Eger Mәjilis  «Qazaqstan Respublikasyndaghy zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zang jobasyna engizilip otyrghan ózgerister men tolyqtyrulardy, әsirese, әielderding zeynetke shyghu jasyn úlghaytu jónindegi ózgeristi  maqúldaytyn bolsa, onda búl - zor qatelik bolmaqshy. Birinshiden, el ishinde zeynetaqy jasyn úlghaytugha eshqanday shynayy negiz joq. Ekinshiden, kýni keshege deyin  Últtyq bank tóraghasy G­rigoriy Marchenkonyn, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenovtin  osy mәselege qatysty aityp kelgen pikiri, ústanymy qisyngha kelmeydi. Men búl turaly bir emes, birneshe ret aittym.

Endi osynau ózekti әleumettik mәselege demografiyalyq jaghynan qaraytyn bolsaq, mynany aitqym keledi: 8 nauryz meyramy qarsanynda memleket basshysy qyz-kelinshektermen  kezdesken kezinde  Tәuelsizdik alghan jyldary elimizde 6 mln bóbektin  dýnie esigin ashqanyn zor quanysh, ýlken meyirim-mereymen jetkizgenining kuәsi boldyq.  Endi qaranyzdar, bizding elimizde enbekke qabiletti shamamen 8 mln halyq bolsa, onyn  1-1,5 milliony zeynetker. Sonda bir zeynetkerge ýsh júmysshydan keledi. Búdan mynaday qorytyndy shyghady: biyliktegilerdin  jyl ozghan sayyn «túrghyndar qartayyp, olargha tólenetin zeynetaqy budjetke auyrtpashylyq týsirip otyr» degen uәji negizsiz ekenin aighaqtaydy.

Eger Mәjilis  «Qazaqstan Respublikasyndaghy zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zang jobasyna engizilip otyrghan ózgerister men tolyqtyrulardy, әsirese, әielderding zeynetke shyghu jasyn úlghaytu jónindegi ózgeristi  maqúldaytyn bolsa, onda búl - zor qatelik bolmaqshy. Birinshiden, el ishinde zeynetaqy jasyn úlghaytugha eshqanday shynayy negiz joq. Ekinshiden, kýni keshege deyin  Últtyq bank tóraghasy G­rigoriy Marchenkonyn, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenovtin  osy mәselege qatysty aityp kelgen pikiri, ústanymy qisyngha kelmeydi. Men búl turaly bir emes, birneshe ret aittym.

Endi osynau ózekti әleumettik mәselege demografiyalyq jaghynan qaraytyn bolsaq, mynany aitqym keledi: 8 nauryz meyramy qarsanynda memleket basshysy qyz-kelinshektermen  kezdesken kezinde  Tәuelsizdik alghan jyldary elimizde 6 mln bóbektin  dýnie esigin ashqanyn zor quanysh, ýlken meyirim-mereymen jetkizgenining kuәsi boldyq.  Endi qaranyzdar, bizding elimizde enbekke qabiletti shamamen 8 mln halyq bolsa, onyn  1-1,5 milliony zeynetker. Sonda bir zeynetkerge ýsh júmysshydan keledi. Búdan mynaday qorytyndy shyghady: biyliktegilerdin  jyl ozghan sayyn «túrghyndar qartayyp, olargha tólenetin zeynetaqy budjetke auyrtpashylyq týsirip otyr» degen uәji negizsiz ekenin aighaqtaydy.

Shamamen 2,7 mln halyq ózin-ózi júmyspen qamtyp otyrghandar sanatynan ekenin eskersek, osynau týitkildi zeynetkerlik jasty  úlghaytu amalymen  emes, júmys ornyn kóbeytu, óndiristi damytu, auyl-aymaqty órkendetu jәne tolyp jatqan basqa iygi is-qareketpen  sheshuge mindettimiz.  Bir sózben aitqanda, qoghamdaghy eng ózekti әleumettik týiindi, әsirese, halyqty júmyspen qamtu mәselesin  sheshuge  janasha kózqaras, jana әleumettik sayasat qajet. Búl endi óz aldyna bólek әngime. Taqyryptan auytqymayyq, osy zeynetaqy reformasy turaly aityla bastaghanda, Marchenko, Kelimbetov te boluy mýmkin, «bizding elimizde әielder zeynetkerlikke erte shyghady, erlerge qaraghanda 5 jyl búryn shyghyp, ózderine layyqty zeynetaqy jinay almay qalady.  Onyng ýstine, alatyn jalaqysy da tómen», - dep mәlimdegeni bar edi.  Búghan mening aitarym mynau: damyghan, órkeniyetti elderde jaldamaly júmysshylardyng ýlesi - 60-65 payyz, al bizding eldegi kórsetkish - 32 payyz. Demek, eki ese kem. Osyghan oray, týitkildi  zeynetkerlik jasty úlghaytu aila-amalymen emes, ishki jalpy ónimdegi jalaqy ýlesin ósiru arqyly sheshken jón.  Múnday jaghdayda, jaldamaly júmysshylardyng jalaqysy eki esege ósip shyghatyny ózinen-ózi týsinikti. Eki ese joghary jalaqy alghan júmysshynyng audaratyn jarnasy da, odan jinalghan jinaghy da joghary bolady. Búghan qosa, osy jerde mynany aitqym keledi, bizding elimizde әielderding kóbi budjettik mekemede, bilim men densaulyq, mәdeniyet salasynda júmys isteydi. Olardyng eren enbegin bizding qogham dúrys baghalamaydy. Budjettik úiymdarda júmys istep, qyzmet etetin әielderding jalaqysyn eki ese, mýmkin odan da joghary mólsherge kóteruge tiyispiz.  Sóitip, Ýkimet qoghamdaghy әleumettik mәselemen betpe-bet kelgen tústa, әielderding zeynetkerlikke shyghu jasyn úzartu amalymen-aq bar týitkildi jyly jauyp qoyghysy keledi. «Mysyqtyng qúiryghyn bir-aq ret kesuding ornyna», olar múny on jylgha sozbaqshy. Sonda «mysyqtyng qúiryghyn on ret kespekshi». Múny aityp otyrghan sebebim, «әielderding zeynetkerlikke shyghu jasyn birden úzartpaymyz, bir jylda jarty jyldan qosyp otyramyz», - degen byljyraq uәjin kóldeneng tartyp otyr. Al meninshe, biz mindetti zeynetaqy jinaq jýiesinen bas tartyp, yntymaqty jýieni engizuimiz kerek. Álgi jinaq jýiesin erikti týrge auystyrghan abzal. Sebebi búghan bizding elimizding mýmkindigi jeterlik.  Taghy bir sózinde Marchenko: «Áyelder 30-40 jyl ishinde ózining qarttyghyn tolyq qamtamasyz etetindey zeynetaqy jinap alady», - degen-túghyn. Búl da bos sandyraq. Jylyna 10 payyz mindetti jarna audaryp otyrghan budjettik mekemede qyzmet isteytin әiel múnday merzimde nebәri 3-4 jyldyq jalaqysyn ghana jinay alady. Investisiyalyq tabysyn qosqanda, meyli 5-6 jyldyq jalaqysy bolsyn. Búl kórsetkishti shotqa salyp kep jibergende, onyng 7-10 jylgha ghana jetetinine kóz jetkizemiz.  Al qalghan jasynda beynetqor әiel ne istemek? Búl jaghyn eshkim dóp basyp aita almaydy.

