Bir qolmen besik terbetip, ekinshi qolmen... araq ishemiz
... Ýndistandaghy Dumurkota eldi mekeninde alkogolidi susyngha sylqiya toyyp, mas bolyp qalghan 50 pil derevnyanyng tas-talqanyn shygharghan: ýilerdi oirandap, egistik alqaptaryn jaypaghan, olardy toqtatugha tipti polisiya kýshteri shaqyryldy. Poliyseyler olardy әreng degende toqtatypty. Atatynyn atyp, shalatynyn shalyp...
Pilderdi qoya túryp, myna oqighagha qaranyz: 14 aqpan kýni Almaty oblysynyng Ýshtóbe qalasynda tughan anasy ózining eki ailyq balasyn qylqyndyryp óltirdi. Ol ózining azamattyq nekedegi kýieuimen spirttik ishimdik ishken, mazasyzdanyp jylaghan balanyng dauysy araqqa yqylyq ata toyghan әielding jýikesine tiygen son, ol sәbiyin túnshyqtyryp óltirip tastap, kónildi otyrysyn әri qaray jalghastyra beripti...
Búl naghyz súmdyq oqigha boldy. Býgingi bizding qyz-kelinshekterimizding jetken jeri osy bolsa ne shara?!.
... Ýndistandaghy Dumurkota eldi mekeninde alkogolidi susyngha sylqiya toyyp, mas bolyp qalghan 50 pil derevnyanyng tas-talqanyn shygharghan: ýilerdi oirandap, egistik alqaptaryn jaypaghan, olardy toqtatugha tipti polisiya kýshteri shaqyryldy. Poliyseyler olardy әreng degende toqtatypty. Atatynyn atyp, shalatynyn shalyp...
Pilderdi qoya túryp, myna oqighagha qaranyz: 14 aqpan kýni Almaty oblysynyng Ýshtóbe qalasynda tughan anasy ózining eki ailyq balasyn qylqyndyryp óltirdi. Ol ózining azamattyq nekedegi kýieuimen spirttik ishimdik ishken, mazasyzdanyp jylaghan balanyng dauysy araqqa yqylyq ata toyghan әielding jýikesine tiygen son, ol sәbiyin túnshyqtyryp óltirip tastap, kónildi otyrysyn әri qaray jalghastyra beripti...
Búl naghyz súmdyq oqigha boldy. Býgingi bizding qyz-kelinshekterimizding jetken jeri osy bolsa ne shara?!.
Elimizde 30 myngha juyq maskýnem әiel bar
IYә, qazir qazaqtyng qyzy da, әieli de araq-sharap ishetin boldy. Ol janalyq boludan qalghaly qashan... Al búl taqyryptyng tym jii aitylatyny sonshalyqty - ol turaly әngime ishimdik ishetin әielderden de jiyirkenishti bolatyn dengeyge jetti. Alayda әiel maskýnemdigi últtyq dengeydegi qasiret ekendigin úmytpauymyz kerek.
Qazir Qazaqstan әlem boyynsha ishimdikti kóp ishetin 188 elding qatarynda 34-shi orynda túr. Statistikalyq derekterge qaraghanda, Ortalyq Aziyadaghy eng «ishkish» el - Qazaqstan. Elimizde jan basyna shaqqanda әr adam jylyna 12 litr alkogoli ónimin paydalanady. Al әlemdik kórsetkishter boyynsha azamattar jylyna 6 litrden astam spirt paydalanghan el degradasiyagha úshyraydy eken. Elimizde jarty miylliongha juyq adam alkogolidi ishimdikting uysyna týsip, uyn iship jýr. Búlardyng ortasynda әielder oiyp túryp oryn alady. IYә, bir qolymen balasynyng arbasyn sýirep bara jatyp, ekinshi qolymen syra ishe beretin boldyq. Biz múnday kýige qalay jettik?
Mamandardyng aituynsha, qazir maskýnem kýieuimen alysyp, sony emdetemin dep jýrgen әielderding sany azayghan. Búl - erler az ishetin boldy degen sóz emes, әielder kýresudi qoyghan, kýieulerimen birge ishedi degen sóz.
Áleumettanushylardyng pikirinshe, әielderding spirtti ishimdikke tym ýiir boluy 90-jyldardyng basynda bayqalypty. Erkek qara baqyr tappay ýide otyryp qalghanda әiel bazargha shyghyp, aqsha tauyp, ózi bi, ózi qoja bolyp, aqyry aldymen «boyyn jylytu ýshin», keyin «kónil kóteru ýshin», «stresten qútylu ýshin» ishti. Qazir endi er әielin narkologiyalyq diyspanserge sýirep aparatynday jaghdaygha jettik. Búl kýnderi er adamdardyng dәrigerge «әielimdi maskýnemdikten emdep berinizshi» dep jalynatyn oqighalary jiyilepti.
Kóshe-kóshede, quys-quysta bet-auyzdary dombyghyp isip, ýsti-basy sasyp, kózining asty kógerip jýretin әielderdi kórgende ayaysyng әri jiyirkenesin. Kafe-meyramhanalarda temekisin búrqyratyp, syragha toyyp, yqylyq atyp otyratyn uyzday jap-jas qyzdardyng sany da kóbeyip barady. Syrany alkogolidi ishimdik emes dep ózimizdi ózimiz aldap qoydyq. Qyzymyz ýige auzynan iyis shyghyp kelse, «e-e, syra ishken eken ghoy» dep, «әiteuir, araq emes ekenine» tәube deymiz. Ol az bolsa, alpystan asyp, jetpiske qaray ketip bara jatqan әjelerimiz ben atalarymyz bir-birin sýiep, araq iship jýretin auyldar bar. Múnday ýilerding berekesi de, merekesi de joq.
Balasy men kelini әke-sheshesining maskýnemdigi kesirinen bir-birinen úyalyp, úrsysyp, jan-jaqqa tarap ketken balalary «әke ýii» degende kejegesi keyin tartyp túratyn jaghdaylar da kezdesedi.
Maskýnemdik - auyr dert. Álem elderi búl dertti toqtatudyng týrli amaldaryn oilap tapqanymen, maskýnemdik auyzdyqqa yryq berer emes. Ásirese songhy jyldary әielder maskýnemdigi beleng alyp bara jatqan kórinedi. Elimizde ishimdikke salynghan 30 myngha juyq әiel bar eken. Mýmkin, búl asa kóp te emes shyghar. Alayda statiystiykanyng naqty kórsetkish emes ekeni, ishken adamnyng barlyghynyng «meni emdeniz» dep dәrigerlerding aldyna bara bermeytinin eskeru kerek.
Qazaq әieli «men iship kettim» dep dәrigerding aldyna barmaydy. Sebebi úyalady. El-júrtqa qarabet bolamyn dep oilaydy. Ári júmysqa túrghanda onyng qújattary «minsiz» boluy ýshin «syryn» júrtqa jaymaugha tyrysady. Al әbden aghzagha dendep enip, ishimdikpen ózi kýrese almaytyn jaghdaygha jetkende dәrigerding aldyna barugha tura keledi.
Balzada MÚRZATILEUOVA, Aqtóbe oblystyq narkologiyalyq dispanserding mengerushisi:
- Qazirgi uaqytta dispanserde 10 159 adam dispanserlik tirkeude túr. Sonyng 7859-y - ishimdikpen dostasqandar. Osynyng ishinde 1111-i - ishimdikke salynghan әielder. Áriyne, salystyrmaly týrde alghanda maskýnem әielderding sany erlerden anaghúrlym az. Biraq az eken, eshtene etpes deuge bolmaydy. Bir әiel maskýnemdikke salynsa, dabyl qaghuymyz kerek. Sebebi әiel - otbasynyng úiytqysy. ÁYEL AZSA, ÚLT AZADY. Jaqynda bir әiel maskýnemdikke salynghan jasy 50-den asqan ýlken anany alyp keldi. «Emdenizdershi» dep jalyndy. Taghy birde, bir әiel bet-auzy әbden dombyghyp isip, qanghybas bolyp ketken bir әieldi ertip keldi: «Kezinde inimiz qaytys bolghanda, onyng kelinshegi jas bolghan song ómirin әri qaray jalghastyrsyn, taghy da otbasyn qúryp, jaqsy bolyp ketsin dep rúqsatymyzdy bergen bolatynbyz. Kelinimiz basqa adamgha túrmysqa shyqty. Biraz uaqyttan keyin onyng kýieuinen ajyrasyp, ishkilikke salynyp ketkenin estidik. Mynau - mening kelinim. Qanghyp, araq iship jýrgen jerinen tauyp әkelip túrmyn. Qanday adam bolsa da, mening bauyrymnyng jalghyz sýigen әieli ghoy. Osyny emdenizdershi, adam bolyp, qatargha qosylyp ketse, inim de ana dýniyede tynysh jatar edi», - dep ketti. Keyde әielder aldyma kelip, «mening emdelgim keledi» dep eniregende etegi jasqa tolady. Qyryq kýnde osynday qyryq týrli taghdyrmen betpe-bet kelip jatamyz.
Maskýnem әiel últtyng týbine jetpey me?
Dәrigerding aituynsha, qazir statistika kórsetip otyrghanday, 35-ten asqan azamattar arasynda ishimdikke әuestik dengeyi joghary bolyp otyr. Jasy ýlken azamattar arasynda da ishkilikke qúmarlar barshylyq. Songhy ýsh jylda alkogolidi qabyldaghan jasóspirimder sany eki ese kóbeygen. Búlardyng deni - әke-sheshesi maskýnemdikke salynghan balalar.
