2

...IYә, ol bir zaman edi. Qazir, mine, aghayynmen alystyrghan, ótpestey bolghan uaqyt jyljyp ótip, sol Taylaqbay búrynghy Ánkejan, Esimjan degenderding úrpaghymen birge otyrypty. Keshegi erler kózi - býgin búl bop qalypty.

Sol jaq qatarda tórge taman otyrghan mynau, sary saqaldy kisi - Sauyryq, sondaghy Esimjan balasy. Taylaqbay bir kezek soghan qarap, kóz toqtatyp qalyp edi, Sauyryqtyng saghaldanyp qaraytyn, otsyz kózi múnan tez tayqyp ketti. Óz kózin enjarlau ajarmen Taylaqbay da búryp әketti. Kónili shorqaqtyng kózi shorqaq dep oilady.

2

...IYә, ol bir zaman edi. Qazir, mine, aghayynmen alystyrghan, ótpestey bolghan uaqyt jyljyp ótip, sol Taylaqbay búrynghy Ánkejan, Esimjan degenderding úrpaghymen birge otyrypty. Keshegi erler kózi - býgin búl bop qalypty.

Sol jaq qatarda tórge taman otyrghan mynau, sary saqaldy kisi - Sauyryq, sondaghy Esimjan balasy. Taylaqbay bir kezek soghan qarap, kóz toqtatyp qalyp edi, Sauyryqtyng saghaldanyp qaraytyn, otsyz kózi múnan tez tayqyp ketti. Óz kózin enjarlau ajarmen Taylaqbay da búryp әketti. Kónili shorqaqtyng kózi shorqaq dep oilady.

Anadaghy qamaudan shyqqan - Qúlayghyr atanghan, әzir mynau tómendeu otyrghan Ilebay osy Sauyryqtyng inisi. Taylaqbay Sauyryqtan góri Esimjangha bir minezi tartynqyrap tughan dep, әr kezde býldirinkirep jýretin Qúlayghyrdy baghalaytyn. Qazir qonaqtar alghashqy shay dastarqanyn ayaqtap qalghan mezgil edi. Taylaqbay samauyryn jaqta shay qúighyzyp otyrghan Kerimbekting bәibishesi Qanikeni «Dóle» deytin laqap atymen atap: - Dóle kelin, osy әlgi asyp bergen etindi Ánkejan atannyng itke qalay tastaghanyn aityn bershi myna júrtqa, -  dep, ýy ishine oqys bir әngime engizgendey boldy. Búl sózding mәnisin biletin biren-saran ýlkender ýnsiz jymiysyp qoydy. Kerimbekting el auzyna ilingen esti әieli Qanike osy bolatyn. Bet, mandayy keng kelgen, aqsarylau Qanyke kózinde erkin bir sanaly qayrat oty bar bitimdi әiel. Ol Taylaqbay oiyna salghan janaghy sózge az ghana sypayy kýlip, shirap alyp «jaryqtyq» dep qoyyp, súralghan әngimeni aitugha amalsyz beyimdeldi. Ýi-ishi tynyshtalyp qalyp edi, suyrylyp, bilgir sóileytin Qanike tereze jaqqa qarap tolghandy da, atasy Ánkejandy «agha» degen әdetimen sózin bastap:

- Aghanyng kәrteygen kezi ghoy, enelerim dýniyeden qaytqan son, ózin jeke ýige qoyyp, baghym-kýtimin moyyngha aldyq qoy. Tamaqty kýnde dәl besin kezinde beretinmin. Basynda ózi solay tapsyryp «shanyraqtan týsken kýn tura myna qara abdyragha kelgende asynnan dәme ghyp otyram, qaraghym» dep tayaghymen sandyqty toq-toq etkizip, kórsetip qoyghan, - degende keybir kisiler Taylaqbay janyndaghy kýmis pen sýiek shaptyrghan qysqaltang iymek tayaqqa qarasyp qoydy. Osy tayaq Ánkejannyng Taylaqbaygha ólerinde óz qolynan bergen «teberigi» bolatúghyn. Qanike әngimesin búzbay:

- Keshegi arystanday adamnyng pende bop qolyma qarap qalghanyn oilap, aitqanyn eki etpeushi-aq edim. Bir kýni qu boqshylyq dýniyege aldanyp jýrip, etting nany jayylmay, tamaghym kýndegisinen edәuir keshigip týsirildi. Ruhynnan ainalayyn, er adam degenning jýreginde ne jatqanyn óresiz pende tany ala ma. Jaqsylar dýniyede ózgemizben birge bosqa әureshilik ýshin jasaydy ghoy. Baghasyna kim jeter deysiz! Jaryqtyq kýndegisindey, búl kýni de aldyna kelgen etting birazyn әdemilep turap aldy. Biraq, ony ózi auyz tiymey aldymen balalargha ýlestirdi. Kýnde dәl osynday tamaq dayyn bolghanda qoldaryna bir-bir tostaghandaryn ústap auyldaghy bar balanyng jiylyp keletin әdeti bolatyn. Ony da әu basta ózi tapsyryp: Mening endigi ten, serigim osy kishkene úrpaqtarym ghana. Ózge qiyal-oyymdy bәribir eshqaysyng ózdiginnen úghyp, óksigimdi tauyp jatqan joqsyn. Kýlge shókken qart bura qantarda  kýii týse almas, qahargha qayta mine almas, qara mayany qayyta almas bolghan son, onyng endigi ne oilap jatqany kimge beshkesh. Bir maubas jatqandaghy! Tamaqty mol-mol sal, - degen...

