Júngo (qytay) qazaqtary arasynda da talay-talay tarihy múra, asyl qazynalar bar. Solardyng ishinde muzyka mədeniyetine qatysty múralar da molshylyq. Búlar keudesi altyn sandyq aqyndardyn, kýmis kómey ənshilerdin, maytalman halyq kompozitorlarynyng ózinen keyingilerge qaldyryp ketken qúndy múralary. Búl múralar úzaq uaqyttyq tarihy kezenderding synynan sýrinbey ótip, auyzdan auyzgha kóship el jýreginde jattalyp bizge jetip otyr.

Dese de, əne sonday keudesi altyn sandyq aqyn, kýmis kómey ənshi, maytalman halyq kompozitorlarynyng biri bolghanymen de, shygharmashylyghy el arasyna keninen nasihattalmay, ən-kýileri keng tanylmay, kózin qúm basyp qalghan búlaq sekildi dara talant iyelerining biri — kýishi, sazger, halyq kompozitory, qogham qayratkeri Quandyq Qoshyqúly edi.

Biz búl tórt bólimdi maqalamyzda ardager aqalaqshy (bolys) Quandyq Qoshyqúlynyn: birinshiden, ómiri men óz kezindegi atqarghan qoghamdyq qyzmetteri, ekinshi - aqyndyq, kompozitorlyq óner qyry, ýshinshi - «Bir bala» ənining shyghu tarihy, tórtinshi - «Bir bala» əni basqan tayghaq keshuler jəne óner júldyzdarynyng oryndau barysyna ayaldaymyz.

Ómiri jəne atqarghan qoghamdyq qyzmetteri turaly

Quandyq Qoshyqúly Qazaq, Orta jýz, alty arystyng biri - Naymannyng Matayynan taraytyn Qyzay elindegi Menis Tileuberdining Esenghúl ruy Kelimbay auylynda, 1880 jyly QHR ShÚAR Ilening Toghyztarau audany qazirgi Aqtýbek qalashyghy Aqjazyq qystaghyna qarasty Qosetekte dýniyege kelip, 1943 jyly óz tughan jerinde nauqastan qaytys bolady.

Quandyq turaly auylymyzda ótken súnghyla qart shejireshi Saudanbek Manapúly qarya bylay deydi: «Ákesi Qoshyq, balasy Quandyqty alghashynda, 1891-1894 jyldar ishinde Qúljadaghy Mahmút baba esimdi úighyr bay saudager dosynyng ýiine jatqyzyp medireseden oqytady. Oqudy jetik iygergen, bilimqúmar, zerek Quandyqtyng yntasyna dən riza bolghan əkesi Qoshyq Quandyqty endigi jerde jalghasty oqu oqyp, bilim iygerui ýshin Kýredegi kónil jeteri, Kýre ýkimetining «salyqshylarynyn» (alman-salyq jinau qyzmetkeri) biri Qosetek, Seksenbel ónirindegi Esenghúl eli men bardy-keldi aralastyghy bar Kýre ýkimet organynda isteytin Jyng ghalday (Jyng daryn, Jyng úlyq) atty manju mansaptynyng balasymen dostastyryp, Jyng ghaldaydyng balasymen birge sol kezde Kýre ýkimetindegi tek ýkimet qyzmetkerlerinyng ghana balalaryn oqytatyn, «Bepnnen (Beypiyn, Beyjiyn) kelgen semya múghalimi esebindegi úzyn chanpau (úzyn shapan) kiygen hanzu oqymystydan sabaq alyp, hanzusha oqidy» («Saudanbek qaryanyng əkesi Manap Duənbekúlynan estigen Quandyq jayly əngimesinen eske aluy» - avtor). Búl kez shamamen 1895-1897 jyldar ishi bolsa kerek. Tumysynan asa zerek te qaghylez Quandyq eki-ýsh jyl ishinde hanzu til jazuyn edauir jaqsy iygergendikten, 1897-1898 jyldar ishinde Jyng ghaldaydyng tanystyruy men Kýredigi genaral mekemesine dúnshy (董事 is biletin) tilmash bolyp ornalasyp, 1906 jylgha deyin on jyl shamasy əuyz-eki audarushy jəne jazba audarushylyq qyzmetter atqarady. Qazaq dalasynan osynday sebeptermen eng alghash Ile ónirinde hanzu til jazuynan qalam ústap, hat tanyghan, mektep tabaldyryghyn attaghan túnghysh qazaq dəl osy Quandyq Qoshyqúly edi.

Onyng oilamaghan jerden osynday Kýre ýkimeti syndy ýlken oryngha qyzmetke túra aluy mýmkin Kýre ýkimetining qyr eli men ara qatynasyn jaqyndastyruda osynday bir hanzu til jazuyn iygergen qazaq balasynyng boluy sol tústyng eng zəruligi bolsa kerek. Azamat jasyna kelip, qyzmetpen birge hanzusha til jazudan jalghasty bilimin tolyqtay týsken Quandyq, 1897 jyldan 1927 jylgha deyin Kýre ýkimetinde audarmashy, ukaz molda (bas hatshy), mal bajy basqarmasynyng jauaptysy qatarly mindetterdi ótey jýrip kóptegen el-júrtqa tanylyp, zor senimge ie bolady. 1927 jyldyng sonyn ala elge qayta oralghan ol, ýkimet qyzmeti men qosa Esenghúl elining mampany (orynbasar aqalaqshy) Búghyshaq (keyin Boqshek atalyp ketken) mampannyng hatshysy bola jýrip, 1933 jyly Búghyshaq mampang Jolboldy Nýsip aqalaqshydan Esenghúl elin bólip alghan son, Quandyqty Kýre ýkimetine bekittirip aqalaqshylyqqa shygharyp, qolynan mansabyn beredi.

Quandyq 1933-1943 jylgha deyin on jyl Esenghúl eline aqalaqshy bolady. Kýre ýkimetinde istep túrghan jyldarynda yaghni, 1917-1916 jyldary ishinde Kýrede saharadaghy qazaq, monghúl balalaryna hanzu til jazuyn ýiretetyn «myn-ha shuetan» (蒙哈学堂 monghúlsha-qazaqsha bilim ordasy) degen hanzusha mektep ashylady. Sol kezde Quandyq elge kelip, óz elinen Tolymbek, Asqarbek, Yrysbay, Nókerbek, Múqan (Núrmúqamet) qatarly balalardy Kýrege alyp ketip, oqugha əldymen kirgizedi. Sol kezde Ile ónirining ərqaysy jerlerinen kelip Kýredegi shuetanda alghash oqyghan «otyz bala» keyin qoghamnyng ər qaysy salasynda manyzdy qyzmetter atqarghany shyn. Olardyng basty-bastylarynan: Əbeu Qúdyshúly, Dəuletkeldi Kýnbolatúly, Tanjaryq Joldyúly, Nýsiphan Kónbayúly, Əbdyrasúl Jaypaqúly, Jaqypbek Baytuúly, Asqarbek Shondanaqúly, Nókerbek Sylbyrúly, Yrysbay Alymbayúly, Tolymbek Quandyqúly (búl Quandyq, Quandyq Qoshyqúly emes) Múqan (Núrmúqamet) qatarlylardy ataugha bolady, búlardyng bəri de Kýredegi «myn-ha shuetandy» bitirgen song ýkimet organdarynda qyzmet etse, keybirin ýkimet taghyda jalghasty jogharylatyp oqugha jiberedi.

1922 jyly Quandyqtyng dəneker boluy men ýkimet Tolymbek pen Múqandy (Núrmúqametty) Dihuagha (迪化 qazirgi Ýrimji) jalghasty oqugha jiberedi. Búlar Dihuadaghy myn-ha shuetanda 1922-1928 jylgha deyin jalghasty taghy alty jyl hanzu tilin oqidy. Oqudy bitirgen song belgili sebeppen auylyna qaytyp kelip, jalghasty bala oqytu, taghy basqa da sharualarmen shúghyldanyp jýrgende, 1933 jyly «12 apreli» sayasy ózgerisi bolyp, jappay mektep ashu týzimi jolgha qoyylyp, Qosetek ónirinde Shynar mektebi qúrylyp, búlar ashqan shaghyn mektepte (klass), oqytqan oqushylary da Shynar mektepke qosylyp ketedi. Sebebi, Múqan Qúljagha qyzmetke shaqyrylsa, 1935 jyly Shyng shysay ýkimeti Tolymbekti əlde qalay izdep tauyp, Ýrimjige shaqyrady da, ólkelik ýkimetting «qazaq-qyrghyz odaghyna» hatshy etip taghayyndaydy. Osy qyzmetpen qosa ol ólkelik oqu-aghartu mengermesine qolghabys etip, ataqty jazushy Qausylqan Qozybaev qatarlylar oqyghan saqshy mektebinde sabaq ótedi. (Azat Tolymbekúly «Eki dəuirding egeyi», «Toghyztarau tarihy materyaldary» 3 kitap 128 bet ). Búl sózderimizding tipti de dəleldi boluy ýshin, polkovnik Nýsiphan Konbayúlynyng ardager Əbeu Qúdyshúly turaly óz kezinde aitqan myna sózine qaralyq: 1916 jyly Kýredegi monghúl-qazaq mektebine baryp hanzusha oqugha týstik, búl arada Əbeu, Əbdirasúl, Tolymbek bərimiz bes jyl birge oqydyq. 1921 jyly monghúl-qazaq mektebin tauystyq, sol jyly Əbeu, Núrmúqamet (Múqan), Tolymbek degen ýsh oqushyny tandap alyp, Ýrimjige alyp ketti. Əbeuler Ýrimjige barghannan keyin taghy da hanzusha alty jyl oqydy. (Qúrmanəli Jýnishanov «Ardager Əbeu», Ile tarihy materyaldary 9 san 168 bet).

