(býgingi әngime)

«Óz kezimde bolmaghan sәbetinning tap...» dep, bayaghyda dýniyeden ótken qyzylordalyq bir әjemizding osy sózi әli kýnge úmytylmay býginderi әdemi anekdotqa ainalypty. Tól sózimizge jýirik, qazaqy oilaytyn kim bolsa da, әjemizding «sileytip salghan» sózining jalghasyn jaqsy bilse de sóz atasyna obal bolmasyn dep, qosaqtay salsaq úyat kórmessizder, «... auyzyn әsseyin!» degen eken.

Endi, múny nege aitty eken deysizder ghoy. Qazaq saharasynda Sovet ýkimeti orynap elding dýrligip jatqan bir kezi bolsa kerek. «Kedey tendigi!», «Áyel tendigi!», «Bay-baghlan, molda-qojalar tap jauy!» degen úrandar jer-jerde janghyryp, jana ókimetting bet-perdesin jariyalap, múny dala qazaqtary qalay týsinerin bilmey eki tarapqa týsip sarsang bolghan kesirli kezeng eken.

Aq patshanyng ýstem әkimderinen әbden zәrezep bolyp, qasqyr qughan qoyday bolghan qauym, endi myna qyzyl tu jelbiretip jelikken belsendilerding sózine senerin de senbesin de bilmey esi shygha alaqtaghan shaq. Sonda da, haq dindi diline sinirgen, bay-kedey bolsa da ózara atysyp-shabyspaghan... degdar halyq alda súmdyq soyqannyn, búryn-sondy bolmaghan pәleketting tayaghanyn janjýregimen sezingeninde gәp joq.

Sonday bir kýnderi belsendi bolyp ilepirgen bir jas jigit әjesine kelip: «Apa.a.a.a, shýiinshi! Siz jas shaghymda sýigen jigitime tie almay malgha satylyp armanda kettim dep, әngime aitushy ediniz ghoy. Myna, Sovet ókimeti «Qyzdardyng bәri tandaghan jigitine tiysin!» degen zang shygharyp jatyr, apa!» depti.

Sonda, әjesining nemeresine bergen «Óz kezimde bolmaghan sәbetinning tap auyzyn әsseyin!» degen «shýiinshisi» osy sóz eken. Sonda, qúdalasyp, qalyng mal berisip tiygen kýieuinen qansha bala-shagha ósirip, nemere sýiip jyrghap otyrghan pendәuy ómirine shýkir etken әje, óz basynyng bәkin-shýkin mýddesinen biyik el taghdyryn súnghyla týisikpen sezip, jana ókimetti suhany sýimey, aitqan sóz ekenine shәk keltirmeymiz.

Óitkeni, «әrkim sýigenine tiysin» zany, eldikting irge tasy sanalatyn qazaqtyng «dәstýrli otbasy zanyn» birtindep kýiretkenin, keyin tipti býlinuding etek alghanynan búl kýnde әdetki kórinis sekildi bolghan «jas otbasylardyng ajyrasuynyng artuyn» qazir bayqay almasaq, onda ózimizge de sol bógdebóten zannyng shalyghy tiygenin, bәlkim moyyndamaymyz da.

Osy oiymdy, ózin-ózi «giyperakademikpin» deytin, basynan ayaghyna deyin týgel týie jýnnen kiyim kiyisine qarap ózim «týie-adam» dep ataytyn, dýniyede bilmeytini joq әiteylik-aghama aitugha kelgem-di. Tereng qúdyqtyng týbindegi suday jyltyraghan kózin maghan qadaghanday boldy, qyzyl iyegining ýstinde әbden mýjilgen sýiek tisin kórsetip ezu tartty. Mening sózimdi sәl únatqanyn bildirgen mimikasy ekenin búrynnan bilem ghoy.

Osy sәtti jibermey úsynysymdy da jóneltip jibereyin dep sheshtim. «Qúdalar zany» degen jobamdy aita bastadym. «Týie-adam» aghayym, tek sýiek pen teriden ghana túratyn әbden keuip sýrilengen basyn sәl enkeytti, bastyng eki jaghyndaghy «otau-tviyi» ispetti alaqanday qúlaghy sózimdi sorugha dayyn bolghanday pishin bayqatty. Endi, ne túrys...

