Últ qyzmetine adal bolghan ayauly túlghanyng biri - Sәbetqazy Aqataev.

Sәbetqazy aghamyzdyng 1992 jyly jazghan maqalasyn úsynyp otyrmyz.

Maqalada Memleket Tәuelsizdigining alghashqy jyldaryndaghy sayasy ahual, Preziydent Nazarbaevtyng qolgha isteri men jýrgize bastaghan sayasaty, Jeltoqsan oqighasy, biyliktegi rushyldyq jәne taghy últ pen memleket ýshin ózekti mәseleler qozghalghan. Qarap túrsaq, arada 21 jyl ótkenine qaramastan, Sәbetqazy Aqataev jazghan dýniyeler manyzy men mәnin әli kýnge joghaltpaghan eken.

Materialda qozghalghan últ taghdyry men memleket mәselesi kýni býginge deyin sol qalpynda qordalanyp jatqanyn kóziqaraqty oqyrman ózi de biler.

Abai.kz

Qazirgi Qazaqstannyng əleumettik-sayasy aqyl-oy aidynynda últshyldyqtyng birimen-biri qabyspaytyn,  birine-biri qarsy túratyn eki týri bar. Biri - "úly", əmirshil, otarlaushy últtyng qaskóy últshyldyghy.  Ekinshisi -  jergilikti,  tonalushy,  otarlanushy  "kishkentay"  últtyn  "últshyldyghy".  Búl - qazaqtyng qara tilimen aitsaq,  últjandylyq,  patriottyq.  Demek, últshyldyq sanyna qaray  "úly" jəne  "kishkentay", sipatyna qaray óktemshildik jəne azattyqqa úmtylys týrinde ekige bólinip, əleumettik ədilettilik óresinen  "jaman" men  "jaqsy" bolyp baghalanady eken.

Últ qyzmetine adal bolghan ayauly túlghanyng biri - Sәbetqazy Aqataev.

Sәbetqazy aghamyzdyng 1992 jyly jazghan maqalasyn úsynyp otyrmyz.

Maqalada Memleket Tәuelsizdigining alghashqy jyldaryndaghy sayasy ahual, Preziydent Nazarbaevtyng qolgha isteri men jýrgize bastaghan sayasaty, Jeltoqsan oqighasy, biyliktegi rushyldyq jәne taghy últ pen memleket ýshin ózekti mәseleler qozghalghan. Qarap túrsaq, arada 21 jyl ótkenine qaramastan, Sәbetqazy Aqataev jazghan dýniyeler manyzy men mәnin әli kýnge joghaltpaghan eken.

Materialda qozghalghan últ taghdyry men memleket mәselesi kýni býginge deyin sol qalpynda qordalanyp jatqanyn kóziqaraqty oqyrman ózi de biler.

Abai.kz

Qazirgi Qazaqstannyng əleumettik-sayasy aqyl-oy aidynynda últshyldyqtyng birimen-biri qabyspaytyn,  birine-biri qarsy túratyn eki týri bar. Biri - "úly", əmirshil, otarlaushy últtyng qaskóy últshyldyghy.  Ekinshisi -  jergilikti,  tonalushy,  otarlanushy  "kishkentay"  últtyn  "últshyldyghy".  Búl - qazaqtyng qara tilimen aitsaq,  últjandylyq,  patriottyq.  Demek, últshyldyq sanyna qaray  "úly" jəne  "kishkentay", sipatyna qaray óktemshildik jəne azattyqqa úmtylys týrinde ekige bólinip, əleumettik ədilettilik óresinen  "jaman" men  "jaqsy" bolyp baghalanady eken.

Ədette,  ortalyqtary qyzyl komissarlar búratana basshylardy maqtaghanda - "naghyz internasionalist",  al tabalaghanda  - "baryp túrghan últshyl" dep, tanbalaydy. "Internasionalist" bolyp atanghan basshy búghan shen almasa da, razy bolyp jatady. (Məselen, Kamaliydenov, Mendibaev, Yusupov jənet.  t.),  al  "últshyldyq"  qonyrauy taghylghan basshy  (məselen, Təshenov,  Dəulenov)  ornynan júlynyp,  isi tergeuge ketedi. Jergilikti basshylardy búlaysha "tərbiyeleu" jappay təsil sipatyn alyp,  bala baqshadan bastap,  sovpartmektebi jýiesine deyin jayyldy. Audan men auyl dengeyindegi basshylar arnayy sovpart mektepti bitirmey-aq múny "100  prosent"  iske asyruda: qazaqty qylqyndyryp,  qazaq emesti kóterip otyrsang boldy. "Internasionalistik" filosofiyanyng jabayy məni ýlken últtyng soyylyn soghyp, ózindi-ózing tejeumen týiindeledi.

