Estigen qúlaqtyng jazyghy joq. Qúrttay bala kýnimizde jarapazan aitatúghyn shaldar aityp jýrushi edi:
Núh payghambar daraqtan keme pishken,

Ol kemening taqtayyn tyshqan tesken,- dep. Búl- estigen sóz. «Qúlaq estigendi kóz bir kórmek». Búl kýnde kózimiz kórgen nәrseni oigha salyp jorysaq, Topan suy tasyp, dýniyejýzin bir qaptaghandyghy aidan jaryq, kýnnen anyq kórinip túr. Aspan, kók, jer, su jaralghannan beri qaray jogharghy әuede qústan basqanyng úshqanyn estidinder me?  Joq, joq! Suda balyqtan basqanyng jýzgenin estidinder me? Joq, joq! Mine, endi búl kýnde adam-aeroplan (ayyrplan) jasap alyp, әuede qústay úshpady ma? Su astymen jýretúghyn keme jasap alyp, dariyalarda balyqtay jýzbedi me?! Búlardy ne dep oilaysyn? Búl - dýnie túrghan sayyn, adamzattyng aqyl-oyy artylyp, ghylym-bilim kýsheygeni. Endeshe, ne nәrsege bolsa da, búrynghylardyng aqyl-oyy jetilmey, (eline kelmey túrghandaghy aitqanyna nanbandar! Jarapazanshy shal aitty dep, Topan suy bolghandyghyna nanyp túrghanym joq. Óz kózim kórgen nәrseden tanyghandyghymdy bildirip aityp túrmyn) sol Topan suynyng bolghandyghyn, tau bitkennen qyryq kez asqandyghyn: jer aityp túr, su aityp túr, tau-tas aityp túr! Jerding aitqandyghy - talay jerlerde sudyng eriksiz aidauymen ýiilip, jiylyp, tóbe-tóbe bolyp qalghan qúmdar bar: «Qyzyldyng qúmy», «Qara qúm», «Jeti qonyrdyng qúmy» atalghan.

Estigen qúlaqtyng jazyghy joq. Qúrttay bala kýnimizde jarapazan aitatúghyn shaldar aityp jýrushi edi:
Núh payghambar daraqtan keme pishken,

Ol kemening taqtayyn tyshqan tesken,- dep. Búl- estigen sóz. «Qúlaq estigendi kóz bir kórmek». Búl kýnde kózimiz kórgen nәrseni oigha salyp jorysaq, Topan suy tasyp, dýniyejýzin bir qaptaghandyghy aidan jaryq, kýnnen anyq kórinip túr. Aspan, kók, jer, su jaralghannan beri qaray jogharghy әuede qústan basqanyng úshqanyn estidinder me?  Joq, joq! Suda balyqtan basqanyng jýzgenin estidinder me? Joq, joq! Mine, endi búl kýnde adam-aeroplan (ayyrplan) jasap alyp, әuede qústay úshpady ma? Su astymen jýretúghyn keme jasap alyp, dariyalarda balyqtay jýzbedi me?! Búlardy ne dep oilaysyn? Búl - dýnie túrghan sayyn, adamzattyng aqyl-oyy artylyp, ghylym-bilim kýsheygeni. Endeshe, ne nәrsege bolsa da, búrynghylardyng aqyl-oyy jetilmey, (eline kelmey túrghandaghy aitqanyna nanbandar! Jarapazanshy shal aitty dep, Topan suy bolghandyghyna nanyp túrghanym joq. Óz kózim kórgen nәrseden tanyghandyghymdy bildirip aityp túrmyn) sol Topan suynyng bolghandyghyn, tau bitkennen qyryq kez asqandyghyn: jer aityp túr, su aityp túr, tau-tas aityp túr! Jerding aitqandyghy - talay jerlerde sudyng eriksiz aidauymen ýiilip, jiylyp, tóbe-tóbe bolyp qalghan qúmdar bar: «Qyzyldyng qúmy», «Qara qúm», «Jeti qonyrdyng qúmy» atalghan.

