Qazposhta lazima sue. Nemese suahily tilinen audarghanda «Qazposhtany sottau kerek. Ni unyonge mama yangu ulimi. Ol mening tughan tilimdi qorlady.
Songhy kýnderde suahily degen sóz Qazaqstanda eng kóp qoldanylatyn sózge ainaldy. Qyzyghy oida joqta suahily tiline qyzyghushylyqtyng artqany emes. Qyzyghy - oryssha tildesetin «Qazposhta» qyzmetkerleri ýshin memlekettik til men afrikalyq tilding parqy birdey bolghany.
Poshta baylanysynyng últtyq operatory basqa da kompaniyalar siyaqty әleumettik jelide akkaunt jýrgizedi. Osy aptada kompaniyanyng Tuitterdegi paraqshasynda tómendegidey polemika boldy.
@Arystan Patsha esimdi qoldanushy: «Follouerlerding arasynda memlekettik tildi qalaytyndar joq pa eken? Memlekettik tilde qatynasatyndargha nemqúrayly qaramanyz!»
@Kazpost: «Sredy folloverov mogut byti govoryashie na suahili. nam teperi kajdyy tvit perevoditi? Ispolzuem samyy populyarnyy yazyk» (Follouerlerimizding arasynda suahily tilinde sóileytinder de bar shyghar, endi әrbir tvittimizdi audaryp otyrayyq pa? Eng TANYMAL tilde jazyp otyrmyz).

Qazposhta lazima sue. Nemese suahily tilinen audarghanda «Qazposhtany sottau kerek. Ni unyonge mama yangu ulimi. Ol mening tughan tilimdi qorlady.
Songhy kýnderde suahily degen sóz Qazaqstanda eng kóp qoldanylatyn sózge ainaldy. Qyzyghy oida joqta suahily tiline qyzyghushylyqtyng artqany emes. Qyzyghy - oryssha tildesetin «Qazposhta» qyzmetkerleri ýshin memlekettik til men afrikalyq tilding parqy birdey bolghany.
Poshta baylanysynyng últtyq operatory basqa da kompaniyalar siyaqty әleumettik jelide akkaunt jýrgizedi. Osy aptada kompaniyanyng Tuitterdegi paraqshasynda tómendegidey polemika boldy.
@Arystan Patsha esimdi qoldanushy: «Follouerlerding arasynda memlekettik tildi qalaytyndar joq pa eken? Memlekettik tilde qatynasatyndargha nemqúrayly qaramanyz!»
@Kazpost: «Sredy folloverov mogut byti govoryashie na suahili. nam teperi kajdyy tvit perevoditi? Ispolzuem samyy populyarnyy yazyk» (Follouerlerimizding arasynda suahily tilinde sóileytinder de bar shyghar, endi әrbir tvittimizdi audaryp otyrayyq pa? Eng TANYMAL tilde jazyp otyrmyz).
Últtyq operator osylay, syzdana jauap qatty. Audar. Audarmaghanda she? Búl elde memlekettik til, yaghny №1 til qazaq tili, sol tilde tatymdy aqparat úsyn. Odan keyin suahily ge audarasyng ba, yukatek tiline audarasyng ba, óz sharuan. Osyny «Qazposhtanyn» jilik kemirgen qojalary nege týsindire almaydy? Sonda Qazaqstanda qazaq tilinde sóileytin 10 mln. adam men oqugha kelgen birdi-ekili zәngining aiyrmashylyghy joq pa eken? Tútynushygha dórekilik tanytqany óz aldyna, «basposhta» memlekettik tildi, onymen birge býkil memleketti qasaqana qorlap otyr. Qazaq tilindegi súraqty týsine túra qasarysa ózge tilde jauap qatuy da sonyng dәleli.
Nege «Qazposhta» atalatyn últtyq operatordyng qyzmetkeri búlay betpaqtyq tanytady? Óitkeni «qaz» degen jazu «Qazposhtanyn» syrtynda bolghanymen, ishinde joq degen sóz. Bastyqtary qazaq tilinde tapsyrma bermeydi, jinalys ótkizbeydi, ótinish pen týsinikteme jazdyrmaydy degen sóz. Kompaniyanyng saytyna kirseniz, basqarma tóraghasy A.Arystanovtyng «Aghymdaghy mәseleler boyynsha kókeytesti týsindirmesi» de (audarmany qaramaysyng ba) tek qana orys tilinde. Arystanov myrza Qúttyqtau sózderi de «tanymal tilde» jetkizgendi jón kóredi eken. Áriyne, poshtaba    y Pechkinder qanday memlekette ómir sýrip jatqanyn úmytyp ketedi.
Birden ghalamtor paydalanushylary kompaniyadan jauap kýtti. «Búnysy nesi taghy! Anyq basynu búl! Pikir iyesining is basynan alastatyluy shart!» dedi Bekbolat Tileuhan. «Qalghan kónil - shaqqan janmen ten. Memlekettik tilge nemqúrayly qaraghan qyzmetkerinizge qanday shara qoldanasyzdar?» dedi jurnalist, blogger Ashat Erkimbay. Tútynushylardyng týiindi sózin sayasattanushy Aydos Sarym aitqanday boldy: «Eger «Qazposhta» eki-ýsh til biletin qyzmetkerdi jaldap, jelide qarapayym týrde til tabysa almasa, onda onyng top-menedjmentining kók tiynday qúny joq. Qazir naryqta eki emes, tipti ýsh tilde qatar sóileytin, dórekilik kórsetpey, memlekettik tilge, 70 payyzyn qúraytyn halyqtyng tiline múrnyn shýiire qaramay, keremet qarym-qatynas jasay biletin  jýzdegen, myndaghan qyz-jigitter bar. Álde búl naryq emes pe? Tútynushylar emes pe?...»
Tútynushy degennen shyghady. Kompaniyanyng marketing boyynsha diyrektory Marat Shynәliyev: «Tuitterdegi búl akkaunt kompaniyanyng resmy akkaunty emes. Ony biz tek baylanys ýshin ashqanbyz. Sosyn onyng qúpiyasózin 20 shaqty adamgha berip qoydyq. Solardyng kez kelgeni paydalana beretin. Keshe solardyng qaysy jogharydaghy jazbany jazghanyn anyqtau ýstindemiz. Eger tapsaq, ol jazasyz qalmaydy. Búl jaghday ýshin keshirim súraymyz», - dep aqtalghanday boldy.
Qúday-au, ainalasy 20 adamnyng arasynda shovinistik kózqarasy bar adamdy anyqtau sonshalyqty qiyn ba? Álde 20-synyng bәri de qazaq tiline múryn shýiire qaray ma? Keshirim súraymyz deydi. Keshirmegende qayda baramyz? Gazetimizdi taratyp, qújatymyzdy jetkizetin basqa operator bolsa, «Qazposhtany» talaq etip, kóship ketetin edik. Bir «operatorgha» tәueldi bolghan son, keshirmegende qaytpekpiz? Áytpese osy uaqytqa deyingi «Qazposhtanyn» tuitterdegi 5800 jazbanyng 13-i ghana qazaq tilinde. Nemese 0,22 payyz. Bayqaghan shygharsyz, keminde 50/50 degen soraqy talaptyng ózi qol jetpes arman bolyp túrghan joq pa?..
D.MÁKEJAN

"Halyq sózi" gazeti