazyna!

Bilim beru salasyndaghy tereng jan-jaqty zerdelenbegen synaqtar saldary qordalanghan mәselelerge úlasyp, onyng sheshilu joldary әlige deyin tyghyryqqa tirelip túr. Naqty aitqanda, elimizdegi bilim beru jýiesi jii reformalar jýrgiziletin synaq alanyna ainalghan.

Sondyqtan múndaghy janalyqtar kóp jaghdayda qogham synyna úshyrap, jekelegen ministr qyzmetten ketti nemese olar basqa oryngha qyzmet auystyrdy. Búl ózekti mәselening jii túralau sebebi nede degen súraqqa jauap alu maqsatymen, kezinde joghary oqu ornynda basshylyq qyzmet atqarghan, osy salany býtin jetik biletin, býginderi elimiz Parlamenti Senatynyng deputaty retinde tanylghan Múrat Baqtiyarúlynan mәn-jәidi anyqtap, naqty derekterding bәrinen qanyq boldyq. Endeshe, osy materialda qamtylghan, faktilerding negizinen derligi senator mәlimetterine qatysty ekenin bas aitqym keledi.

- Ókinishke qaray, 30 jyl ishinde qoghamnyng bәri reformagha týsti. Sonyng ishinde reformagha eng kóp týsken sala-osy bilim beru jýiesi. Kezinde esterinizde bolsa, 90-95 jyldary bizge balalarbaqshasy kerek emes degen pikirler keng etek alyp, sonyng saldarynan 2 myngha juyq balalarbaqshasy talan-tarajgha týsti. Múnan ózge, 90 jyldary bilim salasy óte tómen dәrejege qúldyrap jәne ailyqtyng óte tómen boluy saldarynan birqatar eng bilikti degen ústazdar bazar jaghalap ketti. Biz sonyng zardabyn әlige deyin tartyp kelemiz. Negizinen mektepke kónil 2007 jyldan bastap bóline bastady. Osynyng dәleli retinde «100 mektep, 100 auruhana» baghdarlamasy qolgha alynyp, ol boyynsha respublikamyz aimaqtarynda mektepter men auruhanalar kezen-kezenimen salyndy. Soghan qaramastan, osy bilim salasyna memleket tarapynan qanshama qarjat qúiylyp jatsa da, jekelegen ónirlerde әlige deyin mektepter jetispeydi. Osy biyl 2023-2025 jyldargha arnalghan respublikalyq budjetti qabyldadyq. Búl budjet boyynsha 30 jylda qarastyrylmaghan qarajat belgilenip, ol aiqyndaldy. Mәselen, jylyna kezinde mektep salugha 100 milliard tenge bólinse, qazir 2023 jylgha mektepter salugha 500 milliard tenge bólinip otyr. 2024-2025 jyldargha arnalghan kezenderge 850 myngha juyq oqushyny qamtamasyz etetin mektep salynady, ony qarjylyq túrghydan eseptegende 2 trillion tengege juyqtaydy, - dedi senator sóz orayynda.

Jalpy bilim salasyna qatysty birneshe reforma jasaldy. Sonyng biri orta mektepke janartylghan bilim beru baghdarlamasyn jasauda tym asyghystyqqa oryn aldyrdyq. Bas-ayaghy 4 jyl ishinde 3,5 million oqushygha bilim beru reformasyn jasap shyghyp, oqushylarymyzgha sheksiz reformalardyng tәjirbiyesin úsynyppyz. Dәl qazirgi kezde múnyng tiyimdiligin aitu óte qiyndyq tughyzyp otyr. Olay deytinimiz, oqu qúraldaryn birneshe mәrte basyp shygharu isi oqu standarttaryn ýzdisiz ózgertuge әkelip soqtyrdy. Mysaly, songhy 5 jylda «Bilim» turaly zangha 29 ret ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. 2000-2017 jyldar aralyghynyng ózinde bilim beru standarty 7 ret ózgerip, әr ózgertu sayyn oqulyqtar janartylghan. Múnyng artynda qyruar qarjylyq shyghynnyng túrghany jәne anyq. Osy mәselelermen qatar, orta mektepterde bilikti kadrdyng jetispeushiligine qatysty isting әli bir izge týspegeni kónilimizdi kýpti etip, alandatyp otyr. Onyng olqylyq tústary 1990-2000 jyldar kezeninen bastau aldy. Sol kezenderde mektepterde bilimi jóninen tómengi ball alghan oqushylar múghalim mamandyghyn tandauy saldarynan, solardyng birqatary qazir mektepterde qyzmet jasap jýr. Osylardyng qatarynda joghary oqu ornyn syrttay bitirgender de bar. Al endi osy mәseleni týbegeyli zerttep, odan naqty qorytyndy shygharyp jatqan kim bar?!

Oqu-aghartu ministri Ashat Qanatúly Aymaghambetovting biylghy jyly pedagogterding respublikalyq tamyz konferensiyasynda keltirgen deregine jýginsek, qazirgi kezde oqu ýlgerimi tómen 500 myngha juyq bala bar. Múnyng osylay boluynyng bir saldary jogharyda atap ótkenimizdey, kezinde mektepte nashar oqyp, býginde sol túlghanyng orta mektepterde múghalim retinde qyzmet atqaruynyng әseri emes pe eken degen zandy súraq tuyndaydy. Búl bir. Ekinshiden, elimiz boyynsha kezinde pedagog mamandaryn dayarlaytyn birneshe joghary oqu oryndary qúryldy. Endi týiindi týitkilge nazar audarsaq, osy joghary oqu oryndarynda pedagog mamandaryn aqyly negizde dayarlaudy dogharuymyz tiyis. Sebebin, ózderiniz týsinip otyrsyzdar, mektepte bilimi jóninen tómengi ball alghan oqushynyng osy pedagog mamandyghyng aqyly negizde bilim aluyna jol ashylyp otyr.

Bilim salasyndaghy kelesi problemanyng biri-júmysshy mamandyghyn dayarlau isi ekeni eshkimge jasyryn emes. Memleket songhy tórt jyl boyyna jyl sayyn 21 myng adamdy júmysshy mamandyghyna dayarlaugha tapsyrys berip keledi. Biyl onyng sany tipti artqan. Degenmen, osy júmysshy mamandaryn dayarlap jatqan birqatar kolledjderding materialdyq-tehnikalyq bazasy óte nashar jәne olar júmys berushimen tәjiriybe almasuyn jetkilikti dәrejede jolgha qoymaghan.

- Biz ótken jyly «Ghylym» turaly zangha tolyqtyrular men ózgertuler engizdik. Búl dúrys sheshim. Osyghan qaramastan ghylym salasyna qatysty qoyylatyn talaptargha shekteuler bar. Ol boyynsha magistr men Ph ataghyng iyelenuin ýshin shetelding ghylymy basylymdarynda ghylymy enbegin jariyalanuy tiyis jәne búl aqyly negizde jýzege asyrylady. Tipti oghan aqy tóleu kólemining ózi qymbat. Mysaly, qazaq tili men әdebiyeti, pedagogika, psihologiya, otandyq tarih jәne ekonomika siyaqty pәnderge baylanysty sheteldik basylymdargha ghylymy maqala jariyalaudyng qajettiligi joq dep sanaymyn. Eger, olar sol basylymdargha әlgi maqalasyn jariyalay almasa, ghylymy ataghyn qorghay almaydy. Shetel basylymdarynda ghylymy maqalalardyng jariyalanuyn joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq biz óz elimizding basylymdarynda sol maqalalardyng shyghuyna shekteu qoymauymyz tiyis. Sebebi múnyng saldary zansyz әreketting beleng aluyna ózindik әserin tiygizude. Biylghy jyldyng jazynda Shymkent qalasynda jalghan magistr diplomyn alghandar osy sózimizding dәleli. Olardyng búl iske amaldyng joqtyghynan barghany mәlim. Bir jaghynan magistr dәrejesi barlargha mektepterde qosymsha aqy tólenetini jekelegen túlghanyng qyzyghushylyghyn tughyzady.

Jalpy 30 jyl ishinde týk jasalynbady deu әbestik bolady. Bizding osy merzim aralyqtarynda tapqanymyzdan, joghaltqanymyz kóp boldy. Kenestik odaqty ansaghanday bolarmyn, biraq aqiqatynda sol uaqyttarda fundamentalidy bilim beru jýiesi óte kýshti boldy. Alayda kenestik odaq qúramynan shyqqannan keyin, bizding aldymyzda bilim salasy boyynsha qay joldy tandau qajettigi turaly manyzdy mindet túrdy. Ol ýshin әr memleketting bilim beru jýiesin saraladyq. Sonymen biz týptep kelgende, bolon bilim beru jýiesin tandadyq. Búl әlemdik bilimderding ýderisi degendi bildiredi. Yaghny bir memleketten alghan diplomynyz basqa memlekette jaramdy bolady degen sóz. Búl rette Qazaqstannan alghan joghary bilim kez kelgen Europa elderinde jәne basqa da memleketterde moyyndaluy kerek. Alayda bizge kelip jetken mәlimetter boyynsha, shetelde bizding diplomymyzdy qaytadan dәleldeudi qajet etedi eken. Osyghan baylanysty bolon bilim beru jýiesin әli de jetildiru mәselesining ózekti kýide qalyp otyrghanyn angharamyz. Múnyng saldary balalarymyzdy fundamentalidy bilimnen aiyrghan joq pa eken degen de oigha jetelep otyr, - deydi M. Baqtiyarúly.

Bizding el jastarynyng joghary bilim alugha úmtylysy basym. Endi mynaghan zer salynyz. Kóptegen Europa memleketterindegi jastardyng basym bóligi eng aldymen, orta arnauly bilim alugha manyz beredi. Osy oqu ornyn bitirip, sala boyynsha sheberlikterin shyndaghan song ghana, joghary bilim alugha den qoyady. Al bizde byltyr mektep bitirgenderding 80 payyzgha juyghy joghary oqu oryndaryna qújattaryn tapsyrghan. Qalghandary kolledjderge baghyn synap kórdi. Múny payyzdyq mólsher boyynsha Europa memleketterimen salystyrsaq, bizding kórsetkish olardan asyp týsedi. Europa memleketterinde joghary bilim alatyndar 30-40 payyz aralyghyn ghana qamtidy. Mәselen bizde jylyna 500 mynday adam joghary oqu oryndaryna týsedi. Jyl sayyn osynyng 120 myndayy joghary oqu oryndaryn bitirse, búlardyng 40-45 payyzy ghana óz mamandyqtary boyynsha qyzmet jasaydy. Qalghan bóligi naryq qatynastarynan óz betterinshe ornyn tabady. Al osylardyng ishinde kezinde bilim granttaryn iyelenip jәne óz salasy boyynsha júmys jasamay, bilim grantyna bólingen qarjyny aqtamay otyrghandardyng boluy әbden mýmkin ghoy. Búl rette memleket tarapynan jyl sayyn joghary oqu oryndary men orta arnauly oqu oryndaryna bólinetin bilim granttarynyng kólemi úlghayyp kele jatqanyn da eskeruimiz qajet. Osy mәseleni qoryta kelgende, oqu oryndaryn tegin týrdegi bilim granttarymen bitirgender ishinde qaysysynyng júmysqa ornalasqanyn anyqtaytyn, sonday-aq olardyng memleket qarjysyn aqtaghandyghyna qatysty mәlimetterdi zerdeleytin kez kelip jetti. Ol ýshin senatordyng úsynysyna baylanysty elimizdegi Últtyq ekonomika ministrligi, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi men Ghylym jәne joghary bilim ministrligi birlesip júmys jasauy qajet. Sol kezde ghana týrli salalar boyynsha mamandar qajettiligi men bos júmys oryndary aiqyndalyp, osyghan sәikes oqu oryndaryna bilim granttaryn bólu isi jolgha qoyylghan bolar edi.

Bilim salasyndaghy problemalarmen qatar, nәtiyjeli isterding baryn joqqa shygharmaymyz. Kezinde jekelegen әkimdikter múghalimderdi «qolbala» retinde júmsap, olardyng tikeley mindetterine jatpaytyn júmystardy moyyndaryna jýktep qoydy. Osy jәne basqa da olqylyqtardy retteu maqsatymen elimizde «Pedagog mәrtebesi turaly» zang qabyldandy. Birinshi kezekte osy zang arqyly mektep múghalimderining qúqy qorghalyp, olardyng mәrtebesi anyqtaldy. Búl zannyng sәtti qabyldanuyna qazirgi Oqu-aghartu ministri A. Aymaghambetovtyng de ýlesi bolghanyn atap ótken jón. Búl ministr orta mektepterde 15-25 jyl boyy bir orynda diyrektor qyzmetinde otyrghandargha rotasiya jasau arqyly, olardy kezen-kezenimen oryndarynan auystyruda. Endi Ashat Qanatúly mektepterde úzaq jyldar boyyna qatardaghy múghalimdikten әri aspaghan eng tәjiriybeli qyzmetkerlerding lauazymyn ósiruge nazar audarsa degen úsynys bar.

Ústaz-Úly túlgha! Olargha qarap elimizding jasóspirimderi boy týzeydi. Sondyqtan ústazdardyng әleumettik mәselesi aldymen sheshilui tiyis. Songhy jyldary ústazdardyng ailyq tabystary satylap ósip jatqany kónil quantqanymen, bilim salasy boyynsha jogharyda atap ótken týiindi mәseleler uaqyt ozdyrmay sheshilu qajettigine erekshe nazar audartady.

Ámirhan Almaghanbetov,

Astana

Abai.kz