Opasyzda Otan joq.

B.Momyshúly.

IY.Stalinning sonyn ala Kenes Odaghynyng biyligine Nikita Sergeevich Hrushev kelgen kezinen bastap, Qazaqstanda partiya basshylary jii ózgere bastady. 1954-1959 jyldar aralyghynda Qazaqstan Ortalyq Partiya Komiytetining birinshi hatshylary bolyp Ponomarenko, Brejnev, Yakovlev jәne Belyaev taghayyndalady. Sol sekildi, 1957 jyldyng ayaghyna taman Ontýstik Qazaqstan oblysynan Smayyl Yusupov, Qazaqstan Ortalyq Komiytetine hatshy bolyp taghayyndalyp, Buro mýshesine ótedi.

Osy arada aiyryqsha aita keterlik jaghday, sol kezdegi Temirtaudaghy oqighagha baylanysty, N.Belyaev qyzmetinen bosatylyp, onyng ornyna Dinmúhamet Ahmetúly Qonaev birinshi hatshylyqqa taghayyndalady. Smayyl Yusupovtyng keyinnen eske alghan sózine qarasaq: «Dinmúhamet Ahmetúly ekeumizding balalyq shaghymyz birge ótti. Ekeumiz de sol kezdegi Almaty irgesindegi Sufy Zarvat atyndaghy úighyr mektebinde oqydyq. Bizding ata-analarymyz kórshi túrdy jәne ózara jaqsy aralasty. Onyng ata-anasy men tughan-tuystaryn menen basqa eshkim jete bilmeydi», - degen edi.

D.Qonaevtyng biylikke alghash kelgen jyldarynda, S.iysupov Ontýstik Qazaqstan oblystyq partiya komiytetining basshylyghynda jýrdi. 1960 jyldyng jeltoqsan aiynda (Qazaqstannyng Soltustik oblystary) N.S.Hrushevtyng úsynysymen Qazaqstan aumaghynda respublikagha baghynbaytyn Tyng ólkesi payda boldy. Sonymen qatar, osylardyng artyn ala Ontýstik Qazaqstan jәne Batys Qazaqstan ólkeleri qúryldy. Aldaghy kezende Hrushevtyng taghy bir oiy, Shyghys Qazaqstan ólkesin qúru boldy.

1962 jyldyng qantar aiynda Qazaqstan Ortalyq Partiya Komiytetining plenumi bolyp, oghan Mәskeuden Kenester Odaghy Ortalyq Partiya Komiytetining hatshysy Kozlov kelip qatysyp, N.S. Hrushevtyng tapsyrmasy boyynsha, D.Qonaevty ornynan bosatyp, birinshilikke S.ysupovty úsynady. Sóitip, sol jyldyng qantarynyng 19 kýni Smayyl Ábdrasúlúly Yusupov Qazaqstan Ortalyq Partiya Komiytetining birinshi hatshysy bolyp bekitiledi.

Sol uaqyttaghy S.ngsupovtyng aituy boyynsha: D.Qonaevty Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng Preziydenti qyzmetine jibermek bolghanymen, artynan KSRO Ortalyq Partiya Komiytetining ekinshi hatshysy L.Brejnevting kómegimen, Qazaqstan Ministrler Kenesining Tóraghasy qyzmetine taghayyndaydy.

«Qasqyr ormangha qarap úluyn qoymaydy», - degendey, últy basqa Smayyl Yusupov respublika biyligine kele salysymen, Qazaqstannyng ontýstigindegi maqta ósiretin ónirlerdi kórshi Ózbekistangha qosu turaly pikir kóteredi. Ony Hrushevta qosqoldap qoldaydy. Sóitip, 1963 jyldyng 29 qantarynda Qazaq SSR Jogharghy Kenesi Prezidiumining jarlyghy shyghady.

«O peredache chasty territoriy Yujno-Kazahstanskogo kraya v sostav Uzbekskoy SSR». « Ishodya iz obshegosudarstvennyh interesov, v selyah likvidasiy razobshennosty zemeli «Golodnoy stepiy», ih bystreyshego hozyaystvennogo y naibolee rasionalinogo ispolizovaniya dlya uvelicheniya proizvodstva hlopka y drugoy seliskohozyaystvennoy produksiy Prezidium Verhovnogo Soveta KazSSR postanovlyaet: peredati v sostav USSR Kirovskiy y Pahta – Araliskiy rayony, Kzyl – Kumskiy y Chumkurganskiy seliskie sovety Kzylkumskogo rayona (qazirgi Otyrar audany) s obshey zemelinoy ploshadiu 95,9 tys. ga., a takje 1 554 000 ga pastbishnyh zemeli Chimkentskoy oblasty y 1 150 000 ga Kzyl – Ordinskoy oblasty nahodyashihsya v dolgosrochnom polizovaniy Uzbekskoy SSR… Ukaz vstupaet v silu s 1 fevralya 1963 g.»

Neskoliko pozdnee v svoi ocheredi vyshel ukaz Verhovnogo Soveta UzSSR « O vklucheniy dannyh territoriy v sostav UzSSR».

Sonymen, Qazaqstan 3 500 000 gektar aumaqtan aiyryldy. Áriyne, keyinnen búl jerler qaytarylghanymen, birazy qalyp qaldy. Mysalgha aitsaq, Bostandyq audany jәne taghy biraz aumaq. Kinәliler, әriyne, Nikita Hrushevtyng solaqay sayasatymen, Smayyl Yusupovtyng satqyndyq әreketi edi. Shyndap kelgende, qazaqtyng nanyn jep, suyn ishken Smayyl Ábdrasúlúlynyng tarabynan qazaq halqyna jasalghan onbaghandyq әreket dep týsinuge bolady.

Degenmen, 1964 jyly Pisunda kurortynda demalyp jatqan N.Hrushev, shúghyl týrde Mәskeuge shaqyrylady. Ayaq astynan úiymdastyrylghan Kenester Odaghy Kommunistik Partiyasynyng Ortalyq Komiytetining Plenumynda Suslovtyng sóz sóileuimen bastalghan jinalysta N.Hrushev taghynan taydyrylady. Ekinshi Hatshy bolyp kelgen L.I. Brejnev birinshilikke shyghady. Sóitip, dosynyng arqasynda Dinmúhamet Ahmetúly Qonaevtyng úzaq jyldar Qazaqstan basshylyghynda jetekshilik etuine jol ashyldy.

1964 jyly Ózbekstannyng 40 jyldyq merey toyyna baylanysty merekede L.Brejnev S.ysupovpen kezdesip, onyng ózining qaramaghyndaghylardyng arasynda eshqanday bedelining joq ekendigin jәne respublika aumaghyndaghy óndiris oryndarynyng aitarlyqtay damyy almay kele jatqandyghyn aityp, naqty eskertu jasaydy. Osyghan oray, S. Yusupovtyng  Qazaqstan Ortalyq Partiya Komiytetining birinshi hatshylyghynan ketuin talap etedi. Sóitip, 1964 jyly 7 jeltoqsanda S.isupov orynyn bosatady. Biylikte túrghanda, bardy joqqa ainaldyrghan Smayyl Yusupovtyng qazaqtyng atamekenin bólshekteuge tyrysqan jýgensizdigin qalay baghalaymyz?

Abay bolu, atauyn ózgertu biylikke paryz!

Shynyn aitu kerek, qazirgi әlemdik BAQ-ta talayly Shynjang taghdyrynyng talqygha týsip jatqandyghyn bilemiz. Ony әrdayym oqyp ta jýrmiz. Úighyrlar bauyrlas týrki júrty bolghan son, alandap, janyng ashidy. Degenmen, bir jarym milliardqa juyq qytay elining qúramyndaghy kishkentay  últ bolghandyqtan jәne  búl,  ózge memleketting ishki jaghdayy  bolyp  esepteletindikten, oghan bizding arnayy  maqala arnaytynday  eshqanday jón joq- au dep oilaymyz. Biraq, qazaq eli әrdayym bir nәrseni úmytpauy  kerek. Úighyrlar qalyng Qytaydyng qúrsauynan shygha almaytyndyghyn biledi. Sondyqtan, (ayyp etpesin) jasyryp - jappay, ashyghyn aitar bolsaq, bizdegi úighyr últynyng ókilderi (etnos) qay uaqytta, qay kezde bolmasyn, kezinde kezdeysoq atalyp ketken úighyr audanyn ózderine menshiktep, bólektengisi kelip-aq túrady. Al, shyndyghynda búl ónir qazaqtyng alban taypasynyng aumaghy. Últymyzdyng juastyghyn, sengishtigin jәne salghyrttyghyn paydalanyp, ózderining maqsattaryn jýzege asyrugha tyrysady (óz uaqytynda jabylyp qalghan  osy audandy әdeyi ashyp ketken Smayyl Yusupovta kezinde osynday maqsat qoyghan). Sonymen qatar, búlardyng tuu dengeyi joghary bolghandyqtan, aldaghy uaqytta sany milliongha qinalmay jetedi. Ol shyndyq. Osy orayda, sonau kezdegi  ketken qatelikti týzep, audannyng atauyn sozbay, búltalaqqa salmay, ózgertu qajet. Bizdegi, qazirgi  úighyrlar tútas últ emes, sol últtyn  ókilderi ghana. Yaghny aitqanda, qazaq elindegi jýz otyz últ ókilderining (etnos) bireui ghana. Men kishkentayymnan búlarmen qatar óskendikten, úighyrlardyng minez-qúlqyn, olardyng nege iykemdiligin jәne ishi - bauyryna kirip túratyn bet-әlpetin  jaqsy bilemin. Alayda, ontýstik, batys jәne soltýstikting qazaqtary búlardy tereng tanymaydy, týrlerine qarap, qazaq eken dep oilaydy. Úighyrlardyng qazirgi kýnderi qazaq bolyp tól qújatyn auystyryp jatqandary jeterlik. Bizding jogharghy biylik iyelerine aitarym,  búlardy әsirese, Qorghanys jәne  Ishki ister ministirligine  jiberip almauy kerek-aq. Búl mening  jeke óz pikirim. Jala jauyp, kir jaghayyn dep otyrghan joqpyn. Úighyrdyng bireui qazaq bolyp kirse, ózgelerin de jetektep ala keledi. Aldaghy kezenderde  polk,  diviziya komandirleri bolyp shygha kelmesine kim kepildik bere alady, tól qújattary qazaq bolyp túrghan son! Áskerine iyelik etip, birigip alghannan keyin, bergen jarlyghyndy búlar onaylyqpen tyndaydy deymisin! Sondyqtan, mýmkindiginshe  qazaq biyligi әrqashanda abay boluy kerek- aq. «Saqtyqta qorlyq joq».  Degenmen, búl úighyrlardyng asa qadirleuge, qúrmetteuge  túrarlyq ereksheligi: enbekqorlyghy, úiymshyldyghy jәne óz tilimen, dәstýrimen jýretindigi, búghan qosa, qasiyetti músylman dininin  yqpalynda  túratyndyghy.

Úighyr audanynyng әkimi, osy últtyng azamaty. Solay-aq bolsyn. Al, nege audannyng ishki ister bólimining qazirgi basshysy, sonymen qatar,  audandyq oqu-aghartu bólimining jetekshisi jәne sol sekildi ózge de mekemelerding birinshileri  úighyrlardan túru tiyis? Olar ne, avtonomiyalyq mәrtebe alyp pa edi? Kim búghan rúqsat berip jýrgen? Búlar respublikadaghy  jýz otyz etnostyng bireui ghana. Solay ghoy! Álde, búrynghy Almaty oblysynyng  әkimi Amandyq Batalov (ózderi aitqanday, Batalovtar úighyrlar bolyp keledi, - deydi) taghayyndap ketken be? Áriyne, búlardy  jamandayyn dep túrghan joqpyn. Onday, oiymyzda  da joq. Biraq, әr nәrsening ózining shegi bolady. Taghy bir eskerterim, osy audannyng irgesindegi, búrynghy taratylghan  Shelek audanyn reti kelse,  qaytadan qalpyna keltirip, mýmkin bolsa  Abay audany dep ataghanda bolarma edi!  Qalay desekte, Abay atamyzdyng qasiyeti osy oblysty úiytyp, ústap túrsyn. Sol syiaqty, anau soltýstiktegi Qostanay, Petropavlovsk qalasyna da Úly Abaydyn  eskertkishin túrghyzsa qúba-qúp bolar edi-au deysin. Bizdiki әriyne, tek qana úsynys. Qazaq eli óz kýshine kelip, shartarapqa aty ketken, daqpyrtty memleketke ainalghansha, qalay da amalday túru qajet-aq!

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz