Qazaqstanda salyqtyng týrleri kóp. Onyng bәrin sausaq býgip sanap otyrudyng qajet joq shyghar. Endi mine, «Janbyr salyghy» turaly jana úsynys aitylyp jatyr.

- Kimde-kim albarynan su qoymasyn jasap, janbyrdyng suyn jinap almasa, soghan salyq salayyq, - deydi Mәjilis deputaty Andrey Begeneev. Deputattyng degenine baqsaq, aulasynan su qoymasyn jasap janbyr suyn ókimetke ótkizgen adam salyqtan bosatyluy tiyis eken. Salyqtyng búl týri Batys elderinde keninen qoldanylatyngha úqsaydy. Osyny aita kelip Begeneev myrza:

-  Jinalghan su tehnikalyq maqsattargha: avtokólikterdi juugha, baqsha suarugha әbden jaraydy. Tekke rәsua bolghan janbyr suy su jýielerin búzady. Europada janbyrgha sauatty týrde salyq salu ýrdisi bar. Demek onyng paydaly bolghany. Bizge de sonday shara әbden kerek-aq. Jaratqan bizge janbyr berdi, biz sony kәdemizge jaratuymyz qajet, - deydi.

Qazaqstanda salyqtyng týrleri kóp. Onyng bәrin sausaq býgip sanap otyrudyng qajet joq shyghar. Endi mine, «Janbyr salyghy» turaly jana úsynys aitylyp jatyr.

- Kimde-kim albarynan su qoymasyn jasap, janbyrdyng suyn jinap almasa, soghan salyq salayyq, - deydi Mәjilis deputaty Andrey Begeneev. Deputattyng degenine baqsaq, aulasynan su qoymasyn jasap janbyr suyn ókimetke ótkizgen adam salyqtan bosatyluy tiyis eken. Salyqtyng búl týri Batys elderinde keninen qoldanylatyngha úqsaydy. Osyny aita kelip Begeneev myrza:

-  Jinalghan su tehnikalyq maqsattargha: avtokólikterdi juugha, baqsha suarugha әbden jaraydy. Tekke rәsua bolghan janbyr suy su jýielerin búzady. Europada janbyrgha sauatty týrde salyq salu ýrdisi bar. Demek onyng paydaly bolghany. Bizge de sonday shara әbden kerek-aq. Jaratqan bizge janbyr berdi, biz sony kәdemizge jaratuymyz qajet, - deydi.

Teginde, janbyr suyn, qar suyn úqypty paydalanu Europa elderine ghana tәn nәrse emes. Tabighatpen ýilesip ómir sýrgen qazaq kóshpeli kezinde qúm arasynan jabyq kanaldar qazyp, ony qargha toltyryp,  jazda kәusar búlaqqa ainaldyra bilgen. Shóleytti dalalardy qonys etkender tasnaulardy seldetip tókken janbyr suyna toltyryp alyp otyrghan. Qysqasyn aitqanda, atam qazaq  tirshilik kózi - sudyng súrauyn jaqsy bilgen. Biraq, Jaratqannyng janbyry ýshin salyq tólep kórmepti. Shamasy, sol kóshpendilerding býgingi úrpaghy - bizder salyqtyng jana týri - janbyr salyghyn tólep tynatyn týrimiz bar. Óitkeni ókimetimiz qara halyqtyng qaltasyn qaghyp aludyng qaylasyn jaqsy mengerip alghan. Qaybir jyly tipti, iri-qara maldyn, úsaq jandyqtyng «qiy men tezegine» sharua baqqan júrt salyq tóleytin bolyp bir shulap basylghan. Qazir әlgi salyq jer salyghynyng bir shalghayyna enip ketti.

Sonymen, ótkende «Núr Otan» HDP tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek sudy ysyrap etpeuding germandyq «tәjiriybesin» úsynyp edi, ol úsynystyn  deputat Begeneev sózimen «berekesi» kire týsti.

Rasynda, bizde su mәselesi - asa ótkir mәselening birine ainaluy yqtimal. Sebebi qazaq jerining alpys payyzyn shóleytti mekender qúraydy degen derekter aitylyp qalyp jýr. Onyng ýstine ózenderimizding deni trnasshekaralyq ózender. Biri Qytaydyn, biri Reseydin, kelesi biri Ózbekstan men Qyrghyzstan territoriyasynan bastau alyp jatyr. Áytkenmende tap qazirgi jaghdayymyz (Qúdaygha shýkir) sudan shu shygharatyn emes, ony dúrys paydalanuda bolyp túr. Halyqty taza auyz sumen qamtamasyz etude bolyp túr. Odan artylghanyn egistik alqaptary men tehnikalyq qajettilikterge orynymen paydalanuda bolyp túr. Búghan qosyp aitarmyz: deputat joldastar,  ýkimetimizge elding alaqanday aulasyn andytyp qoyghansha, keng baytaq dalamyzdan suqorlaryn týzetin alyp basseyinder qúrylysyn tezdetip salu jóninde úsynys jasanyzdar. Sol dúrys bolar týbinde. Sóitkenimiz jón siyaqty. Úqyptylyq pen ýnemqorlyq mәselesinde ýkimetimizding ózi ýlgi kórsetse, halyqta sol ynsaniyatqa jetedi. Áytpese, bәri beker...

Abai.kz