Búl qazir kópting kókeyinde jýrse de jauabyn kesip aitugha qiyn súraq. Ne ýshin júmyssyzdyq barghan sayyn artyp kele jatyr? Kommunaldyq qyzmet aqylary men janarmay nege qymbattap bara jatyr? Osynshama kóp saualdyng tónireginde tirlik jasap jatqan qazaq halqy búl mәseleler turaly oilanbaydy deysiz be? Áriyne oilanady. «Shyndyqty aituda qiyn, estude qiyn» degen sóz bar. Bizdegi әleumettik jaghdaylardyng qiyndauyn qarapayym halyq ta týsine bastady.

«Qaghazbastylyq pen júmyssyzdyq egiz,

Ýkimetting aqshasy teniz, ebin tauyp jeniz» sayasaty bizdi qayda aparady? Múnyng kórnisteri:

1. Auylda júmys joq. sebebi auylda negizgi  tirilik -  mal baghu ne egistikpen shúghyldanu. Al oghan jer joq. «Itarqasy qiandaghy» jerler bolmasa, auyl many men tirshilikke ynghayly jerlerding bәri satylyp ketken. Qysqasy auylda jer joq. Jer alu ýshin tanys pen qaghaz jinau kerek.

2. Qaghazbastylyq nemese qaghaz jastanghan qazaqtar. Mine, búl qazaqstannyng qazirgi siqy. Búryn «Qyzgha qyryq kisi sóilesedi, búiyrghany alady» degen maqal bolghan. Qazir «qyryq tesikke kiresin, búiyrghan kýni qabyldaydy» degen maqal shyqty. Ministrlikter - ainalymdaghy qaghazdar men hattar ortalyghyna ainalghan. Sol qaghazbastylyqtan qyzdary túrmysqa shyghugha uaqyty joq, ala shapqyn bop jýr.

Búl qazir kópting kókeyinde jýrse de jauabyn kesip aitugha qiyn súraq. Ne ýshin júmyssyzdyq barghan sayyn artyp kele jatyr? Kommunaldyq qyzmet aqylary men janarmay nege qymbattap bara jatyr? Osynshama kóp saualdyng tónireginde tirlik jasap jatqan qazaq halqy búl mәseleler turaly oilanbaydy deysiz be? Áriyne oilanady. «Shyndyqty aituda qiyn, estude qiyn» degen sóz bar. Bizdegi әleumettik jaghdaylardyng qiyndauyn qarapayym halyq ta týsine bastady.

«Qaghazbastylyq pen júmyssyzdyq egiz,

Ýkimetting aqshasy teniz, ebin tauyp jeniz» sayasaty bizdi qayda aparady? Múnyng kórnisteri:

1. Auylda júmys joq. sebebi auylda negizgi  tirilik -  mal baghu ne egistikpen shúghyldanu. Al oghan jer joq. «Itarqasy qiandaghy» jerler bolmasa, auyl many men tirshilikke ynghayly jerlerding bәri satylyp ketken. Qysqasy auylda jer joq. Jer alu ýshin tanys pen qaghaz jinau kerek.

2. Qaghazbastylyq nemese qaghaz jastanghan qazaqtar. Mine, búl qazaqstannyng qazirgi siqy. Búryn «Qyzgha qyryq kisi sóilesedi, búiyrghany alady» degen maqal bolghan. Qazir «qyryq tesikke kiresin, búiyrghan kýni qabyldaydy» degen maqal shyqty. Ministrlikter - ainalymdaghy qaghazdar men hattar ortalyghyna ainalghan. Sol qaghazbastylyqtan qyzdary túrmysqa shyghugha uaqyty joq, ala shapqyn bop jýr.

3. Qazaqstanda investisiya adamgha salynbaydy. Tek jekelegen sheteldik kompaniyalar qúrylys pen ken óndirisi salasyna investisiya saldy degen atpen satyp alghan nemese talan-tarjygha salghan.

