AZANShY
Sóz basy
«Avtorlyq qúqym bar» dep adam balasy aita almaytyn bir әn bar. Oghan, artyq ketsem, Alla keshirsin, alghash ret sol әndi týsinde estip, óninde oryndap shyqqan sýiikti payghambarymyzdyng (s.gh.s.) janynda bolghan sahabalarynyng da haqysy bolmaghan. IYә, iyә, ol - avtory joq әn. Dúrysy, onyng avtory - Allanyng nyghmetin jetkizushi perishtelerding ózi...
Ol әn - eshqashan sózi audarylmaytyn, audarugha rúqsat etilmegen әn. Ol әn - san myng ghasyrdan beri bir әrpi de, tipti, әuezindegi bir buyn ya ekpin, tipti, oryndaluyndaghy tynysy, demi ózgermey kele jatqan әn. Ol әn - qúdiretti әn. Qúdirettiligi sonday, estigenning jan-jýregin shymyrlatpay qoymaydy. Adamdy sabasyna týsirip, jan-jýrekti besikke salghanday, terbetpey qoymaydy.
Sóz basy
«Avtorlyq qúqym bar» dep adam balasy aita almaytyn bir әn bar. Oghan, artyq ketsem, Alla keshirsin, alghash ret sol әndi týsinde estip, óninde oryndap shyqqan sýiikti payghambarymyzdyng (s.gh.s.) janynda bolghan sahabalarynyng da haqysy bolmaghan. IYә, iyә, ol - avtory joq әn. Dúrysy, onyng avtory - Allanyng nyghmetin jetkizushi perishtelerding ózi...
Ol әn - eshqashan sózi audarylmaytyn, audarugha rúqsat etilmegen әn. Ol әn - san myng ghasyrdan beri bir әrpi de, tipti, әuezindegi bir buyn ya ekpin, tipti, oryndaluyndaghy tynysy, demi ózgermey kele jatqan әn. Ol әn - qúdiretti әn. Qúdirettiligi sonday, estigenning jan-jýregin shymyrlatpay qoymaydy. Adamdy sabasyna týsirip, jan-jýrekti besikke salghanday, terbetpey qoymaydy.
Ol әn - 360 saghattyq meridiangha bólingen jer betinde ýzdiksiz aitylyp jatady. Bir beldeude aitylyp, ayaqtalsa, kelesi beldeude jalghasyp, mәngi ýzilmeydi. San ghasyrdan beri búl jahanda әnning ýzilip, oryndalmay qalghan kezi bolghan da emes. Inshalla, bolmaydy da. Ol әn toqtasa, osynau әlemning bir búryshynda kisendeuli jatqan Tajalgha kýsh bitedi, ol kisenin ýzip, bostandyqqa shyghyp ketedi, sóitip, aqyrzaman bolady deydi qazaq ol turaly. Rasynda da, ol әn - tajal bitkendi túqyrtqan әn. Islamnan habary bar әr adam bir ret bolsa da, kópting aldyna shyghyp oryndaugha, júrtty úiytugha qúshtar etetin әn. Ol әn, әlbette, músylman qauymyn bir mezgilde ghibadat etuge shaqyratyn - Azan.
Azan: tarihtan tәbәrik
Áuelde adamzat qoghamyna islam dini týskennen keyingi uaqytta músylmandar bes uaqyt namazdy bólek-bólek oqityn bolypty. Minәjәt orny - meshitte de bir namazdyng ózi top-top bolyp kelushilerge qaray birneshe mәrte, az ghana jamaghatpen oqyla bergen. Diny qaqtyghys órshigen dәuirde mýshrikterding qyspaghynda aiqaylap, júrtty bir mezgilde namazgha shaqyru mýmkin de emes edi. Allanyng Elshisi Múýhammed payghambar Mәdina qalasyna kóship kelgennen keyin ózining sonyna ergen qauymgha bes paryzdyng biri - namazdy jamaghatpen oqyghannyng ýlken sauap ekenin jetkizdi. Ol ýshin barlyq sahabalaryn jinap, bir mezgilde ýlken jamaghat bolyp namaz oqu ýshin kópshilikke minәjәt uaqyty bolghanyn qalay jariyalaugha bolatynyn aqyldasty.