Kýndegi әdetinde bir shengel ghyp turauly etten maghan da salyp berushi edi. Býgin olay etpeydi. Minimdi bilem, ishim qylp ete qaldy. Tamaqty qartayghansha ash buraday asap jeytin edi ghoy, jaryqtyq. Aghash tabaghym toly mayly etting qalghanyn turamastan, qamyr-mamyrmen qoltyghyna ústap, týsi synyp bir qolyna tayaghyn ala berdi. Eki betim ot tiygendey du ete týsti. Sózge kelu qayda, ornynan týregelgen son, eki betimmen jer basyp, kebisin lajsyz ayaghyna qoydym. Bar túla-denem birtýrli titirep ketti. Oiyma óz-ózinen bir suyq habar siyaqty qorqynysh kirdi. Ol kisi esikten shyqqan song aqyryn basbaghyp jabyqtan syghalap qarasam, nemene, tabaqty audaryp ózi jaqsy kóretin qoy óbetting ydysyna salyp jatyr. «Qo-oy tóbet, qoy - tóbe әh! Kәh» - dep edi, dausyna tau janghyryghyp, tanerteng qoyshymen birge ketken kók tóbet yrs-yrs etip, әlde qaydan aghyzyp jetti. Ýi-ishinde kirip keterge tesik bolmady! Endi nede bolsa, kózine kórinbey qaramdy batyrayyn dep, kәriyam búrylam degenshe esikten zyp bere shyghyp, ýidi ainalyp jóneldim. Jaryqtyq, ózime batasyn bergen! Bireuge bir auyz sóiletpey, jolymda qúrban bop túrushy edi. Endi býgin sonyng bәri bir kýngidey bolmay, qolyma qarap qalghanda senimin qúlatyp, bala qúsap ókpelegenin kórgen son, kónilim óz-ózinen bosap oipy-toypy bolyp ketti. Astan-kesteni shyqqan tasqynymdy basa almay, otau ýige jetip órtenip jylamasym bar ma. Endi qaytyp bú kisi maghan riza bolmastay kórip, aghyl-tegilim shyqty. Ómir boyyna janynday jaqsy kórgen adamyn, kelip-kelip endi óler shaghynda jýregine daq týsip otyrsa, bú bar bolghyr dýniyege qaytyp siyarsyn!

Ol kisini shyndap nazalandyrghannan ólgenim jaqsy emes pe! Ózim sóitip kýiip otyrsam, kóresini endi auyldaghy jasy ýlken bәibishelerden kórdim. Janaghy balalar bar kórgenderin ýidi-ýiine aityp barghan song ol zamandaghy bәibisheler qanday! «Qanike atasyn renjitipti! Tamaghyn mezgilinde bermey, atasy ókpelep itke salypty, masqara!» desip, keybir qartandau, saba bәibisheler kelip ózime de úrysty. Jaryqtyqtardyng attaryn qaydan aitayyn, bireui «jylamay shel qaptasyn kózine! Qazanyndy qaytadan qamdamay, endi ne betinmen kózindi aghartyn otyrsyn!» dep tús-túsynan esimdi shyghardy. Qayta sonysy qamshy bolyp, es tappay otyrghanda betti juyp jiberdim de qaytadan qazan kóterdim. Sony ekintige jetkizbey, anyq qúlama besin kezinde qayta aparyp taghy aldyna engizdim-au әiteuir, - dep Qanike jadyrap kýlip aldy da: - Joq, jaryqtyq baghanaghyday emes, kózime jalt etip, bir qarap jiberip jayymdy úqty da, janynan bәkisin alyp etin turay bastady. Asau qandynyng estisi tilin tapsan, adamgha saya bolady ghoy. Jalghanda ising balaqtaghy bit qúsaghan qorghany joqtargha týspesin! Sodan bylay kәneki, dýniyening bir jaghy opyrylyp jatyr dese de, qashan óter-ótkeninshe ayaghymdy qiya baspay qaraytyn boldym. Áneki, tek sodan basqa jerde kýtimin jaza bastyrmadym-au dep oilaymyn, patsha-qúday sauabynan qúr koymasyn, - dedi.

Ýi-ishi Ánkejan batyrdyng әrtýrli minezin eske alyp, biraz sóilep azyraq qobyrasyp basyldy. Taylaqbay týksireyip, esik jaqqa az jogharylata kóz tastap tolghanyp otyrdy da:

- IYә-ә, endi bir ainalghanda bәrimiz de bir-birimizdi taba almay qalamyz-au! Ómiri týskiring osy-au! - dep qoydy. Sonynan Qanikege qayta búryla berip:

- Kelin, osynyng ishinde sony da estimegen kóp qoy, atang batasyn qalay berdi, sony aitshy? - dep ýi-ishin Qanikeden taghy bir әngime tyndatpaqqa búrdy. Tynysh ýide zor ýni arshyndap shyqty. Shay qúyshy әielding ór jaq qasynda salmaqpen otyrghan, kelisti bәibishe - Qanikening ýstinde shatyrday aq kiymeshek-shylauyshynyng týsin ashqan, jenil jasyl manat shapany bar. Ol kóp ishinde endi taghy әngime aitudy oraysyz sanasa da atasynyng kózindey bop otyrghan, el aghasy - Taylaqbay әdeyi súraghan song lajsyz qayta sóileuge bekidi.

