«Týrikterding (突厥, kóneshe týrgýt, túrrút, torghauyt osy týrikting kópshesi) arghy tegi Piynliyandyq aralas ghular (aralas nәsilli kóshpendiler) edi, olar ghúndardyng bir tarmaghy, biyleushi әuleti Ashyna. Songhy uey әuletining patshasy saqalardy (ghúnnyng bir taypasy) joyghanda, Ashyna 500 otbasymen kelip nonenderge (jujan) baghyndy da, Altyntaudy (Altay) mekendedi. Altyntaudyng pishini dulyghagha úqsaydy, dulygha týrik dep atalady, sondyqtan olardyng aty bolyp ketti».

Altay tauynnyng tútas pishini dulyghagha úqsatu ol kezde mýmkin emes, tek sonday shoqygha qaratylghan siyaqty! Al týrik sózi soghdy tilinde dulygha degen maghyna beredi. Al dulyghagha úqsaytyn shoqy qytaydaghy Ór altaydyng Kóktoghay audanyndaghy Ámirsana shoqysy! Bәlkim týrikter jer astynan shyghyp, onshaqty azamat Altay tauynyng osy Ámirsana shoqysy manyn mekendegen siyaqty.

Aralas ghu degeni - ghún zamanynda qalyptasqan saq taypalarymen (europa nәsil) ghún taypalary (mongholoyd nәsil) aralasuyn kórsetedi. Osy rular 3-4 ghasyrda klimattyng suytuynan ontýstikke auyp Piynliyangha kirgen siyaqty, keyin qayta shetke, yaghni, soltýstikke bosqan. Búl 350-jyldardaghy qytaylardyng ghulardy qyruymen qatysty boluy mýmkin.

Al Ashyna turaly eki pikir aitugha bolady:

1.Soghdy tilinde kók, yaghni, kók aspan degen sóz. Asena-kók, kóktýrik degen soghan baylanysty boluy mýmkin. Úlystyng tuy da bórining basy kestelengen kók tu bolghan.

2. A qytaysha qúrmet sózi, ony qytay derekteri qosqan, al naq atauy shene nemese shono - ol sanbi, jujan mongholsha qasqyr degen sóz. Bizshe qasqyr degen dúrysyraq, ýitkeni týrikterding qasiyet tútar totemi bóri, qasqyr. Ony әulet aty etui zandy, al ghúndar jer asty kesetke adamdarmen baylanysty bolghandyqtan olar úludy(aydaghar) totemi etken, aqsýiek ruy úlutek. Mongholdar arghy tegi kókkózdi, sary shashty gharysh adamy bolghandyqtan(Alan súludyng qúrsaghyna núr siniretin tilsim dýnie adamy) Yasukeyden tughan úldar kókóz sary shashta aqqúba bolyp bórjigin әuleti aqsýiek әuletke ainalady. Shynghys qaghanghada sol kóktegi tәnirding tilsim kýshteri kýsh bergeni dausyz.

Shyghu tegi anyzy:

Olardyng arghy atalary batys tenizding jogharghy jaghynda (Kaspiydi ne Balqashty bildiredi) memleket qúryp edi. Ony kórshiles memleket joydy da er-әiel, kәri-jas demey týgel qyrdy. Bir on jasar er balany balasynyp óltiruge qimay qol-ayaghyn kesip iyen dalagha tastady. Bir qanshyq qasqyr oghan ýnemi et әkelip berip túrdy, sony aujal etip bala ólmey aman qaldy. Keyin kele bala qasqyrmen jaqyndasyp ony buaz qyldy. Qanshyq qasqyr balany kóterip Batys tenizding shyghysyndaghy bir taugha bardy, búl tau Gauchannyng (Túrpan) soltýstik batysyna tura keledi (Tәnirtauynyng boghda silemi), ol tauda ýngir bar edi. Qasqyr sol ýngirge kirip aumaghy 200 shaqyrymday shalghyndy keng jazyqqa kez boldy, qasqyr sol ýngirde on úl tuyp, ol úldar erjetken song ózge elden әiel alyp bala sýidi. Árqayyssynyng óz esimderi boldy. Sonyng biri Ashyna edi. Olardyng úrpaqtary ósip-ónip neshe jýz otbasy boldy. Talay zaman ótken song olar birinen song biri ýngirden shyghyp judandargha baghyndy. (Jýngo tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter. 2-tom).

Kóshpendilerding tarihy әrqashan tabighattaghy tylsym kýshtermen tyghyz baylanysty bolyp kelgen. Búndaghy úrghashy qasqyr ang emes qasqyr basty siqyrly ozyq órkeniyet iyesi bolsa kerek, ol turaly qazaq ertegilerinde de bar. Al ýngirge kelsek ol jәy ýngir emes jer astyndaghy siqyrly tirshilik ornalasqan jerge deyin jetetin tunel ispetti shúnghyma. Sol jer astynda siqyrly tirshilikpen budandasqan adamnyng úrpaghy bolashaqta iri imperiya qúratyn aqsýiek әuletke ainalady. Sol ýshin olar qasqyr basty adamnan tughanyn maqtan etip tegin sheshelerining tegimen ataghan. Al qyrghyngha keler bolsaq sanby taypalarynyng joryqtarynan joyylghan taypanyng biri bolsa kerek.

Bylay dep te aitady:

«Búlardyng arghy atalary ghúnnyng soltýstiginlegi saq elinen shyqty, olardyng úlys abasy Abam bek dep atalady. Ol 17 aghayyndy edi, onyng biri IYdi nshida edi, ol qasqyrdan tudy. Abam bekteri tumysynan aqymaq boldy la memleketteri joyylyp ketti. Al Idy nshidada tәbighattyng ózgeshe qúbylysyn seze alatyn ózgeshe qasiyet bar edi. Ol kýn jaughyzyp, jel soqtyra alatyn edi. Nshida eki әiel aldy, olardy jaz tәniri men qys tәnirining qyzdary deydi. Olardyng ýlkenining aty Naghyd týrik shad edi. Halqy ony qoshamettep ózderine kósem etip saylady oghan týrik degen ataq berildi. Týrikting balalarynyng bәri sheshelerining әulet esimimen ataldy. Ashyna solardyng biri edi, onyng lauazymy aghyn shad dep atalady. Búl aityluy ózgeshe bolghanymen týrikterding arghy tegi qasqyrdyng túqymy degenge sayady.
Olardyng salty ghúndarmen úqsas. Tek parqy elbasylary alghash taqqa otyrghanda jasauyldary men mәrtebelileri ony aq kiyizge otyrghyzyp (Shynghys hannyn, barsha qazaq handy osylay saylaydy) kýnning baghytymen toghyz ret ainalady, әr ainalghanda qarashalar oghan taghzym etip otyrady. Onan keyin ony atqa mingizip moyynyn torghynmen orap demi ýzilmestey etip qylqyndyrady da «neshe jyl qaghan bolasyn?» dep súraydy, esengiregen elbasy naqty aita almaydy. Úlyqtary onyng aitqanyna say ózderi eseptep shyghady. Tularynda bórining zerli beynesi bar, ózderining qasqyrdan tughan ejelgi tegin úmytpau ýshin osylay isteydi».

Búl anyzdada IYdi Nshida qasqyr basty adamnan tughan, siqyr daryghan qasiyetti adam bolghan, әielderide tilsim kýshterding qyzdary, bizdegi ertegilerdegi perining qyzy siyaqty. Úldarynyng birining aty Naghyd týrik shad, Naghyd soghdysha venera(sholpan) júldyzynyng aty, demek sheshesi ózge ghalamsharlyq boluy mýmkin, týrik óz aty soghdysha dulygha, osy týrikting úrpaghy keyin týrik degen rudy qalyptastyruy óte qalypty qúbylys. Týrik naghyd shadtyng úldarynyng biri Ashena, arghy tekterining qasqyr tekti ekenin úmytpau ýshin qoyylghan siyaqty, nemese soghdysha aspan boluyda mýmkin, keyin týrikten onshaqty ru órbigen kezde ashina biyleushi әulet bolyp qala bergen.

Naghyd týrik shadtyng atynan týrik aty shyqsa onda ol qazirgi Altaydyng Ámirsana shoqysy manyn mekendegen boluy mýmkin, shoqynyng atyda sol týrikting atymen atalsa kerek.

Anyz týbi aqiqat, bәri miyf, oidan shygharylghan degennen arylu kerek!

Erzat Kәribay

Abai.kz