4. Qalada júmys joq. Auyldan júmys tappay aghylghan júrtshylyqqa qaladan tiske basar tabugha kim júmys bersin, pәter aqygha jeterlik jalaqymen ómir sýru Astanalaqtardyng kýndelikti túrmys tәsiline ainalghaly qashan. Júmys jasaugha mýmindik - qaghaz jýzinde jasalghan.

5. Qazaqstannyng nesie sayasaty - ósimqorlyqpen ainalysu. Evropada óz halqy ýshin jyldyq ósimi 3% -ten artpaytyn tiyimdilikpen nesie taratady әri kәsipkerlik ýshin 3-5 jylgha salyqtan bosatady. Al, Qytayda  - 2-7%, Japoniyada  - 0,2% kóleminde nesiyelenedi. Al bizde  týrli qiytúrqy tәsilderdi qoldanghan týrli dengeydegi bankter jyldyq ósimi 20-25% -dan kem bolmaytyn ósimqorlyqpen ainalysuda. Tipti aty shuly memlekettik baghdarlamadaghy, atap aitqanda «Sybagha» syndy 4% jenildikpen beriletin nesiyeni bir audanda 3 adamgha deyin ghana alyp jýr. Onyng ýstine ony alu ýshin qoyylatyn kepil mýlikke shamasy keletinder jәy audandar men auyldardan shygha bermeytini taghy bar. Oghan jinaytyn qaghazdyng betin sanaugha jelkesi jar bermeytin adamdar taghy bar.

6. Qalada ýidi qoyyp jer alu - peyishke óshiretsiz kirgenmen birdey ghaniybet. Peyishke óshiretpen kire me dep oilap qalmanyz, Qazaqstannyng azghantay halqy әr bet qaghazgha óshiretke túrudy әdetke ainaldyrghan. Ortalyqtanghan bazadan kórip túryp, sol qaghazdy óshiretpen alyp keluge mindetti.

7. «Qoljetimdi baspana -2020» - mif boluy mýmkin. Astana qalasynyng ýi-qúrylys salasyn mәlim sandy 5-6 kompaniya monopoliyalap alghan, olar qora salsada ýy retinde alugha halyq dayyn. Búl eldegi memelekettik joghary shendiler men kompaniya basshylarynyng kózayalary tar, qyzghanshaq әri úzaq bolashaqty emes qatyn siyaqty qazirgisin oilaytyndar.  Óitpegende 30-40 qúrylys kompaniyalarynyng jekelegen qarjysymen 2-3 jylda-aq kóp júrtty ýili etuge mýmkindik jetip artylady. Átten, ana kóp qaghazy oghan taghy baylau.

8. Qaghazbastylyq - paraqorlyqtyng anasy. Jýikeniz shydamasa әr bet qaghazdy satyp alughada bolady. Al satatyndar jetip artylady.

Qazaqstannyng budjeti qúryp bara ma?

1. Qatyndardyng dekirettik demalysy men pensiyasyna qol salghan memekettik budjet neni bildiredi?

1.1. Qazaqstan qarjylyq jaqtan qiyndyqqa dóp kelgen boluy mýmkin.

1.2. Masondardyng halyqty qinau jәne halyq sanyn azaytu sayasatynyng bir bóligi bolu yqtimal.

1.3. Halyqty barynsha kedeylestiru arqyly qúldandyrugha baghyttalghan sayasattyng bir bóligi boluy da ghajap emes.

1.4. Onsyzda ushygha bastaghan әleumettik mәseleni shiyelenistiru maqsaty jatuy da bek mýmkin.

2. Keden odaghynan kirgen «mol payda» búl mәseleni sheshe almasa memleket janarmay men iship-jemdi, kommunalyq qyzmet aqylaryn Orystarmen tenestirudi dәriptep jatyr. Ol ýshin әleumetti jәrdem aqylar men jalaqyny da sol orystarmen tenestiru kerek ghoy. Sonda jәrdem aqylar men jalaqyny Reseymen tenestirmey qalghanyn, tenestiru Qazaqstan halqyn «Qúrbandyqqa shalu».