Tolymbek 1935-1940 jylgha deyin Ýrimjide «qazaq-qyrghyz úiymynyn» bas hatshysy bolu men qatar oqu-aghartu mengermesine selbesip, ózi oqyghan qazaq-monghúl mektebi, ólkelik saqshy ofiyserler mektebi qatarly mektepterge hanzu tilinen sabaq ótedi. Búl kezde Tolymbekting qolynan monghúl-qazaq mektebi jəne saqshy-ofiyserler mektebinen hanzu tilin oqyghandar Týsipbek (Dubek) Shalghynbaev, Qausylqan Qozybaev, Nyghymet Mynjani, Ənuər Mamyrqanov, Mústahan Bashtbaev, Búhara Tyshqanbaev, Telmúqamet Qanapyaúly, Səlis (Músattardyng əkesi) Əmireúly, Kərim Əkirami, Shəuen Masakymúly qatarlylar edi. Dəl osy kez turaly Qabimolla Manjybaev: Shinjyang shuenganynda (institut) oqyghan eng tanymal oqushy Dubek Shalghynbaev edi.

Shyng shysay dəuirinde Ýrimjide oqyghan oqushylarda attaryn hanzushalastyryp qoyatyn ədet bolghan. Mysaly: Dubekting shyn aty «Týsipbek» (杜别克), Ənuər Mamyrqanov (安建忠), Qausylqan Qozybaev (何立成) dep atalghan. Dubek Shaghantoghay audanynan, 1938 jyly Ýrimjidegi monghúl-qazaq mektebine týsip hanzu tilin ýirenedi de sonan song Shinjyang shuenganynyng ədebiyet fakulitetine kiredi. Ol osy mektepti 1940 jyly bitiredi. Hanzushany jetik bilip shyghady. (Q. Mənjibaev «Qazaq oqu-aghartu tarihynan qysqasha derek» 269-270 better) dep jazady. Al, sol kezdegi Nyghymet Mynjanidyng hanzusha aty (尼华德) eken.

«Əkem Tolymbek Quandyqúly Gomindang ólkelik ýkimetining úigharuymen 1940 jyldyng jazynan 1944 jyldyng sonyna deyin Shinjyang qazaghynan túnghysh əkim bolyp Chiyəndy (乾德, qazirgi Michuan, J.Q) audanynyng orynbasar əkimi, Barkol audanynyng əkimi, Buyrshyn audandyq Gomindang partiya komiytetining sekatory, audandyq halyq ýkimetining orynbasar əkimi qatarly mindetter atqaryp, 1944 jyldyng sonynda Toghyztaraugha jótkelip kelip, Gomindannyng Toghyztarau audandyq partiya komiytet sekratory, orynbasar əkim bolyp bir jylgha juyq istegen son, 1946 jyly mausymda Ile aimaghynyng orynbasar uəlii mindetine taghayyndalyp, qosymsha Qúlja qalasynyng da orynbasar əkimi bolyp istedi. 1963 jyly Ile Qazaq Avtonomyaly Oblystyq sayasiy-mәslihat kenesi komiyteti bas hatshysynyng orynbasary bolyp, 1984 jyly 50 jylgha tayau eki dəuirde qyzmet etip, qúrmetpen demalysqa shyqty. 1986 jyly 29 nauryz kýni 79 jasynda auru sebebinen dýniyeden qaytty, «Ile gəzeti» qaraly habar jariyalap, ómir bayaanyn tanystyrdy» ( Azat Tolymbekúly «Eki dəuirding egeyi» Toghyztarau tarihy materyaldary 5 kitap 134-132-130 better).

Tolymbek pen Núrmúqamet (Múqan) turaly jazushy Kópbosyn Səskiyn: «…Tolymbek pen Múqan ekeui de 1933 jylghy «12 apreli» sayasy ózgerisinen keyin ər týrli qoghamdyq qyzmetter atqarady. Əsirese, Tolymbek, Michuan, Buyrshyn, Barkól audandaryna əkim bolady. Ólkelik oqu-aghartu mekemesinde (1937-1939 jyldar) qyzmet isteydi. «Ýsh aimaq tónkerisine» belsene qatynasyp, «Tónkeristik ýkimette» uəliyding orynbasary bolady. Ómirining sonynda Ile Qazaq Avtonomyaly Oblystyq sayasy kenesting orynbasar bas hatshysy mindetin óteydi. Al, Múqan 1933 jyly oquyn ayaqtatyp, 1935 jyly Ile qazaq-qyrghyz úishymasynda oqu-aghartu inspektory bolyp, 1939 jyly aurudan qaytys bolady. Asqarbek aimaqtyq oqu-aghartu bóliminde qyzmet atqaryp, Ile kólemindegi malshy qauym ortasynda kóptegen mektepterding jaryqqa shyghuyna enbek siniredi» (Kópbosyn Səskin «Qyzaydyng alghashqy ziyalysy», «Toghyztarau tarihy materyaldary» 3 kitap 106 bet). (Aghartushy Asqarbek Shondanaqúly turaly 1985 jylghy «Ile gəzetinin» qaysy bir sanynda Oqan Ospanúly men jazushy Məlik Shabaqbek úly jazghan kólemdi tanystyru da bar-tyn . Búl kýnderi sol maqalany qolyma iliktire almadym, avtor).

Al, Nókerbek Sylbyrúly 1921 jyldan bastap, Kýre ýkimetinde salyqshy (bajy alu qyzmetkeri) bolyp istep, keyin Gomindang ýkimetininde qyzmetterin atqara kelip, 1949 jyly Esenghúl eline aqalaqshy bolady. Nókerbek Kýre ýkimetining bəjigeri bolyp istep jýrgende, 1928 jyly jazda Kókqamyr jaylauynda əygili «Kók ózen», «Qúba jay» ənderining avtory aqyn, ənshi, kompozitor Əppaq Maytabanqyzymen aitysqan aitysy da bar («Əppaq pen Nókerbekting aitysy», «Múra» jurnaly 2000 jyl 4 san).

Júngo azat bolghan song Nókerbek: «1950 jyly nauryzda rayon bastyghy bolghan. 1954 jyly 26- tamyzda JKP Toghyztarau audandyq biringhay maydan komiytetining orynbasar tóraghasy, 1955 jyly qyrkýiekte audandyq sayasy mәslihat kenesining orynbasar tóraghasy bolghan. 1958 jyldan bastap sayasy mәslihat kenesi 2-3-4 kezekti komiytetining orynbasar tóraghasy, 1963-1965 jylgha deyin sayasy kenes Toghyztarau audandyq komiytetining orynbasar tóraghasy bolghan» («Júngo halyq sayasy mәslihat kenesi Toghyztarau audandyq komiytetining úiymdyq tarihy jaghdayy», «Toghyztarau tarihy materiyaldary» 5 kitap 3-4-8 better). Mine, osy Tolymbek, Múqan, Asqarbek, Nókerbek qatarly Kýre shuetanynda oqyghan oqushylardyng osynshama manyzdy qyzmetter etuine eng alghash Kýredegi myn-qa shuetangha oqugha aparghan adam, olardy tipti de jogharylap oqyp kóz aialaryn kenitip, bilimin tolyqtyru, jaqsy oqyp el ýshin qyzmet etui turaly aghalyq aqylyn aityp, olardy jan-jaqtyly qoldap, balapanday baulyp, baghdar sham bolyp jol núsqaghan, əkesindey qamqor bolghan «molda agha» atalghan «kókeleri» osy Quandyq Qoshyqúly edi.

Quandyqty sol kezderde sol Kýrede oqyghan balalardyng bəri keyin qyzmetke shyqqanda da atyn atamay «moldagha» dep qúrmettep ataydy eken. Quandyq 1933 jyldan 1943 jyly auyryp qaytys bolghangha deyin aqalaqshy bolady. Aqalaqshy bolyp túrghanda: 1934 jyly Qosetektting Shynar sayynan Shynar mektebin salu, halyqty otyraqtandyru, Taldy, Qosetek ózenderinen toghan qazyp su shygharu, búrynghy ashylghan egistik jer kólemin tipti de keneytu, Enkelesh Səmenúly siyaqty bardam adamdargha qazirgi Qaratam aspa kópiri salynghan jerding batys jaghynan 1936 jyldar keme (parom) saldyryp, halyqtyng ile dariyasynan ótu qiynshylyghyn sheshim etedi. Enkelesh búl kemening barlyq materiyaldaryn shygharumen qatar kemeni jasaghan adamnyng (orystyn) enbek aqysyna jýz serkesh bergendikten, el ishinde «Enkelesh, bir kelgende jýz serkesh» degen sóz taralghan eken. (Enkelesh kemesining dariyanyng eki jaghyndaghy tekshelegen tastary qazir de bar). Búdan tys, Jamantydan Kórjylghagha (qazirgi Auylsharuashylyq 4 diviziyasynyng Kórjylgha 73 polky) deyingi aralyqtaghy Qúlja - Toghyztarau tas jolynyng alghashqy kýre jolyn jasatu, kópir jasatu syndy halyq ýshin istegen iygilikti isteri, jalghan jalamen ólimge ýkim etilgen Qonayúly Dosan atty azamatty ólimnen qútqaruy qatarly is izderin jazushy Kópbosyn Səskiyn, Məlik Shabaqbekúly, Erkin Súltanov, Dýisebay Zeynedin, Quanysh Qasymúly, Ədiljan Jəzilbekúly qatarly qalamgerler «Quandyq aqalaqshy», «Elim dep ótken er túlgha», «Qosetekte janghan túnghysh bilim shyraghy» qatarly maqalalarynda, gazet-jurnal, tarihy materiyaldar men internet tekshelerinde egjey-tegjeyli jazghandyqtan qaytalamadym. Tek «Shynar mektebi» turaly Kópbosyn Səskinning «Qyzaydyng alghashqy ziyalysy» atty osy maqalasynan biraz ýzikter qosa ketudi jón kórdim: «Shynar mektep» atty búl mektepti Quandyq saldyrghan, Quandyq kórkeytken, keyin kele Quandyqtyng kýsh saluymen joghary bastauysh synyptar ashylyp, hanzu tili sabaghy da ótilgen. Búl mektep aqalaqshy Quandyqtyng tike qol salyp demberuinde menireu qazaq saharasyna tek oqu-aghartu shyraghyn jaghyp qana qalmastan 1937 jyldarda-aq mədeny oiyn-sauyq isterin de jolgha qoyghan. Sol kezde «Shúghanyng belgisi», «Bay men toqal», «Bay men shoqyraq» piessalaryn sahnagha shygharyp, qarghys atqan eskilikting tamyryna alghash ret qaru siltegen, mədeniyet pen kórkemónerding úryghyn sepken, mektep aulasyna túnghysh dene tərbie qúrylghylaryn ornatyp, oqushylargha basketbol, voleybol, turnik oiyndary ýiretilgen» (K.Səskin «Qyzaydyng alghashqy ziyalysy», Toghyztarau tarihy materiyaldary, 3 kitap 108 bet ).

Men (avtor) búl jerde «Qosetektegi túnghysh bilim júrty» bolghan sol Shynar mektebinde 1937 jyldardaghy sahnada qoyylghan sol «Shúghanyng belgisi», «Bay men toqal», «Bay men shoqyraq» qatarly piessalardy sahnalastyruda, 1933-1932 jyldar ishinde arghy betten kelip, Esenghúl ishinde jiyrma tórt balany Ahmet Baytúrsynov əlippesimen jəditshe oqytqan «Baymúrat múghalim» atty ziyalynyn, 1934 jyly Shynar mektebi qúrylghanda, osy mektepke eng alghash múghalim bolyp, aldynghy ózi tərbiyelegen balalardan múghalimder tandap, oqytushylar qosynyn tolyqtap, bala oqytyp jogharydaghyday piessalardy sahnagha shygharuda sol Baymúrat múghalimning enbegi eren ekenine kóz júmugha bolmaytyndyghyn da eskertemin.

Quandyq Qoshyqúly Kýre ýkimetining Kýredegi genaral mekemesining ishki-syrtqy isterine kóp aralasqan qogham qayratkeri, Ile qazaghynan shyqqan eng alghashqy ziyaly, algha basar ashyq oily el alqauyna bólengen ardager aqalaqshy. Əygili Kódek aqyn da «Sasan auylyna barghanda» atty óleninde: «Esenghúl Kuandyqty taghy kórdim, Eline mayly bolghan barmaghy jýr». (Ile oblystyq bayyrghy shygharmalar kensesi qúrastyrghan «Halyq qazynasy» atty kitaptyng 1 bólim 6 beti, Últtar baspasy, 1997 jyl, Beyjiyn) dep jyrlaghanday el-júrtyna mayly da jayly bolghan elbasy edi…

Jalghasy bar...

Jýnisqan Qalysbekúly

Tótesheden týsirgen Janbyrshy B.

Abai.kz