Tarihy derekterge jýginsek, alghashqy músylman qauymynyng ókilderi arasynan birneshe úsynys aitylghan. Yaghni, sahabalardyng bireui «ýlken alau jaghyp, júrttyng nazaryn audaralyq» dese, bireui «tayaqshalarmen baraban soghu arqyly dauys shygharayyq» depti. Endi birazy qonyrau shalyp, belgi berudi úsynghan. Alayda, búl tәsilder Múhammed payghambargha únamaydy. Óitkeni, olardyng biri qisynsyz bolsa, aqylgha syiymdysy hristiandar men yahudiylerderding qúlshylyqqa jinau tәsiline úqsaytyn edi. Búdan song oidy san jaqqa jýgirtse de, útymdy sheshim tauyp, bir baylamgha kele almaghan sahabalar saly sugha ketip tarqasady.
Artynsha tang atysymen sahabalardyng biri Abdulla ibn Zeyd ibn Abdy Rabbihy asygha basyp Payghambargha keledi. Oghan sahabanyng tansәride kórgen týsi sebep bolady. Abdulla ibn Zeyd ibn Abdy Rabbihy týsine sol kýn perishte engenin aitady. «Perishtening qolynda birneshe tayaqsha bar edi. Men sony satuyn súrappyn. Álgi perishte mening tayaqshagha qúmartu sebebimdi súrady. Men oghan tayaqshalardy soghu arqyly músylmandardy bir mezgilde Allagha minәjәt etip, namaz oqugha shaqyrghym keletinin aittym. Sodan keyin perishte: «Saghan eng jaqsy tәsildi kórseteyin be?» dep súrady. «IYә» dedim men. Búdan song perishte maghan bylay dedi», - dep, Abdulla ibn Zeyd Payghambargha dauystap azandy aityp beredi... Búdan song sahabasynyng týsi men oryndaghan әuenin úiyp tyndaghan Payghambardyng jýzi jadyrap: «Búl shyn týs, aqiqat týs», dep shyn quanghanyn bildiredi.
Alghashqy azanshy kim?
Bir qyzyghy, Jәbireyil perishte ayan etken azan turaly týsti sol kýni on bir sahaba kórgen bolyp shyqqan. Búl, rasynda da, jebeushi perishtening músylmandargha kórsetken hikmetti joly bolatyn. Sondyqtan, әriyne, azan aitu -islam әlemi ýshin ghibadat etuge shaqyru tәsili bolyp qabyldandy. Jәne sahabalardyng kóbi kórgen týsting tegin emestigin birden boljaghan Payghambar sol kýni-aq Abdulla ibn Zeydke týsinde aitylghandy Hazireti Bilәlgha ýiretudi búiyrdy. Óitkeni, Hazireti Bilәl - dauysy ashyq, ýni kórkem, tynys ken, býgingi tilmen aitqanda naghyz әnshi adam bolghan. Al, Abdulla ibn Umme Mahtum atty sahaba - Bilәl sekildi ekinshi azanshy bolyp bekitilgen.
Búl turaly, әriyne, kóptegen riuayattarda әr qyrynan aitylady. Mәselen, Hazireti Omar: «Músylmandar Mәdinagha kelgende bir jerde jinalyp, namaz uaqytyn belgilep alysatyn. Namazgha azan aitpaytyn edi. Bir kýni namazgha shaqyru turaly aqyldasty. Keybireuler: «Nasaralar qonyrau shalghanday, qonyrau shalynyz» dese, endi bireuler: «Yahudiylerding mýiiz kerney shalghany siyaqty bir nәrse shalayyq» desti. Keyin Hazireti Omar: «Namazgha shaqyrugha bir kisini bekitpeysiz be?» degende, Payghambarymyz: «Ey, Bilәl, ornynnan túr! Namazgha shaqyr!» dep aitty», - deydi kitaptar boyynsha.
«Namazgha asyghyndar, azaptan qútqarylugha asyghyndar!»
Osylaysha, azan - islam dinining simvolikalyq bir belgisine ainaldy. Payghambar sahabalarynyng biri Hazireti Ánes riuayat etkendey, Bilәlgha azannyng sózderin júp-júp qylyp, tәkpirdi taq qylyp, «qat qamat issalat»-ty bolsa, eki ret aitu búiyrylghan. Qazaqsha maghynasy boyynsha aitsaq, Azannyng mәni mynaday: «Allahu әkpar» (4 ret) -Alla úly; «Áshhәdu әlla illahy ilalla» (2 ret) - Alladan basqa qúday joq ekenine kuәlik etemin; «Áshhәdu әnnә Múhammәdu rasul Alla» (2 ret) - Múhammed Allanyng elshisi ekenine kuәlik etemin; «Hayә әlә as-salyat» (2 ret) - Qúlshylyq etuge (namazgha) asyghyndar; «Hayә әlә fәlәh» (2 ret) - Azaptan qútqarylugha asyghyndar; «As-sәlәtu әs hayru my an-naum» (2 ret) - qúlshylyq etu (namaz) úiqydan artyq; «Allahu әkpar» (2 ret) - Alla úly; «Lә iylәha illa alla» (1 ret) - Alladan basqa qúday joq!
Múnyng ishindegi «qúlshylyq etu úiqydan artyq» degen sóz tang namazynda ghana aitylady jәne tang namazynyng azany bes uaqyt namaz aldynda aitylatyn azannyng ishindegi eng úzaghy.
Bes uaqyt namaz demekshi, bes uaqyt namaz jәne qaza, yaghni, uaqytynan kesh oqylghan namazdar ýshin ghibadat aldynda azan aitu er adamdar ýshin ghana mindet sanalady. Al әielderding azan, qamat aituy mindet emes.
Azan ne ýshin dauystap aitylady?
Jalpy, islam qaghidalary boyynsha, ýide, dalada nemese jalghyz ya kóppen oqylatyn namaz aldynda azan aitudyng ózindik zandylyqtary bar. Ibn Hurayra riuayat etkendey, «Eger adamdar jamaghatpen namaz oqudyng sauap ekenin bilse, jarysyp, meshitke jýgirip ketken bolar edi. Eger de adamdar tang namazy men qúptan namazyn jamaghatpen oqyghanda ne sauap jazylaryn bilse, enbektep bolsa da minәjәt ornyna barghan bolar edi» degen eken Payghambar bir sózinde.
Búdan angharylatyny, ýnemi jamaghatpen qúlshylyq etetin orynda túraqty azanshy bolu - sauaptyng sauaby. Tipti, «kim de kim sauaptan ýmit etip, ýzdiksiz jeti jyl azan aitsa, tozaq otynan qútylady» delinedi taghy bir hadiste. Endi birinde on eki jyl azan aitqangha jәnnәt uәjip bolatyny aitylady.
Alayda, azanshy bolu - kez kelgenning qolynan keletin, kez kelgenge nәsip bolatúghyn kәsip emes. Oghan sahabalardyng biri Mәlik ibn әl-Huayris riuayat etken myna bir әngime dәlel bola alady:
«Birneshe kisimen birge Payghambarymyzdyng ýiine keldim. Biz Payghambarymyzdyng qasynda jiyrma kýndey túrdyq. Payghambarymyz rahymdy, meyirimdi eken, otbasymyzdy saghynghanymyzdy bilip: «Ýilerinizge qaytynyzdar. Otbasylarynyzben birge bolynyzdar. Sonda namaz oqynyzdar. Olargha ýiretinizder. Namaz uaqytynda dauysy jaqsy bir kisi azan aitsyn, jasy ýlkendeui imamdyq etsin» dedi».
Álbette, kópshilikti namazgha úiytu ýshin azanshygha azanshy óz dengeyinde tolqyndy, teren, sazdy әuenimen jetkize bilerlik qabilet qajet. Yaghni, azanshygha tynysy teren, quaty kýshti, qúlaqqa jaghymdy, yrghaqqa iykemdi, әsem dauys kerek. Jәbireyil perishte arqyly on bir sahabagha ayan bolyp jetken әuen jýrek pen alpys eki tamyrdy iydirmey qoymaytyn qúdiretti әn - azan sonda ghana músylman әlemining núry retinde taraydy. Sonda ghana jýrekke iman úyalatady.
Al azandy dauystap aitu niyeti kópshilikke namaz uaqyty jetkenin bildirip, habardar etu ýshin emes, jyn-shaytandy adamzat qauymynan alastatyp, qoghamgha iman úiytu ýshin qajet. Osy orayda, taghy da hadiske jýginuge tura keledi.
Sahabalardyng biri - Ábu Hurayra riuayat etken hadis boyynsha, «namazgha azan aitylghan kezde shaytan artynan jel shygharyp, azan estilmeytin jerge deyin qashyp ketedi» degen eken Payghambarymyz. Demek, azandy bar dauyspen aitu, mýmkindiginshe elge estirte aitu - azanshynyng paryzy.
Atatýrik azandy týrik tilinde aitqyzghan
Rasynda da, islam qaghidasy boyynsha, azannyng mәtini audarylmaydy. Onyng sebebi, Qúrannyng mәtinin (yaghni, Allanyng sózin) ózge tilge audaryp, týpki maghynasyn ainytyp aludan, yaghny búrmalaudan saqtandyru maqsatynan tughan. Hadiste solay delinedi. Áytse de, 1920-1930 jyldarda Týrkiyada azan týrik tilinde aitylghan. Últyna degen sheksiz sýiispenshiligimen әlemge tanylghan memleket basshysy Mústafa Kemali Atatýrik solay sheshim qabyldaghan.
Qansha týrikshelep, azannyng sózin jergilikti halyqqa týsinikti tilde jetkizdi desek te, Atatýrik azan mәtinindegi «fәlәq» sózin sol kýii qaldyrghyzghan. Óitkeni, sóz joq, Atatýrik óz eline, memleketine әmiri jýrip, ózin qansha qúdiretti sanasa da, Jaratushy iyening aldynda sharasyz ekenin elge әmiri jýrse de, dinge әmiri jýrmeytinin bilgen. «...«Fәlәq» sózi audarylmay qaldyryldy. Óitkeni, ol «azap, tozaq oty» degendey maghynany bildiretin edi. Audarylghanda ol bastapqy sózding ózindey ybolmauy mýmkni. Sondyqtan, diny naishat retinde qaldy» deydi dintanushylar ol turaly...
Solay bolsa da, 1950 jyldyng 6 mausymynda Týrkiyada ótken saylauda oppozisiya jeniske jetisimen azandy arap tilinde aitugha ýzildi-kesildi tyiym salghan Atatýrik sheshimining kýshi joyyldy. Sol kezden bastap qaytadan Týrkiyada da azan týrik tilinde emes, qasiyetti Qúrannyng tili - arab tilinde aityla bastady.
Aygha alghash qonghan adam islamdy ne ýshin qabyldady?
...Azan - shynynda da, jer sharynda 24 saghat boyy ýzdiksiz aitylatyn әn. Ótken jyly «Ál-Vay әl-Islam» atty arab jurnalyna silteme jasay otyryp, «Islam NIIS» agenttigi osynday aqparat taratty. Agenttik deregine sýiensek, Birikken arab әmirligining matematiyk-ghalymdary azannyng aityluy mәselesi boyynsha arnayy zertteu jýrgizgen. Sonyng qorytyndysyn jariyalaghan ghalym Abdul Hamid әl-Fadil bizding 360 saghattyq meridiannan túratyn planetamyzda әr merian bir-birinen tura tórt minutqa bólinetinin aitqan. Bastapqy aityluy boyynsha dúrys núsqasy saqtalghanda, azan da orta eseppen 4 minut aitylady. Sondyqtan da, azan bir mezgilde, bir meridianda aitylyp bitse, kelesi meridianda bastalyp jatady. Sondyqtan da, jer sharynda azan 1440 minut nemese 24 saghat boyy ýzdiksiz oryndalady.
IYә, rasynda da, azan - ayan arqyly jetken әn. Abdulla ibn Zeyd ibn Rabbihy kórgen týsting ainymay on bir sahabagha enui, alghash ret Jebireyil perishtening on bir sahabanyng týsine birdey enip, azandy ýiretui tegin emes.
Kim biledi, 1969 jyly Aygha qonyp, Ayda jýrip azan estigen amerikalyq úshqysh Hil Armstrong pen onyng serikteri - Oldring pen Kollins te sol sәt, bәlkim, perishte kýige engen bolar. Perishtelerdi estigen bolar... Islamnyn, bәlkim, haq din ekeninen Alla taghala ózin qúdiretti sezinip ketetin adamgha, adamzat qauymyna Aygha qonghan sol qauymnyng qarapayym ókilderi arqyly belgi bergen shyghar... Kim biledi...
Rasynda da, 2003 jyly «Tatar iyle» basylymynda jariyalanghan aqparatqa jýginsek, 1969 jyldyng 20 mausymynda amerikalyq astronavt Hil Armstrong pen onyng serikteri - Oldring pen Kollins «Apollon - 11» kosmostyq korabli bortynda Aygha qonghan. Aldymen olargha alystan búldyrap ashyq túrghan ýlken kitap kórinedi. (Ol Qúran bolghan deydi zertteushiler.) Úzamay alystan jetken әuen sekildi ýzilip bir әn estiledi. Alghashqyda ol dauysty úshqyshtar radio tolqynynyng janghyryghy dep oilaydy. Biraq, olar qonghan kenistikte radio qabyldauy mýmkin emes edi... Jerdegi baqylaushylar da arnayy baylanys qúraly arqyly sol әuendi estigen. Biraq, bir jaq «Dauys jerden shyqty» dese, endi bir jaq «Aydan shyqty» dep, aqyry tylsym nәrseni qabylday almaghan olar aitysyp, tartysyp, bir baylamgha kele almaydy. Kitap suretke týsirilip, dauys taspagha jazylyp alynsa da, júmbaq kýiinde qúpiya saqtalyp qala beredi... Arada on tórt jyl ótkende, 1983 jyly astronovt Hil Armstrong ghylymy konferensiyagha qatysu ýshin Mysyrgha keledi. Konferensiya ótip jatqanda azannyng dauysy estiledi. Búl, әriyne, Prezidiumda otyrghan Armstrongty elendetpey qoymaydy. Týri súp-súr bolyp ketken ghalym: «Búl ne?» dep súraydy ainalasyndaghylardan. Biletinder oghan azan, yaghni, músylmandardy namazgha shaqyru belgisi ekenin aitady. «Osy dauys! Mening alghash ret Aygha qonghanda estigenim osy dauys! Mening túla boyymnan shypshyp ter shyqqan bolatyn...» depti ghalym sol sәtte. Osy kýnnen bastap Aygha qonqan alghashqy adam islam dinin qabyldap, músylman bolypty.
Sóz sony
Azan aitylsa, jer beti júmaq ornaghanday kýige enedi. Azan aitylsa, adamnyng jýregi shymyrlap, qan tamyrlary iyip sala beredi. Sondyqtan da, azan alghashqy Aygha qonghan úshqyshtan keyin de, búryn da talay-talay adam balasynyng islamdy qabyldauyna týrtki bolghan. Ózge dindi ústanyp, adasqandar men dinsizbin dep kelgen talaydyng sanasyna silkinis berip, azan imanyn úiytqan.
Qazir de azan aitylsa, adam bir nәrseden kesh qalyp jýrgenin sezinbey qoymaydy. IYә, azanshy sezindirmey qoymaydy. Ol, әriyne, qúlshylyq. Bir Allagha qúlshylyq.
«Astana aqshamy» gazeti,
13.10.2009 jyl