Dintanushy, jurnalist Múhan Isahannyng búl maqalasy 2011 jyly portalymyzda jariyalanghan bolatyn. Nauryz merekesi men asyl dinimiz Islamnyng bite qaynasqandyghy turaly jóninde ghylymy dәiektilikpen jazylghan maqalany oqyrman nazaryna qaytara úsynudy jón kórdik.

Dintanushy, jurnalist Múhan Isahannyng búl maqalasy 2011 jyly portalymyzda jariyalanghan bolatyn. Nauryz merekesi men asyl dinimiz Islamnyng bite qaynasqandyghy turaly jóninde ghylymy dәiektilikpen jazylghan maqalany oqyrman nazaryna qaytara úsynudy jón kórdik.

Abai.kz

Týrki órkeniyetining úly nyshandarynyng biri úlystyng úly kýni - Nauryz merekesi ekeni barshamyzgha ayan. Alayda, songhy jyldary Nauryz merekesi jóninde keybir fundamentalidi týsiniktegi diny oqymystylar el ishinde jaghymsyz pikir qalyptastyryp otyr. Olardyng pikirinshe Nauryz merekesi býgingi kýnge ýzilip-talyp jetken kóne zoroastrizm senimining sarqynshaghy-mys. Al, zoroastrizm - otqa tabynugha ýndeytin búzylghan senim bolghandyqtan, búl dinning ritualdary haq senimge qayshy ekeni aitpasa da týsinikti. Rasynda da Nauryz merekesi zoroastrizm senimining synyghy bolsa, onda búl syny pikirding shynayylyghyna shýbә keltire almaymyz. Biraq, Nauryz merekesi shyn mәninde zoroastrizmning sarqyty ma, joq әlde, Haq dinning tól mereyli merekesi me? Biz býgingi shygharmamyzda osy týiindi mәselening basyn ashudy kózdep otyrmyz.

Nauryz zoroastrizmning qaldyghy emes

Nauryz sózi - zoroastrizm senimining otany bolghan parsy júrtynyng tili boyynsha «jana kýn» degen maghynany bildiredi. Búl senimde jaqsylyq jaryqtan, jamandyq atauly qaranghylyqtan bastau alady. Nauryz merekesi osy aidyng 22-shi júldyzynda toylanuynyng sebebi, osy kýni jamandyqtyng qaynar-kózi týngi týnekting jinishkerip, kýndizgi jaryqtyng úzaratyndyghy, zoroastrizmdegi jaryqty izgilikting bastauy retinde baghalaytyn senimimen ýilesim tapqan. Al, zoroastrizm seniminde otqa erekshe qúrmet kórsetiluining sebebi, ot - jaryqtyng bastau-kózi sanalady (Bachinin V.A. Religiovedeniye. Ensiklopedicheskiy slovari. 56 str. Izd-vo Mihaylova V.A., 2005).

Ertede shyghys halyqtary Nauryzdyng 21-shi kýni týnde otty alaulatyp jaghyp, jana jyldy jaryqpen qarsy alatyn bolghan. Áli kýnge deyin parsy tektes úlystar Nauryz merekesinde otty mazdatyp jaghyp, ýstinen sekirip, ózderin pәle-jaladan tazartyp jatady. Al, qazir últymyzdyng Nauryz merekesinde otty alaulatyp jaghudy ýrdisten ýzgen sebebi, otqa tabynu islam senimi boyynsha Úly Jaratushygha serik qosqandyq sanalady. Degenmen, dәstýrge berik auyldy jerlerde әli de ot anany shaqyryp «alas, alas» dep jyn-shaytandy quu, jana týsken kelinning bosaghadan ong ayaghymen attarynda otqa may tamyzu, ólgen adamnyng basyna shyraq jaghyp qong sekildi salttar saqtalghan. Zoroastrizm senimining múnday sarqynshaqtarynyng mәdeniyetimizge sinisti bolyp ketkendigin salt-ghúryptarymyzgha jiti nazar audarghanda ghana bajaylay alamyz. Teginde, qazir, qazaqtar otqa may tamyzghanda, otqa tabynyp jatyrmyn dep oilaymaydy, tek saltty oryndaumen ata-babanyng rizashylyghyn aludy kózdeydi.

Desek te, «Nauryz» sózining parsy tilinen shyqqanyna qarap, ghajayyp búl merekeni zoroastrizm senimine teluge bola ma?

Ádebiyetshi ghalymdar men ónertanushylar Áz-Nauryz merekesin qazaq halqy islam dinin qabyldamastan búryn toylaghanyn aitady. Olardyng pikirinshe Nauryz meyramy qazaq halqynyng kóshpeli túrmysynyng quanyshty kezderin beyneleytin úlyq mereke. Qystoqsannyng ishinde mal-janyn shýberekke týiip, әupirimdep kóktemge әzer shyqqan el - óristegi maldyng auzy kókke ilinip, arqa-basynyng kenigenining qúrmetine úlystyng úly kýnin at shaptyryp, audaryspaq oinap, jamby atyp, baluan kýrestirip, úlan-asyr toy jasaytyn bolghan (B.Kenjebaev. Qazaq әdebiyeti. I tom. Almaty 1949, Sh.Húsaynov, Y.Dýisembaev. Qazaq auyz әdebiyeti jәne halyq oiyndaryndaghy teatr-dramalyq elementter. Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng habarlary. № 78. Almaty 1950).

Belgili әdebiyettanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetovting pikirinshe Nauryz merekesin kóshpeli týrki júrty zoroastrizm seniminen búryn toylaghan. Oghan dәlel retinde kóne «Afrasiab» jyryn mysalgha keltiredi. «Afrasiab» jyrynda kóshpeliler kóktem shygha úlystyng úly kýnin toylaghan. Al, «nauryz» - Iran mәdeniyetinen Túran mәdeniyetine sinisken termiyn. Yaghni, kóshpeli týrki júrtynyng úlystyng kýnin toylauy «nauryz» termiynimen bekitilgenmen, mazmún túrghysynan alyp qaraghanda úlystyng úly kýnin toylau ejelden týrki júrtynda bar dәstýr dep biledi.

Nauryz merekesining otqaqúldyqqa esh qatysy joq ekenin Jaghda Babalyq ta óz zertteulerinde dәleldeuge tyrysady. Abyzdyng aituyna qaraghanda qytay jylnamalarynda arghy ata-babalarymyz sanalatyn ghúndardyng Nauryz merekesin toylaghany jazylghan. Ghún qaghandary kýn men týn tenelgen 22 nauryz kýni tang alaugemde taudyng basyna shyghyp, kókke qolyn jayyp, Tәnirden tilek tilep, «Áumiyn» deskennen keyin, abyzdar qobyzben anyratyp túryp 9 qonyr kýy tartyp, ile-shala 365 jigit qoldaryndaghy qobyzben 365 kýy tartady. Yaghni, әr kýnge bir kýiden arnaydy. Osylaysha Nauryz merekesi bastalyp, týrli dan-daqyldan nauryz kóje jasalyp, salt-dәstýrler men últtyq oiyndar ótkizilip, at shaptyryp, kókpar tartylyp, merekeni mәre-sәre bolyp toylaydy eken (Jaghda Babalyq. Nauryz - múqym ghalamnyng jyl basy merekesi. Qazaqstan-Zaman gazeti. № 11. 2010).

Nauryz merekesining týrkining tól merekesi ekenin zertteushi Baqyt Ábjet te dәleldep jazdy. Onyng jetkizuine qaraghanda kóne týrkining miyfi boyynsha jerdi ógiz kóterip túr dep eseptelinedi. Jerdi bir mýiizine salyp kóterip túrghan kók ógiz mýiizi talghanda ekinshi mýiizine qaray auystyrady. Jerdi jylyna bir ret qana ekinshi mýiizine audarady, osy kezde jer qayta janaryp, tirshilikting oyana bastauy jana jyldyng kelgenin bildiredi. Halyq ógiz belgi bergennen halyq Nauryz meyramyn toylaugha kirisetin bolghan. Mysaly, әzirbayjandar Kók Tәnirining qúrmetine júmyrtqany kókke boyap, ony ainanyng ýstine qoyady. Júmyrtqa terbele bastaghan kezde ógiz jerdi ekinshi mýiizine auystyrdy dep, jana jyldy toylaugha kirisedi eken (Baqyt Ábjet. Nauryz merekesining toylanu kezenderi. Qazaqstan-Zaman gazeti. № 11. 2010).

Ashura men Áz-Nauryzdyng ataluy basqa bolghanmen...

Zertteushilerding jogharyda keltirgen derekteri Nauryz merekesining shyghu tarihy ýshin asa qúndy bolghanymen, Áz-Nauryzdyng Haq dinge qayshy emes ekenin tolyqqandy dәleldey almaydy. Áytsede, Nauryz merekesining Haq dinge qayshy emes, kerisinshe diny mereke ekenin Mәshhýr Jýsip babamyzdyng «Núh, Nauryz tarihy» atty enbeginen anyq kóruimizge bolady. Ghúlama babamyz Nauryz merekesining shejiresin bylaysha tarqatady:

«Búl nauryzdama toy bolyp, qay zamanda bastalghan júmys? Jogharghy jaqta sóilengen Núh payghambar erkegi, úrghashysy aralasyp, seksen qaraly joldaspen keme jasap minip, alty ai, on kýn suda jýzip, su tartylyp, kemesi Qazyqúrt tauyna kez bolyp, soghan toqtap, qúrghaqshylyq kórip, qara jerdi basqan. Bireuding әkesi, bireuding balasy, bireuding bauyry, tuysqany qyrylyp qalyp, «salt atty, sabau qamshyly» bolyp sudan shyqqan», - dep Núh (s.a.u)-nyng qauymnyng topan sudan aman-esen qútylghandaryna shýkirshilik retinde qazan kóterip, toy jasaghandyghyn jetkizedi. Odan aryqaray: «Sóitse, sol kýnde ay esebimen sanaghanda «Múharamma» aiynyng ony eken de, júldyz esebimen sanaghanda, kýnning hamale bir uәjibine kirgen kýni birinshi hamale bolyp tabylghan. Núh payghambardyng túnghyshy - «Sam» degen balasy. Gharab, Ghajam - sol samnyng úrpaghy. Bireui ay esebin ústap, jyl basyn «Múharamma» dep sanap, ony «Ghashura kýni» - dep, meyram qylyp ústap qalghan. Bireui - Ghajam júrty, júldyz esebin ústap «Birinshi hamale - jyl basy» dep meyram qylyp ústap qalghan. Múnyng ústap qalghan kýni chislo esebimen marttyng toghyzyna dәl kelip, qys pen jazdyng audarys, tónkerisine túpa-tura, dәlme-dәl shyqqan. Múny bizding qazaq «Búhar esebi» deydi. Búl esepten bizding qazaq júrty orysqa qaraghansha, aumay, janylmay ústap kelgen», (Mәshhýr Jýsip . It dýniye. Núh, Nauryz tarihy. 242 bet. Almaty 2008) deydi.

Mashhýr Jýsip babamyzdyng búl deregin Jaghda Babalyq aqsaqal ózining «Nauryz - múqym ghalamnyng jyl basy merekesi» atty maqalasynda bylay dep tirilte týsedi:

- 1970 jyldary Mәskeudegi Lenin atyndaghy kitaphananyng arhiyvinen eski bir jyrdy kezdeysoq oqyghanym bar edi. Arab grafikasymen jazylghan jyr eken. Ol jyldary arnayy rúqsatyng bolmasa, kóshirmesin jasatpaytyn. Kóshirmesin almaghannan keyin avtorynyng aty-jónin úmytyp ta qalyppyn. Osy shygharmada jer-jihandy topan su qaptaghanda Núh payghambardyng kemesi kep Qazyghúrt tauynyng basyna toqtaghany, dәl sol kýni kýn men týnning teneskeni әserli bayandalady. Núh payghambar kýn men týnning tenesuining qúrmetine, sonday-aq, azghyndanghan qauymnyng joyylyp, jana bir tirshilikting bastalghanyn toylaghany suretteledi. Jyrshy búl merekeni «Nauryz» dep kórsetedi. Biraq, jyr iyesi Núh payghambar qaytys bolghannan keyin Nauryzdy toylau ýrdisi úmytylghanyn, arada ýsh ghasyr ótkende ghana Nauryz atty alyp túlghaly adam Núh payghambardyng bastamasyn jalghastyryp, jyl basy - Nauryzdy toylaudy qayta qolgha alyp, osylaysha Shyghys halyqtary Nauryzdy jyl basy merekesi retinde toylaudy ýrdiske ainaldyrghany jyrlanghan (Jaghda Babalyq. Nauryz - múqym ghalamnyng jyl basy merekesi. Qazaqstan-Zaman gazeti. № 11. 2010).

