2

Tanerteng Maqsút pen Qarymsaq ol ýige erterek ketti. Ýy manynda mal týnegen qotan orny bilinbeydi. Búl auyl sirә, uaq maldaryn bir jerge qoralatyp, qosyp baghatyn bolsa kerek. Qystaulyqtary ayaq jaqta, tayaq tastam jerde, anau kórinip túr. Jiyrma shaqty ýy eginshi dýngen Áliyler qazir sonda. Mynalar da tek kiyiz ýy tigip, kókke shyghyp otyrghany bolmasa, múnan auyp jaylau jaylamaydy. Osydan bir ghana belding astyndaghy egindikterine dýngendermen birge qarauyl bolyp otyr. Qonaqtary kelgende, ýide Múrynshaqtyng sarkidir tartqan әieli ghana otyr eken. Kishkene qara domalaq nemere әje qoltyghyna balapanday tyghylyp, bir eli ajyraghysy kelmeydi. Ýidegi bógde adamgha kisi kórgen japalaqtay, kirpigin qylp-qylp qaghyp qaraydy. Ájesining moynyna jarmasyp, birnene dep sybyrlap edi, saldarly әiel bóbekting tilin qyzyqtap kýle:

2

Tanerteng Maqsút pen Qarymsaq ol ýige erterek ketti. Ýy manynda mal týnegen qotan orny bilinbeydi. Búl auyl sirә, uaq maldaryn bir jerge qoralatyp, qosyp baghatyn bolsa kerek. Qystaulyqtary ayaq jaqta, tayaq tastam jerde, anau kórinip túr. Jiyrma shaqty ýy eginshi dýngen Áliyler qazir sonda. Mynalar da tek kiyiz ýy tigip, kókke shyghyp otyrghany bolmasa, múnan auyp jaylau jaylamaydy. Osydan bir ghana belding astyndaghy egindikterine dýngendermen birge qarauyl bolyp otyr. Qonaqtary kelgende, ýide Múrynshaqtyng sarkidir tartqan әieli ghana otyr eken. Kishkene qara domalaq nemere әje qoltyghyna balapanday tyghylyp, bir eli ajyraghysy kelmeydi. Ýidegi bógde adamgha kisi kórgen japalaqtay, kirpigin qylp-qylp qaghyp qaraydy. Ájesining moynyna jarmasyp, birnene dep sybyrlap edi, saldarly әiel bóbekting tilin qyzyqtap kýle:

- Ol sening aghan, Maqsút degen aghang emes pe, ózinnin... Bәrimizden saghan jaqyn, sening óz aghang ekenin bilmeymisin, aqymaq? - dep, shyn jadyrap sóiledi. Maqsútty óz ýilerine keltire almay jýrgenderi bayqalady. Eshnәrsemen enjarlyghy joq sabyrjay, bardy boyyna syighyzghan әiel ekeni bilinedi. Shay jasalyp jatqanda eki ókpeligining jýni týsken shaban qarakerdi jiti tebinip, asyghynqyraghan Múrynshaq keldi. Elen-alannan baryp eginin kózdep, manyna jolaghan maldy aidap tastap qaytqan beti eken. Bir kezde tómengi ýiden Qazizamen birge eki qyz ilesip shyqty da, ýsheui osylay qaray bettedi. Ashyq esikten boylary kórinip keledi. Qyzdyng biri erekshe úzyn boyly, iymekteu. Bir kórgennen kózge oqshau shalynatyn shettegi úzyn qyz óz boyyn qayda jasyraryn bilmegendey, Qazizagha qoltyqtanqyrap tyghylyp alypty. Olar ýy syrtynda, qazan basynda bógelip qalghanday boldy. Qaziza erte qamdalyp asylghan etti týsirip kirgizgende, Múrynshaq syrtqa qaray ýn tastap:

- Qamarjan! Búnda kelip qolgha su qúiyndar, shyraghym! - dedi. Osy uaqytta eki qyzdyng biri dalada bólinip qala túryp, bireui kelip kirdi. Múrynshaq daladaghy qyzdyng atyn atap:

- Tәiimhan qayda? Kir desendershi, apyr-ay, o neghyp kelmey túr? - dep kempirine qayta-qayta qarap alang boldy. Esikten qonaqtar jaqqa sәl kóz tastap, aqyryn sәlemdesip engen janaghy «Qamar» atanghan boyshang qyz az qyzarynqyrap... órge, ong jaqtaghy jasauly tósek jaqqa taman, bayau basyp óte berdi. Kózin bir tústan almay qarap, solay qaray salmaqpen basa bergen... Adal baqannyng basynda túrghan oramalgha kózining astymen qarap bara jatqanynda janarynan erekshe núr bayqaldy.

Sudy Múrynshaqtan tartyp Qaziza qúya bastaghanda, qyz qolyna taza, kesteli oramalyn alyp, kisi aldynda kishkene túryp qaldy...

Maqsút búl qyzdy kórgennen anyryp, óz kózine ózi senbegendey bolghan... Teginde búl auyldy Maqsút ózine tuys siyaqty sanaytyn. Sol sebepten bolar, búryn kelgen shaqtarynda kórudi múrat etpegendikten be, myna qyzdy bayqamaghan eken. Qazir ol óz-ózinen tanyrqap oilanyp, qyz betine aqyryn qarap otyryp qaldy... Bir ghajaby, Maqsúttyng osy qalpyn ashyq sezingen qyz da qysylynqyraghanday, bet úshy lyp bere qyzaryp ketti. Maqsút Burabay ýiining búl qyz ýshin nege úrynyp baqqanyn endi týisingen.

Iyqty kelgen, týzu deneli Qamardyng syrt mýsini de erekshe әsem. Tik iyqqa bitken júp-júmyr súnghaq moynyna deyin kózge úryp, jas qyzdy tabighat әldeqalay jomartsyp tughyzghanday.

Jas, saulyq tazalyghynday daqsyz, dana jýzinde, beti úshynda manarlaghan aqshyl qyzyl aray bar. Jәne úyang núrly, ýlken, qonyr kózderi sharaday bolyp qaraydy eken. Ásirese bir túsqa kózining astymen qaranqyrap, ózgeshe ýlken, súlu janardy salmaqpen tastap túrghanda ayasyna múnarday bir túnghiyq núr qonaqtap qalady. Oidy taldyrarday bir kózqaras sәti bar. Sәl úshty kelgen, únasymdy qyr múrny men qúndyzdanghan qas-kirpigi bәri, toq jýzin aiday etip, kózge qiyadan tartady. Týndegi Qazizanyng kóp sóz etkenindey bar...

Qyz ýy ishinde kóp bógelmesten bayau basyp syrtqa shyghyp ketken bolatyn. Janaghy serigi kýtip túrghan kórinedi. Osydan arada biraz uaqyt ótkizip, qonaqtar әngimemen otyryp, tamaqtanyp bolghan kezde qaytyp keldi... Búl joly esikten kirgen betinde Qazizagha ghana kóz salyp, sonyng jogharghy jaghynan kep otyryp qaldy. Múrynshaq nemeresin aldyna ala, mol qapsyra qúshaqtap, tóbesinen mekirene iyiskey otyryp, ýnin jarqynyraq shyghara «Qúdaya shýkir!» - dep qoydy. Endigi tilegin kýnirenip tilegeni me? Erteng qanday úshpaqqa shygharary eshkimge mәlim emes osy qúrttauyshtay nemerening qolgha tiiimen búl ýiding bar jyrtyghy jamalyp bolghanday, rizalyq tәubege kelumen qatar ózderimen bir dastarqanda dәmdes bolyp otyrghan Maqsútty da onay adam dep bilmeytinderi anyq. Polisiya, sottyng aty atalsa, jarty auyz sózden jaza basyp, mýlt ketken pendeni tarpa bassalyp qamap tastaymyn dese oghan qúdiret-erki jetetin, qatigezdikting mekeni ghana elesteytin kóshpeli qazaq qauymyna, sonday ottyng ortasynan óz dauyn ýstem etip, qara basty adamyn әkelip berip otyrghan oqyghan jigit búl ýy ýshin shynynda da qúrmettining qúrmettisi edi.

Syrtta yzyldap qaynap túrghan samauryn bary bilinedi. Qamar sheshesinen sybyrlanqyrap:

- Shay kirgizeyin be? - dep súrap edi.

Qonaqtar asyghys eken. Ózderin jedeldep tosyp otyrghan kisi bar deydi. Sonymen Maqsúttay niyettes jas qonaqtary búl ýiding ishimen anyq qimay qoshtasyp, endi ornynan túratyn bolghanda, sheshesi týregep túrghan Qamargha:

- Qamartay! Aghalaryndy attandyr, qalqam! - dedi. Kóp úrghashynyng birindey emes, keng saba әielding núsqasynan qaytse de bir tektilik bayqalady...

Qamar ýiden aldymen qonaqtar shyqsyn dep tosyp túryp qalyp, solar esikten shyqqan son, ayaghyn endi tezdetinkirey basyp baryp, aldymen Qarymsaqtyng atyn sheshe bermek edi. Qarymsaq shylbyrdy jyldamdatyp ózi ústap:

- Qamarjan, meymandy, meymandy attandyr, shyraghym, men ózim... dey berdi. Qyz salaly appaq qolymen qadaaghashtan qara atty sheship ala berip, shylbyrdy iykemdi, biyazy kimylmen erding qasyna saldy. Sýmbidey súlu qara atty búlang etkizip, Maqsúttyng aldyna qaray kóldeneng tartyp búra bergen. Bar qimylynda mayysqan únamdy nәziktik bar.

Maqsút qyz qolyndaghy tizginning bergi jerin at jalymen qosa qymtyp ústap, ayaghyn ýzengige salghanda, Qamar qoly úshymen onyng qoltyghynan biliner-bilinbestey bir lebi tiygen qimylmen demep jiberdi. Jigit erge qonghan sәtte bar denesin jenil biylep búlyqsyp túrghan qara at jalt berip, ainalyp ketip edi. At basyn Maqsút qayta búryp, qyzben songhy ret kóz úshyratty.

Qamar alghashqy bette sәt ýsti qybyrsyz túryp qalghan eken. Maqsút oghan basyn bolmashy iyzegendey qimyl sezdirip:

- Qosh bop túrynyz, Qamar! - dedi. Keskininen dem sharpytqanday kóz qaras tanylyp edi.

Qamar ózining әli ashylmaghan jastyghynan sәl qymsynghanday bolyp, baladay nәzik, shyghar-shyqpas ýnmen:

- Sau bolynyz! - dep kózin tómen týsire berdi. Qúndyzdanghan kirpigi tógilip túr. Bir ghajaby - ekeui de bir-birinen sonsha tartynyp, qysyla qoshtasyp edi.

Maqsút búrylar kezde taghy bir bayqasa, Qamardyng úyang núrly, sharaly kózi búghan bir týrli mýlәiim... qarap qalghan eken... Songhy ret sol kózqaraspen qaldy...

Osy uaqytta ýiden qalbalaqtap, belin jýre buynyp Múrynshaq ta shyqqan eken. Biyl Maqsúttyng qyzmet jayy qaydan sheshiletinine eki týrli joramal bar. Dәl әzirge belgisiz bolatyn. Sondyqtan endi ketse úzap kete me dep ayanshaqtaghan Múrynshaq anadaydan dausyn kótere:

- Al Maqsútjan, shyraghym! Qyzmetine ketkenshe jәne sogha alsan, auyl mine, ýy mine, bar mәzir, joq mәzirimiz bolsa kórip, taghy-taghy kele jýr. Kórsek kónilimiz toghayady. Al tipti alda-jalda biyl dәm-túz jazbay, endi qaytyp búryla almay, osymen ghana alysqa attansan, barghan jerinnen aman baryp, sau qayt, shyraghym! Jenil baryp, auyr qayt! Shette jýrgen bala edin, rizyq shetke jazsa da, topyraq shetke jazbasyn, qaraghym! - dep, dúgha tilegin arnaghanday boldy. Maqsút baladay japaqtap túrghan qariyany qimay ayap:

- Kóriser kýn jaqsy bolsyn, aqsaqal, - dedi de atyn qamshylap, tez jýrip ketti. Ol biraz jer úzap baryp artyna búrylyp qaraghan edi. Múrynshaq janaghy orynynda әli túr eken.

Qaziza men Qamar әdeyi kórnek bergisi kelgendey, qoldaryna shelek alyp, bir-birine iyq týiistire qatar ayandap, bayau basyp, sugha ketip barady. Maqsúttyng artyna búrylyp qaraghanyn olar da kórdi... Kónilderinen shәii oramal búlghamaghandaryn kim bilsin... Shynayy tatu qayynsinli men jaqsy jenge auyl aldyndaghy qayyn, terek aralas ósken jas toghaydyng shetine ilinip kórinbey ketti. Osy sәtten bastap Maqsút kóniline sol toghay óte ystyq qalpymen saqtalatynyn qazir sezgen joq.

(Jalghasy bar)

Abai.kz