Áleumettik jelilerding birindegi «Qaptaghay» tobyndaghy «Belgisiz jannyn» jazbasyn «Abai.kz» oqyrmdaryna úsynudy jón kórdik. Sonymen:

«Latyngha ótemiz» dep jinigip jýrgenderge: «Aldymen, halyqtyng kem degende toqsan payyzyn qazaqsha sóiletip alyndar», - dep aqyrghym keledi. Sebebi, әlipbiydi (alfavitti)  ózgertu degen – onsyz da toqyrap túrghan qazaqsha sauattylyq mәselesin kórge tyghyp tynuy mýmkin. Meninshe, búl da bireulerding aqsha jasau joly sekildi. Qazirgi tanda halyqtyng túrmys tirshiligi men әl-auqatyn jaqsartu isi - birinshi orynda túruy tiyis! Eger alda-jalda latyn әlipbiyine kóshe qalsaq, onda qazaghy da, orysy da oghan jappay kóshui qajet. Al búlay bolmasa, qazaq tildi qazaqtar men orys tildi qazaqtar bolashaqta birin-biri oqy almaytyn, týsinbeytin tobyrgha bólinip ketedi. Onyng sony ozbyr orystyng «bólip al da, biyley ber» sayasatyna ainalady. Bir memelekette eki týrli әlipbiymen sauat ashu degen -  memeleketti kópekórneu ydyratu maqsatyna baghyttalghan óte qauipti әreket.  Búghan esh uaqytta jol bermeuimiz kerek. Áytpese, imperiyalistik-shovinistik Reseymen jәne Qazaqstannyng orysqúl biyligimen jaghalasyp úzaq jyldar ómir sýruge mәjbýr bolamyz. Sondyqtan, әzirshe, latyn әlipbiyine kóshudi toqtata túrghan jón dep oilaymyn.

Jalpy Qazaqstanda latynsha әlipbiydi dúrys engizip, dúrys qadaghalap, ony qazaq tilinin, qazaqtardyng paydasyna jaratatyn, soghan kepil bolatyn mehanizmder joq. Kezinde kiril әlipbiyin engizip, damytugha sebep bolghan kómekshi faktorlar men totalitarlyq tetikter qazir - joq. Álipby auystyru bastamasynyng eshqanday tehnologiyalyq, lingvistikalyq negizi joq. Búl — tek sayasy sheshim ghana. Jәne sayasy sheshim bolghanda da barynsha beykonstruktiyv, qysqamerzimdik, jeme- jemge kelgende ózin-ózi aqtamaytyn, ózektilik merzimi AI, VR, AR zamany qarsanynda ghana emes, internet payda bolmay túryp ótip ketken sheshim. Sóite túra qauip-qateri (sayasy emes, sauat, qarjy túrghysynda) kóp sheshim:

1) Qazaqsha bilmeytinder latyn әlipbiyine ótkennen qazaqsha bilip ketpeydi.

2) Qazaqsha biletinder biraq eshtene oqymayiyndar kenet qazaqsha oqymysty bolyp ketpeydi.

3) Esesine qazaqsha jazyp, syzyp , oqityn tildi jaqsy mengergen tiri adamdargha qosymsha jýkteme kóbeyedi. Ony tabangha tas qoyyp qadaghalaytyn jýie joq.

4) Qostildiler basymdyqty basqa aghylshyn, t.b. tilderine berip, aghylshynsha erkin bilmetinder (qazaqsha jazylghan latyn qarpinen sәl qolaysyzdyq kórse boldy), kirilshe jazylghan oryssha mәtinderdi jiyirek tútyna bastaydy. Yaghny kirilshe (slavyan) әlipbiyden qashyp, latyngha ótu emes, jappay orys tiline tyghylghannyng kókesin kóremiz. Halqymyzdyng 80 payyzy oryssha biletinin eskersek, jana әlipbiymen bas auyrtqansha - oryssha jaza salu, orysshasyn oqy salu ynghaylyraq bolady. Qazirding ózinde tili qiyndau mәtin kórse, orysshasy bar ma deytinder kóp. Áriyne, tilge patriottyq, últshyldyq siyaqty sezimderdi algha tartugha bolady. Biraq risk-menedjment zany boyynsha, búlar esepke alynbaytyn, alugha túrmaytyn faktorlar.

Juan jalanash symdy aqyl-esi bar adam jalang qolymen ústamaydy ghoy. dep anqau dolbargha sýienip, 300 volittyq kabelidi arshyp, kópshilik jerge qoya bergenmen teng әreket búl. Álipby men tildegi kez-kelgen týbegeyli reforma qazir qazaq tilining damu qarqynyna balta shabu qaupi bar. Eger qazaq tili Qazaqstanda óz sayasi, resmi, ekonomikalyq jәne ghylymy túghyrynda nyq otyratynday, qazaq tilinde ghana bilim beretin, әri Stenford, Garvard, Yeli, Oksford oqu oryndarymen dengeyles, әlemdik dengeyde joghary bilim beretin, alayda olardan arzan bolatyn, sol sebepti әlemning әr tarabyndaghy aqshasy jetpegen talantty balalar myqty bilim ýshin qazaqsha ýirenuge talpynatyn jaghdayda bolsaq, tilding qazirgi kýiin tәuekelge salugha bolar edi. Nemese kerisinshe, qazaqtardyng kóbi әrip tanymaytyn sauatsyz bolyp, airyludan qorqatynday dәnenemiz joq bolsa (osydan jýz jyl búrynghyday).

Latyn dep qaqsap jýrgenderding kóbi әlemge óz dengeyinen qaraytyn kóptildi azamattar.

Olardyng týgi ketpeydi. Sebebi olar qazaq tilinde jaza bilgenimen, aqparattanu, tanym arttyru túrghysynda qazaq tiline tәueldi emes.

Men de kóptildimin, maghan da latyn qiyn bolmaydy. Biraq qazaq tili sayqal sayasattyng kesirinen әlipbiyin qayta-qayta ózgertip keldi. Aqyry - "tóteshe jazatyn qazaq", "latynsha jazatyn qazaq", "kirilshe jazatyn qazaq" bop bólinip qaldyq ta, odan es jighansha ondaghan jyldar óte shyqty.

Osy tilimizgn tynyshtyq bereyikshi. Tilining mәrtebesi men jazu demografiyasy myqty tilder — jazuy birneshe ghasyr túraqty bolghan elder. Japoniya, Qytay, Arab, Aghylshyn, Hindy t.b.

Sәl kýtsek, jasandy intellekt tilimizdi zerttep, ýirenip, eng tiyimdi tanbalau tәsilin saraptap, ózi-aq eseptep beredi.

Kez kelgen nartәuekel til jaghdayyn artqa sýireui mýmkin. Biraq kóptildige bәribir. Ol tildi latyngha prestij ýshin auystyrghysy keledi. "Gýl bolmasa kýl bolsyn, ne joq bolyp joghalsyn, ne batys elderi siyaqty latynsha bolsyn" dep taltaigha ynghayy bar.

Al qarym-qatynasta tek qazaqshagha móliyip otyrghan, qazaqshanyng ómirshendigine ózining ómir-dengeyi tikeley tәueldi adamgha onday jaybaraqattyq búiyrmaghan.

Qazaqshadan basqa til bilmey qinalghan búqara halyq endi kirilshe sauatyn ysyryp tastap, әlipbiydii ejikteuge altyn uaqytyn sarp etui qiyn.

Qazirgi qazaq tilining statusy tәuekel kóteretin jaghdayda emes.

Qoryta aitsam, onsyz da qazaqsha sayrap jýrgen qalyng búqara halyqtyng kýndelikti ómirining sapasyn, әleuetin ózgerte almasandar, tiline reforma jasap әure bolmandarshy.

Tәuekelge qoldarynyz qyshyp túrsa, jeke tabysynyzgha latynsha jazatyn korpus ashyp, sonda kiybernetikadan sabaq berinizder, sol әlipbiymen memleketten kómek súrap, elden qoldau kýtpey dәleldeniz. Latynsha jazatyn qazaqtardyng aghylshyn tilin bilmey-aq ghylymda, tehnologiyada qaraqúlaq kirilshe qazaqtan oza shabatynyn. Sonda sizdi mysal etemiz. Al әzirge latyn әlipbii әleumettik manyzy bar joba emes.

Gumanitarlyq mәselede iydeyany laboratoriyalyq vakuumda qarastyryp, sonyng negizinde sheshim jasau - qauipti. Til emes, qazirgi qazaq tilining mýmkindikteri men әleuetin basqadan kem sanaytyn migha reforma jasau kerek!

Abai.kz