Maskýnemning balalary kóbine auru, kemis, aqyl-esi kem bolyp tuady eken. Myna statistikagha qaranyz: ishkilikti az da bolsa ishetin әielderding ómirge әkeletin sәbiylerining 80-90 payyzy әlsiz bolady, olar bolashaqta psihikalyq qiyndyqtargha úshyraydy, sóileu mýshelerinde kemistik bayqalyp, terisinde týrli aurular bolady eken. 40-50 payyzynyng jynystyq mýshelerinde kemistik bayqalyp, ayaq-qolynyng sausaqtary qisyq bolyp jaratylady. Al 20-30 payyzynda balalar jýrek auruyna shaldyghyp, kóru qabileti tómen, 10 payyzynyng býiregi tolyq jasamaytyn kýiinde ómirge keledi. Syra ishetin әielding ishindegi balanyng miyna zaqym keledi eken. Syra demekshi, qazir «ómirimde araq iship kórgen joqpyn» dep maqtanyp, kýnige kem degende bir-eki saptyayaq syra simirudi әdetke ainaldyrghan әielder bar. Alayda jarty litr syranyng 50 gramm araqpen teng ekenin bile bermeymiz. HIH ghasyrda aghylshyndar quaty joghary ishimdiktermen kýresu ýshin olardy jenildeu dep sanalatyn syramen auystyrudy maqsat etken. Alayda halyqtyng syramen tez dos bolyp, jaghdaydyng búrynghydan da ushyghyp ketkendigi sonshalyq - qazir ony shygharghan elding ózi syramen kýresip әure bolyp otyr.
- Syrany kóp ishken adamnyng býiregi, bauyry, jýike jýiesi, asqazany, ót joldary auyrady. Bauyry, býiregi isinip, adamnyng ishi qampiyp ketedi. Odan song jýregi auyrady. Syranyng qúramyndaghy kómirqyshqyl gazy qan tamyrlaryna kýsh týsiredi. Qan tamyrlaryna kýsh týskesin jýrekting qyzmet etui nasharlap, eti bosap, isinip, syrty ýlbirep ketedi. Múny dәrigerler «jýrekting syra sindromy», keyde «jýrekting kapron shúlyqqa ainaluy» dep ataydy. Syrany kóp ishetin әielderding әiel siqy qalmaydy, dene túrqy erlerdikindey bolyp ózgerip, keybir әielderde tipti múrt shyghatyn bolady. Araq-sharap ishetin qyz-kelinshekter arasynda keude bezi qaterli isigimen auyratyn әielder jii kezdesedi, - deydi mamandar.
Áyelder erlerge qaraghanda araqtyng yrqyna tez kónedi. Erler bes-alty jyl ishkennen keyin araqqa salynyp ketetin bolsa, әielderge eki-ýsh jyl jetkilikti eken. Sebebi er adamnyng aghzasynda spirtti ishimdikting zardaptarynan saqtandyratyn fermentter asqazan men bauyrda bolsa, әielderde tek qana bauyrda ghana bolady eken. Áyelderding tez maskýnem bolatyny, biraq óte qiyn emdeletini sodan bolsa kerek. Narkologterding aituynsha, búryn 3-4 jyl boyy alkogolidi ishimdik ishken adamdargha sozylmaly maskýnemdik diagnozy qoyylatyn bolsa, qazir adamdardyng bir jyldyng ishinde araqqa tәueldi bolyp qalu jaghdaylary jii kezdesedi eken.
«Araq - barlyq kesapattyn, qayghy-qasiretting bastauy, barlyq jamandyqtyng kilti» deydi diny kitaptarda. Búl «kiltti» әielding qolyna berip qoyghanymyz últqa jamandyqtyng esigin ashyp bergenimiz bolsa kerek.
Songhy bes jylda elimizde adamdar alkogolidik ishimdik iship, mas kýiinde jasaghan qylmystar sany eki esege artyp ketken - 13 mynnan astam qylmys jasalypty! Spirtti ishimdik ishkenderding qolynan ýsh mynnan astam adam qaza tapqan. Iship alyp, kólik ruline otyrghan jýrgizushilerding kesirinen 500-ge juyq adamnyng ómiri qiylyp, 2500 adam jaraqat alghan. Taghy myndaghan ana ishkilikting saldarynan analyq qúqynan aiyrylyp, on myndaghan balany jetimder ýiine tapsyrdy.
Al oblysta ótken jyly ishimdik saldarynan 960 qylmys oryn alypty. Biyl jyl basynan beri 79 qylmys jasalyp ýlgergen.
Eldegi maskýnemdik dertining ushyghyp túrghanyn menzegen Mәjilis deputaty Ergen Doshaev onymen kýresuding eng tiyimdi tәsili - ekonomikalyq sharalardy kýsheytu ekendigin aitady. Yaghny araq ónimderine aksiz stavkalaryn kóteru qajet degen pikirin aityp jýr. Alayda múnymen mәsele tolyq sheshilse, qane?!.
P.S.
... IYә, sonymen jogharyda aitqan pilder taqyrybyna oralayyq. Araqqa sylqiya toyghan 50 pil derevnyanyng tas-talqanyn shygharghan dedik. Al mas adam men mas januardyng eshqanday aiyrmashylyghy joq ekendigin eskersek, maskýnem әielding kóbengi jalghyz ghana «derevnyanyn» emes, tútas últtyng tas-talqanyn shygharuy mýmkin...
Avtor: Meyramgýl RAHATQYZY, Aqtóbe oblysy
"Alash ainasy" gazeti