Almaty oblystyq IY.Nýsipbaev atyndaghy  №4 mektep-internattyng 10-synyp oqushysy Jaqsylyq Áygerimnen redaksiya poshtasyna kelip týsken «Qojada neleri bar?!» degen taqyryptaghy shaghyn materialyn 8 nauryz kýni jariyalaghanbyz. Onda avtor «Úlan» gazetinen «Mening atym - Qoja» filimine tyiym salmaq ekenin oqyp, soghan oray óz oiyn jazghan.

Qojanyng tóniregindegi hikayanyng basy Mәjiliste «Balalardy densaulyghy men damuyna ziyan keltiretin aqparattan qorghau turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasy talqylaudan bastalghangha úqsaydy.

«Ayqyn» gazetining tilshisi Eldos Senbay zang jobasyna baylanysty qúrylghan júmysshy toptyng kezekti otyrysynan material dayyndap, ol «Mening atym - Qoja» endi kórsetilmeui mýmkin» degen taqyryppen gazetting 12 aqpan kýngi sanynda jaryq kórgen.

Al, arada bir apta ótkende «Úlan» gazeti   «Mening atym - Qoja» filimine tyiym salynuy mýmkin be?» dep taqyryp qoyyp, «Ayqyn» gazetindegi maqalada sóz bolghan jayttyng aq-qarasyn aiyru maqsatynda zang jobasyna baylanysty qúrylghan júmysshy toptyng jetekshisi Aldan Smayyldan qysqa súhbat alyp, gazetting 19 aqpandaghy sanynda jariya etken.

Súhbatta deputat: «Gazet jurnaliysining «Mening atym - Qoja» filimin mysalgha keltirgeni dúrys emes. Ol maqala maghan zang jobasymen tolyq tanyspaghan adamnyng sózi siyaqty kórindi. Joq jerden jik shygharyp otyr», - deydi.

Almaty oblystyq IY.Nýsipbaev atyndaghy  №4 mektep-internattyng 10-synyp oqushysy Jaqsylyq Áygerimnen redaksiya poshtasyna kelip týsken «Qojada neleri bar?!» degen taqyryptaghy shaghyn materialyn 8 nauryz kýni jariyalaghanbyz. Onda avtor «Úlan» gazetinen «Mening atym - Qoja» filimine tyiym salmaq ekenin oqyp, soghan oray óz oiyn jazghan.

Qojanyng tóniregindegi hikayanyng basy Mәjiliste «Balalardy densaulyghy men damuyna ziyan keltiretin aqparattan qorghau turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasy talqylaudan bastalghangha úqsaydy.

«Ayqyn» gazetining tilshisi Eldos Senbay zang jobasyna baylanysty qúrylghan júmysshy toptyng kezekti otyrysynan material dayyndap, ol «Mening atym - Qoja» endi kórsetilmeui mýmkin» degen taqyryppen gazetting 12 aqpan kýngi sanynda jaryq kórgen.

Al, arada bir apta ótkende «Úlan» gazeti   «Mening atym - Qoja» filimine tyiym salynuy mýmkin be?» dep taqyryp qoyyp, «Ayqyn» gazetindegi maqalada sóz bolghan jayttyng aq-qarasyn aiyru maqsatynda zang jobasyna baylanysty qúrylghan júmysshy toptyng jetekshisi Aldan Smayyldan qysqa súhbat alyp, gazetting 19 aqpandaghy sanynda jariya etken.

Súhbatta deputat: «Gazet jurnaliysining «Mening atym - Qoja» filimin mysalgha keltirgeni dúrys emes. Ol maqala maghan zang jobasymen tolyq tanyspaghan adamnyng sózi siyaqty kórindi. Joq jerden jik shygharyp otyr», - deydi.

Biz redaksiyagha habarlasqan әriptesterimizding ótinishi boyynsha, tómende eki gazette jariyalaghan maqalalardy berip otyrmyz.