Kóne grek filosofy Frazimah: "Ədilet degenimiz - kýshtining sózin sóileu"  depti. Sonan beri búl týsinik ózgeriske úshyray qoyghan joq. Múnyng shyng basyna shyqty-au degen sətin bastan keshirip jatyrmyz. Filosofiya tarihynan beyhabar jandardyng búl konsepsiyany jaqsy mengergendigine tanym bar.

-  Últshyldyq jaman! -  dep,  búratana halyqtargha zeky sóilegen orys shoviniysi óz últshyldaryna qarap, - Jaraysyn, patriotym! - dep, arqasynan qaghyp, erkeletip jatady. Ondaylaryna shen taghyp, ataq-abyroy úsynyp, auzynan tastamaydy. Orys últshyldarynyng barshasy - "úly".  Olar otarshyl soghystargha qatysyp,  shen alghan Pushkiyn,  Lermontovpen ghana,  nemese qúmyqtargha qarsy soghysta jýrip olardyng tilin ýirengen Lev Tolstoymen ghana shektelmeydi. Búratana últtardy qalamymen ghana qan qaqsatyp jýrgen D. Lihachev pen V. Bykovtar nege túrady?..

-  Últshyldyq jaqsy! -  dep kýbirlesip,  ishinen tynady búratana halyq ókili.  Aytqan sózi dastarhan basynan aspaydy, qatty aita almaydy. Óitkeni búl sózdi orys úlyghy estise týrmege qamaydy,  jəbirleydi,  jasqaydy.  Dausy qattyraq shyqqandardy óz biyleushileri-aq auyzdyqtap otyrady. "Últshyldyghy"  ýshin zəbir kórgen,  tayaq jegen az sandy halyqtardyng ishinde sormanday qazaq ta jýr. Últyn sýigendigi ýshin jaza kesu, "itjekkenge" aidau jaghynan kommunister patsha otarshylarynan da asyp týsti. Qazaqstannyng halqyn qyryp,  jerin tozaqqa ainaldyrdy. "Ýlken" últtyng últshyldyghy qazaq halqynyng moynyna búghau bolyp týskenin internasionalizmning jarqyn kórinisi dep, arqamyzdan qaghyp, kýle sóilep, məz qylyp otyrdy.  Al,  shynymyzdy aitsaq,  bizdey kónbis halyqtyng otarshyldyqqa qarsy qoyylatyn últshyldyqtan basqa qaruy

da joq edi. Últshyl bolmaghandyqtan - jerden airyldyq.

M. Shahanovtyn  "qazaq últshyldyghy joq" degenine qarsymyz

Últshyl bolmaghandyqtan -  Edil men Ertisten,  Ile men Esilden airyldyq. Endi elden aiyramyz dep qoqandaydy qara orys.  Sonda últshyldyqtan basqa bizde ne qaldy? Demek,  otarshyldyq ýdegen sayyn últshyldyq ta dəuirley

týsip,  otarshyldyq bəsensise -  últshyldyq ta bəsensip otyruy zandy.  Últshyldyqty qozdyrushy kýsh -  otarshyldyq. Últshyldyq ózdiginen ózi tumaydy.  Onyng sebebi bar. Otarshyldyq qysymnyng kez-kelgen týri kezdese beretin Qazaqstanda últshyldyq bar, bola beredi, bola beruge de tiyisti. Sondyqtan Jeltoqsan oqighasynyng shyndyghyn əlemge əygilep, qazaqtyng alghysyn alghan M. Shahanovtyn  "qazaq últshyldyghy joq" degenine qarsymyz. Qazaq halqynyng býginde dýniyede bar bolyp, jasap jatqany ras jəne keleshekten ýmiti bolsa, ol - qazaghymnyng boyynda eng əueli últtyq asyl qasiyetining joghalmaghandyghy men ruhynyng tozbaghandyghynyng arqasy.  Al oghan bizding qojayyndarymyz qalay at qoyady -  ony ózderi biledi.  Ózimizge beyməlim,  biraq basqa elderde dýniyejýzin dýrliktirgen  "qazaq qúpiyasy" ("kazahskiy fenomen") dep atalghan jana qúbylystyng esimi - osy.

Sóitip bizding qarsylastarymyzdyng últshyl degeni bizding boyymyzdaghy asyl da,  kiyeli qasiyetimiz eken.  Búny qazaqtyng qasiyetti jeti qazynasynyng biri dep esepteymin óz basym. Onday sayasy filosofiyalyq kategoriyany oy eleginen ótkizip, ony sanamyzgha ornyqtyrarlyq dəlel izdestire bastaghanda 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy oigha oralady. Əlemdik tarihta bolat qúrsanghan armiyagha qazaqtan basqa qay elding qaru ústamaghan jalantós jastary qarsy shyghyp edi? Tipti Berlin qabyrghasyda Qazaqstannyng jeltoqsanynan kóp keyin qúlamady ma? Jeltoqsan oqighasynda jalanayaq,  jalanbas qazaq jastary kórsetken kózsiz erlikke,  solardy basyp-janshyp, qabyrghalaryn kýiretip jýrgen tankistter, əskerler MHK, IIK albaylary, týrme qyzmetkerleri əli kýnge deyin tanday qaghady.

Qayratymyzdyng qany qazaqtyng búl jolda tógilgen songhy qany bolghay.  Azattyq ýshin endi tek ter tógelik!  Qazaqtyng azattyghy tek termen ólshenbek.  Qazaghym terdi neghúrlym kóp tókse - təuelsizdigi de tolyghyraq, al kerisinshe az tókse, ayansa  - soghúrlym az bolmaq. Təuelsizdik degen ózinen-ózi kelmeytinin, ólshenip keletinin sol úrpaq bilgeni jón.

Dýniyeni kýrt ózgertken janasha oilau filosofiyasyna týrtki bolghan qazaq jastarynyng Jeltoqsan dýrbeleni ekenin əlem bilgenmen qazaqtyng sol jastary úmyta bastaghan joq pa? Bileme? Əriyne, biletinderinen bilmeytinderi kóp. Óitkeni, taghy da toqmeyilsy qaldyq. Qazaq  "últshyldyghy"  turaly kópirme nasihat tolqynynda el biyligine kelgen preziydentimizding ózi endi jastardy "últshyldyghy" ýshin jazghyryp ta, jazalap ta jatyr. "Ýkimet biyliging qolyna ústaghan qazaq"  jəne  "qarapayym qara qazaq" bolyp bólinip,  ózara jauyqsaq,  Qazaqstan kimning qolynda qalmaq? Múny imperiya baghamdamay, esepke almay otyrghan joq.

Birese onan, birese múnan qaulaghan orys atamandary "qazaq pen qazaq júlqylassa arashashy bolsam, aqyl aityp, ara týsip, ailamdy asyrsam" dep armandaydy. Óz elinde attan sypyrylyp, esiginde qalghan últ - qazaq boldy. Qazaq últshyldyqtan emes, últsyzdyqtan aqsap otyrghanyn preziydent bilmeydi dep kim aita alar eken? Biledi, əriyne.

Últtyq iydeologiyasyz qazaq XXI  ghasyrgha kirgenmen,  sol ghasyrdan shygha almauy bylay túrsyn-au, qazirgi ekonomikalyq-əleumettik ózgerister de bos sóz bolyp qala bermek. Jetistigine tandayymyzdy qaghyp jýrgen Japoniya,  Koreya,  Tayland pen Tayvani últtyq iydeologiya arqasynda tóbesi kókke jetip otyr.

Últtyq iydeologiyasyz Qazaqstannyng bolashaqtaghy iyesi kim bolaryn da aitu qiyn, biraq ol qazaq bolmasyna men kepil. Óitkeni sayasy biylik qazaqtyng qolynda bolghanmen,  ekonomikalyq biylikting tútqasyn kim ústap otyr?  Oilan,  qazaghym,  oyan!

Últtyq iydeologiya degenimiz, əriyne, basqa últ ókilderine degen qiyanatty, qúqaylyqty nasihattau emes. Búghan últ ózine-ózi qol salsyn degen jauyzdar ghana barady. Qazaq emes últ ókilderine qiyanattyng kez-kelgen týrin jasau - sorly qazaqqa jau tauyp beru, Qazaqstannyng əlemdik órkeniyet aldynda saghyn syndyru, təuelsizdik jolyna tosqauyl qúru. Məselening sayasy qatpary  "kópúltty"  Qazaqstanda qay últ ózining sayasy biyligin qamtamasyz etedi,  qysqasha aitqanda, Qazaqstan kimdiki?" - osyghan sayady.

Preziydentimiz: "Qazaqstan -  qazaqstandyqtardiki"  deydi. Biz aitamyz: "Joq, qazaqtiki...

