Reseydi taghy da eles kezip jýr. Bir kezdegi marksizm-leninizm-kommunizm múraty emes. Stalinizm saryny. 5 nauryzda Adamzat tarihyndaghy aty shuly diktatordyng jan tapsyrghanyna 60 jyl toldy. Stalinning suretin kókke kótergen júrt Qyzyl Alandaghy mýsin manyna bardy. Tau-tau gýl shoghyn qoyyp, taghzym etti. Kommunisterding býgingi kósemi G. Zuganov «Stalin - Reseyding úly jenisining simvoly» dedi. Olay deytin jóni bar. Kommunist Stalin túsynda orystyng órisi keneye týsti. Kenigsberg qalasy, Kareliyanyng bir bóligi, Kuril araldary KSRO-nyng iyeligine ótti. Atom qaruyn jasady.

Reseydi taghy da eles kezip jýr. Bir kezdegi marksizm-leninizm-kommunizm múraty emes. Stalinizm saryny. 5 nauryzda Adamzat tarihyndaghy aty shuly diktatordyng jan tapsyrghanyna 60 jyl toldy. Stalinning suretin kókke kótergen júrt Qyzyl Alandaghy mýsin manyna bardy. Tau-tau gýl shoghyn qoyyp, taghzym etti. Kommunisterding býgingi kósemi G. Zuganov «Stalin - Reseyding úly jenisining simvoly» dedi. Olay deytin jóni bar. Kommunist Stalin túsynda orystyng órisi keneye týsti. Kenigsberg qalasy, Kareliyanyng bir bóligi, Kuril araldary KSRO-nyng iyeligine ótti. Atom qaruyn jasady.

Nauryzdyng basynda Dýniyejýzilik orys halyq sobory alqaly jiyn («dóngelek ýstel») ótkizdi. Tanymal sholushy Konstanin Eggert jazghanday, jiynda iyne shanshar jer bolmapty. Maqtau men madaq ataulyny ayausyz jaudyrghan. Ámirshil-әperbaqan jýie, jazyqsyzdy qoyday qyrghan repressiya, soghystyng alghashqy ailarynda milliondaghan әskerdi ólimge aidap salu. Múnyng bәrine Stalin emes, ainalasy, «qauqarsyz» qolbasshylar, әdettegidey, yahudiyler aiypty-mys...
Bir qyzyghy, Orys shirkeuining basshysy, patriarh Kirill әlgi sobordyng jetekshisi bop esepteledi. Al pravoslaviyening mansúq etilgeni, shirkeuding qiratylyp, poptardyng qughyngha úshyrauy sol ­­ «bý­kil halyqtardyng әkesi» biylegen kezende. Biraq búl turaly lәm-miym.
Aqparat kenistigimizde mәskeulik habar-oshar qúraldary armansyz at oinatyp jatqandyqtan, osynday «azyqty» tútynugha mәjbýrmiz. Atasy nanym-senimi ýshin qyzylkóz bolisheviyk-belsendilerden japa shekken men siyaqtylargha múny jaybaraqat qabyldau qiyn-aq. Ýsti-ýstine tyqpalaydy. «Stalin - myqty menedjer», «Stalin - parasatty pәlsapashy», «Stalin - demokrat» (?), taghysyn taghylar. Memleketaralyq «Miyr» telearnasy arnayy tok-shou úiymdastyrdy. Búl joly tarihshylar bizge bir-birine sóz bermey, tirannyng ólimi kisi qolynan qaza tapqanyn dәleldeuge tyrysty. Tip­ti kýlli dýnie moyyndaghan qa­harman qol­bas­­­­­shy ­­ ­­­­­­­­G.­ Jukovqa­ da til tiygizip jiberdi. «Tan» telearnasy kóp serialy «Stalin live» kórkem filimin praym-taym, yaghny júrt kóretin qolayly uaqytqa qoydy. Múnda da qaskóiler «danyshpan kósemnin» týbine jetedi. Kýni keshe qazaqtyng birtuar úly Sәken Seyfulliyning stalindik jendetterding qolynan qaza tapqanyna 75 jyl toldy. Bizding reseyshil arnalar qaraly kýndi eske almaydy. Kerisinshe, ystyq iltipatyn bas jendetke bildiredi. Al biylik aqparat qúraldary arqyly jalpygha ortaq qazaqstandyq iydeyany qaytsek qalyptastyrugha bolady? - degen saualgha bas qatyryp jýr. Al býkilreseylik iydeologiyany әrbir azamattyng sanasyna siniru ýshin Kremlige Stalindi úlyqtau qajet bop túr.

"Jas qazaq" gazeti