Ortasha quatty halqy az memlekette mindetti zeynetaqy jinaghy turaly aitudyng ózi auyr. Qoghamda ortasha quatty halyq kóbeymeyinshe, biz búl mәseleni jyly jauyp qoyymyz kerek.  Sondyqtan,  birynghay zeynetaqy qoryn qúru turaly bastama da jónsiz. Meninshe, elimizde últtyq memlekettik   zeynetaqy qory  qúryluy kerek.  Norvegiyada zeynetaqy jinaghynyng aktiyvin Últtyq qor basqarady. Al bizde Últtyq qor qarjysyn bolashaq úrpaqtyng enshisi degen jeleumen sheteldik týsiniksiz, belgisiz, tabysy tómen qúndy qaghazdargha salady. Búlay bolmauy tiyis. Últtyq memlekettik zeynetaqy qory men osy Últtyq qor birigip, aghymdaghy zeynetaqyny tóleu týitkilin sheshui tiyis. Jalpy, zeynetaqy jýiesining bir bóligining týitkilin býkil jýieni qozghamay, sylap-sipay óte shyghamyz deu bekershilik. Sondyqtan bizge týbegeyli reforma qajet. Jәne reformanyng basty mindeti - әleumettik salagha tikeley qatysy bar zang ataulyny qaytadan qarau, qaytadan elekten ótkizu qajet.  Býgingi kýnning talaby osy. Búl - bir. Ekinshiden,  elimizding әleumettik sayasatyn qaytadan qaraytyn uaqyt kelip jetti.

Qanat Berentaev

sarapshy

«Jas» zeynetaqy jýiesi

Býgingi tanda elimizde aktiyvi 3 trln tengeden asatyn 10 jinaqtaushy zeynetaqy qory júmys isteydi. Búl jóninde Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov Parlamentte mәlimdedi.
«Búl bir qaraghanda, qomaqty soma ekeni ras. Alayda 15 jyldyq tarihy bar jinaqtaushy zeynetaqynyng jiyntyq tólem  boyynsha ýlesi nebәri 3-4 payyz ghana.  Búl, bir jaghynan,  jýiening «jastyghyn» bildirse, ekinshi jaghynan, zeynetaqy aktivterining investisiyalyq tabysy tómen ekenin kórsetedi. Zeynetaqy jýiesining kemshiligi - onyng damymaghanynda ghana emes, kóbine eldegi makroekonomikalyq jaghdaygha qatysty. Búghan inflyasiya, investisiyalyq qúraldardyng shekteuliligi, qor naryghynyng damymaghany, halyqtyng basym bóligining tómen jalaqysy әser etedi», - dedi ministr.
Sóitip, eldegi bar zeynetaqy qoryn «birynghay qorgha ainaldyramyz» degen bastama jýzege aspaytyn boldy. Jinaqtaushy zeynetaqy qorlary: «Bizding qúry­ly­my­myz­da ondaghan myng adam júmys isteydi. Eger qor ataulyny biriktiretin bolsaq, júmyssyzdar legi kóbeyip, onyng arty әleumettik narazylyqqa úlasuy yqtimal», - degen uәj aitqan. Sóitip, úzaq-sonar aiqau-shu, dau-damaydan keyin birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qory kommersiyalyq emes úiym retinde  aksionerlik qogham bolyp qúrylatyny anyqtaldy. Osyghan oray Parlamentte jana zang jobasynyng tanystyrylymy ótti. 
Zang jobasyna sәikes, qordyng negizgi qyzmettik mindeti - zeynetaqy salymyn, erikti kәsiby zeynetaqy salymy men erikti zeynetaqy salymyn tartu bolyp aiqyndaldy. Al  qordyng zeynetaqy aktivterin saqtau mindetin Últtyq banki jýzege asyratyn bop sheshildi.

"Jas qazaq" gazeti