Ánkejan túnghyshy Kerimbek on ýsh jasqa kelgende, ózining naghashy júrtynda boy jetip otyrghan, on segiz jasar Qanikeni kelindikke alady.

Tegi Ánkejan әkesi Órkenbay degen kisiden jalghyz edi. Órkenbaydyng ary jaghynda «Bes Aytpay» dep atanghan, ósken auyl Ánkejandy «qu jalghyz» qoyatyn kórinedi. Sol sebeppen balasynyng aldy Kerimbekti Ánkejan asyghystau ýilendiredi. Sonday niyetpen Qyzaydyng Orazay ruynan alghan kelindi týsirip kele jatqan saparynda, osy Sherudegi atalasynyng baq-kýndesteu, bir belgisiz ýsh-tórt jyryndy kisisi bas qosyp, jolyn toridy eken. Qyz jasauyn torushylar; bәri de mingen attaryn ózgertken, bet-auyzda kózden basqa jerdi tanyp baylaghan. Ánkejan batyr atanghanymen, bay atanghan adam emes. Qyz otauyn eki týiege artyp, júpynylau kósh bolyp kele jatady. Qyzgha ergen jenge-sheshelerdey, qatyn-qalashpen ghana jol tartqan jalghyz Ánkejangha toruylshylar bir qyltangha jetkende tiyip te ketedi. Onday aiqasty óz ghúmyrynda san kórgen Ánkejan:

- Uay, zәnindi úrayyn, jel kóbik! Tamaqqa toysa tasyghan shúnaq, bú qaysyn? - dep «er syimas» degen atqa aiqaylap qamshy úryp, tórt qaraqshygha kilem tenderdi qidyrmay qarsy maydan beredi. Taqymynan tez suyryp, joghary kóterip alghan qatqan qara shoqparymen kiylikkende alghashqy bette-aq bireuin attan jyghady. Artynsha tayaq tiyip mendegen taghy birin bir qiyrgha jalyn qúshtyryp aty alyp ketedi. Múny kórgen ózge ekeui shetti ala, qasha úrsyp bara jatady. Alghashynda shulasa jylap, sasqan әieldermen birge es jiya almay qalghan boy jetken qyz Qanike atasynyng myna qayratyn kórgen song kónili tasyp, tez serpiledi de, týiening qomyna qystyrylghan jenil baqandy suyryp ala salyp, bәige qara atpen qúiyndatyp atasynyng artynan ketedi. Ánkejandy eki ortalaryna kirgizip alyp, tynymsyz soyyl qaghysyp bara jatqan eki qaraqshynyng birin nysanagha alady. Aqjol shabdargha minip, betin qyzylmen tanghan, sol jaqtaghysyna qúighyta aghyzyp jete beredi. Sol boyda bastyrmalata kep qara kústan qighashtata qaghyp ótedi. Eki aragha týsip qalghan Ánkejan at jalyna jata otyryp, berik shoqpardy әluetti qolymen shyr kóbelek ainaldyryp, eki jaghyndaghy soyyldy birdey qaghyp, ózine onsha tayaq darytpay barady eken.

Sonday sәtte bosap shyqqan shabdar atty kóredi. At artynan jandap kep, qos býkteuli qamshysymen shylbyryn jerden qyrghiday ilgen Qanikeni de kózi shalady. Múny bilgen Ánkejan songhy attyny órshelenip qumaydy. Shabdar attynyng daliyp baryp, jerge jayylyp týskenin angharghanda «Yapyr-ay, jyghylysy jaysyz eken, jazym bolmasa iygi etti» degendi oilaydy.

Qazir osynyng bәrin Qanike erkin, jetik tilimen kýle otyryp, asa bir qyzyqty әngimelep kep:

- Eng songhy jyghylmay ketken kókqasqa atty edi. Bar bolghyrdyng jany tәtti eken, qasyndaghy aqyrghy serigi qúlaghanda bar dausymen sharyldap, attandap qashty. Agha ony nege ekenin bilmeymin, búrynghy ekpinimen az ghana bastyrmalatyp bardy da, boy salyp qumay, qayta oraghytyp maghan taman oiysa berdi. Jaryqtyq, ruhy ór emes pe, kózi jasty, kónili zarly kisi edi ghoy, qarsy aldyma anaday kep at basyn tarta toqtay qaldy da, kýnirenip ketti:

- Qara-ghe-em! Qolyndy jayshy, qaraghym! Jekemin desem, ekeu bolghan ekenmin ghoy, qaraghym! Jalghyzbyn desem, jasaq bolghan ekem ghoy, qaraghym! Kógerip, kókte, shyraghym! Ósip-ón, shyraghym! «Jalghyz» degen qu qazyq attan qútyldyrghan ekensing ghoy! Qanike degen atyndy tabystap, balamnyng balasyna qaldyrttyrarmyn! Kózining taram jasy saqalynan aghyp ketti!  - dep, Qanike búl әngimesin sәl kýlinkiregendey bolyp bayandap otyrghanmen, ayaqtay kele ýnine diril ilesip, óz kózining de jasy yrshyp ketti. Búl sózdi ýlken sabyrmen tyndap, Qanikege ken, syn kózben barlap qarap otyrghan ishinara keybir kósheli qariyalar bas iyzesip qana, tyrs etpey ýnsiz otyryp qaldy. Qanikening saghynysh tolqynyn kónilderimen kórgendey. Taylaqbay syrtyna shygharyp eshnәrse aitpaghanmen ishtey raqym oilap, «kógergening osy emes pe, tóredey bes úlyng bar», - dep otyrdy. Qanike, sózining ayaghyn jәne azyraq jalghady.

- Maghan sol isti «eshkimge aitpa, auzynnan shygharmaghaysyn» - dep tapsyryp edi. Ásirese «kisi attaryn auzynnan shygharushy bolma, ker-kesiri ketken bizben ketsin. Býgingi el birligine núqsan, keyingi úrpaqtyng kóniline kir, jýregine daq bolady» deushi edi. Sonysyn eske alyp, kisi atyn aitqan emes em.Aqyr ayaghy bizden shyqpasa da, sol bәtirlerding ózderi aityp, alty alashqa ózderi taratypty.

Taylaqbay qabaghy az ghana jazyla kelip:

- Bәrekeldi! «Jaqsy erkekting ishinde altyn erli at jatady, jaqsy әielding ishinde altyn besik úl jatady» degendi qazaq osyndaydan aitady. Ol ata-kelin say qosylghan Ánkejan ekeuinizding ishinizge syighanmen ózge kimning sharasyna syisyn! Janaghylar kimder ekenin, solardyng ózderi jayghany ras. Sondaghy tórt kózelding bireui, әlgi eng songhy kók qasqa atty - «baqyrauyq batyryn» dәl qazir osynda otyr. Tap qasynda, ishinde otyr, - dedi.

Búl isti bilmeytin kisi kóp eken.

- O kim? O kim? O qaysysyn? - desip, júrt bir sәtte kýlkilileu, ýdirek jýzben bir-birine qarasa bastady.

Ýy toly adam qyzyq bir kýdik shaqyrysyp, ýrikkendey ýderip qaldy. Qanike Sapolat ata jaghynda bolsa, qaynagha joly bar dep, «kókqasqa attyny» auyzgha alyp, qozghamas edi. Júrt kýdigi endi syrttan kelgen eki ata: Derbisaly, Jaynaq jaqqa auysa berdi. Bar qonaq búnda otyrghan kóp Sapolatty qoyyp, ózge eki ata kisilerine kóz tastasty. Búl anyghynda ruly elding bar aqsaqal - atqamineri otyrghan mynaday alqaly jiynynda kimdi de bolsa jerge qaratqanday әngime edi. Derbisalydan kelip otyrghan ýlken qyzyl buryl saqaldy, shadyrayghan teke kózdi Burabay bar-tyn. Býgin dәl búl әngimeni shyghady degen, onyng tipti ýsh úiyqtasa oi-qiyalynda joq-ty. Júrt qazir endi bir erekshe qyzyq kýtkendey, ermek, tәlkek izdegendey qozghalys kórsetkende ózi ashulanshaq, yzaqor jasy egde Burabay namystan jarylyp kete jazdady. Baghana Qanikening bastaghan әngimesinen beri qaray óz ishinde әldeneshe oiran bola tyghylyp, qapyda otyrghyn-dy. Ózi bir atanyng iyelik etip, sózin ústaghan kisilerining bireui bola otyryp, tap mynaday qas-qarghysqa arandaghanda eki kózi qatty ashudan shadyrayyp shyqty. Júrt әlgindey tútas qaulap, qybyrjyghanda ong jaq tórden úzyn saqalyn Taylaqbaygha serpy qarap, moynyn oqys búra:

- Uay, tәnir-ay! Atam zamandaghy anyzday bolghan birdemege moynyma keskek taghatyn bolsan, men! Men! - dedi. Ýni jaryqshaqtanyp, tym oghash shyghyp ketken. Búl sózge bireuler dar etip kýlip, bireu kýlmey, ýi-ishi dym bop toqtap qaldy. Taylaqbay múnday sózdi keyde әdeyi shygharatyn. Teginde, osy otyrghandardyng ishinde neshe týrli qúlyq-beyilmen: qulyq-súmdyq baqqan, alymdy-shalymdylyq saylaghan, әr minezding kisileri bolady. Sóz baqpay, sharuasyn baqqan momyn elding ishinde ayaghyn attap bassa, beri tart, olja kózdeytin paydakýnem auylbasy, el basylar, baqmasyldar jýredi. Solardy Taylaqbay osynday jerde әdeyi synaydy. Qoy-tәk qyp betin jasqaydy. Burabay rayyna zamannan beri aitylmay kelgen janaghy әngimeni shygharyp otyruyna da býgingi kýnge baylanysty taghy bir syr bar. Atqaminerlerding kem-ketigin osyndayda aitatyn el qazysy Taylaqbay óz ishinen sony týptep otyr. Keyinge saqtalyp otyrghan, ashylugha tiyisti basqa bir túrghy. Eshnәrsege keudesi basylghysy kelmeytin Burabay da Derbisalynyng sanauly aidapsaldarynyng bireui. Sondyqtan búl әngimeni Taylaqbaydyng Qanikege әdeyi aitqyzyp otyruynda mәn jatyr. Burabay ózi Sheru ishinde Sapolatqa kýieu. Kәri kýieuding mynau ortada janaghyday shart ketkenin kórgen son, ýy ishi búl minezdi eshbir sózben jua almay, tynyshtalyp qalyp edi. Nyghyz jiyn ishinde suyrylyp shyqqan eshkim bolmaghan son, Taylaqbay ózi jaymashuaqtatyp:

- Jezdelerinning qyryq jyl búrynghy «oljasyn» jelkesinen shyghardyndar-au, - dep, ýi-ishin oinaqy әzilmen kýldirip ótti de: - E-e, batyr, uaqyt san jarany emdep jazady. Búl úmyttyrmaytyn, ol jenildetpeytin qay dert bar? Erge qúndy bol da, tiri qal, etiginning nәlisi tozghansha úmyt bolar degen. Kimge ne istetpeytin ómir búl? Sonyng bәrin uaqyt jútqan song syrtymyzdan qarasa, bәrimiz de týkten-týkti kórmegen, aqtan-sopy kisi bolyp shygha kelemiz, - dep búl sózdi osymen toqtatyp tastady.

Endi az otyrghan song ýy ishi bir tyng әngimening shyghuyn tosqanday. Osy kezde Taylaqbay azyraq qozghalys bayqatyp, iymek basynan ústaghan tayaghyn aldynghy jaqqa úzynnan sala otyrdy da, ótkir otty kózi ýlkeyinkirep, shiryghyp sóz bastady. Kesek jýzi ajarlanyp, ýy ishine jaghalay qarap aldy da:

- Qosh, aghayyn! Kelgen qadamyng qayyrly bolsyn! Biraq sózing tәtti, aitaryng qatty bolsyn... Sheru ata! Sen búryn yntymaqty el atanyp edin. Sening keshegi jer aua kóship osynda kelmeging de zannyng әlegi edi. Onyng ýstine oisyzdy qúrmettep, tәkappar etken qazaqpyz. Keybir el basy symaqtar alym-salyqty ýkimet bir alsa, ol óz janynan eki salyp, eline zalalyn tiygizgen. Úlyqqa artyn tyqqysh, ýikenshek biyler yrqyna Sheru sening kónging kelmegen. Aytystyn, tartystyn. Aua kóshtin. Dýniyeden bir-birlep ótip, aldynghy basshyng týgep barady. Kózimiz kórmese ótirik bolar edi. Sheru, sening keshegi ýlkendering el ýshin ótken. Ýiim demey, elim dep jylaghan. Sonyng saghan úrpaghym dep artqan ýmitin, kәne, nemen qadirley alasyn, nemen aqtaysyn? Búrynghydan qalghan, «Sýleymendey quatymen qyldyryqtay qúmyrsqagha tiymegen» degen sóz bar. Al býgin sen qandaysyn?.. Tórt túrmanyng týgel bay, tyrnaqtay tartu alasyn. Qos uys altyn berse, ekinshisinen dәmelenetin peyilimiz bar. Olay emes, kópting basyn rayyng men mereying bolsa qúraysyn. «El - birligi», «Kóp berekesi» degen sózdi jaydaq minip, jauyr ghyp bolmadyq pa, aghayyn! Jaba toqyp jýre beru múrang ba? «Balanyng tentek bolmaghy ýiinen, jigitting tentek bolmaghy biyinen» dep, óz ishindegi isindi uaqytynda teksermeysin! Úsaq daudy el ishinen bezdirmeysin! Ayaqty attap bassaq, shiykimiz shyghyp jatady. Osy otyrghanymyzdyng talayymyzdyng basymyzgha baylanysty dau-shar bar. Qym-qighash kezetin aryz kóp. Tekserip kórseng qay-qaysysy bolmasyn, nashargha joq, bargha bar! Alysqa joq, atalasqa bar! Jaqyn otyrghan qúrmettisi, alys otyrghan nem kettisi bolamyz. Biz bәlenshe degen óz atymyzdan ghana seskengimiz keledi. Auylynda shyqqan bassyzdyqqa ie bolmasan, aghayyn talqysy aldynda sen aiyptysyng degen sózden ghana shaylyghamyz. Sodan ghana taylyghamyz! Al ol, basqadan shyqsa taghy bir sәri-au! Osy otyrghan ózinnen shyghuy qashan qalady. Kәne, qaysy auylynda ne joq - osy otyrghan, aghayyn?.. Jesir dese jesir dau, zorlyq dese zorlyq dau, ar dauy deseng ol bar tolyp jatqan bir kesir dau bitpeydi! Qayda kórseng qonsa shette, keshse artta bolyp, joq-jitik, nashar aryz aitady. Osymen jýrip qaytip tize qosasyn?! Kimmen halyq, kimmen elsin? Sol elding barlyghymen, sonyng birligimen elsin. Tengerseng - mengeresin. Aynaldyrghan bir bolys el kýndes kórgenning qyzynday bolma!.. Qaryna, bilek kýshine tarta bermey, qaryndastyng da qamyn oila, jarandar! - dep toqtady.

