«Túran», «Ghún»,  «Kýltegin», Saq, siyaqty kiyeli ataulardy biz Tәuelsizdik jyldarynda ghana jii esty bastadyq desem artyq aitqandyghym emes. Tәuelsizdik alar tústa Alashtyng arda azamaty Maghjan Júmabaevtyng otty jyrlarynda: «... Bir kýnde sening iyeng Týrik edi, Oryn ghyp kóship qonyp jýrip edi» - dese, Shyghys pen Batysty, Ontýstik pen Soltýstikti erkin jaylaghan týrki balasyn aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataev: «...Ýsh kýn núryn tógedi aspanymnan, Atyrau, Altay, Arqa, Alataugha», – degen ólenderinen eseye kele kókeyge týidik. Degenmen, osynau keng saharanyng baurayyn at túyaghymen dýbirletken batyr bablarymyzdyng úly erligi jayynda men ózimning әjemning auzynan da bala kýnimde estiytin edim. Biraq olar eskilikting sarqynshaghy dep sanamyzgha jana qoghamnyn, kommunizmning qiyal-armandaryn terendetudi kózdegen iydeologiya búl anyzdardy túshyna tyndaugha mýmkindik bermedi.

«Áje – altyn qazyna» demekshi,әjem Áljan Ábdildaqyzy súnghaq boyly, dene bitimi sidan, qyr múryndy, súlu óndi jan edi. Arabsha sauat ashqan, ómirge degen kózqarasy nyq, qarapayymdylyghynan danalyq esip túratyn, ózine de ózgege talapshyl, «kidi» kisi bolatyn. Istegen isine úqypty, tútynghan zatyna qylau týsirmes tazalyghy bayqalatyn. Kiymeshegi ashang jýzine sәn berip, meyirlene qaraytyn shýnet kózinen núr tógiletin, ýnemi yzyndaghan әuenmen jýretin. Ýstinen tastamaytyn beshpentining jan qaltasynan bet oramalyn alyp salaly sausaqtarymen býkteuin jazbaghan kýii iyegin sýrtetini kóz aldyma keledi. «Ala ghoy, kýnim» dep tәtti úsynatynday kórinedi. Kóp sóilemeytin, әr iske rizashylyghyn ne keyisin qabaqpen sezdiretin. Es bilip, etek japqannan әjemizding bauyrynda óstik. Áke-sheshemiz kolhozdyng shopany retinde kóp uaqytyn syrta ótkizetin. Sonda balalaryn bauyryna alghan ana qazday әjemiz manayynan úzatpay, otqa-sugha týsirmey kózining qarashyghynday saqtap-baqqan eken. Arghy bette týrli ómir qiynshylyghyn kórgennen be, әlde ózge de bir sebepteri bar ma, qaydam, ini-bauyrlarymnyng biri kózinen tasa bolsa, «úrlap keti-au» dep qatty qobaljityn. Jyl aiyrmamyz bir jas, eki jas, topty balamyz, sonda ýstimizdi jylylap, tamaghymyzdy jasap bar isi bizdi baghumen ótken eken-au.

Túzkól degen jerde ekinshi balasy Shorman әkemizding ýiinde ekinshi synypta oqimyn. Ózimnen tórt ay kishi Quanysh atty bauyrym ekeumiz bir synypta oqimyz. Ákemiz Shorman auyl monshasyn jaghady, әkesinen júqqan ústalyghyda bar. Aytqanday auylda eki Shorman bar. Bizding әkemiz ústa Shorman, ekinshisin jyndy Shorman deydi. Negelikten olay atalghanyn bilmedim. Sózi de, ózi de sap sau, deneli, iri adam.

Bir oqigha esimde. Qysqy soghym uaqyty bolatyn. Bauyrym Quanysh ekeumiz mektepke ketip bara jatqanbyz. Jol appaq qar. Syrghanap qoyamyz. Bir jilikting basyn tauyp alyp, kóshenining eki shetinde bir-birimizge kezek teuip oinap kele jatqanbyz. Ayaqastynan jilikti kóshening iyti tistep ala qashty. Quamyn dep úmtylghanda tayyp jyghyldym, ayaghym qayyrylyp týsti. Ayaghymdy basa almay qaldym. Sabaq jayyna qalyp, әreng sýiretilip ýige jettik.

Ýidegilerding súraghyna:

– Álgi Múdún aqsaqaldyng Dәuletjan degen sotqar balasy jyndy Shormannyng ittin aitaqtap, sodan qashyp, tayyp jyghyldym, – dedim. Quanyshta maqúldap qoyady. Ekeumiz jol-jónekey qúrastyrghan ótirik qoy. Sýiek teptik desek pәlege qalatynymyz anyq. Qojasha ótirikti qúrastyryp guu degizdik. Onyng ýstine synyptyng atamany Dәuletjannyng tisi batyp jýrgen. Ájem synyqshy izdep әbigerge týsti. Tanata әjem Quanyshpen birge mektepke ketti. Bir ayaghyn syltyp basatyn, qolynda tayaghy bar. Mektepke bara aldynghy partada otyratyn ozat oqushy Dәuletjandy tayaqpen bastan salyp-salyp kep jiberedi ghoy. Múghalimde, Dәuletjanda an-tan. «Mening balama it aitaqtap, ayaghyn nege shygharasyn» - deydi ghoy qayran әjem. «Men emes, te men emes», – dep ol shyryldaydy. Sonymen ne kerek әjemning de ashuy basylyp, mening de ayaghym jazylyp, arty úmyt boldy.

Sóitken Dәuletjanmen ómirlik dospyz. Mening ýilenu toyymdaghy jigit joldas, bildey bir audannyng sayasat jóninen әkimi bolghan sanaly, isker azamat. Dәuletjan ózge azamattyghynan bólek jәne bir isi: mening Moldasan atamnyng jasap bergen ertoqymynan qalghan jalghyz ýzengini kórsetip: «Ereke, mynau sening Moldasan atannan qalghan jәdiger, óz qolymen soqqan ýzengisi», – dep asa qadirli dýneni kórsetkeni bar. Kórsetkeni bolmasa, «mening de әkemning qaldyrghan syiy, saghan bere qoyady eken dep oilama» - dep balalyq shaqtaghy óshin bir qaytaryp alghan bolatyn.

Sodan Ájemning qaysarlyghyna senip, mende batyr bola bastadym. Áje men nemere dostyghy bastaldy.Ájemning qamqorlyghyn kóp kórdim ghoy. Bar tәti-mәtti bolsa meniki degendey... qayran altyn әjem-ay... Altynshy synypta internatta jatyp oqimyn. Ákem Myshan kelip:«Ájeng syrqattanyp, auyruhanagha týsip qaldy» – dedi. Meni ertip auyruhanagha әkeldi. Auyrhananyng ishi basqa bir әlem siyaqty, aq jamylghan adamdardy birinshi kóruim. Bir jaysyzdyqty ishim sezgendey, jýregim auzyma tyghyldy. Palatagha kire ógizdey ókirip qoya berdim. «Áje, seni nege jatqyzyp qoyghan, ólmeshi» dep ókire kelip әjemmen kóriskenim әli esimde. «Pah shirkin, Ájesin saghynghanyn-ay mynanyn, әjeng tiri, ólgen joq» – dep bireuler meni júbatyp qoyady. Keyin Ájem: – sol auyrudan óler edim, sening kóz jasyng aman alyp qaldy», – dep mandayymnan meyirlene iyiskep, keudesine qysatyn. Áskerden kelgenimde: «Ersan, senbisin?! Seni Alla kóruge nәsip etipti ghoy, tauba» dep dauysy dirildep, kemsendey tebirengen. Ájemning toqsangha jaqyndap, әl-quaty kemigen kezi edi. Ári-beri bolyp ketsem, kórmey qalam-au dep uayymdaghanyn sonda bildim.

Ájemning (Áljan Ábdildaqyzy) әkeleri, úly naghashy atalarym aqpatsha zamanynda qughyn kórip, bir el asyp, tughan topyraghynan jyraqtaghan. «Arqada jút bolmasa, arqar auyp nesi bar» - degenindey qazaq qauymy ýshin tughan topyraqtan jyraqtau ýlken bir dýptulerding yqpalynan ekeni belgili. Sodan әkemizding azamattyghynyng arqasynda, jas ta bolsa bas bolyp 1962 jyly elge otbasyn bastap kelgenin bilemiz. Áriyne, sol kezde de, tipti qazir de qonys audaru, jana júrtqa ornyghu onay is emes. Ákemizding qayyspas qaysarlyghynyng arqasynda oryn teuip, abyroyly isimen elge tanylghany ózinshe bólek әngime. Qazir oilasam, әkelerding úrpaq ýshin atqarghan isteri úshan-teniz. Bizden shynymen baqytty jandarmyz. Eger bir kýndigine maldanyp, az-maz tapqanymen ózge elde tamaq asyrap jýre bergende bizding kýiimiz qanday bolar edi degen oy keledi. Ártýrli sebep-saldarmen basqa elde túryp jatqan qazaqtar qanshama. Oralayyn dese jat el mәdeniyetin boyyna sinirgen úrpaq kónbeydi, tili, dini, ortasy basqa. Qanday ókinishti desenshi?! Biraq, sol elde bay, auqatty túrsada, úrpaqtary jútylyp ketip jatqany qansha?! Týrli sayasattyng qúrbanyna ainalyp, soghystyng zardabyn shegip jatqandary qansha?! Úrpaqtary sol elding tarihymen bite qaynasyp, qúmgha singen suday joq bolyp ketip jatqandary qanshama?! Otanyna, tughan jerine jete almay, óle-ólgenshe ansaumen kóz júmghandar she?! Elin ansaghan qanshama qazaqtardy kórip qinalamyn. IYә, taghdyr deymiz. Sol basqa bergen taghdyrdy da jasaytyn adam emes pe?!

Qanshama qiyndyqty kórse de, boy bermey qýresu – qayrattylyq. IYә,  barlyq nәrsening qúnyn kórgenimizben eshnәrseni baghalay almaytynymyzdan opyq jep jatamyz. Tapqan-tayanghanyn, asyrap otyrghan isin tastap, basqa elge kelgende bireuding esiginde, qyzmetshisindey kýide bolu, kimdi de bolsa azapqa salary anyq. Adam ómiri dariya ýstindegi kópir ispetes. Bir jaghadan ekinshi jaghasyna ótesin. Qalay ótesin, ol sening jolyn. Adam ótu ýshin dariyagha salynghan kópir qanday kerek bolsa, bizge de elimizge jetu sonshalyqty qajet edi. Áldekimder oilap tapqan sayasattan eki el arasyndaghy qanshama adamdar japa shekti?! Sol ómir-kópirimen óz eline ótip, sonda ógeylik kórgenimiz janyma batady. Búl joldy mening әke-sheshem, onyng әke-sheshesi qalamaghan shyghar. Búl «ómirkópiri».

Osy sәtti esine alghan sayyn әjemning ýnemi aitatyny: «Adamnyng asyl qasiyetterining biri – tózimdilik pen tabandylyq. Janyna azap ótkende de qayyspaytyn adamdy «it jandy» dep ataydy. Onday adam it salpaqta jýrip qorlyq kórse de, azapqa shydap, azamattyq qasiyetin joghaltpaydy. «Adam – itjandy» degen ras eken. Esinde bolsyn, sening ómir jolynmen eshkim jýrmeydi, ózing ghana jýresin. Eshuaqytta sharshama. Ótkenge ókinbe, algha maqsat qoy adal enbek et», – deytin әjem әngimesining ayaghyn maghan tirep. Sodan son: «Qayran Qarqaram...» – dep otyratyn edi atang (Moldasan)» dep eski kýnderdi qiyalmen sharlap oigha batatyn edi. «Albannyng ertegidey súlu jaylaulary Ýsh Merke, Dóngelek saz, (qazirgi Bóleksaz) Ýshqarqara, Syrt, Labas, Shalkóde – jasyl torghyngha bólengen, kók kilem tәrizdi. Jazdy aitsanshy shirkin... Qarqara jәrmenkesine jan-jaqtan kelgen saudagerler, jazyq tolghan qúmyrsanyng iyleuindey mal. Bazargha myna Qúlja, Qashqar, Hiua, Búqar,Samarqan, Tashkentten keletin. Albandy auzyna qaratqan Úzaq, Jәmenke batyr, Kódek, Tanjaryq  degen atalaryng bolghan. Men eki eldi, eki ghasyrdy kórdim. Atang elge syily, bedeldi ústa boldy. At әbzelderin jasady. «Er qanaty – at bolsa», «Erge mingen jigitke – on kisilik kýsh bitedi» - degen atam qazaq. Bir at әbzelining qúny eki ýsh at túratyn... Ony tapsyrysqa qaray kýmisten, keyde altynan jasaydy. Qazaqtyng at әbzelderine er, toqym, ómildirik, qúiysqan, ýzengi, aiyl, jýgen, noqta, kópshik, shylbyr, qamshy jәne t. b. jatady ghoy... Segiz balammen 40 jasymda jesir qaldym. Túnghyshym Zeynephan әpkendi túrmysqa úzattyq. Júmabay degen jezdeng men әkpeng balalardyng ósip jetiluine kóp jәrdem etti. Onda әmengerlik degen bar. Jesir qalghandardy qaynyna ne qayynaghasyna qosatyn. Eee, balam-ay, sony oilasam, jýregim qaq aiyrylady. Sodan aghayyn-tuystar aqyldasyp «Jetimning rizyghy – júrttan» demekshi aghayyn ortasyn kóshirip almaq boldy. Quansang birge quanyp, qayghyrsang qasynnan tabylar, әrqashan tileuindi tilep otyratyn sening úly naghashylaryn, mening bauyrlarym Kitapbay kelip «Sen kóshsen, qatyny ólgen inisine qospaqpy eken» degendi aitty. «Jesirqatyn – er bolar,Jetim bala – el bolar» - demekshi kóshti birden toqtatym... Sening әkelering Myshan, Shorman jastay júmysqa aralasty. Shormanhan bir jasta qaldy. Túrmys ta týzele bastady... E e e, ótken kýnde belgi joq degen, ókinish joq, tek... túrmystaghy ýsh qyz  arghy bette qaldy. Tughan qyzdarymdy endi kóretin kýn bolar ma eken, әi, qaydam» dep egile týsti. Ásheyinde sheshilip kóiley bermeytin әjemdi býgin jana bir qyrynan kórgendey tandanyp ta otyrmyn. Ghasyrdyng kuәsindey keyuananyng kónil týkpirindegisin ashqanyna marqayyp ta otyrmyn. Ájemning aitqany keldi. Rasymen arghy bette qalghan perzentterin kórmey, baqigha attanyp kete bardy. Shyghys betke qarap «Bizding qonys osy tústa, әlgiler qanday kýide eken?» deytin edi. Keter-ketkeninshe degdar qalpyn búzbay, tik jýrgen kýii ózi tilegenindey «eshkimge auyrtpalyghyn salmay» ketti.

Eee... asyldyng synyghy asyl әjem-ay. Saghynyp otyrmyn. Ájelerding – otbasynyng ghana emes, әuletting de úiytqysy ekenin, aghayyn-tughannyng birligin saqtar asyl anasy ekenin, qazynasy sarqylmas úrpaq tәrbiyeshisi ekenin keyingi buyn týsinse, qadirlese ghoy.

Ersayyn Myshanúly Moldasanov 

Abai.kz