«Qazaq halqy otbasyn qúdalyq zany boyynsha qúrghan. Búl zannyng negizi jeti atadan asqan jamaghayynan bastap, qonystas rular arasy, alys-jaqyn Ýsh jýzding ishinde, Alty alash tuys halyqtargha deyin qúzyrly bolghan.

Múnday qúdalasu zany, otbasyn qúryp ýilenetin eki jastyng ghana emes, aghayyn-tuystan, býkil ru, býtin el, qanattas tuys halyqqa deyin ýlken auqymnyng birligin kózdegen. Sonda, ýilengen eki jas yadro sekildi desek, onyng shenberi qansha alysty qamtyp jatqanyn bayqau qiyn emes. Múnday otbasy syrtynan qatang qorghalghan, ishinen berik ústasqan kýide bolmaq.

Sodan da, Qazaq qoghamy óz zanymen, óz dәstýrli bolmysymen jasap túrghan zamandarda «er-әielding aiyrylysuy» degen óte siyrek bolghan, az bola qalsa sharighat shenberinde sheshilgen.

Al, qúdalasu zanyn iske asyratyn «qúdalasu týrleri» myqty dәstýrge ainalghan.

Atasaq, «Bel qúda» degeni, kóp jyldan beri qonystas bola jýrip, bala kýninen birge ósip, bite qaynasqan jas jigitterdin, bir-birine sóz berip, qol alysuy. Yaghni, ýilengen kezde «kelinshegimiz qaysymyz bolsyn úl, qyz tusa qúda bolayyq» deu. (Áriyne, búghan әielder de maqúl bolghan)

«Besik qúda» búl da dәl sonday, azamattardyng sәbiyleri úl-qyzdary tughan kezde ózara shyn kónilmen kelisuleri.

«Shymbayly qúda» búl eki shanyraqtyng bir-birine sәikes keletindey, dәrgey-dәrejesin tandap, arnayy baryp qúdalasuy.

Eng kóp taraghan týri әri biregeyi «Sarsýiek qúda», búl bayaghydan beri qyz alysyp, qyz berisken jermen jalghasty ýzbey qúdalasuy salty. (Bir auyldaghy kóp abysyndardyng ózara әpeke-sinili boluy tipti jaqsy emes pe?)

Bel qúda men Besik qúda desek, balalar es bile búl qúdalasudan qúlaghdar bolady, bala bolsa da qyz ózi bireuding qalyndyghy ekenin, al úl bolashaq kýieu bala ekenine ishtey moyyndap «psihologiyalyq dayyndyqtan» әbden ótedi, búl bolashaqta otbasynda bola beretin әdetki renjisulerden saqtandyratyn «immuniyteti» degen sóz. Múny, qazirgi jastarymyzdyng «әi» dese «ayyrylysam» dep shygha keletin kónil-kýy dertining aldyn alghan biregey «ruhany vaksiyni» desek te bolady.

Al, endi Shymbayly qúda men Sarsýiek qúda degen, ol qazirgishe aitsaq «halyqaralyq diplomatiyalyq qatynastan» bir de kem emes, buyn-sýiektey baylanysqan qúdalyq bolghandyqtan eki jastyng otbasy boluy ghana emes, eki elding tatu-tәtti dostyghy sanalghan qoghamdyq mәsele dengeyinde.

Sonda, múnday qúdalyqpen qauyshqan qyz ben jigitting sýiispenshilik, mahabbat, tәn lәzzaty... mәseleleri eldik birlikten joghary da emes, tómen de emes bolatynday әleumettik jandy mehanizm qúrylghany tandanarlyq qoghamdyq qúbylys emes pe!»

Toqtap, «giyperakademiyk» aghama kóz tiktim, syrty keuip qalghan bastyng ishindegi «trillion gegabayttyq my komiputeri» jauap dayyndap jatqangha úqsaydy, ezui sәl ashylyp baryp toqtady da, tereng qúdyqtyng týbindegi jyltyraghan suday súmdyq janardan eki tamshy jas domalyp shyghyp, kózding әbden qyzarghan jiyeginde kýzding quraghan shóbindey bolyp túrghan kirpiksymalgha bógelip, móltildep túrdy. Tanghaldym, «týie-adam da jylaghyny ma?!» dep.