Sudyn    aitqandyghy - adamzattyn    epeteysiz kóp qyrylghandyghynan, kóz jastary ashy teniz, sor bolyp qalghan. Tau aitqandyghy: «Alghash qúrghaqtyq tauyp, qyltiyp kóringen men edim!» - deydi Úlytau, tau túnghyshy bolghandyqtan Úlytau atanghandyghy sol. Onan keyin tarbayyp-tarbayyp, adyr-búdyr bolyp kóringen men edim deydi Tarbaghatay men Shynghys taulary. Tau bitkenning bәri sudan shyqqanda, su astynda túnshyghyp qalyp, esepsiz kóp jyl kórinbey qalyp: «Eng sonynan shyqqan tau kenjesi men edim»,- deydi Bayanaula. Ony kórgen, ishin aralap jýrgen biz: «Ras-au, ras!»- deymiz. Nege desen, úzyny - jiyrma bes shaqyrym, kóldeneni - on bes shaqyrym. Bir ózinde jeti kól bar. Búl kólderden basqa bastarynyng tóbesinde kishkene-kishkene kólshimekter tolyp jatyr. Bayanaulanyng qalasynyng temirqazyq jaghynda on eki shaqyrym jerde bir «Nayzatas» degen tas bar. Anadaydan kórgen kisi: «Bir bóriktey!»- dep oilaytúghyn. Sol Nayzatastyng tóbesinde toghyz bólek túmarly Kókshe bar. Aralarynda: qaraghay, qayyn, arsha, búlaq, shabyndyq shóp tolyq. Bayanaulany kórgen, aralap jýrgen kisige su astynan shyqqandyghyn tauy, tasy ózi sóilep aityp túr.

On eki aidy bir jyl deydi. Bir jyl bir kisining ómiri esep-ti. Bir Qúdaydan basqanyng bәri birinen biri tuyp, ósip-ónbek. Tuyp, ósip, ónetúghynnyng bәri de qartaymaq, ólmek! Kók - bayy da, jer - qatyny. Solay bolghany ýshin: «Kókten jaudyrsyn, jerden óndirsin!» - deydi.

Aspanda búltqa búlt shaghylysady, sóitip janbyr jauady. Janbyr kóp jaumaytyn jyly: «Búlt qysyrap qaldy» - dep, kýn búryn aityp otyrushylar bolady. Jaralghanda jandy, jansyz bәri de júp jaralghan. «Júp» mәnisi - «erli-bayly» - degen sóz.

Jyl - ózi. Jazghytúrym - jana tughan jas bala. Ýsh aidan song jigit bolyp jetilgeni. Ol ómiri - ýsh ai. Onan keyin: egde, mosqal, buryl bas bolghany. Múnday bolghan uaqytyn «kýz kýni» deydi. Búl ómiri de - ýsh ai. Onan keyin: «qys-zymystan» - dep ataydy. Qar astynda qalghandyghy - ol ólgeni. On eki ay bitumen bir jyldyng ómiri bitedi. Jyl basyna kesilgen ómir on eki aidan aspaq emes. On eki ay bitip, bir jyldyng ómiri tausylady. Endi jana jyl tuady. Búl tuatúghyn - byltyrghy ótken jyl emes.Onan basqa, bólek jyl. Búl jyl basynda tuatúghyn kýn de búrynghy kýn emes. Kýn býgin tughan - jana kýn. Sol jana tughan jylyn, jana tughan kýnin qúttyqtap, quanyp toy qylsa, sol jyl da, sol kýn de búl kúttyqtaghan, quanghandy qoltyghyna qysyp, qúshaghyna alyp syi-kúrmetpen, qyzyq dәurenmen ótkizuge mindetti, boryshty.

Búl nauryzdama toy bolyp, qay zamanda bastalghan júmys? Jogharghy jaqta sóilengen Núh payghambar erkegi, úrghashysy aralasyp, seksen qaraly joldaspen keme jasap minip, alty ai, on kýn suda jýzip, su tartylyp, kemesi Qazyqúrt tauyna kez bolyp, soghan toqtap, qúrghaqshylyq kórip, qara jerdi basqan. Bireuding әkesi, bireuding balasy, bireuding bauyry, tuysqany qyrylyp qalyp, «salt atty, sabau qamshyly» bolyp sudan shyqqan. Tyshqanday sýmireyip shyqqan son, tamaqtarynan as jýrmegen:
- Endi biz tiri bolghanda, nemenege jaraymyz?!- dep, uayym-qayghyda bolghan.

Sonan song bir ýiretushi tabylyp, araq jasap ishken. Araq ishken son: «Ishken mas, jegen toq, uayym da joq, qayghy da joq» - búrynghy kýnning jamanyn, jaqsysyn úmytqan.

Ózderining aman qalghanyna qyzyq, mereke, toy jasaghan. Sóitse, sol kýnde ay esebimen sanaghanda, «Múharamma» aiynyng ony ekende, júldyz esebimen sanaghanda, kýnning hamale (Amal - S.E.) bir uәjibine kirgen kýni - birinshi hamale bolyp tabylghan.
Núh payghambardyng túnghyshy - Sam degen balasy. Gharab (arab), Ghajam- sol Samnyng úrpaghy. Bireui ay esebin ústap, jyl basyn: «Múharamma» - dep sanap, ony: «Ghashura kýni» - dep, meyram qylyp ústap qalghan. Bireui - Ghajam júrty, búl júldyz esebin ústap: «Birinshi hamale - jyl basy» - dep, meyram qylyp ústap qalghan. Múnyng ústap qalghan kýni chislo esebimen marttyng toghyzyna dәl kelip, qys pen jazdyng audarys, tónkerisine túp-tura, dәlme-dәl shyqqan. Múny bizding qazaq: «Búhar esebi»- deydi. Búl esepten bizding qazaq júrty orysqa qaraghansha, aumay, janylmay ústap kelgen. Ay da - on eki, jyl da - on eki. On eki jyldyng basyna on eki hayuandy ie qylghan. Oghan at qoyyp, aidar taqqan.

Jyl degen ózi - diyirmenning (tiyirmennin) belaghashynday ainalyp túratúghyn nәrse. Jer de ainalady (aylanady), Kók te ainalady, Ay da ainalady, Kýn de ainalady, kýndiz, týn de ainalady. Sol ainalatyndyghynan: birining sonynan biri kelip túrady. Jyl da solarday ainalady. Jyldyng belaghashynda on eki shabaq bar. On eki shabaqta on eki taq bar.

On eki taqtyng әrbirine bir juan ie otyrugha jiyrma jetinshi jyldyng jiyrma ekinshi martta jýris qylyp jýrgen joryqshy kýn hamale bir uәjine endi. Birinshi hamale bolyp, qoyan taqqa mindi. Sonan beri qaray: «qoyan» -dep, gazetke jazylyp jýr. Dәnemege jaramas, esepke kirmes. Onyng aty nege jazylady? Onyng jyl biylegendigi, iske jaraghandyghy sol, júrt qoyansha qorqaq bolyp, shópting basynan órgen qoyday, tek jelp etip jel túrsa, ýreyi úshyp, zәresi ketip: «Al, jút bolady!» - dep bylshyldaydy.

Jút týgil, dәneme de bolmaydy. Qoyannyng qorqaq qylyp aitqyzyp túrghany. Jәne qoyan jyldy kisi ómirinde ýrey, qoyanday qorqaq keledi.

Endi keler aldymyzdaghy jiyrma segizinshi jyldyng martynyng jiyrma ekinshi kýni jyl belaghashy ainalyp, qoyan túrghan taq astyna úlu taqqa otyrady. Bir jylgha sol ie bolady. Sonda búrynghy otyrghan astyna ketip, onyng ornyna ekinshi taq ýstine shyqqandyghyn- jandyda balyq biledi, jansyzda Samarqannyng kók tasy biledi. Balyq biletúghyndyghyn sonan bayqaghan: Nauryzdama toy qylatúghyn júrttyng patshalary tiri balyqty kóp qylyp ústatyp alyp, bir kersen sugha salyp, kópting alqasyna qoydyrady. Otyrghan kóp әleumet sol balyqtargha kózderin tigip qarap otyrady. Bir mezgilde balyq bitken biri qalmay tep-tegis shalqasynan jata qalady. Qaryndary jarqyrap, lezde balyqtar aunaghan jaghynan ekinshi jaghyna karay aunap týsedi. Sonan song patshalar baraban soqtyrady: «Eski jyl shyqty, jana jyl keldi!» - dep. Segiz kýn údayymen qol astyna qaraghan júrtqa toy, tamasha beredi: «Jana jyl toyy!» - dep.

Jiyrma toghyz jasymda Búharay-Shәrifte Ghabdalahyd hannyng nauryzdama toyynyng segiz kýn ishinde boldym. Údayymen jýremite ýsh kisini jyqqangha bir shapan bәige, dәl segizinshi kýn: «Mazar Shariyf» - desedi. Qoja Bahaualdin әuliyening qasyndaghy hauyzgha qant tógip, sudy qant tatytyp, júrt jabyla iship, «toy tarqar» bolady. Bizding qazaq júrty ýlgini sol Búhara júrtynan alghan eken. «Orysqa qaramay túrghan kýninde qazaqtyng nauryzdamasynda bolghan toy, mereke qyzyghy Búhar men Qoqanda da bolmaghan!»- desip sóileydi. Qayda ataqty asqan bay bar bolsa, nauryzdamany sol baygha qyldyrady eken. Ýisin Tóle biylerding zamanynda nauryzdamanyng qadyr-qúny astan, toydan ilgeri bolady eken.

Mәshhýr Jýsip Kópeyúly,
Shygharmalary.
8-tom, Pavlodar - «Eko» GhÓF, 2007, 418 b.
49-53 better.
Abai.kz