Bolmanyz, tegi, shýbәli

Bolmanyz, tegi, shýbәli

Kelesi jalyn ghasyrda

Eskertkish taqtam túrady

Osy ýiding qabyrghasynda.

Shulaydy kóktem baqta ana,

Tónirek әnge túnyp bar.

Qaraydy kyolip taqtagha

Bolashaq almatylyqtar.

Aqyndar, aihay, jyr oqyp,

Aru qyz kelip gýl qadap,

Nәp-nózik qolyn, dir etip,

Alady tartyp jyldam-aq.

Ótedi tobyr toptasa,

Ketedi aru alanday,

Endi bir sotke toqtasa,

Tas aqyn ústap kalarday.

Taqtany halqym az kórip,

Tirising әli sen deydi.

Men túram shette mәz bolyp,

Meni eshkim biraq kórmeydi.

Men jazghan eski ólendi

Jana úrpaq mynau jattaghan.

Tiride estimegendi

Ólgen song estip, shattanam.

Sytylyp qalyp tobyrdan,

Kelemin sosyn bóline.

- Saqtay gór, - deymin, - soghylghan,

Úlysyng dey me-ey seni de!

Tez tarap keterin bilem

Búl sózding endi jalpygha.

Úly emes ekenimdi men

Aytamyn qalay halqyma?

Úly emes edim men deymin,

Ózimizdi ózim aqtay kep.

Ózimdi taghy jerleymin:

«Ólgen song tynysh jatpay...» dep.

«Úlysyn, - deydi el, - shyn ghajap,

Tughyzghan seni júrt úly».

Sendirmey qoymas búl qazaq.

- IYә, ras, - deymin bir kýni.

Sodan song kópten bóline,

Laqatymdy asha lekerlep,

Jatamyn kirip kerime,

Á, endi elgen ekem dep.

Baq qúsy emes alystan jetken dara,

Qayghy da emes qayauly.

Kóktem biyl kәdimgi kóktem ghana,

Bayansyz hәm ayauly.

Esi auysqan der, bәlkim, kýlsem búl el,

Áy, qorlyq-aq, qorlyq-aq.

Bir ótirik izdeysing shyn sendirer,

Tabylmaydy ol biraq.

O, qayran jiyrma bes,

Tap arnada tasqan sen.

Óleng jazu qyzyq ta, qiyn da emes,

Jas otyzdan asqan son.

Al aitayyn, túrsa shyn bilginiz kep,

Algha sýirep arbaghan

Ótirigimdi joghaltyp, jýrmin izdep,

He kómeging bar maghan?

"Progress jәne regress" atty pikir talasta oqylghan óleng

Ýkilep әsem qonyr jorgha mindim,

Jorghany úzaq sapar jolgha mindim.

Besinde týietayly betkeyge órlep,

Keshinde

Túyaq qapqan sorgha kirdim.

Sazynday qúdasha aitqan aru әnnin,

Ketkende úzap alys sәruar kýn,

Tezirek jýrmek bolyp tebinip em,

Jorghasyn búzyp aldym januardyn.

Tәiiri-ay, múnday kýige qalam dep pe em,

Jorgha attyng jortaqtauy jaman netken.

Qol talyp, ayaq úiyp, jýrek loblyp,

Kelemin әzer-alda amaldap men.

Tarlauyt tau aspappyn, bel asyppyn,

Qúshaghyn túr aldymda keng ashyp týn.

Barar jer, basar tauym - ózime ayan,

Apyr-au, qayda asyqtym,

Hege asyqtym?

Ter juyp tebingini, terligimdi,

Jýgirtken terlik boylap zer býlindi.

Qaq túrghan sauyryna qayran qonyr

Qanbaqtay qalbaqtaydy jeldi kýngi.

Týse almay shalymyna ol managhy,

Sýrkildep jelgeni ýshin qorlanady.

Jýrisin búza kórme, jorgha minsen,

Jigitter, biz jýretin jol kóp әli.

Adam

- Kórkembay aqsaq ýilenedi degen sybys bar...

Toy qamyn jasap kýbinip jatty tuystar.

Kelin de keldi,

Keldi azdap kórpe-tósek te,

Kóbeydi sypsyn,

Ras pa,

Álde ósek pe?