Abai.kz

«Mening atym - Qoja» endi kórsetilmeui mýmkin

Talay qazaq balasy kórip ósken, últymyzdyng «altyn qoryna» engen «Mening atym - Qoja» filimin balalardyng kóruine endi tyiym salynuy mýmkin. Býginde Parlamentte jas qazaqstandyqtardy, olardyng densaulyghyna jәne damuyna ziyan keltiretin aqparattardan qorghaudy qarastyratyn, tyiym qoyatyn zang jobasy qaraluda. Áriyne, deputattar: «oghan bara qoymas!» degendi aitady. Biraq zang qabyldanghan son, sheshimdi olar emes, uәkiletti organ tartatyn sarapshylar shygharmaq. Al zang jobasynda «balany qoghamgha jat jәne qúqyqqa qarsy is-әreketterge arandatatyn - balanyn... psihotroptyq nemese esengiretetin zattardy paydalanuyna, ... qanghybastyqpen jәne qayyrshylyqpen shúghyldanuyna týrtki bolatyn aqparaty» bar tuyndylargha tyiym salu kózdelgen.

Endeshe, ústazynyng sómkesine baqa salatyn, synyptasyna siyany rogatkamen atatyn, balyqqa baryp, kórshining auyn «úrlaytyn», irgeles auyldaghy beytanys ýide býldirshindi aldap soghyp, etin jep, qymyzyn iship ketetin Qojanyng qylyqtaryn sarapshylardyng «qoghamgha jat jәne qúqyqqa qarsy is-әreketter» dep baghalamasyna, filimning basty keyipkerin úzyntúra Súltannyng temeki tartugha ýireuin - «psihotroptyq nemese esengiretetin zattardy paydalanugha týrtki bolu» dep tappasyna, tipti basty qos keyipkerding ýiden qashyp, el kezuin - «qanghybastyqpen shúghyldanu» dep aiyptamasyna kim kepil? Súraq kóp. Sondyqtan bolsa kerek, osy zandy pysyqtaytyn júmys tobyna jetekshilik etetin últjandy deputat Aldan Smayyl, osy toptyng keshegi ótken otyrysynda, dau tughyzar kóptegen pozisiyalar boyynsha sheshim qabyldaudy keyinge qaldyrdy, ol Mәjilisting Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetine әlgi baptardy jәne solargha qatysty deputattardyng engizgen týzetulerin mamandarmen jeke qarap, birynghay ústanym-baylam týzudi úsyndy.

Otyrys barysynda birqatar deputattar balalardy teris aqparattardan qorghauda batystyq ozyq ýlgilerge sýienudi, tipti keybiri Reseyding osynyng aldynda qabyldanghan zanynyng jaqsysyn aludy úsynghan. Biraq júmys tobynyng jetekshisi Batysqa jaltaqtaudyng jaqsylyq әkelmeytindigin úghyndyrdy:

- Mening shoshityn birdene bar, - dedi әriptesterine qayyrylghan Aldan Smayyl. - Osy zandy talqylaghanda esterinizde bolsynshy! Tayauda ghana Fransiya parlamenti bir jynysty nekelerdi maqúldady. Amerika preziydenti kandidat bolghanda, sondaydy jaqtap shyqty. Endi eldi osyghan deyin jetkizbeu ýshin birdene isteuimiz kerek! Osy zannyng maghynasy da sol. Europa-Europa degende, onyng jetken jeri janaghy bolyp otyr. Masqara! Fransiya parlamenti býkil adamzatqa qarsy, Allanyng jaratylysyna qarsy sheshim qabyldady. Osydan keyin shoshynasyn. Osydan keyin bizding qolda bar mýmkindikti myna zangha engizuimiz kerek. Eshteneden qaltyramay, jasqanbay.

Europa demek, elimizding Syrtqy ister ministrligi EQYÚ-nyng BAQ bostandyghy jónindegi ókili D.Miyatovich ofiysining osy zang jobasyna qatysty týsiniktemesin joldapty. Onda europalyq osy úiym tartqan sarapshy: «atalghan zang jobasy senzura retinde baghalanuy mýmkin tyiymdar men shekteulerdi endiruge jol ashady» degen «ortaq qorytyndygha» kelipti. Demek, búl qújat ainalasynda alda talay pikirtalastar jýretinge úqsaydy.