Preziydentimiz: "Qazaqstan -  qazaqstandyqtardiki"  deydi. Biz aitamyz: "Joq, qazaqtiki, biraq basqa últ ókilderi túrghysy kelse túra bersin -  olargha ket te,  kel de demeymiz".  Əriyne, kelimsekterding rúqsatsyz kelmegenin qalar edik. Múnday sózdi Resey de, AQSh ta óz kelimsekterine jasyrmay aitady. Al biz aitpaytynday ne kórinipti. Últymyzdyng təuelsizdigi men birligining simvoly bolyp sanalatyn preziydentimizding basqa kórshiles elding basshysynyng tizgininde ketip,  izbasar inisi bolghany namysymyzgha tiyedi, qazaqtyng úiyqtap jatqan últshyldyq sezimin qozdyra týsedi. Últjandylyqty Qazaqstannyng taghyna preziydentimizding shapan jamylyp, qamshy ústaghanynan ghana emes, onyng kýndelikti sayasatynan baghamdap otyrsaq deymiz. Qazirde preziydent tarapynan bolyp jatqan  "jalpaqshesheylik"  Qazaqstannan basqa memleketterde bolsa konstitusiyalyq qylmys qataryna sanalady da, jauapqa tartylady. Əriyne, ol əzirge bizge búiyrmaghan - basqa qiyrlarda. El basylary últtyng últtyq mýddesin qorghamasa, basqa últtarmen jarysta óz últyn oza shaptyrmasa, onda olar nesimen preziydent, nesine basshy? Múny men mərtebeli preziydentting qúlaghy shala ma dep arnayy aityp otyrmyn.

Əli kýnge Qazaqstannyng memlekettik shekarasynyng jabylmauyn,  qorghanys qabiletining nyghaymauyn,  memlekettik sayasy mekemelerding basshylary el aldynda ant-su ishpey,  brigadir saylaghanday qoyyla saluyn -  təuelsiz memleketke degen qastandyq deuge bolady. Múndaygha terisi qalyng -  qazaq qana shydaydy. Múny da preziydentimiz bilmeydi emes.

Kókeykesti sayasy məselelerding sheshilui keyin de osy qazirgi ógizayang sipat jalghasa berse,  Qazaqstan daghdarystan XXII  ghasyrda da shygha almaydy.  Onda XX  ghasyr qazaq ýshin songhy ghasyr bolyp qala bermek.  Preziydentimizding qazirgi əreketi tym mashyqty,  birbetkey,  əljuaz, "ne ol emes, ne búl emes",  orysqa degen kóniljyqpastyq, "búqpa sayasat".   N.  Nazarbaevtyn  "internasionalizmi"  aldyndaghy D.  Qonaevtyng internasionalizminen asyp týser júmsaq. D.  Qonaevty  "qazaq burokratiyasynyng atasy"  desek, onyng kemshiligin emes,  artyqshylyghyn aitqanymyz bolyp shyghar edi.  Zamanynyng barynda Qazaqstannyng týtinin ózinshe týzu shygharghysy kelgen Diymekeng qazaq burjuaziyasynyng negizin qalay almady,  əriyne,  oghan shamasy kelmes edi.  Biraq, burjuaziyany últtandyra almaghan  "politburo mýshesi"  últandyrudyng basqasha,  óz dəuirine say útymdy jolyn saldy. Qazaq balasyn kensege kirgizdi, kreslogha otyrghyzdy onyng jaqsy kóretin dýniyesin - "papkasyn"  qoltyghyna qystyrdy.

Qazirgi úrpaq Qonaevty osynysy ýshin jan tartady, sondyqtan da búrqasyngha qaramay, 1986 jylghy jeltoqsannyng shynyltyr ayazynda mandayyn yzghargha tosty,  Kolbinning tastay suyq "dushyna"  týsti, (al D.  Qonaev qazaqtyng nesin býldirdi degen əngimeni keyinge qaldyralyq). "Istemeu" bólek te, "istey almau" mýlde bólek. D. Qonaevtyng istey almaghanyn N.  Nazarbaev istegisi kelmeytin,  býgin tyndyratyn isti ertenge qaldyratyn sekildi.  Inshalla,  búl joly men-aq qateleseyin, preziydenttiki-aq jón bolghay! Biraq, ózinen-ózi kelgen  "egemendikti"  de, "təuelsizdikti"  de osy pikirding dəleli retinde úsynsam,  qayter edi?!  Eger osy ras bolsa,  onda Núrsúltangha ini retinde aitarymyz bar.  Qashanda orys úlyqtary qazaq súltandarynyng arqasynan qaghyp, madaqtap,  syldyrlaq bayghazy taghyp jatsa boldy,  qazaqtyng ýstinen qara týnek ýiirilip,  qan jútyp jatatynyn tarihtan bilemiz.

Al,  B.  Elisinning kóp aldynda maqtaytynynday, bizding preziydentimizding oghan qanday enbegi sinip edi? Ony orys ofiyserleri men kazak atamandar: kəris pen nemis biznesmenderi nesimen alyp jýr? Olargha qazaq preziydenti nege qúshtar boldy? Jekeshelendiru dep qazaq nesibesin solargha alyp bergeni ýshin be? Últtyq mýddege selqostyq tanytatynday oghan qazaq ne jazdy? "Juas týie jýndeuge jaqsy" degeni osy ma? Eseye almay jatqanymyzdy paydalanghany ma?  Qazaqstan təuelsiz patshalyq retinde preziydentke qajet,  əriyne. Əkimdik jýie kelgennen beri qazaqty últtyq memleketi emes, patshalyq qúrylyp jatqangha úqsaydy.  Alayda memleket təuelsizdigi últ təuelsizdigining belgisi ghana. Ony preziydent týsinbese, kim týsinbek?!