Ne de bolsa sózimdi týiindeuim kerek: «Átten, osynday tamasha zanymyzdy, bizge ýsh emes, jýz qaynasa sorpasy qosylmaytyn bóten elding zansymaldarymen qúrtty ghoy! Endi, sol zanymyzdy qayta qalpyna keltiretin shaq tudy emes pe, tәuelsizdik, jana qazaqstan... jana saylau... deputattar...jana...» dey bergenim sol edi...

Sózimdi dúrys ayaqtay almay qaldym, ýitkeni әlgi eki tamshy móltek jas tómen domalap ketti de, «týie-adamnyn» saqalgha úqsas iyegindegi úipa-túipa qylshyqtardyng arasyna baryp sinip joghaldy. «Giyperakademiyk» jylamapty, ishinen qatty kýlgen eken, sonda qysylyp shyqqan kýlki-jasy bolyp shyqty. Jylaugha bergisiz ashy kýlkisi!

Sodan, ashy kýlkimen aralastyrghan aforizmderin ayamay tókti: «Qazaqtyng onday kemel zandary kelmeske ketken. Qazir kemeldik emes kerendik ýstemdikte! Elde demokratiya emes, demo-burakratiya yaghny demokratiyany burokratiyamen qúrmaqshy. Demokratiyanyng shapanyn jamylyp burokratiyany aman alyp qalmaqshy!

Sondyqtan, azamatpyn dep jýrgen kim bolsang da, Aq saraydyng tabaldyryghyn attaghanda-aq, boyyndaghy adamshylyq, azamattyq, ar-úyat sekildi qúndylyqtardan aiyrylasyn, mansap-mastyghy bәrin joyady. Lauazymnyng jeligi buyn-buynyndy bosatyp, últ ýshingi kýres, el ýshingi erlik jayynda qalady. Apiyn-ataq esindi alyp, adamshylyqty aitu, әdildikke jaqtasu onda aqymaqtyq sanalady. El-júrt, aghayyn-tuys, dos-jaran, baqtalas-baqastardyng kóz aldynda, «Men qandaymyn!» degen mәnsabiy-maqtan dendep, jýrekting sózin emes, resmy óli sózding iyesi bolu «mәdeniyet» delinedi.

Sóitip, «deputat» degen ataq taghylghan sәtte-aq aty-jóning ghana aman qalady, zatyng «ataq» degen shaytany shyrmaugha baylanady. Zang dep jelbiretip jýrgenderindi sol shyrmaugha týskender de týsinbeytin shyrghalan-shatpaqtar, bótenning baldyr-batpaqtary. Al, jurnaliysim, qiyaly oilaryna qanattanyp qiyagha shyghyp ketken ekensin! Aq saraydaghy jana spektakliderdi jazsanshy odansha!»

«Algha basu, janalyq bolmaydy degeniniz be, sonda?!»

Myna saualym «týie-adamgha» ottyq bergendey qúdyqtyng týbindegi kózpishinnen ótkir úshqyn jarq etti! Qyzyl iyek tisterding arasynan sústy ýn dauyldyng aldyndaghy yzgharday estti: «Eger, aq saraygha kiretinderding ishinde Alash Ardagerleri syndy mansapqa mas bolmaytyn, asqan adal, el ýshin eniregen er bireuler bolsa, sonday serkedey sergek, aighyrday aibyndy qolbasshy ghana bәrin túiyqtan alyp shyghyp el-júrtyn danghyl jolgha bastay alady!»

Taghy týsinikteme súraugha jýregim daualamady, qúdyq-kózden taghy eki tamshy jas shyqsa, «týie-adamnyn» janyna qater dep, týidim.

Qyzylordalyq qayran әjemning anau qiyapat sózin eske alyp, esim kirgendey kýige týskenimde men de sonday bir sapy sóz qaytarugha qansha qamdansam da «týie-adamnyn» kósemsózderi kózime ashy kýlki jasyn ýiirip, tilimdi tistep qaldym.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz