Sәrsenbi, 27 Qyrkýiek 2023
Balalargha bazarlyq 1319 2 pikir 27 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:54

Ústaz

Qyzyl til

«Kókjiydede»  bolypty bir danyshpan,
Aqyl súrap keletin el alystan.
Kelgenderding qaytarmaytyn meselin,
Auru bolsa, anyqtaytyn keselin.
Alalamay últyn, ruyn, nәsilin.
Aytyp bergen sauyghudyng tәsilin,
Árbir  jyldyng oimen barlap nәsibin,
Sharuagha dóngelentken kәsibin
Kenes berip, bolashaghyn boljaghan,
Sodan da el kende emes oljadan.
El ishinde birlik tauyp jarasym,
Dostyq jalghap auyldastar arasyn,
«Búl danyshpan yrysymyz» dedi eli,
Kýnnen kýnge arta berdi bedeli.
Ádil bolyp әrbir aitqan sheshimi,
Sol manaygha tez tarady esimi.

Ózi sezip qasiyetin boydaghy,
«Úldarymda bar ma eken?» dep oilady.
Eki úly bar, biri – qoyshy, biri – aqyn,
Kórshi auyl – Kókterekte túratyn.
Bir kýni ol boldy úldaryn synamaq,
Al úldary qay isimen únamaq?
Ne qozghady Kókjiydening oishylyn,
Keldi ýiine ýlken úldyng – qoyshynyn.
Qoy soyyldy, ýiitilgen bas keldi,
Ile-shala ýime tabaq  as keldi.
Áke aldynda úly sóitip erledi,
Al әkesi: «eng dәmdisin ber» dedi.
Qasiyetin biletin úl dәmdi astyn,
Mayly jerin kesip berdi jambastyn.
Biraq oghan әke riza bolmady,
Al úlynyng bary osy qoldaghy.
Ákesining qyzyq boldy súraghy,
«Endi dәmsiz jerin ber» dep súrady.
Úl qinaldy, kóp oilansa, ol da syn,
Ol oilady: «bәlkim dәmsiz bolghasyn,
Búghan berip jastayynan ýiretti» -
Dep aldyna qoydy mayly býirekti.
Úl: «әkemdi syiladym» dep shattandy,
Áke bolsa, kónili tolmay attandy...

Shyqqan әke qabaqtary týiile,
Týsti kelip aqyn úldyng ýiine.
Qoy soyyldy, ýiitilgen bas keldi,
Ile-shala ýime tabaq as keldi.
Áke aldynda úly sóitip erledi,
Al әkesi: «eng dәmdisin ber» dedi.
Aqyn edi týsinetin jyr tilin,
Qoy tilinen kesip berdi bir tilim.
Kýlimdedi, sol bayaghy  súraghy,
«Endi dәmsiz jerin ber» dep súrady.
Aqyn sonda týsinetin jyr tilin,
Qoy tilinen taghy berdi bir tilim.
Áke ýnsiz, otyrdy da tolghanyp,
Dedi: «úlym, múnyng qalay bolghany?»
Sonda úly týsindire bastady:
«Bar ghoy, әke, sózinizding astary.
Qúdiretti sózder shyghyp tilimnen,
Saqtap qalsam shanyraqty býlingen,
Sonday kezde tilden dәmdi joq tegi,
Jyly sózing – taza aua, ottegi.
Ómir kórgen búl sózimdi úghady,
Ashy sóz de qyzyl tilden shyghady» -
Dep aqyn úl әke aldynda aqtaldy,
Al әkesi riza bolyp attandy...

Halyq aitqan «buynsyz – dep, - qyzyl til»,
Biraq, beypil sóiley berme, jónin bil.
Bireuler bar, jorta maqtap bósedi,
Maqtan sýier kónil, shirkin, ósedi.
Sýirendegen sýiir tilding ósegi,
Otyz tisten soqqan jeldey esedi.
Sózding mәnin týsingender, bilgender,
Basqa pәle beypil «qyzyl tilden» der.
Dúshpandaryng bir min bolsa isinde,
Tilin súghyp, batyrady tisin de.

Múnyng syry tәrbiyede, bilimde,
Jaqsy sóz bar jaqsy adamnyng tilinde.