Preziydentting qazaq halqynan basqa tuysy,  janashyr jaqyny bolmauy -  basty shart

Kóp qorqytady,  tereng batyrady.  Preziydentting Qazaqstannan,  qazaq halqynan basqa tuysy,  janashyr jaqyny bolmauy -  basty shart. Sóite túra,  býkil Qazaqstandy dýrkiretken jýrek auruynyng hirurgterining ashtyq jariyalau barysynda ornynan alynghan M.  Əliyevke Almaty prokurory diyrektorlyq lauazymyn qaytaryp bergenine qaraghanda N. Nazarbaev qúrghan "pravolyq" patshalyqtyng qyzyghyn  "qúdandal" M. Əliyev qana kórip jatqan sekildi.

Əzirshe últtyng qan tógip isteytin sharuasyn tegin jasaymyz dep, orystyng oiynan shyghyp jatyrmyz. Preziydentimizding orysty ózine kóndirip sóilegenning ornyna oghan kónip sóileytini ishimizdi uday ashytady. Onda jaghday osylay bolghan song qazaq qayda baryp kýn kórui kerek? Aryzyn kim tyndaydy, yapyrmau? Preziydentting Reseyge shasha ma degen sapary,  kerisinshe, qazaqty tondyryp jatyr.  Eki birdey preziydenti -  Reseyde B.  Elisiyni,  Qazaqstanda N.  Nazarbaevy  bar orys ne degen baqytty edi!

Osy uaqytqa deyin qazaqty torghayday tozdyryp,  jerge qaratyp kelgen Resey edi.  Reseymen -  ishindegi nemese tysyndaghy  -  kórshiles bir de bir memleket ya halyq onghanyn kóre almadym.  Maghan senbegen jan KSRO-nyng kartasyna nazar salsyn. Imperiya eshkimning kósegesin kógertpeydi,  tiyip ketken jerin ondyrtpaydy, narazylyq jasasa qan qaqsatady. Demek, Reseymen kórshi otyrugha shydaghannyng ghana jany qalmaq eken. Resey óz betimen juasymaydy. Óitkeni ony juasytpaytyn, búratana últtargha jauyqtyryp otyratyn orys qoghamynda bir úly iytergish kýsh bar. Ol - pravoslavie dini. Pravoslavie shirkeuining az sandy halyqtargha kýlimsirey qaraghanyna qazaghym aldanyp qalmaghay.  Pravoslavie din basylary Rusike  "kiyeli"  dep aidar taqqan dəuirde biz sekildi halyqtar orys qaruynan qan jútqan. Onyng altynmen aptalghan ashamayynyng astynda aishyq belgisi teginnen tegin shalqasynan 330 tuyp jatqan joq.  Ayshyq -  bizding tize býkkendigimizding isharasy.  Orys shirkeulerining ashamaylarynyng altyn qúramy Qazaqstan altynymen ten. Óitkeni bizding jerden alynghan. Pravoslavie filosofiyasynyng ózegi - úly memlekettilik (velikoderjavnosti),  memleket aldynda tize býgu,  soghan qyzmet etu, qúrbany bolu. Sondyqtan orys qoghamynda ghana qúldyqtyng "qamaldyq" (krepostnoylyq)  túrpaty saqtalghan ("zakon taygi  - medvedi hozyaiyn"). Múny Gersen men Chernyshevskiy "orys sosializmi"  dese,  Pushkiyn  "orys iysi"  dep ataydy.  Pravoslaviyeden qútylmay orys onbaytynyn últ ziyalylary sezgenimen, odan qútyludyng jolyn oilastyrghan orys oishylyn men əli kezdestirmeppin.

