Deldal dýnie
Býgingi balalar bilmeui mýmkin. Keshegi kenestik kezende qylmystyng «spekulyasiya» degen týri bolghan. Qazaqshasy – alypsatarlyq. Yaghni, bir jerden tauardy arzangha satyp alyp, ekinshi bireuge qymbat baghagha satatyndardy osy bap boyynsha jauapqa tartyp jatatyn. Ózi týk óndirmey, auyrdyng ýsti, jenilding astymen jýrip payda tabatyndardy qazaqy qogham da, islam ilimi de qúptaghan emes. Múnday kәsip – ardan bezgen, moralidyq azghyndaghan adamdargha tәn dep eseptelinetin.
Tәuelsizdikpen birge tabaldyryghymyzdan attaghan naryqtyq qatynas búrynghy qúndylyqtarymyzdyng kópshiligin kýresinge shygharyp tastap, jana týsinikter qalyptastyra bastady. Búl qoghamda janaghy aitqan «alypsatarlar» endi basqasha keyipke enip, «isker», «epti» adam atalyp jýr. Endi olardy júmsaqtap «deldal» dep, key jaghdaylarda «kommersant» dep әspetteytin jaghdaygha jettik. Al, bizshe bolghanda, atyn qalay týrlendirgenimen alypsatardyng aty – alypsatar.
Qalayda aqsha tauyp, baydy basty múraty sanaytyn kapitalistik qúrylymda deldaldyqqa jol ashyq. Dese de, olarda osy kәsippen ainalysatyn adamdargha qandayda bir shekteulerding bar ekenin de bilemiz. Salanyng ózine tәn zany men mәdeniyeti qalyptasqan. Al, búl ýrdis bizge kelgende jabayylanyp, jaghymsyzdanyp shygha kelgenin kórip jýrmiz. Qayda barsang da aldynnyn arsalandap shyghady da túrady. Jay ghana taksiyge otyrghynyz keldi me, әldebir zat alu ýshin bazargha bas súqtynyz ba, joq әlde memlekettik qyzmet alugha keldiniz be, siz eng aldymen deldalgha jolyghasyz. IYnening kózinen ótkendey pysyq jigitter men qyzdar asty-ýstinizge týsip, bәiek bolady da qalady. Aqshasyn artyghymen berip, qolyn maylap jiberseniz, sharuanyzdy tastay qatyryp tyndyryp tastaydy.
Juyrda Almatydaghy avtokólikke arnalghan qyzmet kórsetu ortalyqtarynyng birine barghanmyn. Kezek kóp eken, biraz kýtuge tura keldi. Qarap otyrmay jan-jaghyma zer salamyn ghoy, bayaghy. Ábden әkkilenip alghan jigitter kimge kómek kerek ekenin de ainytpay tabatyn siyaqty. Kóliginizdi kezeksiz tirkeu me, jýrgizushi kuәligi me, memlekettik nomir me, dәrigerding anyqtamasy ma, qúday-au, bәri solardyng qolynda siyaqty. Tek aqshang bolsa bolghany...
Atyshuly «Altyn Orda» bazaryna auyldan malyn әkelgen sharualar ózdiginen kire almaytynyn talay estigenbiz. Aldymen deldalgha berip, odan satushygha jetkenshe tauar baghasynyng eselep ósip ketkenin andamay da qalasyn. Satushy ghoy, satqan enbegine qosady, al paydanyng kóbi ol maldy ósiru ýshin sausaghyn da qimyldatpaghan deldaldyng qaltasyna týsedi. Eki ortada tauar óndirushi men tútynushy, bylaysha aitqanda qarapayym halyq zardap shegip jatady. Osynday kórinisti býgingi ómirimizdng kez-kelgen salasynan kezdestiruge bolady.
Bizding qoghamymyzdy jegidey jegen birinshi indet – jemqorlyq pen paraqorlyq desek, deldaldyqty solardyng qataryna qonggha bolatyn shyghar. Sebebi, elimizge, memleketke zәredey de paydasyn tiygizbeytin, halyqtyng denesine kenedey jabysyp alyp, qanyn tespey soratyn osynday soraqy qúbylysqa tosqauyl qoyylmay bagha da sharyqtap, túralaghan qalpymyzdan ainymaytynymyz aqiqat. Osyndayda, әlginde aitqan «spekulyasiya» turaly zandy qaytadan qalpyna keltiru kerek shyghar degen oigha qalamyn!...
Quat Qayranbaev
Abai.kz