«Ymdy týsinbegen dymdy týsinbeydi» degen sóz bar. Keshe ghana preziydent Putin Reseyding EAEO qúrylymdaryna tóraghalyq etuine baylanysty úiymgha mýshe elderding basshylaryna ýndeu joldady.

«Formalidy týrdegi, resmy protokoldyq sóz ghoy, oghan sonshalyqty mәn beruding ne qajeti bar?» degen saual da qoyyluy mýmkin.

Joq, búl jolghy ýndeuding salmaghy basqasha.

Putin ne dedi?

«Qalyptasyp jatqan kóppolyarlyq әlemning myqty, derbes, óz-ózine jetkilikti polusterining biri, bizding qúndylyqtardy qabyldaytyn jәne Eurazeo tәuelsiz memleketterimen yntymaqtasugha úmtylatyndar tartylatyn ortalyq bolugha Odaqtyng bar mýmkindigi bar ekeni sózsiz»

Búl degeniniz Ukrainagha qarsy soghys jariyalaghan Reseyding óz әriptesterin qúrdymgha qaray tartuy emes pe? Álde EAEO elderi órkeniyetti әlemmen atqúiryghyn kesisip pe edi? Jәne de «bizding qúndylyqtar» degen ne nәrse? Tórtkýl dýniyege jekkórinishti bop, ortadan alastatylghan Reseyding basqynshylyq, anneksiyalyq qúndylyqtary ma? Jәne de ol polusting shynayy gegemony kim bolatyny de osy bastan belgili emes pe?

«Barlyq baghyttaghy - sayasi, ekonomikalyq, ónerkәsiptik, qarjy jәne tehnologiyalyq salalardaghy – integrasiyany odan sayyn terendetu ýshin barlyq jaghdaydy jasaymyz».

Múny qalay týsinuge bolady?! Qansha «proreseyshil» dep júrtshylyq synasa da, Qazaqstan biyligi EAEO-nyng taza ekonomikalyq joba ekenin birneshe ret mәlimdegen edi ghoy. Álde Putin myrza bizding biylikting ol ústanymynan beyhabar ma? Astananyng ol pozisiyasy Mәskeuding qúlaghyna jetken joq dep oilamaymyn. Sondyqtan múnday janasha tezis – baryp túrghan arandatushylyq! Óitkeni, osy sózden keyin Astana óz halqyna tiyisti týsindirme berui kerek. Ol mәlimdemening Kremlige qatysty synshyl sipatta bolatyny taghy da týsinikti. Arandatu emey ne búl?!

EAEO tóraghasy býy deydi: «...integrasiyalyq qimyl-әreketting basty baghyttaryn anyqtaytyn úzaq merzimdik josparlaudyng jana qújattaryn әzirleudi biyldan bastau kerek»

Búl degeniniz – Kremli qojayyny aityp otyrghan «integrasiya» sóz jýzinde qalmay, tayau arada naqty qújattargha ainalady degen sóz!

«...avtomobili jәne himiya ónerkәsibi, transporttyq mashina jasau, mikroelektronika, aviaqúrylys, keme jasau, dәri-dәrmek әzirleu, sifrlyq ekojýieler, auyl sharuashylyghy mashinalaryn jasau, biotehnologiya men túqym sharuashylyghynda kýsh biriktiru»

Sonda elimiz osy manyzdy salalar boyynsha tek qana EAEO, sonyng ishinde, Reseymen «kýsh biriktire» me? Álemning damyghan elderimen osy salalardaghy yntymaqtastyghymyz ne bolmaq? Reseymen «kýsh biriktiremiz» dep jýrip, qosymsha sanksiyalardyng astynda qalmaymyz ba?

«Odaq ishindegi túraqty ózara esep aiyrysu qarym-qatynastarynyng mindetti sharty әriptesterding Resey bankining Qarjy habarlamalaryn taratu jýiesine qosyluy jәne de últtyq tólemder jýielerining jýiearalyq ózara әrekettestigi bop tabylady».

Nelikten EAEO elderi mindetti týrde úiymnyng bir mýshesining ghana banktik jýiesine qosyluy kerek?! Qarjylyq gegemoniya men monopoliya dәl osy emes pe?

Basqa eldermen qarym-qatynasty damytu turaly sózinde Putin myna elderdi ataydy: «Mysyr, Iran, Ýndistan, Indoneziya, Birikken Arab Ámirlikteri, Aziya-Tynyq múhiyt, Tayau Shyghys, Afrika jәne Latyn Amerikasy aumaghyndaghy elder».

Yaghni, múnyng bәri Euroodaq pen AQSh sankiyalaryna úshyraghan Reseyding býgingi әriptesteri. Olay bolsa, bir elding geosayasy tandau basymdyghynda EAEO-nyng basqa elderining ne qatysy bar? Ár el basqa eldermen óz mýddesine say ekonomikalyq jәne basqa baylanystardy ornata bermey me? Nege Qazaqstannyng syrtqy sayasaty Reseyding býgingi mýshkil jaghdayynyng qúrbany boluy tiyis?

«Últtyq ghylymiy-tehnikalyq baghdarlamalardy ýilestiru, ortaq bilim beru men kәsiby standarttaryn qalyptastyru, birlesken oqu baghdarlamalaryn,  tehnikalyq jәne gumanitarlyq pәnder boyynsha ortaq oqulyqtardy әzirleuge úmtylu manyzdy».

Búl tezis te týsiniksizdeu.

Biraz uaqyt búryn Resey resmy týrde bilim berudegi Boloniya prosesinen týbegeyli bas tartyp, keshegi sovettik oqu jýiesine kóshkenin mәlimdegen bolatyn. Qazaqstan bolsa, 2010 jyldan beri jalpyeuropalyq standarttardy basshylyqqa alatyn osy jýiening belsendi mýshesi. Sonda bir-birine ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn eki bólek jýieni qalaysha «ýilestiruge» bolady?! Búl bastama da o bastan qarama-qayshylyqqa, ózara dýniyetanymdyq, órkeniyettik qaqtyghysqa úryndyrayyn dep túrghan joq pa?!

«Gumanitarlyq pәnder boyynsha ortaq oqulyqtardy әzirleu» degen ne sóz?! Reseyding býgingi biyligi tarihty, sonyng ishinde, Qazaqstanmen birge ortaq tarihty qayta qarap, ózine ghana ynghayly senzura eleginen ótkizip jatqanyn kórip jatyrmyz. «Sovet Odaghynyng qúramynda bolghan respublikalardyng jer aumaghy – Reseyding syilyghy» degen Putinning tújyrymy qazaq mektepterining oqulyqtaryna enui tiyis pe? Álde stalindik repressiyalardy aqtaugha tyrysyp-aq jatqan psevdoghylymy ústanymdardy bizding qogham da qabyldauy kerek pe? Bolmasa, Ukrainadaghy soghysty aqtap jatqan neoimperiyalyq sayasattyng salqyny bizding oqulyqtargha da tie me?

Mine, tyghyryqqa tirelgen ashuly arystan aibaty ispettes Putinning bir ghana ýndeui qanshama súraqtar tughyzyp jatyr?!

Al osynyng bәrine qatysty resmy pikir bildirip jatqan bizding ýkimet әli de júmghan auzyn ashqan joq. El bolsa, alandauly.

Meniki - sol alandaushylyqty jetkizu ghana.

Jauap - ýkimetten!

Ámirjan Qosan

Abai.kz