Búl sózding birazy Abdollagha da tiyip ótti. Aytylmay, qozghalmay kelgen biraz sózdi Taylaqbay býgin әdeyi shygharyp otyr. Búryn Mamozyny dos kórip jýrgen Abdolla bar. Mamozy ýshin el ýstinen, kóp ýstinen jem jiyp, jemsauyn bitep kelgen Abdolla. Ol qazir Taylaqbay sózining bet-auqymyna qarap, anada Aryppaygha barlyq әreketti istetken Kerimbek pe dep, sodan tap osy jerde kýdikteninkiredi. Sonyng bәrin jasatyp, is ayaghyn osylay sheshudi oishyl Kerimbek erte kýnnen jobalaghan ba dep sezik aldy.

Tórde Taylaqbaydyng ong jaghyn ala, bir-eki qariyadan keyin otyrghan alpamsaday zor deneli, shoqsha saqaldy, jigit kýninde Manghúlkýrede iysi qazaq-qalmaq sayysynda qalmaqtyng ýkilep arulaghan, shynjyr noqtaly «kók búqa» degen baluanyn óltirdi deytin Sheruding Qyzaygha әigili Abdollasy osy. Noqtanyng eki jaq shynjyr búidasynan ýsh-ýshten alty qalmaq ústaghanda «kók búqa» iyelik bermey, dedektete sýirep shyqqan deydi. Dyryldatyp sýiregen alty adamgha ә degende noqtasyn da alghyzbay jerdi tarpyp úmtylghan dәudi Abdolla qatty jyqqanda qolqasy ýzilip ketedi. Elensiz, batyr pishindes juan bolys janaghy oiymen «kóseumen týrtkenning kegi bitpeydi» degendi eske aldy. Aryppay isin Kerimbek istetse, onda tәp sol kóseumen týrtkeni bolady.

Taylaqbay sózinen keyin shiryghynqyrap kep, ózining darhan bitisimen sózding bir jaghyn útymdy әzilge sýiegendey, ashyq jýzben kóterile:

- Osy Taylekeng aityp otyrghan jesiri de, kesiri de ózi biz jaqtan-au deymin. Qúryghyrdy ary attap, beri attap, mәimónkelegenshe, óti jarylyp ketse de Derbisaly, Jaynaq sen eding dep nege aitpaysyz, Tayleke! - dep erkin, kesek, aqjarqyn kýlkisimen qarqyldap ýy toly júrtty da qosa du kýldirdi. Eshnәrsening kәri ótpestey, betti aujayymen eliktirip әketken. Biraq Abdolla auzymen Derbisaly aty atalghanda, jana Taylaqbay sózinen beri týiilinkirep, týsin suytyp qalghan Derbisaly kisisi - Ábdilda shaq etip sóiley ketti. Ata jolymen qughanda Sheru ishinde: Derbisaly, Jaynaq bir tabighy bolady. Abdolla ózimen ketpey sol Derbisaly nәmin qosa bylghap ketkende, jayshylyqta da tomsaryp otyratyn kókbórte saqaldy, keyis kózdi kisi Ábdilda qatty ústasyp, daulasa ketken.

- Au, osy kórip qalghandaryng Derbisaly bola ma? Jol torushyny aitsan, әlimsaqta ótip ketken birdeme ýshin Derbisalyny ait! Jesir men kesirdi aitsan, Derbisalyny ait! Bú Derbisalydan ózgeng boz biyening sýtine shomylyp jýrsing be, osy?! Kórsen, nege kórmeysin, sen - Sapolat, qoynyna tyqqan úryng menen bórindi! - dep saldy. Kóz-qabaghynyng keyisti bitisimen kónili shamshyl ekeni bilinetin, salqyn adam sóilep bolghanda da aqyryn qalsh-qalsh etip otyr edi. Ózining әdet qyp ketken eshki qotyry bar kisi. Eki bilegin syrtynan osy ashu ýstinde de ózi andymay sipay týsedi.

Búl adamnyng «úryng men bórin» dep otyrghyn - Sapolaty - Sheru ishinde ózge atalardan atqa mingen kisisi men jigiti kóp tap. Ruly elding ishinde úiymy berik, qoghamdy atalatyn beldi atanyng biri. Sony arqalanghan el ishining tentegi men telisi úrlyq-qarlyqtan da qúry bolmaydy. Ózgesin aitpaghanda Aryppaydyng biylghy isi de olqy emes. Ábdilda ashumen kimge janasaryn bilmey, sony sharpyghan. Ras, búnyng silkinip otyruynda ózge bir sebep jәne bar. Ótken jyly qystygýni osy Ábdilda auylynda bir qoyshy dalada ýsip ólip, sonyng jas qalghan әielin óz jaqyn әmengeri almay, onyng kedeyligin paydalanyp arada jyl ótkende, biyl ózge bir egdeleu aghayyn jolsyz alady. Alghan osy Ábdildanyng et jaqyny. Biylghy jaz boyynda sol is kóp dau bolyp, qazirge deyin basylmay, órship jýrgen.

«Ne әmengerimdi, ne bir jesirlik malymdy әper» degen ese izdeushi kedey jigitting tilek aryzy bar. Ol ózi kedeylik, joqtyqtan jasy qyryqqa jaqyndaghansha әli esh jerge qalyng bere almay kele jatqan, qoly qysqa, ózi momyn, kәrip bireu bolatyn.

Qatyn osyny qalaydy. Búl aryz alghashynda Abdollada edi. Keyin onan asyp Taylaqbaygha jetken. Biraq jertabandaghan minezi bar Ábdildanyng jenilgisi kelmey, tilge tiyek qyp bir ústanatyn dәlelnamasymaghy bar. Adasyp ýsip ólgen qoyshynyng qasyndaghy anshyda qasqyr ishik bolady. Qazaqta «qasqyr ishigi bar adamnyng qasynda bireu ýsip ólse, qúnyn sol tóleydi» degen tәmsil bar. Ábdilda janaghy әmenger jigitke: anau qasqyr ishikti adamnan ólgen bauyrynyng eng bolmasa jarym qúnyn alsyn. Sonda eki alyp biyge shyqpaq pa, dep estigen adam kýlerliktey qaratayaq dau soghady. Qazir Sheruding bar abyroy, namys baqqan deytin, salmaghy auyr, alqaly toby aldynda «jesir-kesir» degen sózge shydamay tulaghany bolmasa, Ábdildanyng qútyla almay otyrghany belgili. Kóp ýndemeytin sózge sarang adam, az týiilip, kirjiyip otyrdy da:

- Búl tynatyn sharua. Tynystyramyn. Biraq eshkimning kuәli sóz, nekeli qatyny emes bolatúghyn. Ol endi otyrghan jerinen eshqayda shýigilmeydi! Tek múnday әmengerding jesirining basyna qazaqtyng jolymen ne kesik kesiletinin belgilep  bersender bolypty, - dedi. Jyl boyghy elge kýlki baybalamnyng aqyrghy týiini osy bolghan edi. Búl sóz múnymen bitti.

Osy tústa az saqtalghan tynyshtyqty Sauyryq búzdy. Ol saghal kózin sәl jymsyqtandyryp Abdollagha qarap ótti de:

- Tayleke, osy býgin aqyr aldarynyzgha týsip qalghan ekenbiz. Endi bәrimiz de bir-bir júmys qozghay otyrsaq qalay bolar eken?.. Mening әigili bәige aqtaban atymdy aragha kisi salyp Abdolla qalap alyp edi. Alghanyna, mine, jylgha ainalyp barady. Ornyna bir jaramdy maqtauly at, jәne basqa da ýstek, óteu bermek boldy. Aruaqty aityp: «Elge ie bolghan Esimjan balasy senen enshi etip bir at minbeymin be» dep hat jazyp, bir sóz biler quayaqty jibergen eken. Ol qúrdym qazir osynda, ishimizde otyr. Sauyryq jaqsy at minse sauyrynan sypyrylyp qala ma eken dep, alghashynda qatayyp-aq otyryp em, janaghy eki aragha dәiekshi bolyp kelgen qujaq ózimmen qúrdas neme edi: «Ói, it bolsan, ýlken ýiding iyti bol» demekshi, seni keshegi Esimjannyng balasy dep, ardaqtap, qolqa salyp otyrghan joq pa, bolys tuysyn. Betege ketip bel qalady, ajar tayyp ar qalady. Byltyrghy aighyr qualaghanda jardan úshyp óletin esegindi men ajyratyp qalyp em ghoy. Jylqy ómiri adammen teng emes, búl joly bermesen, at ólgen kezde aghayyngha ne betindi aitasyn. Men bolsam shobyrdan jyghylghandy túlpargha mingizgeli otyrgham joq, dedi. Ary oilap, beri oilap myna súmnyng sózine amalym qúryp otyrdym da, januardy aqtyq sapar shomyldyryp, jetektetip jiberdim. Bolat qanjardy júmsaq qayraqqa qayraydy, janaghy sóz buynymdy qúrtyp tastady. Al endi Ábekeng aida-jylda, asta-toyda kezdessek, «auylgha» kel deydi. Atymdy atap әdeyilep adam jibere me desem, ol dәmem oryndalmaydy. Mine qútty meshitting ýii eken, osy sózding qúday bar auzymnan dalagha shyghyp otyrghany da osy. Qobyzymen kenesken baqsyday, Ábekeng ne oilaydy, men ne oilaymyn, bilmeymin. Biraq mening óz ayaghymnan sol barmaghanym barmaghan. «Syilyq qymbat emes - syilau qymbat» degen qazaqtyng balasymyz. Shyndasam bir taydy almay qoyaryma da dinim kәmil. Biraq alashaghym ketse de, aitashaghym ketpesin. Mal iyesining kózimen su ishedi, dep búrynghylar nege aitqan deysin. Januar su ishkende qalay jútqanyna deyin qarap túratyn kýligim ekenin el-júrt biledi. Kóbinizge synatpaghym osy edi, - dep toqtady. Búl әngimege bәri de, Sauyryq sózining ayaghyna sheyin, tyrs etpey qarasyp, úiyy tyndap qalghan-dy. Tosyn tuylghan búl jәiding ayaghy ne bolyp tynar eken deskendey. Keybireuler qybyrsyz otyryp shaqshalaryn shygharyp, ernine ýnsiz nasybay qystyrdy. Bireu qamshysynyng sabymen tisin tyqyldatyp qaghyp, bireuler anyryp qapty. Taylaqbay Sauyryqtyng qazaqkershilik kisiligin jón kórgenmen, búl sózding dәl múnday jerde, búlaysha azghyndanyp shyghuyna narazy bolyp qaldy.

Keshegi el bastaghan Esimjan balasynyng mynaday jerde óz qara basynyng osy bir ónimsiz daukerligin ashyp, ózining ishki әlegimenen tausylyp otyrghanyn jaratqan joq. Abdolla bolsa darqan adam. Endeshe bir syr bolugha tiyis. Taylaqbay Sauyryqtyng keskinine qarap: «Ishimdegim týrimde, týrimdegim tilimde!» degen maqaldy eske aldy. Oghan bir-eki dýrkin qanaghattanbay kóz toqtatyp qarap ta qoydy. Búghan aitpaq alghashqy sózine sәl mysqyldy әzil aralastyryp:

- Qap, bәrekeldi-ay! Sonymen ne aqtaban at joq, ne maqtaghan at joq, siyrqúimyshaq shómeyip dos qaldy desenshi. «Alarman arystan, berermen tyshqan» deushi edi, sen arystan bolmay alatynyn alyp, atqa toqym salghan son, Abdolla arystan bolghan eken ghoy! - Búl sózdi júrt ýnsiz ghana kýlisip, til qatpay tyndady. Taylaqbay endi shynshyl týske auysyp:

- «Jaqsy attyng jalyn saqtaghansha, jaqsy jigitting aryn saqta» deydi. Aghayyn dep er syilaghanyn, azamat bop nar saylaghanyng jaqsy-aq! Búnyng maqúl. Al biraq Abdollanyng óz ishinde anyq ne oiy bar ekenin biz bilmeymiz ghoy, jarqynym-au! Ekeuinning arana qazir sóilegen kisi janylysqaly, adasqaly sóileydi. Ortan qolday bәige atty alyp, Abdolla basymen ýndemey ketkeli jýr eken dep, qane qay qazaq aita alady? - dedi.

Aujay baghyp otyrghan jiyngha da jaghalay kóz salynqyrap ótti. Ár-әr kimdi osy tústa barlay qarady. Kópshilik dәl kimdi jyghyndy eterlerin bile almaghanday. Sauyryq pen Abdollagha kezek kóz tastap, daghdaryp qalghan. Tek, kóp qabaq búl sózding dәl osy arada jariya boluyn qúptay almay qalghanday. Abdolla aqalaqshynyng el ishinde óz salmaghy, abyroyy bar. Sheruden syrtqy elderde de qúda-jekjattary kóp, oiyn bassa oiy, qyryn bassa qyry solqyldaytyn adam. Solardyng bәrine oinap sәlem aitsa, shyndap isteytin, sóz sóileri jeterlik aqalaqshynyng biri. Jәne az kýn qamau kórip shyqqandyghyn eske alghan key jasy ýlken, saldarly kәriyalar anyq keyip, qynjylyp ta qaldy. Olar myna tústa Abdollanyng betine qaray almay, bastaryn tómen saldy.

...Abdolla ózining joldap jibergen bir auyz hat sәlemine Sauyryq bәige atyn jeteletken son, endi onyng kelmey jýruin óz ishinde basqaday bir oigha qisyndap joryghan. Kezdeskende «auylgha bar» dese de Sauyryq bógelip, toqtala bergendey kórindi. Soghan qarap ózining boy jetken qyzdary bar darqan adam Sauyryqtyng Orazaqyn degen jaqsy balasynyng baryn biletindikten, anau qolqany ýlken jerden salghaly ayaldap jýr me dep, Sauyryq oiynan birjola shalghay qonghan. Sauyryqty Sheruding qamyn oilaghan, keshegi Esimjan balasy dep, alysta jatyp, ishinen syilap tosuda jýrdi. Sol qymbat qasterlengen niyetting ayaghy endi kep, tap mynau bop shyqqanda, jaqsy tileui bar adam edәuir nalyp qaldy. Ol baghanadan bergi bar syr ýshin jalghyz-aq auyz sóz aityp:

- A, tәiiri, «kýnәkәr bolyp kel, qaryzdar bolyp kelme» degen osy eken-au! - dep qobaljuly, naza bayqatty. El kelesine shaqyrtylyp, osynda kelip otyrghandaghy býgingi arqalap kelgen ózge tauqymetinen góri arqasyna búl batqanday edi.

Ishinen «óresi azgha ókpe joq» dep ózin kóndirdi de, qymbatyn qosa qiyp, tomsaryp qaldy.

(Jalghasy bar)

Abai.kz