Biylikting myna jýrgizip otyrghan orysshyl sayasatynyng zardabyn qazaq kóredi

Bizding eramyzdyng IV  ghasyrynan quat alghan pravoslaviyeshe oilau jýiesi Grekiyany, Vizantiyany, Kýngey Kavkaz ben Balqan elderin kýiretip bitti.  Ukraina,  Belorussiya men Rossiyadaghy qazirgi daghdarys ta sonyng saldary. Búl filosofiya daghdarysqa ózi ghana týsip, ózining kesirin ózi ghana tartyp otyrsa mening onda eshqanday sharuam da bolmas edi-au! Múnday filosofiya bizdi de quratyp otyr. Bolashaq Qazaqstannyn  "orys jolyna" týsuine bolmaydy dep, baybalam saluymyz sondyqtan. Búl jol túiyq: janjaldan bastalyp, janjalgha tireledi. Demek Qazaqstannyng Reseyden irgesin aulaq ústaghany jón. Orysqa jauyq demeymiz.  Qúnanbaydyng Abaygha qoyghan minin biz preziydentke de qoyamyz:  preziydentimiz tym orysshyl bolyp kórinedi.  Qazirgi Qazaqstan preziydentining N.  Nazarbaevtan artyq ta,  kem de boluy mýmkin emes.  Preziydent túlghasy dəuir túlghasyna say. Múny sezinemiz. Biraq N. Nazarbaev ózining eng əueli qazaqtyng Últtyq Preziydenti ekenin sezinse deymiz. Preziydentting myna jýrgizip otyrghan orysshyl sayasatynyng zardabyn qazaq kóredi. Preziydent orysqa kýle sóilep, aldausyratqysy keledi. Otar eldi ústaudyng 500  jyldyq təjiriybesi bar orys aldatpaydy, aldanghan bolyp arbaydy. Óitip últtyng qúnyn týsiruge bolmaydy. "Toqtay túru" bar da, últ namysyn tabangha salu bar. Malyn janynyn, janyn - arynyng sadaqasyna pida etetin halyq búghan kónbeydi, tózbeydi. Búlqynady. Júlqynady. Sozylghan sinirin soza berse qan shyghady.

"Qazaq qúpiyasyn"  taghy da jariya etip,  aidy aspannan shygharady.  Orysty aqyl aldynda túrghyzarlyq preziydentke de,  qazaqqa da aqyl qajet.  Preziydentti orysshyl qylghan bizding juas minezimizding de əseri ekenin moyyndau kerek shyghar. Sondyqtan da ol ne Əzirbayjan, ne təjik, ne ózbek, ne sheshen bauyrlarymyzday syn saghatta qorghay almaydy dep halqyn olqy sanay ma eken?  Biraq Núrekeng -  jeltoqsandy kózimen kórgen jan. Preziydentting qazaq jastarynyng qúlyn dausyn sol kezde óz qúlaghymen estigenine men kuəmin - alanda túrdym.

Jeltoqsan oqighasy: Preziydentting barrikadanyng ar jaghynda, it aitaqtaghan jaghynda, al jastardyng ber jaghynda qaluy últtyng iyesizdigining dəleli boldy

Últ ziyalylary men jastarynyng arasyndaghy jik sol kýni belgi berdi. Bolashaq preziydentting barrikadanyng ar jaghynda, it aitaqtaghan jaghynda, al jastardyng ber jaghynda qaluy últtyng iyesizdigining dəleli boldy. "Itting iyesi bolsa, bórining tənirisi bar" degen qazaqqa ie bolyp sóileu - preziydentting basty qasiyetine ainalghany jón.  Ólgende kórgen túnghysh preziydentimizdi basqalardan qyzghanatynymyzdy da jasyrmaymyz.

Qazirde Reseydin  "syrtqy isteri"  əlem dengeyinde kemip, "ishki isteri" aldynghy qatargha shyqqan sayyn Qazaqstangha degen dəstýrli yzgharly kózqarasy kýsheyip otyr. Dýnie jýzine qauip tóndirgen Orys imperiyasyna əlem teris qabaq tanytqan sayyn ol Qazaqstangha shengelin batyryp, bar qaharyn bizge tókpek.

Qauip -  zor,  óte zor.  Biraq qorqugha esh negiz joq.  Qoryqsaq, jaltaqtasaq, Qazaqstannan airylamyz. Qorqytu men ýrkitudi ailagha ainaldyrghan orystyng kýrkildek imperiyasynda basqaday dərmen de qalmady.  Sausaqtyng birin búghan da býgip ústaghan jón. Demek, Qazaqstanday alypty orys traktorynyng tirkemesine ainaldyrudy ýzildi-kesildi dogharghan abzal. Orysty tendik pen dostyqqa shaqyra otyryp, qazaqtyng tól nesibesine qol súqqyzbaudy,  preziydent manayyndaghy qúzghyn qúlqyn jylmaqaylardy alastaudy, orys aldynda qazaq namysyn jibermeudi, últqa janashyr adamdardy, búl isting ebin biletinderdi memleket isine tartudy sayasy mashyqqa ainaldyratynday zaman tudy.

Halqymyz úiqyda,  baghynugha kónbis.  Sondyqtan dəl osy kezende oghan qorghan bolu kerek.  Oyanyp alghan qazaq Aziyanyng alybyna ainalatyny sózsiz. Sonda kýlli týrki júrtynyng jana əlippesi N.  Nazarbaev esiminen bastalady dep aitu - astamshylyq, əriyne, biraq bel ortasynda jýredi dep sendiruge əbden bolady. Sondyqtan preziydent ony qazirgi sayasy prosesterding barshasyna qazaq mýddesi arqyly qaraudan bastaghany jón.

