Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 21410 0 pikir 6 Nauryz, 2013 saghat 05:25

Maghjan Júmabaev. Alystaghy bauyryma

Alashtyng әigili aqyny Maghjan Júmabaevtyng jauhar poeziyasy týrki tektes halyqtar arasynda da altyn qazynagha balanady.

Týrki  halyqtarynyng tegi bir tútastyghy men birligin jýreginen ótkize jyrlaghan aqynnyng biri de, biregeyi - Maghjan.

Maghjan Bekenúlynyng «Alystaghy bauyryma» atty óleni bar. Osy ólenge arada 80 jyl uaqyt ótkende týrikting Feyzullah Budak deytin aqyny jauap jazypty.

Qos ólendi qatar úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Maghjan Júmabaev. Alystaghy bauyryma

Alashtyng әigili aqyny Maghjan Júmabaevtyng jauhar poeziyasy týrki tektes halyqtar arasynda da altyn qazynagha balanady.

Týrki  halyqtarynyng tegi bir tútastyghy men birligin jýreginen ótkize jyrlaghan aqynnyng biri de, biregeyi - Maghjan.

Maghjan Bekenúlynyng «Alystaghy bauyryma» atty óleni bar. Osy ólenge arada 80 jyl uaqyt ótkende týrikting Feyzullah Budak deytin aqyny jauap jazypty.

Qos ólendi qatar úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Maghjan Júmabaev. Alystaghy bauyryma

Alysta auyr azap shekken bauyrym,
Quarghan bәisheshektey kepken bauyrym,
Qamaghan qalyng jaudyng ortasynda
Kól qylyp kózding jasyn tókken bauyrym.
Aldynda auyr qayghy jatqan bauyrym,
Ómiri japa shekken jattan bauyrym.
Týksiygen jýregi tas jauyz jandar,
Tiridey tering tonap jatqan bauyrym.
Apyrmay, emes pe edi altyn Altay -
Anamyz bizdi tapqan asau tayday!
Bauyrynda jýrmep pe edik salyp oinaq,
Jýzimiz emes pe edi jarqyn aiday!
Alaly altyn saqa atyspap pa ek,
Tebisip bir tósekte jatyspap pa ek.
Altayday anamyzdyng aq sýtinen
Birge emip, birge dәmin tatyspap pa ek.
Túrmap pa edi, biz ýshin móldir búlaq
Syldyrap, sylq-sylq kýlip, taudan qúlap.
Dayar bop úshqan qústay soqqan qúiyn,
Tilegen bir-bir túlpar beyne pyraq!
Altaydyng altyn Kýni erkeletip,
Kelgende jolbarys bop, jana erjetip,
Aq teniz, Qara teniz ar jaghyna,
Bauyrym, meni tastap qaldyng ketip.
Men qaldym - jas balapan qanat qaqpay,
Úsham dep úmtylsam da damyl tappay.
Jón silter, jol kórseter jan bolmady,
Jauyz jau qoysyn ba endi meni atpay.
Qorghasyn jas jýrekke oghy batty,
Kýnәsiz taza qanym suday aqty.
Qansyrap, әlim qúryp esten tandym,
Qaranghy abaqtygha berik japty.
Kórmeymin keshe jýrgen qyr-saydy da,
Kýndiz - Kýn, týnde - kýmis núrly Aydy da.
Ardaqtap, shyn jibektey araygha orap
Ósirgen altyn anam - Altaydy da.
Apyrm-ay, airyldyq pa qalyng toptan,
Shabylyp qaytpaytúghyn jaughan oqtan.
Týrikting jolbarystay jýreginen
Shynymen qorqaq qúl bop jaudan búqqan.
Sharq úryp, erikke úmtylghan Týrik jany,
Shynymen auyrdy ma bitip hali?!
Ot sónip jýrektegi, qúrghady ma
Qaynaghan tamyrdaghy ata qany?!
Bauyrym, sen o jaqta, men bú jaqta,
Qayghydan qan jútamyz.
Bizding atqa
Layyq pa qúl bop túru?
Kel, ketelik
Altaygha, ata miras, altyn taqqa!

 

Maghjannyng búl ólenine 2001 jyly týrik aqyny Feyzullah Budaktyng jazghan jauaby.

Alystan azabymdy bilgen bauyrym,
Júbatyp, kózding jasyn sýrtken bauyrym.
Otyryp ózi jaudyng ortasynda,
Kónildi múng - zaryma bólgen bauyrym.
Túmshalyp qayghy-múngha qaldym, bauyrym,
Quaryp bәisheshektey soldym, bauyrym.
Sen dúshpandy búrynnan bilushi edin,
Men endi soghan kuә boldym, bauyrym.
Anamyz edi-au ortaq altyn Altay,
Ol bir túlpar bolghanda, biz bir-bir tay.
Bauyrynda oinaq salyp biz jýrgende,
Tap bizdey jaynamaytyn Kýn menen Ay.
Alaly altyn saqa atqan edik,
Tebisip bir tósekte jatqan edik.
Altayday anamyzdyng aq sýtin de
Birge emip, birge dәmin tatqan edik.
Syldyrap bizder ýshin búlaq aqty,
Shatyrlap nayzaghaylar oinap jatty.
Dayar bop úshqan qús pen soqqan qúiyn,
Biz mingen attar - túlpar, hәm pyraqty.
Bir kýni búl dәurenning sony jetip,
Tәnirding jazuymen sapar shektik.
Aq teniz, Qara teniz assaqtaghy,
Jýrekti sol Altaygha tastap kettik.
Bilemin úsham dedin, úsha almadyn,
Dәrmensiz, kókke qanat qagha almadyn.
Jón siltep, jol kórseter eshkiming joq,
Dúshpannyng tyrnaghynan qasha almadyn.
Saghan atqan oq maghan ótip jatty,
Kýnәsiz qanymyzdy tógip jatty.
Egerde qan tógilse myna bizdin,
Týbimizge bólinu jetip jatty.
Men de ansaymyn keshegi qyr-saydy da,
Kýndiz - Kýn, týnde - kýmis núrly Aydy da.
Bizdi jibek qúndaqqa orap alyp,
Bauyrynda әlpeshtegen ana - Altaydy da.
Ayyrylyp bir-birimizden, otqa týstik,
Tarihtyng qazanynda qaynap pistik.
Taysalyp qaytpaytúghyn jaughan oqtan
Jigittik, batyrlyqtyng antyn ishtik.
Úmtylghan bostandyqqa týrik jany,
Auyryp kórgen emes, bitip qany.
Jýrekting jalyn oty sóngen emes,
Soghyp túr tamyrynda ata qany.
Bauyrym, sen o jaqta, men bú jaqta,
Ne taptyq shashyraghanda shartarapqa?
Barlyghyn kýsh-qayrattyng jinau kerek,
Atadan miras qalghan úly Otanda.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340