Mәshhýr Jýsip babamyz jogharydaghy «Núh, Nauryz tarihy» atty enbeginde Ashura men Nauryzdyng shyghu tegi bir ekenin kórsetip otyr. Rasynda da músylmandyq derekkózder boyynsha Núh payghambardyng qauymy topan sudan Múharram aiynyng onynshy kýni - Ashura kýni qútylghan. Núh qauymy Allagha shýkirshilik retinde qazan kóterip, dorba týbindegi tam-túm qalghan biday, arpa, noqat, búrshaq, qúmyq sekildi daqyldardy airan-sýtke malyp, jensik as әzirlep, arqa-jarqa bolyp toy jasaghan. Búdan keyin adamzat balasy әrbir jyly topan su qasiretinen qútylghan kýnning qúrmetine Múharram aiynyng onynshy kýni Ashura merekesin dәstýrli týrde toylay bastaghan (Huseyn Algul. Mýbәrak kýnder men týnder. Ystanbul-1996). Yaghni, búl derekterden Nauryz merekesinde dayyndalatyn týrli dәn-daqyldar qosylyp jasalatyn Nauryz kóje men Ashura tәttisining mazmúny bir ekenin angharamyz. Al, Ashura men Áz-Nauryz merekesi bólek-bólek eki uaqytta toylanuynyng sebebin, Mashhýr Jýsip babamyz Núh (s.a.u)-nyng bir úly bir jyly 355 kýnnen túratyn ay esebimen, kelesi bir úrpaghy bir jyly 365 kýnnen túratyn júldyz esebin ústauyna baylanysty ózgeriske úshyraghanyn jetkizedi (Mәshhýr Jýsip. It dýniye. Núh, Nauryz tarihy. 242 bet. Almaty 2008).

Demek, Núh (s.a.u)-nyng qauymynyng topan sudan qútylghan kýnin Grigoriyan nemese Omar Hayamnyng kýntizbesimen jýretin Shyghys halyqtary júldyz esebimen Nauryz aiynyng 21-ne toylasa, al, ay esebine negizdelgen hijra jyl sanauyn ústanatyn ózge halyqtar búl merekeni Múharram aiynyng onynshy kýni toylaydy. Tipti, bazbir týrki halyqtary Ashura men Áz-Nauryzdy bir mezgilde atap ótedi. Mysaly, Ahmet Alyazdyng aituyna qaraghanda Anatoliyanyng Marash ónirining túrghyndary әrbir jyly aqpan aiynyng 21-ne Ashura degen atpen Nauryz merekesin toylaydy eken. Yaghni, búdan shyghatyn tújyrym, qay jaghynan alyp qaraghanda da Ashura men Áz-Nauryzdyng bir mereke ekenin angharamyz.

Áz-Nauryzdyng synyghy - Qyzyr-Iliyas, Mankun, Kórisu, Selt etkizer...

Býgingi Týrkiyanyng Trakiya aimaghynyng túrghyndary Nauryz merekesin sәuirding 23-shi júldyzynda «Qyzyr-Iliyas kýni» degen atpen toylaydy. Qyzyr men Iliyas kim degenge keletin bolsaq, Qúrannyng Kahf sýresinde Qyzyr babanyng Músa (s.a.u)-men kezdesip, oghan hikmet ilimin (ilmiy-lәduni) ýiretkeni bayandalady. Al, Qúrannyng Saffat sýresinde Iliyastyng jóitterge payghambar etip jiberilgeni aitylady (Ómer Nasuhy Bilmen. Islam ghylymhali. Akshagh baspasy. Ankara. 486-489 b). Ásili, qazaq halqynyng dýniyetanymynda da «Áz-Nauryz merekesinde «Baq qarap, Qydyr daridy» (Aqedil Toyshanúly. Baq pen Qydyr. Dala men Qala gazeti. 16.10.2010) degen úghym bar. Yaghni, búl derekterden de Qyzyr-Iliyas meyramy men Áz-Nauryzdyng bir mereke ekenin bajaylaymyz.

Týrkining bir bútaghy shuvashtar nauryzdy «Naras» nemese «Mankun» dep ataydy. «Mankun» kelgenge deyingi qystyng songhy eki aptasynda qystan aman-esen shyqqanynyng qúrmetine «Savarni» deytin merekesi bastalady. Savarniyden keyin «Kalam» merekesi sәrsenbide bastalyp úly kýnge, yaghny «mankunge» deyin bir apta boyy toylanatyn bolghan. Osy shuvashtargha qonsylas otyrghan Samara ónirining qazaqtary Nauryz merekesin «Qamal ait» dep ataydy. Nauryz merekesin búlay atauynyng sebebi, osy kýni qamal (kóktemning alghashqy aiynyng parsysha atauy) aiy tuady. Júldyznamada toqty júldyzy payda bolady. Ertedegi qazaqtar toqty júldyzy (qamal) payda bolghannan bastap qystyng qahary qaytty, jyl basy kele jatyr dep jana jyldy qarsy alugha kirisken (Baqyt Ábjet. Nauryz merekesining toylanu kezenderi. Qazaqstan-Zaman gazeti. № 11. 2010).

Elimizding batys ónirinde kýni býginge deyin jalghasyn tauyp kele jatqan «Kórisu» atty izgi dәstýr bar. «Kórisu» dәstýri Nauryzdyng 14-ne toylanady. Búl dәstýr boyynsha qystyng kózi qyrauda sharuanyng jayymen jýrip qalghan aghayyn kóktem shyghyp maldyng auzy kókke tiyip, aldy-arty keneygennen keyin amandyq-saulyq súrasyp, bir-birine sәlemdese barady. Omar Hayam astronomiyalyq zertteuler arqyly kýn men týnning tenesuin dәl tauyp, jana jyl merekesin Nauryzdyng 22-ne auystyrghangha deyin, Nauryz merekesi aidyng 14-ne toylanyp kelgen. Yaghni, Mekemtas Myrzahmetovtyng «Nauryz merekesi zoroastarizm seniminen búryn bar bolatyn» - degen pikirin negizge alsaq, kóshpelilerding búrynghy jana jyl merekesi qәzirgi «Kórisu» dәstýri boluy әbden mýmkin.

Jas kýnimizde bizding ontýstikte Nauryz merekesi aidyng 21-ne toylanatyn. Biz kózimizben kórip, kuә bolmaghanmen, osy kýni balighatqa tolyp, otau kóteruge әzir bolghan jigitter únatqan qyzdaryna aina, taraq syilasa, boyjetken qyzdar jaqsy kórgen jigitterine keste tigip, tәtti as әzirlep beretin «selt etkizer», «úiqy ashar» degen salttyng bolghandyghyn ýlkenderden estiytinbiz. Nelikten «selt etkizer», «úiqy ashar» salty Nauryzdyng 21-de atalyp ótedi - degenge keletin bolsaq, osy kýni jyl basy bolghandyqtan, jastar bir jas qosumen bolashaq jaryna aina, taraq syilaumen ózining balighatqa tolyp, otau qúrugha әzir ekendikterin túspaldaytyn bolghan. Maghjan Júmabaevtyng ataqty Nauryz merekes» turaly maqalasynda «Qazaqtar Nauryz merekesi kýni bir-birine «jasyng qútty bolsyn!» deushi edi» (M.Júmabaev. Shygharmalar. 2-3 tom. Nauryz. 356 bet. Almaty - 1996) - degen deregi, bizding búl oiymyzdy jandandyra týsedi. Demek, «selt etkizer» men «úiqy ashar dәstýrining astarynan jyl basy bolghan Nauryz merekesining izderin kóre alamyz. Búdan Nauryz merekesining kóshpeli qazaq júrtynyng tól merekesi ekendigin tanugha bolady. Al, jana jyl atauyn bildiretin «nauryz» sózi parsy tilinen transformasiyalanghan. Yaghni, mazmúndyq túrghydan alyp qaraghanda kóshpeli týrki júrty «nauryz» termiynin qabyldaghangha deyin de Qyzyr-Iliyas, «Kórisu», «Selt etkizer», «Úiqy ashar» sekildi dәstýrler arqyly jana jyldy merekelegen dep topshylaugha negiz bar.

Núh payghambardyng Áz-Nauryzy Islamgha tansyq emes

Dәstýrli islamda qúqyqtyq ýkim beruding on bir qaynar-kózining biri «sharighattan búrynghy sharighattar» dep atalady. Búl qaynar-kóz boyynsha kóne dinderding qúndylyqtary Haq dinning qaghida-ústyndarymen qabysyp jatsa, onda ol qúndylyqtardy ústanugha tolyqtay rúqsat beriledi. (M.Á.Zehra. Islamdaghy sayasi, senimdik, qúqyqtyq mazhaptar tarihy. Ystanbul - 1996). Al, Nauryz merekesinde bir kezderi oryn alghan ot jaghu ýrdisi әldeqashan salt-dәstýrimizden shygharylyp tastalghanyn negizge alsaq, Núh payghambar toylaghan Nauryz merekesining islamgha eshqanday alabóten emes ekenine kóz jetkizemiz. Tipti, qazaq halqy búl merekege «әziyz» atauyn berip, úlystyng úly kýnin «Áz-Nauryz» dep qasterleydi. Sonday-aq, Áz-Nauryz merekesin toylau barysynda atqarylatyn aghash otyrghyzu, kókpar, bәige, audaryspaq, tenge ilu, baluandar kýresi, aitys, әn-jyr men terme-tolghau aitu sekildi dәstýrler de Imam Aghzam mektebindegi «әdet-ghúryp» (Hayreddin Qaraman. Islam qúqyghy. Izmiyr-1996) qaynar-kózine qayshy emes. Atam Qazaq Áz-Nauryz merekesinde «Úlys ong bolsyn!», «Aq mol bolsyn!», «Jaratushymyz jarylqasyn!», «Jasyng qútty bolsyn!» dep, izgi-tilekterin jýrekten aqtara aitady. Kóktemning kelgenin alghash jetkizetin qústy «Nauryzek» dep atap, onyng úshyp keluin jaqsy yrymgha balaydy. Osy úlyq mereke kýni dýniyege kelgen jas sәbiylerge azan shaqyryp «Nauryzbay», «Nauryzgýl», «Meyram, «Meyramgýl» dep at qoyady. Bir-birin ólimge qimaghanmen, ókpege qiyatyn halqymyz úlystyng úly kýnining qúrmetine kókirekte berish bop qatqan ókpe-nazdy eritip, bir-birin qúshaghyna alyp, tós qaghystyryp, qayta jarasyp jatady. Demek, osynday izgilikke qúralghan úlystyng úly toyy - Áz-Nauryzdy qalaysha Haq dinge qayshy dep aita alamyz?!

Týiin

Uaghynda últty úlystyng úly kýnimen qayta qauyshtyrghan Ózbekәli Jәnibekov «Nauryzdy elden, eldi Nauryzdan ajyratugha bolmaydy», dep Áz-Nauryzdyng Alash júrty ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin dóp basyp aitqan bolatyn. Áz-Nauryz halyqtyng kónilin kóterip, quanyshqa bólep, izgi-tilekter aitysyp, jaqsylyqqa ýndeytin Haq dinge qayshylyghy joq halqymyzdyng ejelden toylap kele jatqan jyl basy merekesi. Búl úlyq merekege bir sәt ózgening kózildirigimen emes, óz kózimizben qarasaq ghana, dauryghudy qoyyp, salt-dәstýrding danalyghyn tereng sezine almaqpyz. Endeshe, osyny úghyp-biludi Tәnir-Taghala fundamentalidi týsiniktegi bauyrlarymyzdyng peshenenesine jazsyn dep tileymiz! Núh payghambardan beri toylanyp kele jatqan Áz-Nauryz merekesi qútty bolsyn aghayyn! Dәiim úlys ong bolyp, aq mol bolsyn Alash júrty!

Abai.kz