3. Múnay men gaz, uran men kómir, astyq pen alman-salyqtyng aqshasy qayda ketip jatyr? Búl qarjylar sol әleumettik shyghyndardyng da ornyn jappauy mýmkin emes ekenin kýlli júrt biledi.

4. «Ekspo-2017»   qúrylysyna ketetin shyghyndy osy әdiletsiz ósimqorlyq pen qatyndardyng qaltasynan alghan qarajattarmen tolyqtau shyn mәninde útymdy ma?

Mine, osynshama әleumettik mәselelerding ushyghuy kimge kerek?

Mening kózqarasymda tómendegidey 3 jaghday boluy mýmkin:

1. Qazaqstan Ýkimetine kerek pe? Halyqtyng әl-auqatyn kóterudi dәriptegen preziydentimiz Núrsúltan Ábishúlynyng osynshama әleumettik mәselelerdi kórmeui mýmkin emes. Abay atamyzdyn: «qoghamgha әser etu ýshin ne baylyghyng ne biyliging bolu kerek» degeni dúrys bolsa, onda  búl maqsatty týrde kedeylestiru bolghany.

2. Masondardyng sayasaty bolu mýmkin. Eger ýkimetti Masondar ústap otyrghany turaly daqpyrttar shyn bolsa, onda búl Masondardyng qúldandyru jәne azdyru, azaytu sayasaty bolghany. «Búl jerde elbasymyz Núrsúltan bireulerding paydalanyp otyrghan quyrshaghy ma?»  degen súraq tuady. Onda әriyne, quyrshaq biylik bolghany.

3. Taghy bir sebep retinde «Tәrbiyesiz bilim alghan, kommunisterding shekpeninen shyqqan» ýkimettegi adamdardyng sauatsyz sayasaty boluy da mýmkin.

Áleumettik mәselelerdi sheshuding joldary:

1. Qaghazbastylyqty jong. Birtútas ortalyqtanghan mәlimetter qambasy arqyly júmys jasap, uaqytty, qaghazdy ýnemdeu. Múnday jaghdayda jýikesi tozyp, óshiretke túrghandar joghalar edi. Júmys ashu tezdep, adamdardyng erik-jigeri artar edi. Basqada istermen shúghyldanugha mýmkindik bolar edi.

2. «Qoljetimdi jer -2020» baghdarlamasyn jasap, auyldardan bastap halyqty jermen qamdaugha bolady. Búl jaghdayda auyl túrghyndary júmyspen avtomatty týrde qamtylady da qalagha aghyluynyng aldyn alyp, qaladaghy ýisizderding sanyn azaytugha bolar edi. Mine, búl Álihan Bókeyhanúly bastaghan Alashtyqtardyng «jer, jer jәne jer» sayasatymen parapar bolmaq.

3. «Tәrbiyesiz alghan bilim - halyqtyng jauy» - dep Ál-Fәraby atamyz aitqan. «Tәrbiye, bilim, qabilet» úshtasqan bilim jýiesin qalyptastyru. Osy arqyly adamdardyng sanasyn emdep, ruhyn ósirip, ziyatkerlik dengeyin kóteruge bolady.

4. Bankter men zeynetaqy qorlarynyng júmysyn zang jýzinde rettep, ósimqorlyqty shekteu kerek.

Mine, búl sheshu joldary  preziydentimiz Núrsúltan Ábishúlynyng «halyqqa joldauynda da» aitylghan. Endi tek osy 4 sharany jýieli týrde iske asyru kerek. Búl tórteui týgel bolsa, halqymyzdyng baghy janyp, saltanaty asar edi.

Abai.kz