"Əlemdik tarihtan tys,  tútqiyldan jol tabamyn"  degen qazaqtyng ne bir basy artyq,  ne deni sau emes. Al últ bolyp azattyq jolyn izdeuge,  qúldyqtan qútylghan basqa ózi sekildi últtardyng taghdyryna kóz salugha, sonyng taghlymyn oqyp ýirenuge qúlshynghan adamdy preziydent tónireginen kórmeuimiz qalay?  Úly Abay preziydentti tónirektegenderdi kózi kórse:

"Bas basyna by bolghan ónkey qiqym,

mineky alghan joq pa elding siqyn" demesine kim kepil?

Preziydent manayyndaghy Diymekeng men Kolbin zamanynan qalghan kadrlar tobyn ózi auystyrghysy kelmey me,  joq, preziydentting ýstinen qaraytyn taghy da əldekim bar ma?

Qazaqstangha N. Nazarbaev basshy bolghaly Amerika preziydentimen onyng tóniregi tórt ret auysty, búrynghy KSRO basshylary da, onyng sayasy burosy da ghayypqa ketti. N. Nazarbaevtyng ghana ainalasy búrynghy qalpy. Kommunister men sosialister degennen qashan qútylamyz?

Preziydent keledi,  ketedi.  Tepkiden kóz ashpaghan qazaqtyng moynyna partokrattardyng qúryghy qayta týspesine kim kepil?

Sonda aqbas aqsaqal men aq jaulyqty apany nemen júbatamyz?  "Qazaqstandyqsyn" dep basynan sipaghangha olardyng kóz jasy tyiyla ma?  Preziydent ózdiginen týzeler,  betin jyrtpay-aq qoyayyq dey oilaghan da edik, - olay bolar emes. Qazaqtyng ózi de, sózi de, sazy da N. Nazarbaev dep bas úrady, preziydentimiz dep qúlshynady,  qolyndaghysyn shashady.  Preziydentti kósegemiz kógere me dep, el qataryna qosylamyz ba dep saylaghan edik, auzymyzdy japsyn degen joq edik. Biz N. Nazarbaevty "istey almay jýrgen"  azamattar qataryna qosushy edik.  Ol kónilshektikten be dep qaldyq. 333 Úiqyshyl halyqtyng qabiletin úshtap,  qúl bolmaytynday dərejege kótere me degen aqparat qúraldary preziydentke ghana auany auyp, sorly qazaqty onan əri maujyratady. Aytys ta, dastan da, ən de, kýy de kerek-aq. Biraq ər nərsening óz orny bar.

Minez-qúlyqty qazirgi dəuirge layyqtaytyn shaq tudy. Qazirde qazaqtyng búghyp qalghan sanasyn qalpyna týsiru,  halyqty qúl bolugha kóndirmeu -  kezek kýttirmeytin jalpyúlttyq məsele. Orys pen qazaqty qatar ómir sýrgizuge bolady,  əriyne, -  eger qazaqty tize býktire sóz saptap,  qit etse, "oybay,  orys estip qoyady" dep otyrsaq.

Qazaq rugha bólinip,  shekisti. Preziydent tóniregining geografiyasyn múqiyat bir qarap bayqay salynyz

Qazirgi aqparat qúraldarynyn,  onyng ishinde teledidar men radionyng is-təjiriybesi osyghan úqsaydy.  Otarshyldyq kónbistikten endi qútyla ma degen qazaq sanasy osynyng nətiyjesinde taz qalpyna qayta týsedi. Qamshydan shaylyqqan kolhozdyng jauyry sekildi -  basymyzdy jýgenge sozyp túrghanymyz. Qazaq nege ýndemeydi, nege juas? Ony juasytqan túrmys tauqymeti, auyr tirshilik. Qysqa siraq kedeyshilik bizding kýlli tirshiligimizding mənin anyqtady. Jalghyz siyr baqqannyng miy jalghyz siyrdyng ghana tónireginde qalady.

Preziydentimizding qazaqtan, qazaqtyng óz preziydentinen basqa kimi bar?  Taqqa otyrarda preziydentimizding qazaqtyng basyn biriktirmek bolghan uədesi esimizde. Ol məseleni Hamit Erghaliyev aqsaqal bosqa kótergen joq. Diymekeng men  "Asekenning túsynda "ata jarystyru"  degen indet qazaq arasyn quratyp jatty.  "DT" men  "QT"  traktordyng emes-au,  qazaqtyng etnografiyalyq atauyna ainaldy.  Qazaq rugha bólinip,  shekisti.  Ótirik deseniz alysqa barmay-aq, preziydent tóniregining geografiyasyn múqiyat bir qarap bayqay salynyz. "Dəndegen qarsaq qúlaghymen in qazady" degendey, ru "mektebin" bitirgender qazaq ishin jalmap barady. "Qaqpan basa almaghan qasasyn aldyrady"  degendi de aitqan  - qazaq.