Búl zannyng qabyldanuyn keshiktirui mýmkin taghy bir qyzyqty jayt mәlim boldy: júmys tobynyng jiynynda onyng jobasynyng orys tilindegi mәtinine qatysty keybir týsinbeushilikter tuyndaghan. Múnyng mәnisi mynada bolyp shyqty: «Balalardy densaulyghyna jәne damuyna ziyan keltiretin aqparattardan qorghau turaly» zang jobasy - qazaq tilinde jazylghan zang eken! Keyin ony orys tiline audaru kezinde sәikessizdikter ketkendigi habarlandy. Osy orayda audarmashylargha júmys tabylyp otyr.

Búl zannyng tyiymdary tek telearna, radio jәne baspasózge ghana emes, internetke de taraluy mýmkin. Osyghan baylanysty jobadaghy biraz bapty «oryndau mýmkindigining jetispeushiligine oray», alyp tastau úsynylghan. Búghan júmys tobynyng jetekshisi qarsy shyqty. «Jalpy, kodtau arqyly balanyng teris aqparattardy kóru mýmkindigin shekteuge bolady,- dedi Aldan Smayyl. - Búl - tehnikalyq jaghynan mýmkin dýniye. Al ony ata-analardyng barlyghy birdey istey ala ma, joq pa, ol - basqa mәsele. Biraq zanda osyny bekitemiz be, joq pa, mәsele sonda».

Deputattyng pikirinshe, balasynyng «jogharghy, aqparattyq» qúralynda әlgindey «sýzgini» ornata almaytyn ata-ana¬largha provayderler kómekke kelui qajet. «Internetten habar taratatyndardyng ózderi balalardyng bәlenbay uaqytta kóruine, taghy basqalaryna óz taraptarynan shekteu qoya alady. Sonday kelisimder bar» degen Aldan Smayyl ministrlik ókiline búryldy: «Mysaly, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Qazaqstandaghy internet taratushylarmen osynday kelisimge otyra alasyzdar. Onday mýmkindik bar. Europada 32 iri internet-provayderlermen kelisimge otyrghan: «balalargha mynaday-mynaday aqparattardy kórsetuge mýmkindik bermeysizder» dep. Myna mәsele sodan alynyp otyrghan dýniye. Endeshe, nege Qazaqstanda mýmkin emes?! Bәri mýmkin!» dep short kesti top basshysy.

Eldos SENBAY

«Ayqyn» gazeti

«MENING ATYM - QOJA» FILMINE TIYM SALYNUY MÝMKIN BE?

«Talay qazaq balasy kórip ósken, últymyzdyng altyn qoryna engen «Mening atym - Qoja» filimin balalardyng kóruine endi tyiym salynuy mýmkin». Búl ýzindi «Ayqyn» gazetining ótken aptadaghy №25 (2180) sanynda jariyalanghan «Mening atym - Qoja» filimi endi kórsetilmeui mýmkin» degen maqaladan alyndy. Sonda qalay bolghany? Talay jyldar boyy balalardyng kózquanyshyna ainalghan Qojataymen qosh aitysamyz ba? Parlamentte talqylanyp jatqan «Balalardyng densaulyghyna jәne damuyna ziyan keltiretin aqparattardan qorghau turaly» Zang jobasy Qojagha nege qarsy boldy? Eger ekrannan «Mening atym - Qoja» filimi alynyp tastalar bolsa, onda osy uaqytqa deyin týsirilgen kóptegen kinolarymyzdan aiyrylyp qalatyn týrimiz bar.

Mәselen, «Jaujýrek myng bala». Qantógis bar ma, bar. Keshegi «Anshy balany» alayyq. Bala qolyna qaru ústap jýredi. Demek, búlar - balalar ýshin ziyandy kórinis. Qojanyng da keybir qylyqtaryn bireuler únatpauy mýmkin. Biraq, balalyqta kim shalalyqqa barmaydy? Soghan bola Qojagha qarsy shyqqanymyz qalay? Qazaq balalaryn tәnti etken Qojany qorghay almasaq, Berdibek Soqpaqbaevtyn, Abdolla Qarsaqbaevtyng býkil shygharmalaryn joqqa shygharghanymyz emes pe? Búl mәselege bey-jay qaray almaghandyqtan, zang jobasynyng avtorlarynyng biri, Mәjilis deputaty Aldan Smayylgha habarlastyq. Ay-kýnning amanynda deputattar eldi búlay nege dýrliktirgenin súradyq. Sóitsek, zang jobasyna sýiikti Qojataydyng mýldem qatysy joq eken.

- Gazet jurnaliysining «Mening atym - Qoja» filimin mysalgha keltirgeni dúrys emes, - dedi Aldan atalaryn. - Ol maqala maghan zang jobasymen tolyq tanyspaghan adamnyng sózi siyaqty kórindi. Joq jerden jik shygharyp otyr.

- Demek, Qojanyng «kinәsi» joq qoy?

- Áriyne, joq. «Ayqyndaghy» maqalany oqyghan adam deputattar «Mening atym - Qojagha» shabuyl jasap jatyr dep oilauy mýmkin ghoy. Sol filimdi mysalgha keltirip túryp jazugha bola ma eken?

- Áriptesim maqalasynda Qarsaqbaevtyng kinosyndaghy keybir kórinisterdi mysalgha keltirgen eken. Zang jobasy sol kórinisterdi aiyptamasyna kim kepil degendi aityp otyr.

- Bylay maqalanyng mazmúny dúrys. Biraq biz balalardyng psihikasyna, minezine keri әser etetin aqparattan qorghau turaly aityp otyrmyz. Onyng ishinde qatygezdik,  anayy sipattaghy kórinister bar. Qazir jiyirkenishti mazmúndaghy kompiuterlik oiyndar, filimder kóbeyip ketti. Internette suisidti nasihattaytyn sayttar kóp. Ýi, meken, otbasy, Otan... iygilikting barlyq týrin joqqa shygharatyn diny aghymdar bar. Solar ózderining aqparatyn týrli joldarmen taratyp jatyr. Búl kýnge deyin bizde osylardan qorghaytyn zang joq. Mynau jasalghan zang jobasy balalardy sonday aqparattardan qorghaugha arnalghan.

- Zang qabyldansa, balalardy týrli ziyandy aqparattardan tolyqtay qorghay alatynymyzgha senuge bola ma?

- Áriyne, zandyq túrghydan tyiym salynady. Oghan tehnikalyq jaqtan da mýmkindik bar. Zang boyynsha aqparattar balalardyng jastaryna layyqtalyp jasalady. Mәselen, 6 jasqa deyingi, 6 jastan keyingi, 10 jasqa, 12 jasqa arnalghan degen siyaqty. Sosyn búiymnyng qorabynda nemese beynejazbanyng titrinde osy belgi kórsetilui kerek. Onday belgisi bolmasa, efirge jiberilmeydi. Eger titrge jazyp qoyyp, zanda aitylghan talaptardy saqtamasa, onda zang aldynda jauap beredi.

- Biluimshe, múnday zandylyq Reseyde bar. Sebebi, songhy kezderi búl eldegi balalargha arnalghan kitaptarda, mulitfilimderde «6+», «10 +» degendey tanbalar kórsetilip jýr. Solay bola túra, ol zandylyq saqtalyp jatqan joq. Belgi qoyylghan beynejazbalarda әlginde siz aitqanday kórinister qylang berip qalyp jatady.

- Dәl bizdegidey emes, biraq osy tektes zandy Resey 2011 jyly qabyldady. Osydan kelip kenes zamanynda shyqqan mulitfilimderding ózin «sorttap» jatyr qazir. Áriyne, kishkene asyra silteuleri de bar. Biraq, meninshe, búl - dúrys qadam.

Serikbol HASAN

«Úlan» gazeti