Biz 2006 jylghy bir maqalamyzda «kirilge negizdelgen qazirgi qoldanystaghy әlipbiyimizdi latyngha sol qalpynda kóshire salsaq, útarymyzdan útylarymyz zor bolady, bizding qaupimiz sol - qazaqtyng latynsha jana әlipbiyin týzgisi kelip jýrgen qazirgi talapkerlerding kóbisi qazaq tilining tól dybystaryn ghana qamtityn әlipby jasaudy emes, qazirgi әliibiyimizdegi 42 әripti latynshagha kóshire saludy maqsat etip jýr» degen edik. Aytylmysh qaupimiz qazir aldymyzdan jii shyghyp jýr.

Biz 2006 jylghy bir maqalamyzda «kirilge negizdelgen qazirgi qoldanystaghy әlipbiyimizdi latyngha sol qalpynda kóshire salsaq, útarymyzdan útylarymyz zor bolady, bizding qaupimiz sol - qazaqtyng latynsha jana әlipbiyin týzgisi kelip jýrgen qazirgi talapkerlerding kóbisi qazaq tilining tól dybystaryn ghana qamtityn әlipby jasaudy emes, qazirgi әliibiyimizdegi 42 әripti latynshagha kóshire saludy maqsat etip jýr» degen edik. Aytylmysh qaupimiz qazir aldymyzdan jii shyghyp jýr.

Qazaq tilinde qansha dybys bar ekenin Ahmet Baytúrsynúly búdan jýz jylday búryn anyqtap, naqtylap, dәleldep ketken. Sonyng negizinde latynshalanghan qazaq әlipbii ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldarynyng ayaghynda - bayaghyda-aq jasalyp qoyylghan bolatyn jәne ol on-on bes jylday (1926-1940) últymyzgha tәp-tәuir qyzmet etken edi. Eger latynshagha shynymen de kóshetindey bolyp jatsaq, «belesebetti qayta oilap shygharghanday» bolmay-aq, sol latynsha әlipbiyimizdi sәl jetildirip paydalana beruge әbden bolady. Biraq osyny elep-eskermey, týkting mәnisine barmay-aq, ertengi el (qazaqtildi qoghamnyn) sauaty qalay bolady degendi esten shygharyp, ózge tilding tilimizding tabighy bitim-bolmysyna mýldem sәikes kelmeytin dybystaryn nebir syltau-dәleldermen latynshalanatyn bolashaq jana әlipbiyimizge tyqpalap, HIH-HH ghasyrlardaghy Y.Altynsariyn, A.Baytúrsynúly sekildi XXI ghasyrdaghy qazaqtyng jana әlipbiyin týzushisi bolghysy keletinder tym kóbeyip ketti. Ony filologiyalyq joghary bilimi joq jәy adamdar sóz qylyp jatsa bir sirә ghoy, ghylymy ataq-dәrejesi darday tilshi-lingvisterding ózi de ýlken әngimege ainaldyryp jýr.

Mәselen, Abai.kz saytynda Kәkimbek Aybay: «Qazaq әlipbiyining negizin 28 tól dybysy qúraytyny dausyz. Jana әlipbiyge «f», «h», «v» dybystary qosyla ma, joq pa? Pikirler әraluan. Mәseleni, anyqtau ýshin búlardyng tilimizge enu sipatyn payymdayyq»,- dey kele,- «arabtar Deshti Qypshaq dalasyn jaulap alghannan bastap (qashan jaulap alyp edi? Avtor) islam dini men arab jazuynyng ýstemdigi ornaydy. Nәtiyjesinde kóne týrki jazuy qoldanystan shygharylady. Arab jazuynyng yqpalymen jergilikti halyqtar tiline «f», «h», «h», «ў» dybystary ene bastaydy. Búlar  ertedegi týrki ghúlamalarynyng enbekterinde jәne kisi esimderinde jii kezdesedi (Farabi, Horezmi, Qoja Ahmed, t.b.). Búl dybystardyng tarihy týrki tilderinde myng jyldan asady eken»,- dep qorytyndy jasay kele, óz tújyrymyn әleumettik, lingvistikalyq túryghydan negizdeuge tyrysyp baghady.

Bizding oiymyzsha, búl mýldem qate týsinik. Taghy da ózge tildik sózderdi ózimizdiki dep maldanghanday, sol sózderding qúramyndaghy jat dybystardy da ózimizdiki dep iyemdenu nemese ózimizding tól dybystarymyzgha ainalghan degen qúr әnsheyin adasu. Farabi, Horezmi, Ahmed t.b. arab-parsy tilderinen kelgen esimder men basqaday sózderdi atam qazaq esh uaqytta solar qúsap aitpaghan.  Eger biz Aibay Kәkimbek Qaliyúlynyng  «qazaq ol dybystardy (h, f, v) aita alady nemese sheteldik sózderdi jazu ýshin kerek» degenin jeleu etip, tilimizding latynshagha negizdeletin bolashaq jana әlipbiyine engizer bolsaq, onda «ch, s, ya, yu, e, e, sh» әripterin de engizuge mәjbýr bolamyz.

Mәselen, qazaq sózining qúramynda aitylyp-jazylatyn «ya» men «i-dy» (ayan, oyau, bayau, boyau t.b., ai, joi, qoi, oi t.b.) aitpaghanda «s» (t+s), «ch» (t+sh) dybys tirkesimderi de týbir sózderding basy men sonynda aitylmaghanmen, «ayt+sa», «jat+syn», «ket+shi»» «sert+shil» degen siyaqty t.b. sóz ben qosymsha aralyghynda «s», «ch» dybys tirkesimine juyq týrde aitylady emes pe, tilimizding artikulyasiya zanyna sәikes aitylatyn, qúlaqqa naqty estiletin osynday dybys tirkesimderi bar eken dep olardy da qabyldau qajet pe? Alayda olar qazaq tilinde týbir sózding qúramynda aitylmaydy. Sol sebepten bolar, kezinde qazaq til bilimining bilgiri               A. Baytúrsynúly olardyng qazaq sózi qúramyndaghy orny (basynda, ortasynda, ayaghynda) men qoldanylu jiyiligining asa belsendi emestigin eskere otyryp, ózi qúrastyrghan әlipbiyinde olargha arnap arnayy әrip belgileudi qajet etpegen.

Halel Dosmúhamedúly: «Tildi býldiretinder - oqyghandar» dep aitqanday, Kәkimbek Qaliyúlyna «oqu ótip» ketse kerek! Osynday oqymystylar ózderi ghana adasyp qoymay, ózgelerdi de shatastyrady. Mysaly, onyng atalghan maqalasyna pikir bildirgen Serikjan degen bireu: «H» dybysyn saqtap qalu turaly pikirinizdi qoldaymyn. Ol - parsy tilinen engen dybys. Qalay bolghanda da, «halyq» - «qalyq» (ozyq, qalyq), «hor qyzy» - «qor qyzy» (qor bolu, qorlanu), «hikaya - qyiqaya» (qyiqay, qyiqandau), hat - qat (tapshy, zәru, defisiyt) «han - qan» («han» (Abylay han) degenning «qan» (aqqan qan) bolyp ketui tym ersi), Yaghni, «H h» dybysyn shet tilden engen dep alyp tastasaq, qazirgi qazaq tilindegi sózderding mәni ózgerip ketedi. Oghan qosa, h dybysy batystan engen sózderde kezdesedi, Kongress-holl, holesteriyn, hor-kapella t.b. Sondyqtan H dybysyn saqtap, jogharydaghy qazaq tili ýshin «bar dybys/joq dybys» sanatynda jýrgen «H h» (qahar - qahar, shahar - shahar, Gauhar - Gauhar) dybysyn qazaq tilinen shygharyp tastauynyzdy qoldaymyn»,- dep jazady.

Mine, qyzyq! Eger biz «hat, habar, han, hor, halyq» degen siyaqty bar-joghy 10-15 sózding basynda jazylyp, sonyng әserinen sóileu (tiri!) tilimizge de kóshken «h» dybys-әrpin óz tilimizding yqylym zamannan beri qalyptasqan bitim-bolmysyna sәikes «q» dybysymen aitatyn bolsaq, «qazirgi qazaq tilindegi sózderding mәni ózgerip ketedi» eken. Mólsheri, Serikjan kez kelgen tildin, әsirese qazaq tili sózdik qoryndaghy bir buyndy sózderding (aq, at, as, ash, әr, er, bas, qas t.b.) kópshiliginin, sonday-aq birsypyra kóp buynda sózderding (maqta, qorghasyn t.b.) omonimdik maghynasy bolatynyn jәne onday sózderding jeke túrghandaghy naqty leksikalyq maghynasy mynau dep dәl aityp, anyqtap kórsetuge bolmaytynyn bilmeytin bolsa kerek. Men eger: «Keshe dosymnan qat aldym» dep aityp-jazsam, ol osy sóilemdegi «qat» degen zat esimdi «zәru» degen sózben shatastyrsa, al «Qazaqtar óz qandaryn saylady» desem, basqasha týsinip qaluy mýmkin eken ghoy! Osyndayda eske týsedi, qazaq tili boyynsha bir ghylym doktory qazaq radiosynnan sóilep, «Osy biz - qazaqtar «maqta» (hlopok) dep dúrys aitpay jýrmiz, ózbekter sekildi «pahta» desek, «maqta» degen etistikten ózgeshe bolar edi-au!» dep soqqan edi.

Serikjan siyaqtylargha aitarymyz - әr sózding leksikalyq naqty nemese auyspaly, keltirindi, sintaksistik sharty, frazeologiyalyq baylauly maghynasy erkin sóz tirkesinde, sóilem qúramynda (qor boldy//qor qyzy//qor-kapella) ghana naqtylanady. Óz tilimizding tól dybystyq jýiesine sәikes qat-qabar, qan (týrkilik kóne túlghasy - qaghan), qalyq t.b. dep aityp, «h» dybysynan qútylghanymyzdan eshtenemiz ketpeydi. Kerisinshe, qazaqtyng qazaqtyghyn aiqyndaytyn, últtyq nyshanymyz sekildi «q» dybysynyng qoldanylu ayasyn keneyte týsemiz.

Osy orayda tilshi-lingvist ghalym bolmasa da, «q» dybysynyng ózindik mәn-maghynasyn tereng zerdeley bilgen ataqty sazgerimiz Shәmshi Qaldayaqavtyn: «... Qazaq degen qasiyetti halyq qoy. Soghan oray, qasiyetti sózderding bәri de «q» әrpinen bastalady dep bilemin. Mәselen: qazy, qarta, qymyz, qymyran, qúimaq, qúrt, qatyq, quyrdaq, qútty qonaq, qazaq, Qúday qosqan qúda, qúday, Qúran, qúlshylyq, qúrmet, qyran, qyrghi, qarshygha, qúlyn, Qúralay, Qúrtqa, Qobylandy, qaharman, Qonaev, tipti mening әkemning aty - Qaldayaq ta «Q» әrpinen bastalady». (Ábdirahman Asylbek. Songhy sapar nemese Shәmshining Talastaghy kýnderi. «Jas Qazaq» gazeti, №8 (424) 1 nauryz 2013 jyl),- degeni talaylargha oy salary anyq.

Shynynda da «q» dybysynyng tilimizden alar orny erekshe. Sol sebepten bolar, kenestik sayasatkerler últtyq tilimizding orys tiline mýldem úqsamaytyn ózindik qadyr-qasiyetin anghartatyn, tól sózderimizding 30 %-nyng basynda jәne óte kóp sózding qúramynda kezdesetin, asa belsendi qoldanystaghy «q» dybysynyng yqpalyn әlsiretu ýshin, tilimizdegi sóz maghynasyn ózgertuge esh әseri joq «h» dybys-әrpi men qazaq sózderining «ah», «uh» degen sekildi biren-saran odaghaylarynda ghana aitylatyn «h» dybys-әrpin «q»-gha qosamjarlap әlipbiyimizge engizgen bolatyn. Búl bolsa, últtyq tilimizdi týbirimen ózgertuge baghyttalghan jymysqy sayasattyng qazaqtardy orystandyru ýshin jasaghan bir әreketi edi.

Kezinde «osy biz latynshagha kóshe qalsaq, kimder kóshedi? Taza qazaqtar ghana ma, әlde elimizdegi basqaday qazaqtarmen (orystildi) birge orystar, ózbekter, úighyrlar, kәrister taghy basqalar da latyngha kóshe me? Orys, ózbek, úighyr jәne basqalardyng mektepterinde de, orys-qazaq tilinde bilim beretin kәsiby orta jәne JOO-da da latynsha әlipby qoldanyla ma eken? Olar kóshpey qalyp, onsyz da óz tilinde óz ókimetine sózi ótpey jýrgen nemese orys tilin nashar biletindikten, óz elinde jetim qozynyng kýnin keship jýrgen «naghyz qazaqtar» orystildi qandastarynan ajyrap ketip, Aral tenizinen bólinip qalghan qazirgi shaghyn bóligindey bolyp jeke qalyp qoymay ma? Sóitip, biz «Qazaq pen Noghaylynyng bólinuin» taghy da bastan keshirip jýrmeyik! - dep te óz qaupimizdi bildirgen bolatynbyz. Sol qaupimiz rastaldy.

2013 jyly 28 nauryz kýni mәjilis ýiinde latyn әlipbiyine kóshu mәselesi talqylanyp, birtalay sheshender óz oilaryn ortagha saldy. Bizdi eleng etkizgen Gýlnәr Seytmaghanbetovanyn: «Kim jauap beretininin bilmeymin, biraq latyn әlipbiyin engizgen kezde, mәselen, orys mektep­te­rinde qanday әlipby bolady? Keybir BAQ-ta aitylghan әngi­melerge qaraghanda orys mek­tepterinde kirillisa jýre beredi, al qazaq mektepterinde latyn әlipbii bolady. Sonda bir memlekette eki týrli әlipby bola ma?» degen súraghy boldy. Onyng búl súraghyna A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Myrzabergen Malbaqov: «Latyn әlipbiyine býkil qazaqstandyqtar kóshe me, әlde tek qazaqtar kóshe me degen súraq sayasy jaghynan qoyyluda. Jauabymyz, latyn әlipbiyine memlekettik til ghana kóshedi. Bas­qalary keyingi mәsele»,- dep jauap berdi. Mәjilisten keyin BAQ-qa sqhbat bergen basqalar da tek memlekettik til ghana jana әlipbiyge kóshetinin «shattana» aityp jatty.

Demek, latyngha kóshe qalsaq, onyng bar auyrtpalyghy qazaqtildilerge týsetini, al orystildilerding qylshyghy da qisaymay, ózderining balalaryn orys mektepterine berip, oryssha oqytyp jýre beretini, sosyn biz olardyng kózine qazirgiden de qiyn bolyp kórinetin latynshalanghan qazaqshamyzdy tipten de ýirete almay, sol búrynghysha, tipti odan da jaman kýy keship, taghy da bir 20 jylday jýre beretinimiz aiqyndaldy. Sebebi últtyq (orys, ózbek, úighyr t.b.) bilim oshaqtarynyng barlyghy - ózderining tól jazu-syzuymen bilim bere beredi eken.

Álbette, búl - zandylyq. Olargha qazaq tilining dybystyq jýiesine tәn dybys-әripter ghana qamtylatyn latynsha әlipbiyimen oryssha, ózbekshe, úighyrsha t.b. oqulyqtar jazyp-oqyt dep aita almaysyn. Álde qazaqstandyq orys mektepterine arnap, qazaqsha, oryssha, ózbek-úighyrsha sózderdi de, tipti aghylshyn, fransuz, qytay sózderin de tanbalay alatyn, 42 әripten túratyn qazirgi әmbebap әlipbiyimizdi latynshana qotaryp kóshire salarmyz. Mine, tabylghan aqyl!

Endi latyngha kóshuding dәl qazirgi uaqyttaghy qiyndyghyna keler bolsaq, 1928 jyly kóshken týrikterdegidey nemese kenestik sayasattyng qúrsauynan bosay salyp, latyngha dereu kóship ketken әzirbayjan, týrkimen, ózbekterdegidey, sonau HH ghasyrdyng basynda bolghan bizding birshama últtyq tútastyghymyz әzirshe bolmay túr. Elimizde qazaqsha jәne oryssha bilim beru jýiesi halyqqa qatar qyzmet etude.

Osyghan baylanysty jәne týk te jasyryp-jabary joq, ózge últ ókilderin esepke almaghanda, qazaq qoghamynyng ózi qazaqtildi jәne orystildi bolyp ekige jarylghan. Býgingi tanda qazaqtar el halqynyng 65-70%-yn qúraydy degenimizben, olardyng jartysyna juyghy - qazaqsha azdap týsinip, sóiley alatyn nemese mýldem óz ana tilin bilmeytin orystildi óz qandastarymyz ekeni barshagha ayan. «Qazirgi kezde 3455 mektep memlekettik tilde júmys isteydi. Onda 1530,1 myng oqushy oqidy. Sonymen birge sabaq orys tilinde jýrgiziletin 2522 mektep (1462,4 oqushy); ózbek tilinde - 78 mektep (77,2 myng oqushy); úighyr tilinde - 14 mektep (22,3 myng oqushy); tәjik tilinde - 3 mektep (2,5 myng oqushy); ukrain tilinde - 1 mektep (0,1 myng oqushy) jәne aralas tilde oqytatyn 2112 mektep bar» (Balahmetava G.K. jәne t.b. Qazaqstan tarihy pәninen dәrister. Al., 2012 j. 119-bet),- degen derekti naqty mәlimet deytin bolsaq, eldigimizding - kemel keleshegimizding erteni dep jýrgen jas úrpaqtyng jartysynan astamy ózge tilde bilim alyp, tәrbiyelenip jatqanyn payymdaugha bolady.

Sondyqtan qazaq qoghamy birshama qazaqy sipat alyp, qoghamdyq-psihologiyalyq ahual bir qalypqa týskenshe latyn qarpine kóshudi 2025 jylgha deyin birtindep jýrgizip, eng әueli últtyq-lingvistikalyq mәselelerdi retteuge asa mәn bere otyryp, osy baghytta mandytyp júmys isteuimiz qajet siyaqty.

Al latynsha jazugha kóshsek, kompiuterde júmys isteu onay bolady, ghalamtordy jetik iygeremiz, aghylshyn tilin tez ýirenemiz, shetelderdegi qandastarymyzben jәne týrkitildes bauyrlarymyzben tyghyz baylanys ornatamyz dep jeligip-jelpinuding týkke de qajeti joq. Mәselen, qazaq tili әlipbiyin ózgertu, osy, kimge kerek? Sheteldegi, onyng ózinde europadaghy aghylshyn, fransuz, nemis, týrik bolyp ketken azdaghan qazaqtar ýshin be, әlde qazaqstandyq qazaqtildi qazaqtar ýshin be? Ghalamtorda qazaqsha júmys isteu qazaqqa ma, әlde basqagha da kerek pe? Ghalamtordyng qazaqsha saytyna kimder kiredi? Ondaghy qanday da bolsyn bir qarippen (arab, latyn, kirill, runa t.b.) qazaqsha jazylghan aqparat kimderdi qyzyqtyrady? Onyng qanday tanbada (әripte) bolghandyghy kimge qajet? Aynalyp kelgende, qazaq pen qazaq qana, onyng ózinde qazaqtildi qazaqtar ghana bir-birimen hat-habardy qazaqsha alysady emes pe? Bizding oiymyzsha, búnyng jalghyz jauaby - qazaq tili qazaqsha sóilep-jaza alatyndargha ghana kerek. Sondyqtan aldaghy uaqytta biz bir sheshimge kelip, latynshagha kóshetindey bolyp jatsaq, ózimiz әbden jetisip-jetilip ketkendey bolyp, býkil týrki halyqtaryna ortaq әlipby jasaymyz dep bostan-bosqa laghymay, jәne de tildi tehnikagha baghyndyrudy kózdemey, tehnikany tilge iykemdey otyryp, tilimizding tól dybystyq jýiesining últtyq tabighy bitim-bolmysyn qatang elep-eskereuimiz qajet. Áytpese, isimizding bәri beker!

Beybit Jalelúly ISHAN,

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent.

Abai.kz