Jýz núsqa emes, bir núsqa kerek
Jýz qaraly qazaq ghalymy arasynda baqtalastyq bastalypty. Árkim-aq Qazaqstannyng resmy qabyldaytyn «latyn әlipbiyinin» avtory atanghysy keledi. Olardyng eshqaysysy bәsekelesterin moyyndap, sony jón kórip, tarihta qaludyng berilip otyrghan búl mýmkindigin jibergisi kelmeytindey. Darigha Nazarbaeva basqaratyn Mәjilisting Áleumettik-mәdeny damu komiyteti keshe «Qazaq tilin latyn grafikasyna kóshiru turaly» auqymdy jiyn ótkizip, barlyq taraptardy tyndaghan.
Biraq deputattar jauapty sheneunikterden «talqylap jatyrmyz!» degennen basqa eshtene estimedi. Osydan keyin D.Nazarbaeva qatang sharagha baru kerektigin aitty: «Búlargha salsa, әli elu jyl talqylaydy!» degen ol barlyq jauapty túlghalardy «qaranghy bólmege» qamap qoyyp, bir sheshimge keluge bir ghana apta kesudi úsyndy.
Jiynda eleng etkizerlik mәlimdeme jasaldy: latyn qarpine tek qazaq mektepteri ghana auysatyn bolypty! Yaghny orys jәne basqa «aghayyndardyn», sonday-aq balalary men nemerelerin orys mektebinde oqytatyn qazaqtardyng osyghan qatysty aighay kóterip jýrgeni orynsyz. «Latyn әlipbii engen
son, Qazaqstandaghy orys mektepterinde qanday alfavit qoldanylady?» dep naqtylay súrady deputattar. Búghan osy isting basy-qasynda jýrgen, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Myrzabergen Malbaqov jauap berdi:
Jýz qaraly qazaq ghalymy arasynda baqtalastyq bastalypty. Árkim-aq Qazaqstannyng resmy qabyldaytyn «latyn әlipbiyinin» avtory atanghysy keledi. Olardyng eshqaysysy bәsekelesterin moyyndap, sony jón kórip, tarihta qaludyng berilip otyrghan búl mýmkindigin jibergisi kelmeytindey. Darigha Nazarbaeva basqaratyn Mәjilisting Áleumettik-mәdeny damu komiyteti keshe «Qazaq tilin latyn grafikasyna kóshiru turaly» auqymdy jiyn ótkizip, barlyq taraptardy tyndaghan.
Biraq deputattar jauapty sheneunikterden «talqylap jatyrmyz!» degennen basqa eshtene estimedi. Osydan keyin D.Nazarbaeva qatang sharagha baru kerektigin aitty: «Búlargha salsa, әli elu jyl talqylaydy!» degen ol barlyq jauapty túlghalardy «qaranghy bólmege» qamap qoyyp, bir sheshimge keluge bir ghana apta kesudi úsyndy.
Jiynda eleng etkizerlik mәlimdeme jasaldy: latyn qarpine tek qazaq mektepteri ghana auysatyn bolypty! Yaghny orys jәne basqa «aghayyndardyn», sonday-aq balalary men nemerelerin orys mektebinde oqytatyn qazaqtardyng osyghan qatysty aighay kóterip jýrgeni orynsyz. «Latyn әlipbii engen
son, Qazaqstandaghy orys mektepterinde qanday alfavit qoldanylady?» dep naqtylay súrady deputattar. Búghan osy isting basy-qasynda jýrgen, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Myrzabergen Malbaqov jauap berdi:
- Qazirgi kezde qogham arasynda osynday әngimeler kóp bolyp jatyr, - dep moyyndady ol. - «Qazaqstan týgel kóshe me, әlde tek taza qazaqtar kóshe me?» degen mәseleni sayasy jaghynan qoyyp jatqandar da bar. Búghan bylay dep jauap beru kerek: memlekettik til ghana kóshedi latyn grafikasyna! Eng dúrys jauap - osy. Alda jýrgen lokomotiv sekildi memlekettik til ghana ótedi, basqalary birte-birte kóshui de yqtimal. Biraq ol keyingi mәsele. Ol ýshin biz eshtene aita almaymyz. M.Malbaqov keyin jurnalisterge kórshi Ózbekstannyng ózinde әli kýnge kiyrillisa men latyn grafikasy qatar qoldanylyp kele jatqandyghyn, egde jastaghy agha úrpaq jana qaripterdi qabyldamay qoyghandyghyn habarlady. Áytkenmen, osy jiynda bir nәrse nyqtaldy: eger búghan deyin úzaq jyl boyy «latyn qarpine kóshu-kóshpeu mәselesin talqylau» jayynda ghana әngime bolyp kelse, al endi ol pikirtalas ózektiligin joydy. Óitkeni Preziydent «Qazaqstan-2050» strategiyasynda jana grafikagha auysatyndyghymyzdy nyq mәlimdedi: «Biz 2025 jyldan bastap, әlipbiyimizdi latyn qarpine, latyn әlipbiyine kóshiruge kirisuimiz kerek!» dep mindet qoydy Memleket basshysy. Demek, endigi sóz jana grafika men oghan kóshuding qadam-qadam boyynsha jazylghan baghdarlama-jospary jayynda qozghalugha tiyis. Qazaqstan Últtyq jaratylystanu ghylymdary akademiyasynyng viyse-preziydenti, Últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi Kәrimbek Qúrmanәliyev isti qayta bastamay, úzaq jyldargha sozylghan búghan deyingi talqylaulardyng nәtiyjelerin qoqysqa tastamay, sol enbekterdi paydalanudy úsyndy. Búl ghalymdardyng - adami, al memleketting - qarjylyq resurstaryn ýnemdeuge mýmkindik beredi. Jalpy, osy iske Ýkimet tartqan ghalymdar latyngha kóshu turaly qorytyndy qújattardy 2007 jyly-aq tapsyrypty. Sol tústa jana grafikanyng endigi 66 núsqasy bolghan.
- Qazir Til bilimi institutynda latyn әlipbiyine kóshuding 100-ge tarta núsqasy túr. Jýz degen kóp! Sebebi elin, últyn sýietin jandardyng barlyghy әlipby jazyp jatyr ghoy. Endeshe, ghalymdardan qúralghan top sol jýzding on shaqty núsqasyn alyp, kópshilikke úsynyp, talqylaudan son, solardan iriktep alghany jón, - deydi Kәrimbek Arystanbekúly. Aytqanday, keshe Til bilimi institutynyng diyrektory M.Malbaqov ózderining 30 qaripten túratyn bir-eki núsqagha kónilderi qúlap otyrghandaryn bildirip qaldy. Áriyne, el qazynasynyng qazyghy - qazaq tilin latyn qarpine kóshirudi qarastyratyn úly is jýzege assa, Qazaqstannyng Túnghysh Preziydentining esimi osymen de tariyhqa jazylar edi. Búl rette tarih betterinde Elbasymen qatar túrugha úmtylatyndar kóbeyedi, búl ýshin olar óz núsqasyn ghana dúrys sanap, qayta-qayta tyqpalap, yqpal etu tetikterin iske qosyp, sony ótkizuge jan salary sózsiz. Biraq ondaylargha jol men sóz bermeu kerek. «Olardyng arasynda «avtormyn!» deytinder kóp. «Búl - mening alfaviytim!» dep shyghady. Búl jerde basyn ashyp alatyn bir nәrse, jana grafikada avtor bolmauy kerek! Búl - memlekettik qoy. Bәrimiz aralasyp jatqannan son, ol barsha qazaqstandyqtyng jalpy, ortaq әlipbii boluy qajet» dep basa aitty osy orayda Qazaqstan Últtyq jaratylystanu ghylymdary akademiyasynyng viyse-preziydenti.