Aqtyq dem

Kókjiyde, ol – mening tughan auylym,
Saghynamyn keyde qúmdy dauylyn.
Qúm úiytqysa bir keremet bolady,
Qúlaghyna, auzyna da tolady.
Tughan auyl ystyq saghan sonda da,
Jas kezindi eske alasyng tolghana.
Sol auylda bir aghamyz bar edi,
Súlu әiel sol kisining jary edi.
Jengemizge jarasatyn kerbezdik,
Bilsenizder jaraspaydy erge ezdik.
Al aghamyz tektilerding әuleti,
Asyp-tasyp jatatúghyn dәuleti.
Jengemizding kórkine eshkim jetpeytin,
Onyng sózin agham eki etpeytin.
Auzyn ashsa, oryndaytyn tilegin,
Aghamyzdyng jaulap alghan jýregin.
El ishinde bedeldi edi sol agham,
Denesi zor qúiylghanday qoladan.
Jastayynan ainalysqan kýrespen,
Jenisteri ketpeydi әli bir esten...
Birde aghamyz alandatyp halyqty,
Qatty auyryp, tósek tartyp qalypty.
Uayymdap, boldy halyq әbiger,
Shet elderden aldyryldy dәriler.
Ómirine tughan kezde qauipter,
Aldyryldy emshiler men tәuipter.
Deydi olar ana jaqqa shauyp kel,
Anany әkel, mynalardy tauyp ber.
Tauyp berdi súraghanyn, keregin,
Bilmedi olar nauqasynyng deregin.
Shaqyryldy jan-jaqtan kóp dәriger,
Jastary bar, jasamysy, kәriler.
Emderining biri shipa bolmady,
Tuystardyng kónili oghan tolmady.
Auru mendep, bayghús qatty qinaldy,
Alystaghy aghayyndar jinaldy.
Otbasynyng uayymgha batqany –
Otaghasy әl ýstinde jatqany.
Ázildeydi: «sәl bógelse shyghar dem,
Aurumenen beldessem, men jyghar em»
Tuystary ýzdi odan ýmitin,
Molda otyr dem salghan bop kýni-týn.
Tirshilikten alystady sol agham,
Jatqan tósek kem bolmady moladan.
Demi ýzilmey saldy ony azapqa,
Ajal ony ainaldyrdy mazaqqa.
Molda oilady: «ne aqylgha syimaytyn,
Kónilinde bireui bar qimaytyn».
Syr jasyrmay aitar degen ýmitpen,
Onashada súrady ol jigitten.
Jigit sonda jarylghanday aghynan,
Aytqan sózi: «anashymdy saghynam.
Áyelimning sózi ulap sanamdy,
Ýiden quyp shyghyp edim anamdy.
Barghan jeri shaghyn qala Tekeli,
Sondaghy bir qarttar ýii – mekeni.
Búryn múnday bolmaghan ghoy qazaqta,
Ajal meni ainaldyrdy mazaqqa».
Sony aityp, kózderine jas aldy,
Jylaghany emes edi jasandy.
Múny estip, molda anasyn aldyrdy,
Balasymen onashada qaldyrdy.
«Qúlynym-ay» dep egildi anasy,
«Keshir, ana» dedi sorly balasy.
Qinalghanyn ana sonda týsindi,
Aymalady aryp solghan mýsindi.
«Keshirem ghoy, qalay seni keshirmen,
Ár kýn sayyn ketpey qoydyng esimnen».
«Keshtim» dedi ýsh qaytalap egilip,
Omyrauyna janbyr bop jas tógilip.
«Keshtim» degen sózdi estip jaylandy,
Bәlkim demi osy sózge baylandy.
Rahattanyp, jýzine núr týzilip,
Songhy demi kete berdi ýzilip...

Ne týsinip, ne bildinder, balalar,
Qasiyetti – balasy bar analar.
Ata-anandy qadirlender, syilandar,
Ardaqtandar, jamandyqqa qimandar.
Osy mening súraytynym ótinip,
Bolashaqta jýrmendershi ókinip.

Ústaz

(anyz-dastan)

Balasyn erte zamanda
Medresege el beripti.
Tapshy kezde mamangha,
Jas múghalim kelipti.

Bilimdi eken jan-jaqty,
Bilgiri sansyz salanyn.
Bilimimen sham jaqty,
Kókiregine balanyn.

Balalardyng talpynghan
Zerdesine oy saldy.
Alghys aldy halqynan
Minezimen baysaldy.

Bildirdi el yrzalyq,
Qúrmettedi ata-ana.
Ýlkenderdi yrza ghyp,
Alyp jýrdi bata da.

Bilim degen aidynda
Erkin jýzgen balyqtay.
Balalardyng aldynda
Ýiretuden jalyqpay,

Sezip  ózin baqytty,
Shytpapty bir qabaghyn.
Bilgirlikpen oqytty
Jaghyrapiya sabaghyn.

Aljebra esebin
Týsindirgen jayyp ken.
Úghynbadym  dese kim,
Aytyp bergen bayyppen.

Oygha tereng boylaudy,
Talap etken baladan.
Pәlsapalyq oilaudy
Niyetimen qalaghan.

On sausaghy kýige epti,
Dumandatty toy kýni.
Balalargha ýiretti
Shahmatty, doybyny.

Balaraday gýlinnin
Bal shyrynyn simirgen,
Shәkirtteri bilimnin
Nәrin boygha sinirgen.

Medresege baratyn
Kedey-kepshik balasy.
Naqty bilim alatyn,
Kóp biluge talasyp.

Osy topta alayda
Hannyng úly bar edi.
Ýirengen keng saraygha,
Mektep oghan tar edi.

Oqytugha sarayda
Jetedi Han  qúzyry.
Álde әke qalay ma,
Týzelgenin búzyghy.

Kórsin dey me kózimen
Kedeylerding túrmysyn.
Kórsin dey me ózimen
Salystyryp qúrbysyn.

Bosqa ótti әr kýni,
Týsinbedi úl biraq.
Kýnnen kýnge tәrtibi
Bara jatty qúldyrap.

Úldardy ózi qatarly
Kem sanap, ózin zor tútty.
Áygili Hannyng qaharly
Úlymyn dep qorqytty.
Ústazynyng sózin de
Qúlaghyna aspady.
Biyik sanap ózin de,
Ákesimen jasqady.

Minezi de onbady,
Aytqanynan qaytpady.
Mynau boldy sondaghy
Ústazyna aitqany:

«Maghan dauys kótermey,
Jón ghoy oilanghanynyz
Maqsatynyz ótelmey,
Qyrshyn keter janynyz».

«Sizge qansha aitamyz,
Bólek bizding jolymyz.
«Eki» qoyyp bayqanyz,
Tórteu bolsa qolynyz».

«Alasaryp óriniz,
Domalasyn tasynyz.
Ákeme aityp kóriniz,
Ekeu bolsa basynyz».

Bala sózin qoymady,
Ústaz bildi talghamyn.
Kóreyin dep oilady
Taghdyr basqa salghanyn.

Kim týsiner búl halin,
Basqa amaly qaldy ma?
Shyday almay múghalim,
Bardy Hannyng aldyna.

«Aldynyzda qúlynyz,
Keshiriniz, taqsyr han.
Oqymaydy úlynyz,
Sabaghymdy tapsyrghan».

«Bar ghoy sizdey panasy,
Erke demey ne deymin.
Kem de emes sanasy,
Balasynan kedeydin».
«Bilimge degen aryny
Salqyndasa ne shara.
Jetip túryp qarymy,
Talpynbasa bishara.»

«Qamqorlyq pen tughaly
Kórgeni tek syi-ataq.
Al minezi turaly
Aytu tipti úyat-aq.»

Yzaly ústaz kýiingen,
Sózderi ashy órildi.
Qabaghy Hannyng týiilgen,
Qaharly bolyp kórindi.

Han túrghanda taghynan,
Qolynda asa tayaghy,
Adasyp ústaz baghynan,
Dirildep ketti ayaghy.

Han qasyna keldi de,
Erinderi jybyrlap,
Qúlaghyna birdene
Aytyp jatty sybyrlap.

Hannyng aitqan sózderi
Bәlkim shoq bop mazdady.
Sharasynan kózderi
Shyghyp kete jazdady.

Bayghús ústaz shoshydy:
«Sizdi qalay aldaymyn?
Keshiriniz, osyny
Men orynday almaymyn.»

Bilmey qalay basudy,
Tolqyp túrghan kónilin.
Han aitypty ashuly:
«Qymbat bolsa ómirin,

Meni tynda endi sen,
Men sózindi bólmedim.
Han bolatyn, sen bilsen,
Múragerim ol menin.»
«Meyirimdi, sanaly
Bolsa mening baghyma,
Onyng da baghy janady,
Otyrghyzam taghyma».

«Topas bop, almay tilimdi,
Mazaghyna talaydyn
Qalmauy ýshin
bilimdi
Han bolghanyn qalaymyn».

«Tany almay jaqyndy,
Qarghysyn da talaydyn
Almauy ýshin
aqyldy
Han bolghanyn qalaymyn».

Ústaz sonda týsindi,
«Maqúl» depti moyyndap.
«Orynday alsam isimdi»,
Degen  kýdik    oyynda.

Aytu qiyn búl halin,
Tiri shyqty, al biraq,
Han-saraydan múghalim
Qaytty basy salbyrap.

Bir kýdikti oiynan
Dese-daghy quayyn,
Ýrey ketpey boyynan,
Shyrmap aldy uayym.

Týnde ilinbey kirpigi,
Úiqysy týnep qabaqta
Jýrgende, Han bir kýni
Kirip keldi sabaqqa.

Handy aitsa bolghany
Dýrsildeytin jýregi.
Osy kýndi tolghanyp,
Kópten  kýtip jýr edi.

Jýzine salmay kirbing iz,
Sózdi aitty Han tapsyrghan:

«Rúqsatsyz nege kirdiniz?
Shyghynyz, kәni, taqsyr Han!»

Osyny aityp, jigittin
Jýzin alau sharpydy.
Kórindi sheti ýmittin,
Hannyng sózi arqyly.

Aytty ma Han esirkep,
Bolar, bәlkim, shyn úqqan.
Han iyilip, «keshir» dep,
Shyghyp ketti synyptan.

Is boldy bir ghajayyp,
Ústazdyng asyp bedeli,
Tәrtip búzu azayyp,
Ústazdyng boldy degeni.

Han úly ashpay qabaghyn,
Oylandy: «Hangha zekidi,
Oqymasam sabaghyn,
Qoya salar «ekini».

Sýmireyip «eki» alsan,
Han aldynda túrasyn.
Bilimsizge qatal Han
Qaldyrmaydy múrasyn».

Sodan bylay bәri de,
Han úly da ózgerdi.
Mәn berip bilim nәrine,
Oqimyn dep sóz berdi.

Ornady tәrtip, eptep te
Kóterildi ýlgerim.
Balalar osy mektepte
Ótkizdi jarqyn kýnderin...

Tәlim bergen qys-jazy,
Ústazynday jan bar ma?
Shәkirt týgil ústazdy
Qúrmettegen  Handar da.

Ústazyng bolsa daryndy,
Ol – mәueli saya-baq.
Balalar, ústazdaryndy
Qadirlender ayalap.

Jaqsy bolsa, ol – senin
Aqylshyng da, dosyng da.
Bolashaqqa mol senim,
Izgilik te osynda.

Úqsaytyny bar tipti
Peyili әppaq dәkege.
Ústanghan qatang tәrtipti,
Bola alady Áke de.

Bilimdi kim óshirer,
Sinip qalghan sanana.
Erkeletip ósirer,
Bola alady Ana da.

Qúmart bilim nәrine,
Erte deme, kesh deme.
Týsindirip bәrine,
Dәmetpeydi eshtene.

Enbegi ýshin talayghy,
Únatpaydy syidy kim?!
Ol qúrmetti qalaydy,
Kerek emes syilyghyn.

Qylyghyna sýiinip,
Soghan kónili tolady:
Kórgen jerde iyilip,
Sәlem berseng bolady.

Taza saqta aryndy,
Ar bar jerde – iman bar.
Balalar, ústazdaryndy
Qúrmettender, syilandar!

Ystyq qúshaq

Kókjiydede – jiydesi kóp ónirde,
Egiz sәby kelgen edi ómirge.
Ekeui de әljuaz bop tuypty,
Sony kórip ana kónili  suypty.
Bayghús ana ýmitin bir  ýzbepti,
Dәrigerler týrli amal izdepti.
Inkubator sәbiylerding tósegi,
Eki bólek  jeke jatqan desedi.
Jas sәbiyge dem bere me búl tetik?
Qan tamyry anda-sanda býlk etip,
Sezilmeydi әlsiz alghan tynysy,
Bir ýmitti alystatty múnysy.
Kózder júmyq, qaramaydy bir tigip,
Bayau ghana qimyldaydy kirpigi.
Sәbiylerding bolashaghy búldyrap,
Densaulyghy bara jatty qúldyrap.

Ne isterge amal tappay dәriger,
Ákesi de bolghan deydi әbiger.
Taghat tappay tuystargha jýgirip,
Barghan eken kóripkelge jýginip.
Al kóripkel talap qoyghan ol tosyn,
Ákel depti sәbiylerding fotosyn.
Emshige de barghan eken, ol da asa
Ne aitady boljaghany bolmasa.
Sorly әkening «silaghannan» aq shashyn,
Sypyrypty jighan-tergen aqshasyn.
Jenil emes uәdening salmaghy,
Dәrigerden basqa sener qalmady.

Qaraydy ana qos sәbiyge týrshigip,
Súlyq jatty kýnәsiz pәk tirshilik.
Ýreylenip, tebirenip qarady,
Qos jauqazyn kóktey solyp barady.
Atpay jatyp tany, kýni batqanday,
Eki shyraq sónip bara jatqanday,
Eki arman aidarynan jel esken,
Asyp bara jatty saghym belesten.
Eki qyran zanghar kókte qalyqtap,
Búldyraydy, kóre almady anyqtap.
Sodan ana bir sheshimge bekindi,
Dәrigerden rúqsat súrap, ótindi:
«Egizderding bir deushi edi kindigi,
Basqa amal qalmady ghoy endigi.
Qinaldy ghoy, ne óli emes, tiri emes,
Kóz aldymda búldyraydy bir eles.
Mynau jaryq dýniyege siya almay,
Baqilyqqa birin-biri qiya almay
Jatqan shyghar,  sony eske alayyq,
Birge bolsyn,  bir tósekke salayyq.
Jaratushy alghan shyghar synaqqa,
Birge keldi, birge barsyn júmaqqa.
Qúlyndarym qinalmasyn tek qana,
Birge bolsyn» - dep kóz jasyn tókti ana..
Ananyng búl qabyldandy súraghy,
Bir kamera endi egizder túraghy.

Ana kópten uayymdap jýr edi,
Bir nәrseni sezdi me eken jýregi.
Ótti kýnder, artta qaldy bir apta,
Ana bardy egiz jatqan túraqqa.
Sezine me tәtti úiqygha batqanday,
Anasynyng qúrsaghynda jatqanday,
Bir-birining qoldarynan ústapty,
Bәlkim sodan quat alyp, kýsh tapty.
Quanghannan ana kelse ýsh attap,
Birin-biri jatyr eken qúshaqtap.
Sәbiylerding túrghan qúzdyng shetinde,
Qyzyl shyray kórinipti betinde.
Quat  ala  bastaghanday birtindep,
Tamyrlary soqqan eken býlkildep.
Sezilipti anyq alghan tynysy,
Bir ýmitti jaqyndatty múnysy.
Sәbiylerding boyyna qan tarady,
Myna ómirge kózin ashyp qarady.
Dәrigerding enbegi ghoy ol endi,
Ata-anasy shyn baqytqa bólendi.
Qos balapan әlsiz jatqan keshegi,
Tez sauyghyp, ayaqtanghan desedi.
Jatqanda ómir ýstinde ótkir pyshaqtyn,
Shipa bolghan aiqasuy qúshaqtyn.
Búl sózimiz iri me, әlde úsaq pa?
Bir keremet qasiyet bar qúshaqta.

Qúshaqtasu saltymyz bar ejelden,
Sodan halyq danalyghyn sezem men.
Birin biri maqúldarda, qostarda
Bir-birimen qúshaqtasqan dostar da.
Mәmilege kelgen kezde qúp alar,
Tós qaghysyp, qúshaqtasqan qúdalar.
Bolashaqtan bolghan kezde ýmitker,
Qúshaqtasqan qyzdar menen jigitter.
Dәrejege jetse qúnyn baghalar,
Qúshaqtasqan iniler men aghalar.
Tatulyqpen qauyshyp til tabayyn
Degen oimen qúshaqtasqan aghayyn.
Qaytalasaq ketemiz be úsaqtap?
Bir keremet qasiyet bar qúshaqta.

Al, balalar, men bir aqyl aitayyn,
Aghayynmen syilasyp jýr ay sayyn.
Kýnde kórip jýrsen-daghy, ýsh apta
Kórmegendey jan dosyndy qúshaqta.
Meyli jerde, meyli kókte – úshaqta
Dosty kórsen, atyp túryp qúshaqta.
Niyeti izgi  adamdardy ayala,
Qúshaghyndy ash, jyluyndy ayama!...
__________________________________
... Sol qos úlan tughan jerde jýr deydi,
Kim ekenin biraq eshkim bilmeydi.

Tileughazy Beysembek

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Til janashyry – Nәzir Tóreqúlov

Baghlan Tashimov 2185
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem. Úly qolbasshylar...

Beysenghazy Úlyqbek 2087
Aqmyltyq

Biylik mynq etpedi

Ghabbas Qabyshúly 2446