Gordonnyng sózin bireuler qoldap, bireulep ony qarghap jatyr. Týrli pikir, týrli kózqaras. Qogham bolghan song solay boluy da kerek. Pluralizm ghoy. 

Jalpy kez kelgen soghystyng nәtiyjesine tek әskery sala ghana әser etpeydi. Ol kóptegen bólshekterden túrady.

1. Ásker sany, onyng dayyndyghy, iydeologiyasy. Qazaqstan әskeri osy uaqytqa deyin әskerdi dayyndauda reseylik standartqa basymdyq berip keldi. Al reseylik әskery strategiya kóbine kenestik taktika-strategiyagha basymdyq beredi. Ol HH ghasyrdyng әdisi edi, HHI ghasyrda ózektiligin joghalta bastady. Ony biz Qarabaq soghysynda (reseylik-kenestik әskery ýlgidegi armyan әskerine týrkiyalyq(natolyq)-pәkistandyq ýlgige jaqyndatylghan әzerbayjan jasaqtarynyng soghysynan kórdik), qazir Ukrainada (reseylik-kenestik ýlgige qarsy natolyq ýlgige jaqyndatylghan ukrain әskerining qarsylyghynan) kórip otyrmyz. Búl eki ýlgidegi әskery modeliding soghysy desek te bolady. Bizding ýlgi qaysysyna jaqyn ekenin óziniz bilesiz. Kenestik, al keyinnen reseylik ýlgi sangha basymdyq beretin. Áskerdin, tehnikanyng sanynyng kóptigine. Biraq ol taktika da ýnemi nәtiyje bere bermeydi. Ony artilleriya boyynsha basymdyq 10/1 bolsa da, Reseyding kontrbatareyalyq úrysta anyq basymdyqqa ie bolmauy kórsetti. Búl túrghydan alsaq, biz tipti sangha da basymdyq bere almaymyz. Áskerding sanyn óziniz bilesiz. IYdeologiya jayly aitudyng da qajeti az shyghar.

2. Áskery tehnika. Qanday tehnika týrleri baryn jazudyng qajettiligi az, qaydan alatynymyz manyzdy. Áskery tehnikanyng basym bóligi bizde kenestik (ony modernizasiyalaugha tyrysyp kelemiz, biraq meykaptanghan kempir qyz bolmas), artynsha reseylik. 70-payyzdan joghary bolar. Búl túrghydan Reseyge tәueldilik bar. Sebebi qosalqy bólshek, snaryad, jóndeu jәne t.b kerek. Soghysta eng manyzdysy auyr tehnikada (tank, artilleriya) únghy (stvol) bolyp tabylady. Ol óte kóp isten shyghady. Ony almastyryp, jóndep otyru kerek. Qazaqstan әskery qaru-jaraq satyp aludy әrtaraptandyrugha tyrysuda. Týrkiya, Izraili, Qytay jәne basqa elderden kóbirek alugha tyrysuda. Biraq oghan uaqyt kerek, oghan qarajat kerek. Áskery tehnikany ala salyp, quatty bolyp ketemiz deu de qatelik. Ony ýirenuge ailar, al key tehnikany mengeruge jyldar kerek.

3. Kez kelgen soghys bastalghan sәtte qarsylastar bir-birining әskery qoymalaryn, shtabtaryn, әuejaylary men jetkizu toraptaryn soqqylaugha tyrysady. Al soqqynyng shyghyny men әserin azaytu PVO/PRO-gha baylanysty. Áuejaylar, әskery qoymalar, shtabtar qanshalyqty PVO/PRO-men qorghalghan degen súraq tuyndaydy. Mysaly әskery nysannan bólek, eki manyzdy nysandy aitayyn. Ol múnay óndeu zauyttary (NPZ) jәne TES-ter. Olar qanshalyqty әue qorghanys jýiesimen qorghalghan. Bizdegiler qorghalmaghan, qorghalsa da óte әlsiz qorghalghan dep oilaymyn. Janarmaysyz әsker soghysa almaydy, jylusyz qogham psihologiyalyq túrghydan synyp ketedi (soghyssyz-aq Ekibastúzdy eske alynyz). Áskery qoymalar she? Olar qanshalyqty qorghalghan? Songhy ýsh jyldaghy jarylystar qoghamda әli jauaby tabylmaghan biraz súraqty qaldyrdy. Zymyran-bomba soqqysynan qorghanu maqsatynda natolyq standarttaghy jerasty qoymalaryn salu mәselesi ótkir túr (eldi-mekennen alys ornalastyrudy qosa alghanda).

4. Geografiya, halyq sany, qalalar. Geografiya ol - taghdyr. Ol kóp dýniyeni sheshedi. Bir eldegi qaru ekinshi bir elde dәl sonday әserli bolmauy mýmkin. Sebebi jer bederi, aua-rayy, tabighy jaghday degen dýnie bar. Qazaqstan kóbine jazyq dala. Tau men orman az. Halyq sany az, alayda territoriya óte ýlken. Ony qorghau qiyngha soghady, sebebi shep óte ýlken, myndaghan shaqyrymgha sozylady. Sәikesinshe adamy jәne tehnikalyq resurs jetispeui de bayqalady. Al qalalar she? Bir-birinen 300-500 shaqyrymda, key jaghdayda myng shaqyrymda jatyr. Búl da qorghanys-sheginis mәselesin qiyndatady. Mysaly Ukrainada Severodonesk-Lisichansk qalalary ýshin úrys jaz boyy boldy. Ukrain sarbazdary Severodonesk ýshin eki ay soghysyp, qorshauda qalu qaupi artqanda 20 shaqyrymdaghy Lisichanskke sәtti, shyghynsyz shegine bildi. Al bizde qalalar bir-birinen óte alysta jatyr. Soghys sheginis-úmtylystan túrady. Der kezinde әsker men halyqty bir eldi-mekennen evakuasiyalay alu da manyzdy. Araqashyqtyqtyng alshaqtyghy ony qiyndatady. Geografiya jәne demografiya…

5. Áuejaylar sany, porttar sany, azyq-týlik qauipsizdigi, halyqtyng psihologiyalyq kónil-kýii, memleketting qarjylyq qory, ishki iydeologiya, biologiyalyq jәne aqparattyq qauipsizdik jәne t.b degen faktorlar da sheshushi ról oinaydy.

Ukrain әskeri qazirgidey úrys jýrgizu dengeyine bir jylda jetken joq, 8 jyl boyy iydeologiyalyq, әskery dayyndyq boldy. Qaru túrghysynan qoldau bar.

Ruh әriyne manyzdy, biraq basty emes. Bastysy jogharyda aitylghan jәne aitylmaghan bólshekter, ruh solardyng ishine kiredi. Eger batys tarihshylarynyng “kóshpendiler dәuiri nege tariyhqa ketti” degen súraq ayasynda jauaptaryn oqysanyz, bir mysal retinde kóshpendilerding qaru túrghysynan artta qalghany aitylady. Sayyn dalanyng sanlaqtary ghasyrlar boyy sadaq pen nayza, qylyshta qarsylasqa des bermedi. Alayda zenbirekten jenildi, bodan boldy. Qazirgi “biz qyramyz” degen úran da sol qatelikti eskermeu. Qanjardy kýlkining astyna jasyru kerek. Demografiyang ósip, ekonomikang quatty, iydeologiyang myghym, ghylymy tehnikang joghary bolsa bir sәri. Bireui de joq qoy.

Bizge uaqyt kerek. Beybit uaqyt. Qazaqtyng sany elimizde әli 14 mln. Búl az. Óte az.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz