Maysham izdep, andaghaylap bólme-bólmeni kezip kettik. Áupirimdep jýrip әreng taptyq. Endi sharuany jalghastyrayyq desek, sham izdegen qasqalardyng biri bir shtýk temeki de tauyp kelipti. Ol kez - temekining qat kezi-túghyn. Al silekey tiymegen sigaret tabu degeniniz - student ýshin kishigirim olja. Sodan temekisiz túra almaytynymyz bir týtinge ortaqtasyp, sambyrlasa qap-qaranghy úzyn dәlizge shyqtyq.
Jataqhana ishi abyr-dabyr. Biz ghoy, manyzdy sharuamen ainalysyp, úiyqtamay jýrmiz. Qalghan qazanbas, shónkebastargha ne joryq deniz. Jaryqpen qosa jandary kýiip ketkendey-aq dauryghysyp jatyr. Úiqy qayda?!

Sóitip túrghanda, kórshi bólmeden syqylyqtasa qoshtasyp ýsh-tórt qyz shygha berdi. Ózimizding dudarbastargha úqsamaydy. Sirә, qúrbylaryna qonaqqa kelip, endi qaytugha ynghaylanghan biykeshter. Qarap túrmay:
- Qyzdar, týn qaranghy, svet joq, qoryqpaysyndar ma? - dep qaldyq әlgilerge.
- Qorqamyz. Aparyp salghylaryng kep túr ma? - dey qalsyn olar.

Sandalma súraghymyzgha qaytarylghan qyzdardyng qarymtasy esengiretip-aq tastady. Birinshiden, sharua bar - shygha almaymyz, ekinshiden, olardy taksiyge otyrghyzatyn qaltada kók tiyn joq. Sonda da bolsa, sasqan ýirekting kebin keltirip:
- Onda tanyspaymyz ba? - deymiz mýlәiimsip.
- Tanysayyq.

Mәssaghan, mynalar anyq erikken qyzdar boldy ghoy. Qyljaqtasyp túrugha uaqyt tyghyz, jauapkershilik nyghyz.
Áyteuir týrlerin kórmesek te, qaranghyda qol alysyp, tanysyp jatyrmyz. Az-kem bos myljynnan song asyghys qyzdar ketuge, sharuabasty jigitter kiruge ynghaylandy. Osy sәtte, qúday-au, qay saytan týrtkenin bilmeymin, ayaqastynan әlgi qyzdardyng birine degbirim ketip, qúlaghym edireyip, bir súmdyq bola qalghanym. Synghyrlaghan kýlkisi, bal-erke dauysy sanamdy sylq etkizbesi bar ma?! Aty qanday keremet! Mәdina! Zaty qanday keremet! Ekeumiz sәl bógelip, men jigitterden, ol qúrbylarynan qalynqyrap túryp qaldyq. Taban astynda bir-birimizge ýzdigip, ólip baramyz.

- Bolsayshy-ey, bitirip tastayyq tezirek, - deydi bas redaktor bólmeden aiqaylap. Alshaqtau ketken qúrbylary da Mәdinany asyqtyra bastady.
Jibergim joq. Ol da, tegi, ketkisi kelmey, maghan yntyghyp túrghanday. Qolynan ústaghan sayyn, denemizden tyz-z etip toq jýrip ótedi-ay. Dir-r ete qalamyz. Jýregim auzyma tyghylyp, kózim búldyrap ketkendey. O, astapyralla, ishpey-jemey, bir kórgennen ghashyq bolu degen, mine, osy shyghar a?
Sodan qoyshy, qimay qoshtasyp, biraq mekenjayyn alyp, keyin kezdesetin bolyp uaghdalastyq. Janarym әsem núrgha, kókiregim shadyman shattyqqa tolyp, bólmege oraldym. Pay-pay degen-ay, «Alyp úshy-y-yp barady jýrek mýlde...». Ayaqastynan tútanghan ot sezimge jigitter an-tan.

Qosh. Sol shyrqyraghan shabytpen gazetti de tas qyldyq. Oi, Alla, sodan keyin úiqy qashty. Tang sibirlep atyp keledi. Kózim tipti de iliner emes. Kelbetin kórmegen qyzdyng súlulyghyn, bastan keshken bes miynóttik ghajayyp sәtimdi Ghabitke surettep, tauysa alar emespin. Kónilimdi qimay, aunaqshyp, ary da, beri de tyndaghan ol, kózi úiqygha kete: «Ói, qyzyng bar bolsyn, úiyqtashy-ey, erteng - sabaq, júmys» dep saldy.  Ghabit ekeumiz sabaqtan keyin «Órken» respublikalyq student jastar gazetinde qyzmet jasaytyn edik. Shynynda da, tanerteng sabaq, odan keyin -júmys. Biraq úiqym keler emes, keudeni kerip tәtti eles...

...Kýni boyy sol tәtti eles terbetip, óllәhi, janymdy qoyar jer tappadym. Keshqúrym Ghabandy joryghyma serik etip, JenPIY-ding jataqhanasyna tarttyq. Ekeumiz de birdey stiypendiya, birdey jalaqy alsaq ta, mening aqsham qyz-qyrqyn men syradan aspay qalar edi. Alayda tamaqqa aqsha tappay, «óldim» degende, Ghabannyng qoyyn qaltasyndaghy qyzyl «Pressanyn» ishinen ýsh, ya bes som shyghyp, ylghy «tura kelgen ajaldyn» betin qaytaratyn. Býgin de solay, qoltyghyma qysqan qolaqpanday buket - Ghabitting demeushiligi.

- Ghabi, - deymin aqyryn ghana, - syrtta kýte túrasyng ghoy. Eger tym úzaq bógelip jatsam, jaylap jýre berersin.
Qyzdy shaqyryp beruge kezekshilerding biri ketti dalaqtap. Teginde, qyzdar jataqhanasyndaghy vahter kempirlerding qonaq jigitterge әzireyildey qaraytyn әdetteri bar. Kirgizbeytinderi bylay túrsyn, әueli auruy júghatyn alapestey kórip, vahtagha qarys qadam jaqyndatpaytynyn qaytersin?!
Qyz keshigip jatyr. Ghabit syrtta. Kórkem kónilime alandaushylyq jarmasyp, alasapyran kýimen syrtqa kóz tastap túr edim, tu syrtymnan «Sәlem!» dep syzylghan dauysqa jalt qaradym. Qaradym da...

- S-s-sәlem...
Qúday-a-au, pendeshiligimdi keshire gór. Aldymda qisaya terbelip mýlde beytanys, súlbasy súryqsyz bireu túr. IYisi eki metrge jayylatyn «Babl gam» saghyzyn sozghylap... Týrinde týndegi ýzdikken essiz sezimning taby da joq.

- Mәdina, ss...senbisin?!

- Ne, tanymay qaldyng ba?

- T- tanymay qaldym. Joq, tanyp túrmyn...Biraq týnde sen... A?
Esim shyghyp, esengirep, әbden abdyradym. Ishim qan jylady. Sengim kelmedi. Qiyalymda qúiqyljyghan perishte - keudeme syimay kelgen әsem beyne emes edi búl. Emes edi, qayteyin, biraq sol. Sol dauys, sol kýlki, biraq... Esersoq eles tas tiygen shynyday byt-shyt boldy.

- Júmystan shyghyp, osy jerden ótip bara jatyp... Mynany әkep bereyin dep... Qol dirildep, gýl úsynyldy. Selqos raqmet aityldy. Sezimnen júrday qysyr da qysqa dialog jasasqan boldyq. «Kep túram ghoy» da aityldy-au deymin. Mәn-maghynadan ada әngime sonymen bitti de, men zyttym. Menen qútylghanyna qyz da quandy-au shamasy. Osylaysha týnekten jarq etken «soqyr sezim» jataqhananyng jaryghy qúsap sóndi de qaldy... Abyroy bolghanda, Ghabiytim ayandap ayaldamagha endi jetken eken. An-tang bolghan oghan «Shanshardaghy» Núrjansha «bykusymyzdyn» sәikes kelmegendigi turaly birdene mingirlegen siyaqty boldym. Qanghyp jetken nómiri jetinshi trolleybus mýiizderin bir silkip aldy da, ekeumizdi KazGU qalashyghyna ala jóneldi...

Serikqaly MÚQAShEV

"Ayqyn" gazeti