Jiynda esep bergen Bilim jәne ghylym ministrligining Ghylym komiyteti tóraghasynyng orynbasary A.Tóleshev jaqynda arnayy bayqau jariyalap, ghalymdardan jobalar jinap, olardyng tandaulylaryna grant beretinderin mәlim etti. Onyng aituynsha, 2013-2015 jyldargha arnalghan «Qazaq jazuyn jana últtyq әlipbiyge kóshiruding ghylymy negizderin keshendi zertteu» taqyrybynda ghylymy baghdarlama jasalypty. «Ol biyldan bastap qarjylandyrylady» dedi Amandyq Tóleshev. Degenmen deputat Aldan Smayyldyng aituynsha, eng ýlken mәsele - endigi dayyn 100 núsqadan bireuin tandap, grafika týzu emes, keyin sony endiruge ústazdardy dayarlau bolmaq. Qalaulylar osynyng mәn-jayyn súrastyrghan. Biraq BGhM basshylyghynyng ókili osy jiynda tek latyngha auysudyng әdistemelik mәseleleri boyynsha bayandaugha dayyndalyp kelgenin algha tartyp, basqa súraqtargha jauap әzirleu ýshin «múrsat» berudi súrady.
- Ókinishke qaray, biz býgin «ghylymy zertteu jýrgizip jatyrmyz» degennen basqa, qolgha alynatyn eshqanday naqty sharalar turaly estimedik, - dep qynjyldy, BGhM ókiline qayyrylghan Mәjilis deputaty Gýlnәr Seyitmaghanbetova. - Ghalymdar ókili «2006 jyldan beri zerttep qoydyq» dedi, siz әli 2015 jylgha deyin zertteymiz dep jatyrsyz. Al memorgandardyng qadam-qadam boyynsha jazylghan, «myna jylda mynalardy isteymiz» degen shara-josparlary qayda? Mamandardy qashan dayyndap boluymyz kerek? Mektep oqushylary qay uaqytta bastaydy? Kiriyllisamen oqyghan orta jastaghy adamdardy qayta sauattandyru qashan jýredi? Oghan qarajat qaydan qarastyrylady? Taghy da basqa ýlken-ýlken problemalar bar!
«Latyngha kóshu Astanagha kóshuden qiyn bolyp túr» dep kýrsindi D.Nazarbaeva. «Áli kýnge kelisim joq, 20 jyl boyy daulasyp keledi,-dedi otyrysty qorytyndylaghan ol. - Bayqap otyrsyzdar ma, eger qazir ghalymdargha talasuda tolyq erkindik berip qoysaq, әli 50 jyl talqylaydy! «Latyn әlipbii qanday bolugha tiyis?» dep. Sondyqtan ghalymdary men sheneunikterining barlyghyn bir qaranghy bólmege jiyp, eshqayda shygharmay, nan men qara sugha otyrghyzyp qoy kerek te, bir kelisimge kelgenshe, jauyp tastau qajet. Jәne de búghan olargha tura bir apta beru kerek! Sonda bәlkim, jyldamyraq oilasa bastar?!»
Darigha Núrsúltanqyzy kóp bas qatyrudyng qajetsizdigine 100 payyz senimdi ekendigin aitty: «Búl mәselede bauyrlas Ázirbayjan, Ózbekstan, Týrkiya, tipti Moldovanyng tәjiriybesin zerttese, jetkilikti, olar bayaghyda latyngha kóship boldy. Olarda orasan zor tәjiriybe jinaqtalghan. Kóshu kezindegi jetistikteri men kemshilikteri jayynda olar quana-quana bólisedi. Bizge qalghany, solardyng tәjiriybesin eskerip, ony bizding jaghdaygha beyimdeu ghana. Sosyn búghan qajetti qarajattar auqymyn anyqtap alu kerek bolady. Sheteldik sarapshylardy jaldap, oghan qarjy shyghyndaudyng da qajeti joq, nemenege bizding bәrimizding ómirimizdi kýrdelendiresizder? Biz bayaghyda-aq bauyrlar men dostas elderding tәjiriybesin eskere otyryp, latyngha kóshuding kezenderin, yaghny baghdarlamasyn endigi әzirlep jatugha tiyispiz!» degen ol Ýkimetke osy baghytta jyljugha kenes berdi.
- Aldaghy 12 jyl tez-aq ótedi. Uaqyt joq! Olay bolsa, kýzde taghy bir jinalayyq. Osy jerde talqylaymyz. Ýkimet sonda belgili bir әzirlemelerimen kelsin! - dep tapsyrdy Darigha Nazarbaeva.
Ayhan ShÁRIP
"Ayqyn" gazeti