- Ong jaqta otyryp jýkti bop qalghan qyz deydi.

- E, Kórkemjangha aq jaulyq tiyse esep te...

Kiyimi býtin,

Tamaghy dayyn - keremet,

Kórkembay paqyr adam bop qaldy, ne kerek.

Qyryq jylghy ýiin topanmen sylap shyqty ózi,

Topsasy synghan esikti qayta shegelep.

Sәpekteu ghana jan eken әlgi zayyby,

Ay ótpey jatyp bosanyp qaldy - aiyby.

Qaljagha mal joq.

Kórkembay sasyp túrghanda,

Toqtysyn sýirep qayyny jetti, qayyny.

Kýieu jigitke qarady jii úrlana,

Ingәlap jatyr balpanaqtay bop úl bala.

Jas ana otyr shýberektey bop bozaryp,

Kózining aldy bualdyr,

sheksiz súr dala.

...Qyryq kýn ótti,

...denesin órtke orap ap,

Sәbiyge kenet jabysty jótel,

obal-aq.

Kórkembay tannan kók qargha izdep em ýshin,

Bara jatady qabaqtan tómen domalap.

Qalghidy sәby júdyryqtaryn syghymdap,

Sol kezde jaryn shaqyrady da búl ymdap,

Qatty aitsa, shoshyp oyanyp keter sekildi,

«Qúlyny-em-m» deydi,

«Qúlynym» deydi sybyrlap.

Qaraydy bala,

basqamen onyng isi ne,

Ári jat,

әri jaqyny bolghan kisige.

...Úzamay sәby shetinep ketti,

ómir-ay,

...Kórkembay del-sal,

óni me mynau,

týsi me?

Kórkembay del-sal,

shegedi jii shylymyn,

Boz tóbe jatyr tartyp ap jýrek jyluyn.

Qatty aitsa, shoshyp oyanatynday sәbiyi,

Sybyrlap qana:

«Qúlyny-em-m» deydi,

«Qúlynym»...

Arhaizm men neologizm

Jylan bauyr qamshy jatty iyrendep,

Jylan tildi ot sóiledi sýirendep.

Sarghaldaqtar zәresi úshyp,

ýrpiyip,

Sary jebeler qoramsaqtan qyltiyp,

Entelesip eki jaq bop el túrdy,

Eki sheshen órekpidi,

jelpindi.

- IYә, - dedi tóraghasy,

zaman-ay,

Júrt jym boldy,

Qúlaqqa úrghan tanaday. -

Jatyrlastyng jau bolghanyn kórgen kim,

Bir shal edi babalaryng senderdin.

Tós qaghysyp tarasyndar, sheshender,

Sol shal kórde tynysh jatsyn desender.

Erkelese - sen aghasyn,

ining búl,

Áy, alashtyng azamaty, týbing bir.

...Qúshaqtasty biylep kep,

Jylan bauyr qamshy qaldy iyrektep.

Qazaq-Ata jýrgen jeri jyr-anyz,

Taghy birde bylay depti bir abyz:

- Sabana týs,

salqyn ýige jýr, Erim,

Týnimenen kýy tyndasyn týmenin.

Aq tilekpen oyanalyq tanda biz,

Týbimiz bir,

qanymyz bir andamyz...

Qazaq-Ata jaqyn etip alysty,

Barsha júrtpen tós qaghysty, tabysty.

Býgingi jyr -

Jylan bauyr tankter,

Jylan bauyr qamshyny aitsam, jalyqty el.

Jylan qúiryq raketa ysqyryp,

Úiqysynan oyandy jer qystyghyp.

- Eski úghym ghoy múnyn, - dedi bir myqty, -

Tym jalandau týsinesing tirlikti.

Toqyraudyng súrghylt, súrqay úrany

Qalay seni jalyqtyrmay jýr әli.

- Býgingi sóz basqa shyghar, ras, - dedim, -

Ylghy kesh qap jýretúghyn qasqa edim. -

Dedim daghy, tez auystym búl kýiden,

Hege ynghaygha jyghylam-ey ylghy men.

«Oylap túrsaq, joqqa senip kelippiz,

Eskilerdi janartalyq», - dedik biz.

Eski tolghau,

eski ghúryp,

eski úghym,

Janaram dep laghyp ketsem, kesh býgin.