"Bəybishe auylynyn"  erketotaylarynyng zardabyn týbinde preziydent ózi kóre me dep quystanamyn.  Shala sauatty ziyalysymaqtar múny  "últtyq ereksheligimiz"  dep shirenedi. Əy, qaydam?! Búl qúbylys qazaqqa ghana emese, ózderining ózderi qybyr etken jerin shaynap berip otyrghan Afrikagha da tən ekenin bile me eken solar? Búghan tosqauyl qúratyn preziydentten basqa kim bar? Qúda -  jekjattyng tónireginde qalmay,  qazaqtyng tórinde jýrse, aspanynda qyranday qalyqtasa dep, preziydent túlghasy sóz bolghan jerde qazaq arman aitady.  Jýzge,  atagha bólip,  az halyqty kemitip almasa deymiz. "Atannyng balasy -  jauyn, adamnyng balasy - dosyn" dep yzghar shashady qazaq kemengeri.

Nazarbaevtyng bir isi bar - jolynda, taghy bir isi bar - qolynda ólgimiz keledi

Əlemning ər týsti nəsilining basyn qosar múnan artyq danalyqty men estip kórmegen ekenmin. Bilemiz: preziydentimizding joly auyr. Óte auyr. Bar salmaq soghan týsip jatyr.  Onyng belin Shynghystyng da,  Temirding de, Abylaydyng da jýgi qayystyrady.  Búrynghylardyng jasay almaghanyna,  jibergen qatelikterine N.  Nazarbaev jauapty. Əytpese,  qazaq taghyna otyruy qate.  Tarih ýkimi de solay. Núrsúltan XIII  ghasyrda tusa Shynghystyn, XV  ghasyrda tusa Əmir Temirdin, XVIII ghasyrda dýniyege kelse Abylaydyng ne ózi, ne ong kózi bolyp tuar edi dep oilaymyz.  Bizding preziydentting qabiletine shýbə keltiruge bolmaydy.  Búl azamattyng XX ghasyrdyng ayaghynda qazaq taghyna otyrghanyna da təubə deymiz. Basqa jan Nazarbaevtan kem boluy mýmkin, biraq artyq bolar edi deu- kýnə. Jyrtyq ýiding qúdayy bolsa, sol qúday - Núrsúltan shyghar.  Qazirgi kez  -  onyng qabiletining de,  azamattyghynyng da synalar shaghy.  Búl -  onyng kýlli Aziya kontiynenti aldyndaghy artyqshylyghy.  Sóite túra,  qazaqtan basqa jýirik shyqsa, Núrsúltan tosqauyl qúra qoymas dep oilaymyz. Bəygeden, kim ozsa da, ata ozbay, qazaq ozsyn!

Osy uaqytqa deyin biz, "Azattyqtar", preziydent dep ózimizben ózimiz alystyq. N. Nazarbaevqa sendik, senim arttyq. "Synayyq" dedik.  Qatar jýrgen  "Alash"  pen  "Jeltoqsannyn"  ýnin shygharmaugha tyrystyq, qylqyndyrdyq. Óitkeni tarazynyng bir basynda últ birligi túrdy. Ol biz ýshin búryn da túrghan, məngi túra da bermek. Preziydentting is-əreketi tarazynyng ekinshi basynda. Núrsúltan alty alash elding zaryghyp kýtken preziydenti ekeni ras bolsa,  saghymyzdy syndyrmaghanyn,  Abylay men Kene, Mústafa men Əlihan aghalar salghan joldan taymaghanyn qalaymyz.  Ol jol -  qazaqtyng týpki armany.  Últjandy bolsyn! Kóldeneng el ne dese, o desin. Ərkim óz asyghyn saqa qoyady.

Biz Núrsúltandy ýkimet basyna saylaghanda, kókeyde osy ýmit túrdy. Núrsúltan týpting týbinde últ ýdesinen shyqsa - dýniyede qazaq ýshin odan artyq jan joq,  al shygha almay,  qazaq jýgin tarta almay jatsa,  júmylugha barmyz.  Bizding kózqarasymyz məlim: N. Nazarbaevtyng bir isi bar - jolynda, taghy bir isi bar - qolynda ólgimiz keledi. Dýniyede qazaq balary ýshin "ózi bilsin" degennen auyr sóz joq.

Ózi bilsin!..

«Jas qazaq» gazeti 24 mausym 1992 jyl

Abai.kz