«Yapyray, búl Qiyal týkirigi jerge týspeytin ne degen baqytty bala edi» dep oilaymyn ghoy sonda, kiyiz ýiding ishinde jatyp. Rәsh әpkesi auyldyng mandaygha basqan jalghyz  dәrigeri. Tólembek aghasy bolsa, mektepte bildey múghalim. Ol ózge balalar siyaqty qyzylsha-pyzylshana barmaydy. «Auyru» degen anyqta-masyn ala salady. Aqsausaq bolmaghanda qaytsin. Naghashysy Tәupiyq kýrkire-gen ferma bastyghy. Sherniyaz bauyry da birdenening qúlaghyn ústaghan. Qarap jatqany joq. Aytpaqshy, otyz jetinshi jyly «halyq jauy» bolyp atylyp ketken aqpa aqyn - Arap osy auyldan shyqqan. Arap pen Qiyaldyng týp nagha-shysy bir. Naghashylary myqty bolghangha úqsaydy...

Sóitip, suqanymyz sýimese de, qu sabaghyna qayta kiristik qoy. Biraq, úzaqqa barmady...Auyldyng balalary anda-sanda at suarugha baratynbyz. Kólge ja-qyn bolghandyqtan ba, búl jaqtyng suy ashy bolyp keletin. Túshy sugha qandy-ryp alu ýshin, attarymyzdy joghary jaqtaghy búlaqtargha baryp suaratynbyz. Sonday bir at suaru kezinde - әkem minip kelgen asau at meni sýiretip ketip, ayaqty syndyryp, bir jylday sabaqtan qalghanym bar. «Shalqannan týsip jat ta qoy endi, qúdayym tileuindi berdi» dep Qiyal dosym kýlgen sonda.

«Yapyray, búl Qiyal týkirigi jerge týspeytin ne degen baqytty bala edi» dep oilaymyn ghoy sonda, kiyiz ýiding ishinde jatyp. Rәsh әpkesi auyldyng mandaygha basqan jalghyz  dәrigeri. Tólembek aghasy bolsa, mektepte bildey múghalim. Ol ózge balalar siyaqty qyzylsha-pyzylshana barmaydy. «Auyru» degen anyqta-masyn ala salady. Aqsausaq bolmaghanda qaytsin. Naghashysy Tәupiyq kýrkire-gen ferma bastyghy. Sherniyaz bauyry da birdenening qúlaghyn ústaghan. Qarap jatqany joq. Aytpaqshy, otyz jetinshi jyly «halyq jauy» bolyp atylyp ketken aqpa aqyn - Arap osy auyldan shyqqan. Arap pen Qiyaldyng týp nagha-shysy bir. Naghashylary myqty bolghangha úqsaydy...

Sóitip, suqanymyz sýimese de, qu sabaghyna qayta kiristik qoy. Biraq, úzaqqa barmady...Auyldyng balalary anda-sanda at suarugha baratynbyz. Kólge ja-qyn bolghandyqtan ba, búl jaqtyng suy ashy bolyp keletin. Túshy sugha qandy-ryp alu ýshin, attarymyzdy joghary jaqtaghy búlaqtargha baryp suaratynbyz. Sonday bir at suaru kezinde - әkem minip kelgen asau at meni sýiretip ketip, ayaqty syndyryp, bir jylday sabaqtan qalghanym bar. «Shalqannan týsip jat ta qoy endi, qúdayym tileuindi berdi» dep Qiyal dosym kýlgen sonda.

Arada biraz jyldar ótkende biz ózimizding atameken - Ayagóz jaqqa kóship ket-tik. Jaypaqta әpkem Tóleughaysha men jezdem Túrsynbek Zәkeriyanovtar kish-kentay Zibilamen kóshpey qalyp qoyghan. Býginde mening sol qayran jalghyz әp-kem de, jezdem de ómirden ozghan. Olargha sol búrynghy «Kommunizm» men «Sosializmnin», qazirgi Jaypaqtyng topyraghy búiyrghan eken. Qiyaldyng әke-sheshesi, mening әke-sheshem, agham da býginde baqilyq bolghan...

Men atameken Ayagózding «Aqshatau» orta mektebinen bitirip, bir-eki jyl auyl-da, Ayagóz audandyq mәdeniyet bóliminde, audandyq «Algha» gazetinde qyzmet istep, eki jyldyq әskery boryshymdy ayaqtap kelisimen birden әsem Almaty-gha tartyp, sol kezdegi S.M. Kirov atyndaghy QazMU-dyng jurnalistka fakuli-tetinde oqydym, respublikalyq «Qaynar», «Jalyn» baspalarynda, Qazaq radiosy men teledidarynda, tәulsiz sayasy «Azat» gazetinde, Almaty qalasy әkimdiginde әr týrli qyzmetter atqardym.

Ayagózde oqyp jýrgenimde de arakidik Alakólge soghyp túrdym. Biraq, Qiyalmen qatynas siyredi. «Kózden ketken son, kónilden de ketedi» degen sol. Jana or-ta, jana dostar degendey...Degenmen, Jaypaq jaqtan hat-habar alyp túrdyq. Dosymdy Rәsh әpkesi «kәri әke-sheshendi qayda tastap ketpeksin» dep, konser-vatoriyagha jibermey alyp qalypty. Kólikting jaqsysyn minip, qyzdyng súluyn qúshugha qúshtar dosym Dәiimhan esimdi auyldyng tamasha bir qyzyna ýilenipti dep estidim. Bala kýngi dostyq qymbat qoy qansha degenmen, ishtey tileules bolyp jýrdim...

Qiyal dosymdy men arada kóp jyldar ótkende, «Qaynar» baspasynda qyz-mette jýrgenimde, bir syqaq óleng jazyp, ony әueli «Baldyrghan» jurnalyn-daghy eski dos aqyn Nesipbek Aytúlyna, aqyry, sonyng silteuimen «Ara» jur-nalynyng bólim bastyghyna aparyp bergenim bar. Bólim bastyghy degenim, qay-dan bileyin, bala kýngi dosym Qiyal Sabdalin bolyp shyqpasy bar ma! Basyn-da Qiyal da (ózi sәl qyzulau eken) men de bir-birimizdi tanymay, odyrayysyp qaldyq. Biraq, kóp uaqyt ótpey búrynghysha shýiirkelesip, sonau bir esten ket-pes balalyq shaghymyzdy eske alysqanbyz. Dosym audandyq, oblystyq gaz-etterde shyndalyp, órlep Almatygha kelipti. Qaytarymda Qiyal:

- Júmash, ólenderinmen syrttay tanyspyn. Tamasha lirik aqyn bolypsyn. Tek әldekimderge elikpegening dúrys bolar edi. Syqaghynnyng aldy da, sony da osy bolsyn. Óitkeni, lirik aqyndy satirik aqyn óltiredi aqyr ayaghynda, osyny úmytpa! - dep ol mening «Apama jezdem say» degen syqaq ólenimdi or-ysshagha audartyp, eki tilde «Ara-Shmeli» jurnalyna jariyalatqany bar.

Sәl tolghany bolmasa, aldymda túrghan sol bayaghy anqyldaghan, esh ózgermegen Qiyal bauyrym edi. Búdan keyin eki dos búrynghysha, tonnyng ishki bauynday qaytadan aralasyp kettik. Ishimdigimiz de, suat jaghalaytynymyz da, kógal qua-tynymyz da bir. Biraq, songhy uaqytta dosymnyng әlgi pәleni jiyiletkenin bay-qadym. Ish tartayyn desem, qimaymyn. Aqyl aitayyn desem, ózim jetisip túr-ghanym shamaly, men de ishemin. Aqyrynda, dosym «Aradan» onbay aranda-dy. Bylaysha aitqanda, tep-tegis jerden sýrindi. Bireumen shataqtasqandy qoy, ókpeletip alghanyna ókinetin parasatty dosym, saytan týrtti me, bas-kóz demey, qyp-qyzyl tóbelesting ishine qoydy da ketti! Ishimdikting kesirine qosa, әldekimderding aitaqtauynan da bolghanyn býge-shigesine deyin bilemin-au! Am-al ne, bolar is bolyp qoydy. Eki týie sýikense, arasynda shybyn óledining ke-ri. Aqyrynda, basyn zorgha dep arashalady. «Bәri ózimnen...Tynysh jýrsem, mende ne atasynyng qúny bar» dedi de, ózi joghalyp ketti.

«Iship jýrip, taghy bir shúqyr birdenesine týsip ketpedi me» dep jýreksininki-rep jýrsem, Qiyalym sovetting qylyshynan әli qan tamyp túrghan kezde, jau amerikanyng «jauyz» radiosynyng shtab pәterinen (Azattyq) baryp biraq shyghypty ghoy sabazym! Riza bolyp ketkem be, «ólme, dosym» demeymin be sonda. «Ói, men ólmeymin ghoy» deydi ol da. Qiyal Sabdalin sóitip, «Azattyq-tyn» Qazaqstandaghy bildey túnghysh tilshisi, keyin Qazastandaghy burosynyng bastyghy boldy.

Qazaqstandaghy túnghysh sayasy qozghalys «Azat» qozghalysynda, onyng osy attas gazetinde qyzmet istep jýrgen kezimizde: Sәbetqazy Aqatay, Mihayl Esenәl-iyev, Marat Shormanov, Hasen Qoja-Ahmet, Jasaral Quanyshәli, Dos Kóshim, myna men jәne taghy basqa últjandy azamattar osy Qiyaldyng arqasynda «Az-attyq» radiosy arqyly ózimizding ghana emes, sheteldik qazaqtargha da keninen tanymal bolghan edik. Sol tústaghy «Azattyq» radiosynyng diyrektory Hasen Oraltaymen, Týrkiya týrikshildermen: Túran Yazghanmen, Erdoghan Asylýijimen, Sydyhan Úlyshaymen, Sherizat Doghyrymen, Núrkәmal Pynarmen, Suat Sher-ushimen, t.b. belgili túlghalarmen bizdi osy Qiyal dosymyz tanystyrghanyn úm-ytqamyz joq.

1990 jyly ózim orynbasar bolyp jýrgen «Azat» gazetinde (redaktory mar-qúm Batyrhan Dәrimbet) jaryq kórgen mening әigili Jeltoqsan qasireti jayly jazylghan «Zobalan» atty dastanymdy joghary baghalaghan da, әri osy dastan-nyng «Azattyq» radiosynan bir saghattyq radio qoyylym retinde beriluine (oqyghandar - Núrkәmal Pynar, Suat Sherushi) múryndyq bolghan da osy Qiyal Sabdaliyn. Sol joly dastanym ýshin birinshi ret qomaqty qalam aqy aldym.

1990 jyly jazda Qiyal Sabdalin bizding «Azat» gazetine «Azattyq» radiosy-nyng tarihy haqynda, Jәken Bapysh, Hasen Oraltay turaly top maqala berge-ni әli esimde. Sol jyldyng shilde aiynda Qazaqstan topyraghyna iysi týrikke tanymal bir top millәtshil azamattar mingen úshaq kelip qondy. Olar: Hasen Oraltay, Turan Yazghan, Erdoghan Asylýije, Sydyhan Úlyshay, Shaban Qaratash, t.b. azamattar edi. Qúrmetti meymandardy Múhtar Shahanov, Sәbetqazy Aqa-tay, Marat Shormanov, Jaghda Babalyqúly, Qiyal Sabdaliyn, Hasen Qoja Ah-met, men jәne taghy basqa últjandy azamattar qarsy aldyq. Múhtar Shahanov aghamyz «Qazaqstan» qonaq ýiinde sol kýni qonaqtargha arnap keshki as berdi.

Týrkiyadan kelgen kileng týrikshil azamattarmen tanystyghym mening ómirime de eleuli ózgerister engizdi. Arada bir-jar jyl ótkende әigili "Týrik danalary" atty avtorlyq telebaghdarlamany ómirge әkeluime múryndyq boldy. 2000 jylgha deyin apta sayyn berilip túratyn jarty saghattyq búl telehabarym ef-irden týsken emes. Qysqasy, týrikshil bauyrlardyng Almatygha kelui iri oqigha bolghan edi. Ne bir qyzyq jaghdayattargha da qaryq bolyppyz. Aldaghy uaqyttar-da ol óz aldyna bir shyjyghy mol «qyzyq» maqala bolatyn týri bar...

Qyzyq demekshi, әneu bir jyly Qiyal dosym jәne joghalyp ketti. «Yapyray, ne bolyp qaldy» demeymiz be endi. Ózimiz basqaryp otyrghan «Tanym.TV» sayty arqyly «Qaydasyn, bauyrym?» dep súrau salyp izdemeymin be, aqyry ekeu-mizding ortaq dosymyz - Fәdly Ály arqyly tauyp almaymyn ba, «bauyrym barsyng ba, tirising be» demeymin be. «Ói, men ólmeymin ghoy» deydi ol da. Sas-paydy. Bәse, men biletin qabyrghaly qalamger Qiyal Sabdalin osynday bolsa kerek edi ghoy deymin. Qazir ekeumiz búrynghysha aralasyp-qúralasyp túram-yz. Bala kýnnen bergi dosym úrttaghanyn, «kógaldy» qughanyn short dogharghan. Sol short dogharghannyng da kesiri me eken, jýrek talmasyna úshyraghan. Aqyry ota jasatqan. Abylayy әli ana jaqta...otyr. Búl oqigha Qiyal men Dәiimhandy oisyratyp ketkenin men jaqsy bilemin. Biraq, mening qolymda ne túr, «ólme, dosym» degennen basqa!

Sýleymen payghambardyng jýzigining astynda «búl da ótedi» degen jazu bar eken...

Sony

Abai.kz