Sol kezde de tuystyqqa talpynsaq,

O, toqyrau, sensing naghyz altyn shaq!

Sózim de eski,

aytsam sәl-pәl janalap,

Týbimiz bir Adamzatpyz, jamaghat.

Bizding halyq - shúbay tartqan kósh deniz,

Kóshti ylghy da týgendeymiz keshke biz.

Ár asudan asqan sayyn,

bir teni

týsip qaldy.

Qanday әdet búl, tegi?!

«Bilip túrmyn,

bosqa kýidin...

aqtar em,

Bizding elding balasysyn, әttegen.

Aqtar edim,

aqtaghanday júrtty men,

Atalas dep ghaybattaydy qyrt kilen», -

dep aghasy júbatqanda inisin,

Tuystyq dep úqtyrady múnysyn.

Áldeqashan qurap qalghan sýiegi

Atany oilap,

mening janym kýiedi.

Aghay jomart,

jýrgen jeri toy edi,

Qoy, qoy, balam,

meni tynda, qoy ony.

Jeti atandy ýireteyin, kókeshim,

Jeti júrttyng qamyn jer me ekesin.

Áli talay janarular jolyghar,

Bizding kóshting san qúbylar jóni bar.

Kósh jolynda, ózing qalyp ketseng de,

Algha ozdyrar abzal úghym kóp sende.

Kóshing keter

alys, alys shyghanday,

Joly qaysy,

óri qaysy - úgha almay;

Bir baylamgha kelip aqyr, boldyryp,

Eski sózding estiligin song bilip:

«Baryp, baryp oralatyn qonysy,

Eski júrttyng eskirmegen sonysy», -

dep qoyyp bir,

aytyp zaman kendigin,

Ózime úksap otyrarsyng sen de, úlym...

Mening dramam

- Qosh bol, - dedim qúmdargha, -

Esen jýrsem, bir kelermin, múndanba.

At taghalap, atan qomdap er jetken

Eng songhy aqyn myna men em búl manda.

Men ketem.

Múnartady tónirek,

Jetim shiydi synsytady jel ýdep.

Almatygha týie minip barmaydy,

Maghan búlay qaramanyz, ker ýlek.

Qoshtasatyn kýn býgin,

Qara qúnan shaynaydy-ay bir sulyghyn.

Eng songhy ret alyp shyqtym qoradan,

Basyng azat, bar, bara ghoy, qúldyghym.

Kózim aldy búldyr-búldyr úly kil,

Aynalshyqtap ketpey qoydy qúnan bir.

Az dey me eken jýregimde sher-nala,

Hege meni jylatugha qúmar búl?!

Hege meni qinaydy búl jau syndy?

Jas joq mende!

Bitken bәri!

Tausyldy!

- Jamaldatqyr, joq bol! - dedim aqyryp,

Jel ap qashyp targhyldanghan dausymdy.

Sóitip elden ketkenmin,

Qyrsaudy da, jýirikti de kóp kórdim.

Qaba jaldy qara qúnan bop meni

Týn ishinde oyatady Ótken kýn.

Baurayynda sonau Kelintóbenin

Seltiyip bir túrady ýnsiz seregim.

Er-túrmanyn, túrqyn tútas kóremin,

Basy qayda, basy nege joq onyn?!

Basy qayda, basy qayda, qorlyq-ay,

Menen nege qashady aulaq ol búlay?

Josyp aghyp kózimnen jas, oyanam

Jol ortada joldasy ólgen sorlyday.

Shoshayady qúrandy erding qasy kep,

Qara tasty qarsh-qarsh turap, shashyp ot,

Baratady baba dala ýstinde

Qaba jaldy qara qúnan.

Basy joq...

Sary tazy. Elegiya

Qazannyng salqyn tandary

Qarasha taldy biyletti.

Sary shal dýnie salghaly

Sary tazydan kýy ketti.

Itayaq etip qauaqty,

In qazyp aldy jerden búl.

He qylsyn obal-sauapty

Kókayyl kelin,

kórkeude úl?

Kesektep qudy,

«ket» dedi,

It jayly neni biledi el?

Sary tazy qyrgha bettedi,

Sary shal jatqan qyr edi ol.

Jetti әzer sýirep sýldesin,

Jylady әlsiz ýnimen.

Kerege mola irgesin

Tyrnalap shyqty týnimen.

Toqtatyp jýrek yrghaghyn,

Kóz núry sónip baratty.

Kóterip qan-qan tyrnaghyn,

Qyp-qyzyl bolyp tang atty.

Jylatyp bauryn tastyng da,

Serpigen týnning týnegin

Qyp-qyzyl kýnning astynda

Sary tazy baryn bilemin.

«Sen kimsin?» - deydi,

súraydy Ar

Tazynyng әlsiz ýnimen.

Keudemdi mening bir oilar

Shyghady tyrnap týnimen.

Saryadyr jaqqa sary kýz keldi,

Sarbalaqtandy kýrishtik.

Shaqyrar ma edi taghy bizderdi

Kýderi belder kýmis týk.

Dariya sonday aghady kýlip,

Sergitip boydy týngi yzghar.

Shyq bolyp shópke qalady ilinip

Týnimen jaughan júldyzdar.

Tolqytyp ótti auyr da múndy oi,

Tobyr qaz ýrke jalt qarap.

Búl men ghoy kelgen,

bauyrlaryng ghoy,

E-eh-ey, qústar aq qanat.

Teng ósken taly, terbelgen kóli

Óz ýiim - óleng tósegim.

Senbender deymin, senbender meni

Qatal bop ketken dese kim.

Tyraulap úshqan tyrnalar anau,

Úzady sozyp ólenin.

Apyr-ay, shirkin,

bir qaramady-au,

Bóteni me edim men onyn?!

Sansyz armandar sanamda qalyp,

Túramyn oqshau tóbede,

Ayqaylaghanday aralda qalyp

Alystap ketken kemege.

Saghdiyshe sýiy

Birinshi óleng

Balaq jýni tәrizdi badana kóz qyrannyn,

Jel men qúzdan men seni mәngi qorghap

túrarmyn.

Jeti ólikke jan bergen Bahauaddin sekildi,

Shala jansar oilardy ór óleng ghyp

shyghardym.

Horezmdik bauyrdyng keruenindey shúbalyp,

Óte bersin uaqyt shattanyp ne jylanyp.

Qúrma gýl men Qúrandy qalay sýise arabtar,

Dәl osylay men seni әspetteymin - býl anyq.

Bizder alghash tanystyq jaghasynda Seyhunnyn,

Qalay ótip ketkenin bilmeushi ek-au key týnnin.

Biledi ony sol taldar, sosyn myna tolghan Ajh,

«Tolghan Aygha men joqta qaray jýrshi» deytinmin.

Bóiit oqyp úzaq tun, sәl múndylau beynemen

Qorym jaqqa barghanda jyrlarmyn-au keyde men.

Ziratynnyng әmanda yq jaghynan ótermin,

«Shangha kómip ketermin» degen nәzik oimenen...

Ekinshi óleng

Basym qatty, jamighat, jýike tozdy,

sharshadym,

Tariyh, tariyh... tariyhqa ýnildim men qansha kýn.

Shәmshiya-jyr tipti de ústatpady qolyma,

Izdegen em shoqayyn kiyip alyp Janshanyn.

Án sal dep em, «Sal-saldy» bastap ketti shal birden

Múqtasardyng maqamy sekildengen zarly ýnmen.

Abyz aitqan qissanyng biri de joq jadymda,

Tek, tek qana «Lәili men Mәjnýndi» ústap qaldym men.

Sogha berdim ainalyp, sogha berdim sýige,

Úqsastyq bar menimen pәruananyng biyinde.

Jauyp tastap Ánetti, Jәmiydi alyp qalyp em,

Ala qashty ghazaldar arman atty iyirimge.

Ay da batqan bir kezde,

túmshalanghan kýn anau,

Biraq, biraq qalay da sónbey kelgen bir alau.

«O dýniye» degendi Múhammeding emes, dos,

Alghash tapqan, men bilsem, ghashyq jandar shyghar-au!

Ekspromt

Kýzgi jelik kýlli alapty kýpir ghyp,

Astap-kesten, ne bop ketken bú tirlik?

Sheten ghana qyzarady shet tauda,

Úyalady - oghan daghy shýkirlik.

Sheten ghana órttey jandy qiyada,

(oghan bola, kýz aiylyn jiya ma?)

Shesheng bayghús sen tughanda, әtten-ay,

Sheten besik nege almaghan, by agha!

«Ýirenem qazir men odan,

Bir min joq, shirkin, jyrynda.

Aqyn qyz!» - dedi seri agham,

Súlu qyz edi ol, shynynda.

Kýtpegen jerden shyqty eges,

Ángime qyzgha aughanda.

- Áriyne, - dedim, - myqty emes,

Ádemi biraq, dau bar ma?

Qansha ret óstip shatyldyq,

Meyli, agha, meni tentek de.

Payghambarlyq pen Aqyndyq

Búiyrghan bastan erkekke.

Demeymin sizdi qúptaydy,

Rasy - bәri dalbasa.

Áyelden aqyn shyqpaydy,

Biyshi ne kýishi bolmasa.

Joq jerden pәle tabatyn

Kýnderim menin, kýnderim.

- Feodalsyn! - dedi shal aqyn,

- Atama tartqam, shyn, - dedim.

Seyildi keyin bar ókpe

Ýiirip alghan ne meni.

Áyelder jense, әdette,

Tek sýiip qana jenedi.

Bilmeymiz әiel zatyn biz,

Ótemiz bilmey ómirden.

- Myqtysyn! - dedi aqyn qyz,

- O, múnyng ras, - dedim men.

Jylytady әiel syzdardy,

Shuaghyn shashyp tóbennen.

Óleng jazatyn qyzdardy

Ayaymyn ishtey, degenmen.

qazaqtyqta menimen birge jýrdi...

ol...

«Babyrnama»

Arghymaq aru attar jalynda

Jel úiyqtaydy búl týnde.

Keshegi keskekti erler barynda,

Ol úiqy on búzylar edi bir kýnde,

Al aitashym, aitar bolsan, sol erlerdi ait, irkilme.

Ázir saray kezinde

Árkimning de syiy bar

Onnan, soldan qúiylar.

Jalpy sózdi jalqy etip,

Qarayghan qaraormanyng tәrk etip,

Qazaq shyghyp kórding be?..

Qazaq shyqqan kezinde

Qasynda bolghan azamat,

Áne, sony pirim degin syiynar.

Nekesiz tughan zamana

Túz qúighanda jaragha,

Jaraqty әsker jasanyp,

Qansha ret qazaq shyqtyng qasaryp,

Qara ólen, janym senen sadagha.

Tosyn da tosyn, tosynnyn

Tobyn jaryp óte almay,

Toqyrau suday tosyldyn,

Áziz súnqar basynmen

Toban ayaq top qarghagha qosyldyn.

Al aitashym, ait, sonda

Qazaq ekenine kýmәndanyp kórding be?

Kórsen, men sening dosynmyn.

Men, men desin, men desin,

Men demese, erge syn,

Ajaldy kýn kelgesin,

Aq shyraghy sóngesin,

Qazaq ólse- kómiler,

Kómilmese, imany Haqqa amanat,

Qazaqtyghyng ólmesin.

Úlylyq taqyrbyna meditasiya

Pang Bonopart, Han Kene, Temir erin

Uysynda ústaghan tóniregin.

Men de patsha bolar em (ol týk emes),

Biraq erinemin.

Esin alyp garemin qaraghannyn,

Otyrar em qyzdardy sanap әr kýn.

Birinshiden, әielim qyzghanshaqtau,

Ekinshiden, men óte pәk adammyn.

Men de saray salar em beleske bir,

Misyz emen aldanar eleske qúr,

Jer silkinip, kenetten qúlap qalsa,

Enbegim esh ketkeni emes pe búl?

Tabynatyn týk te joq, kóremisin,

Jetedi ghoy, jetpesin nege kýshim!

Ishim pysyp kete me dep qorqamyn,

Abyz bolu, әitpese, ne men ýshin?!

Balasyna qazaqtyng jiyn tang ba-au,

Sóz be, tәiiri, әr elding biyin tandau.

Preziydent bolar em - uaqytym joq,

Búl ýsh jýzdi qosar em - ýiim tarlau.

Qaysysyna jetesing kózdegennin,

Qúrysynshy, bәrine tózgen ermin.

Úly adam-aq bolar em әsheyin bir,

Obalyna qalam ghoy ózgelerdin.