AHMET BAYTÚRSYNÚLY QÚRGhAN «ÝSh OTAU» PARTIYaSY JÁNE ALAShORDANYNG ÁYGILI QAPAS MÝFTIYI

Qapas mýfty – Orta Aziyanyng ainalasynda, anyghyn aitsaq Qazaqstan, Bashqúrtstan, Tatarstan arasyndaghy sayasy baylanystardy nyghaytuda ýlken roli oinaghan adam. Bashqúrttyng sol kezdegi kósemi, Bashqúrttannyng ýkimet tóraghasy Zәky Uәlidy Toghannyng janynda jýrgen, oghan shәkirt bolghan kisi. Zәky Uәliydi Toghan men Mústafa Shoqay (1890-1941) etene dos bolghandyqtan, Mústafa Shoqay Qapas mýftiyge senim artyp syr bólisken. Mústafa Shoqay men Zәky Uәliydi Toghannyng eng basty ortaq jospary Qazaqstan men Bashqúrtstandy biriktirip bir quatty el etip qúru bolghan. Bashqúrtstan ýkimeti qyzyldardyng әskerining kýshimen taratylghan son, Zәky Uәliydi Toghan Mústafa Shoqaydyng kómegimen 1920 jyly Týrkistangha qonys audarady. Osy kisilerding qarym-qatynasynda eng senimdi kópir bolghan Qapas mýfty ózi Arqa tósining tumasy, Arghyn ruynan. 20 ghasyrdyng basynda Atatýrikting (1881-1953) Týrikshildik tanymyna ýlken kýsh qosqan Ysmayyl Ghaspyraly (1851-1914), Tatar ziyalysy Jýsip Aqshora (1876-1935), Jamal әd-Din әl-Aughany qatarly ziyalylardyng ortaq ústanymy negizinde Týrkiya, Orta Aziya, Aughanstan, Shyghys Týrkistan, Resey jerindegi týrik halyqtarynyng aimaghyn biriktiruding kýresi jýrip jatty. Ysmayyl Ghaspyralyny Atatýrik «ózining jәne jalpy týrikterding ruhany ústazy» dep bilgen. 1916 jyly Torghay dalasyndaghy kóterilis jasaghan 13 bolys el Ábdighappar Janbosynúlyn han saylap, neshe myndaghan jasaq ústap, shaghyn memleketin qúrdy. Jetisu ónirinde Almaty, Kegen, Jarkent, Pishpek(Bishkek) aumaqtarynda 300 mynday halyq jappay tolqugha shyqty. Neshe myndaghan sarbaz boraghan oq astynda kýresti. Shyghys ónirde Shúbartau kóterilisi, Abyraly kóterilisi qatarly berispey shayqasqan kóterilister bolyp, ol jerlerdegi kóterilgen elding jalpy sany Jetisu, Torghay ónirlerimen qaraylas bolghan. Qazan tónkerisinen keyin Rossiya jeri Sibirdegi Kolchak ýkimeti, Dutovtyng basqaruyndaghy Samar qúryltayy ýkimeti jәne bolshevikter ýkimeti bolyp ýshke bólindi. 1917 jyly jeltoqsanda Semeyde Alashorda ýkimeti jariyalady. Samar Qúryltayy ýkimeti Alashorda ýkimetin moyyndady. Samar Qúryltayy ýkimeti Orta Aziya elderi men Baltyq boyy elderining derbestigin qoldap, jergilikti últtyq ýkimetterding jasaghyna óz әskerin qosyp qalghan eki ýkimetke qarsy joryqtar jýrgizdi. Ahmet Baytúrsynúly (1872-1937) Alashorda ýkimeti atynan Samar Qúryltayy ýkimetimen tyghyz baylanys ornatyp, olardan qúral-jaraq aldy. Áuelde Shyghys ónirde úiymdastyrylghan Alash jasaghynyng qataryn Qostanay, Aqtóbe jerinde jinalghan jana әskerler legi tolyqtyrdy. Alash jasaghynyng qolbasshysy bolyp Hamit degen adam saylandy. Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly qatarly basshylardyng aldynda jasaq parattan ótkizildi. Alashorda jasaghy Samar Qúryltayy jasaghymen birge Jetisudi azat etuge attandy. Alashorda Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulat (1885-1935) bastaghan kósemderi ózderi ósip-óngen Torghay dalasyndaghy kóterilgen elmen tyghyz qarym-qatynas jasap ony Alash memlekettining quatty әskery bólimi retinde qarastyrugha úmtylghanda, Áliby Jangeldiyn, Múhamediyar Túnghanshin bastaghan bolshevikter Torghay dalasynyng basty adamdaryn bir-birine aidap salyp, rushyldyqty, jeke bas arazdyqty qozdyrdy. Alashorda әskerin úiymdastyrudyng qarsanynda Qyrghyzda 30 myn, Bashqortta 5 diviziya (20 myn), Qaraqalpaqta 5 diviziya (20 myn) jasaq boldy. Osy mýmkindikterdi paydalanu, әskery kýshti saqtap qalu, derbestikti bekemdeu ýshin Alashorda jasaghyn arttyru, qaru-jaraqty molaytu qajet boldy. 1918 jyldyng sәuir aiynyng basynda osy maqsatpen Ahmet Baytúrsynúly, Sadyq Amanjolov (1885-1941), Rayymjan Mәrsekov (1877-1937) qatarly Alashorda ýkimetining tórt ókili Qytay jaqqa asyp, Tarbaghatay aimaghynyng ortalyghy bolghan Shәueshekte sol jaqtaghy qazaqtar arasynda jinalys ashyp, ýgit jýrgizip bir ay túrdy. Kóshpeli sharuashylyqtaghy elding bas-ayaghynyng jinaluyna bir múnsha uaqyt ketetindikten osylay asyqpay júmys isteldi. Olardyng eng basty maqsaty sol jaqtaghy qazaqtardan jasaq jәrdemin alu edi. Ahmet Baytúrsynúly ózi bas bolyp sol jaqtaghy qazaqtar ishinde «Ýsh ortau» partiyasyn qúrdy. Búl Ýsh otau degenimiz Orys, Qytay, Monghol ýkimetteri qarauyndaghy ýsh qazaq ólkesining basyn biriktiru, ýlken imperiyagha ainalu úghymynan tuyndaghan. Ahmet Baytúrsynúly manyzdy sóz sóilep «Qúby qúmynan Tombygha deyin, batysta Kaspiy tenizining jaghalaularyna deyin bir tútas bayyrghy qazaq jeri, búl jerler sózsiz biriktirilui, bolashaq ýlken imperiyanyng negizine ainaluy kerek» dep qadap aitty. Ahmet Baytúrsynúlynyng toby Qytaydaghy Ýsh Otau partiyasynyng tónkeris oshaghy retinde Ór-Altay ónirin taldady. Osy aragha Alashorda ýkimetining bilikti mamandaryn jiberip otyrudy kózdedi. Sebebi, Altay óniri 1790-1920 jyl aralyghyna deyin derbes memleket esebinde túrdy. Óitkeni, Qytay ýkimeti de, Orys ýkimeti de Altaydyng ishki isine aralaspaghan. Altay ýkimeti Pekinge Qobda arqyly jylyna «sary noqtanyng aty» degen atpen 81 at syigha tartyp otyrghan. Altay elin Ábilpeyiz súltannyng úrpaqtary men jergilikti rulardan saylanghan tórt tóbe by birigip demokratiyalyq jolmen basqardy. Biylikti han úrpaghyna tolyq bermey, manyzdy mәseleler tórt tóbe biyding sheshiminen ótkennen keyin baryp han túqymynyng bekituine jiberiletin. Altay taghyndaghy tóreler men tórt tóbe biyding ózderining jeke jasaghy boldy. Múndaghy әrbir ru basylardyng jeke jasaghy da boldy. Múndaghy elding iydeyasy berik,baghyty aiqyn,kóterilistik dayyndyghy joghary,derbestik ústanymy biyik edi. Búghan deyin de birtalay erlik oqighalardyng otany bolyp aty shyghyp týrghan edi. Ahmet Baytúrsynúly Ýrimjige baryp, sol jerde Shyghys Týrkistandy 1912-1928 jyldar arasynda biylegen Yang Zynshinmen kelisip, odan kóptegen besatar qaruyn aldy. Alynbay qalghan qarular toby da boldy. Sebebi, Qazaqstan jaghynda qyzyldardyng kýshi kýn sanap artyp, soghys jaghdayy qiyndaghandyqtan, Alashorda ýkimeti Ahmet Baytúrsynúlynyng tobyn tez arada qaytyp keluge shaqyrdy. Sol jaqtyng әr aimaghyndaghy qazaqtardan 5 myng atty әsker jinalyp, olar Alashorda jasaghy retinde Qazaqstan jerine attandy. Kóp ótpey, Torghay ónirinde Amangeldi Imanov Álibiyding sózine azyp qypshaqshyldyqqa salynyp, arghyn rularyna teris kózqaras tanytyp ózining batyrlyq salauatyn úmytty. Keyki mergen men Amangeldining arasyndaghy erlik, batyrlyq sipattaryna ot tastap, ekeuining qatynasyna syzat salugha úmytylghandar da óz oiyn iske asyrdy. 1919 jyly Ábdighappar Kenes ýkimetine qarsy bolghandyqtan ulap óltirildi. Amangeldi ózining rushyldyq pighylyn tym әsirelep jibergendikten Alashorda jasaghynyng qolynda mert boldy. Keyki batyr qyzyldarmen shayqasyp mert boldy. Kenes ýkimeti jenistik alghannan keyin Lenin tәuelsizdikke úmtylghan halyqtardy aldau ýshin últtar tendigin dәriptep, orys últshyldyghyn ayausyz synap kólemdi shygharmalar jazdy. Últtardyng avtonomiyaly respublikalar qúruyn qoldap, ol ýshin arnayy zang da qabyldady. Alashorda kósemderi Leninning búl әreketine senbedi. Senbese de, belgili dengeyde paydalanyp qalugha tyrysty. Sol kezderi Kenes әskerimen qarsylasa soghysqan Bashqúrt ýkimeti kýshpen taratylyp ketti de, Alashordashylar Kenes ýkimeti jenistik ala bastaghan sәtten bastap olarmen ymyragha kelip baysaldy qadamdar jasady. Alashorda ýkimetining ýzdik diplomaty Álimhan Ermek 1920 jyly Kenes ýkimeti ókilderi aldynda tynghylyqty bayandama men dәleldeuler jasap, dýrbeleng jyldarda qoldan shyghyp ketken Ertisting sol jaghalauy men Kaspiy jaghalauyndaghy qazaq jerlerin oq shyghyndamay qaytaryp aldy. Osy kelissózden sәl búryn Qazaq tónkeristik uaqytsha ýkimeti qúrylghanda, Ahmet Baytúrsynúly osy ýkimetting ýsh manyzdy mýshesining biri әri oqu-aghartu ministiri boldy. Álimhan Ermekting kelissózi negizinde bekitilgen aumaqta Qyrghyz (Qazaq) Avtonomiyaly Kenestik Sosialistik Respublikasy qúrylyp, astanasy – Orynbor boldy. 1925 jyly Qazaq atauy qaytarylyp, Qazaq Avtonomiyaly Kenestik Sosialistik Respublikasy bolyp qayta qúrylyp, Respublika jerine 1924 jyly kýshinen qaldyrylghan Týrkistan Avtonomiyaly Kenestik Sosialistik Respublikasy jerining basym bólegi qosyldy. Sonymen birge, Horezm Halyqtyq Kenes Respublikasynyng ornynda payda bolghan Qaraqalpaq avtonomiyaly oblysy Qazaq Respublikasyna qosyldy. Qazaq Respublikasynyng jalpy jer kólemi 3 million sharshy kilometrden asty. Qyrghyz (Qazaq) AKSR men Týrkistan AKSR alghash qúrylghan jyldary Alashorda ýkimetining arystary men Mústafa Shoqay bastaghan Týrkistan arystary jaqsy saqtalyp qalghan jýz myndaghan jasaq kýshin úiystyryp, osy jasaqtyng kýshimen bolshevikter qaramaghyndaghy kýlli týrki elderin azat etuge kiristi. Búghan Týrkiya jaghynan senimdi, qarpuly qolbasylardyng kómegi qajet edi. Dýnie jýzilik birinshi soghys kezinde Atatýrik orys әskerimen soghysqanymen, qazan tónkerisinen keyin qúrylghan Kenes ýkimeti Atatýrikting Kavkaz joryghy, Synay týbegi men Pәlestinagha joryghy kezinde oghan әskery qaru-jaraq, zattyq jaghynan kómek berdi. Osy arqyly bolshevikter әlemge ózderin janasha qyrymen tanytugha aldau әreketterin jasap, últ-azattyq qozghalystar kommunistik sosialiytik qozghalystyng manyzdy bólegi» dep úrandady. Kenes odaghy ýstemdigi ornaghan song Týrkistannyng tәuelsizdigin qalpyna keltiruge tyrysqan Basmashylar qozghalysy sәtsizdikke úshyrap, Týrkistandaghy barsha últtyng últshyl, týrikshil túlghalary Ánuar pashany, Jamal pashany ózderine shaqyrdy. Ánuar pasha Balqan, Kavkaz jerlerindegi shayqasta ýlken jenisterge jetken abyroyly qolbasy edi, sol kezde týrki әlemine ataghy mәshhýr. Qapas mýfty osy kisilerding Týrkistangha jasaghan qadamynda, olarmen tyghyz baylanysta bolyp otyrghan. 1921 jyly Ánuar pasha (1881-1922), Jamal әd-Din әl-Aughany pasha Týrkistangha kelip halyq qozghalysyna basshylyq etip aitarlyqtay sәtti jenisterdi qolgha keltirip jatty. Qol astyna 50 mynnan astam jasaq jiyldy. 1922 jyly satqyndardyng kesirinen qapiyada jaralanyp kóz júmdy. Óler aldynda ol mynaday әigili sóz aitqan: «Azattyq jolynda qúrban bolghan denem, sýiegim Týrkistanda qalsynshy. Qanym atajúrtqa tamdy, osy qanym tamghan topyraqtan tónkerisshiler ónip shyqsyn» degen. Búl sóz jeldey esip týkpir-týkpirdegi týrki qauymynyng tarady. Jamal әd-Din әl-Aughany pasha Kenes odaghynyng aldauyna senip, keyingi uaqytta solardyng qolynan mert boldy. Atatýrikke Kenes odaghynyng jәrdemdesken kezderine kórgen, internasionalgha sengen Jamal pashanyng aldanuyna sebep bolatyn jaghdaylar kóp edi. Endigi tónkeristik ýmit tek qana Qytay jaghyndaghy qazaqtar men úighyrlarda qaldy. 1918 jyly Ahmet Baytúrsynúlynyng bastamasymen qúrylghan Ýsh Otau partiyasynyng josparlary negizinde Altay men Barkóldegi qazaqtar qatty belsendilik tanytyp, sol kezde Qytay ýstemdigine haupi bar delingen Qobda jaqtaghy betke ústar qazaqtyng biri Qylannyng basy 1928 jyly alyndy. Altayda qúraldy jasaq ústap jergilikti qytay biyligining ozbyrlyghyna shekteu qoyghan, Bakich bastaghan aqtardyng әskerine bóget bolghan Zuqa batyrdyng ýiinde qúraldy әskerleri joq jaghdayda asyraghan dýngen balanyng satqyndyghynyng kesirinen 1929 jyly basy alyndy. Auyly qyrghyngha úshyrady.  Zuqanyng ólimine onyng «Ýsh otau» josparyn iske asyru ýshin ýlken kýreske dayyndalyp jatqany sebep bolghan. 1931 jyly Jantaylaq, Ákim batyr qatarly el bedeldileri Altayda qapyda óltirilse, 1932 jyly Álip auyly Barkólde qyrghyngha úshyrady. Álip auyly sodan bir jyl búryn Qúmyl-Barkóldegi úighyr-qazaq kóterilisine qatysqan bolatyn. Osy kóterilis kezderinde soghys kórgen tәjiriybeli bir bólim auyldar Ór-Altaygha qaytyp kelip qonystanyp aldaghy kóterilisterding tiregi bolugha dayyndaldy. Barkóldegi kóptegen el Áyembet qatarly kóptegen el basylarynyng bastauynda ru-ru bolyp shyghysqa qaray auyp dýngen әskerlerimen birigip, óz respublikalarynyng negizin qalaugha úmtyldy. Shyghys Týrkistannyng shyghysyna aughan elding sany 150 mynnan asyp ketti. Álip Jamysbayúlynyng úly Elisqan batyr әke kegi men el kegin quyp, jergilikti Qytay ýkimetine qarsy soghysyp, 21 myng adamdy sonyna ertip, 1938 jyly soghysyp otyryp Ýndistangha qaray tartty. 1941 jyly Gimalay tauynan asyp Kashmir jerine taban tirep, 1942 jyly sol jerde qaytys boldy. 1940 jyly 31 qantarda Ór-Altayda Esimqan batyr bastaghan kóterilis búrq ete týsti. Kóp ótpey búl kóteriliske Kóktoghay-Shingil audandarynyng qazaqtary jappay qosyldy. Shingil ónirindegi Yrysqan Noghaybayúly, onyng әkesi Noghaybay Barkóldegi kóterilisterde bolghan adam bolghandyqtan soghys tәjiriybelerin osy kezderde iske asyrdy. Mine, osy kezenderde Alashordashylar kóptegen ókilderin sayasy jetekshi retinde olardyng aralaryna jiberdi. Alashordaókilderi Altay,Barkól qazaqtary arasynda bilimdiligimen,taqualyghymen ong әserin qaldyryp, aitarlyqtay qúrmetke ie boldy.Kóterilisti qoldaghan ókilderding eng shoqtyghy - biyigi, din men ghylymgha qatar jýirik Qapas mýfty boldy. Ol basynda Tómengi Altaydaghy Mәmy biyding auylyna kelip túrdy. Eki qyzynyng birin sol jaqtaghy ruy tasbiyke Shókey degen tilmashqa úzatty. Qapas mýftiyding Altaygha baruyna Zәky Uәliydi Toghan da, Mústafa Shoqay da qatty qoldady. Ór-Altay kóterilisining әuelgi qolbasylary Esimqan batyr, Yrysqan batyr, Aqteke bi, Músa mergender qaza tapqan son, endigi el tizginin Ospan batyr ústady. Ospan batyrdyng Súlubay batyr, Sýleymen mergen, Býrkitbay batyr, Qapas batyr qatarly senimdi sardarlary boldy. Qapas mýfty Ospan batyrdyng kenesshisi boldy. Qapas mýfty ótkir kesimderimen, aqiqatshyldyghymen, batyldyghymen tanyldy. Onyng dәlelindey bir oqigha mynau edi:

Sovet odaghy qarulandyrghan Dәdelqan Sýgirbaevting әskeri men Ospan batyrdyng әskeri Ýlingir ózeni boyynda shayqasqanda, Qapyrysh, Raqym, Rashat batyrlardyng bastauyndaghy Ospan jasaqtary basym týsip, Dәlelqan әskerimen ózendi qúldap qashady. Osy kezde qashqan әskerding sonyndaghy bir әsker attan qarghyp týsip Ospan jasaqtaryna oq jaudyrady. Rashat batyrdyng toby ony keudesinen atyp-atyp jibergende, ol myltyghyna sýiengen kýii iman aitady. Ol dauystap: «mening senderge aitar aryzym bar» deydi. Sonda ol jigit: «Qazaqty qazaqqa attyrghan búl soghysta qanymyz kimning moyynynda? Dәlelqannyng ba? Ospannyng ba?» deydi. Rashat batyrlar oghan eshtene dey almaydy, janazasyn shygharyp arulap jerleydi. Qaytyp kelgen song osy súraqty Ospan batyrgha jetkizedi. Batyr nazalanyp: «búl auyr súraq eken. Qapas mýfty sheshsin» degende, Qapas mýfty batyrdan esh jasqanbay: «Olardyng qany Dәlelqan ekeuinning moyyndarynda. Dәdelqan qyzylgha senbese, ekeuing birigip bir kýsh bolghandarynda myna qan tógilmeytin edi» degende, Ospan batyr «mýftiyding aitqany jón» dey beredi. 1949 jyly kommunistik qytay ýkimeti qútylghannan keyin eki jyl ótken uaqytta da Ospan batyr jasaghy qytaymen jalghasty soghysyp berilgen joq. Qapas mýfty oghan «qúral tastama. Sonyna deyin kýres» dedi. Kommunisterding bal tiline aldanbaugha, olardyng Sovettik Qazaqstanda jýrgizgen ozbyrlyqtaryn jerine jete otyryp týsindirdi. 1951 jyly Qytaydaghy qaruly qazaq kósemderining deni Gimalay asyp Kashmiyrgha ótip ketti. Olar 1941 jyly ótken Elisqan batyrdyng elimen toghysty. Ári qaray Týrkiyagha barmaq bolghan. Olardyng birge ketu úsynysyn Ospan batyr qabyldamady. Sebebi, AQSh-tan jәrdem alyp soghysty jalghastyrugha bekindi. Áytpese, myndaghan әskerimen kez-kelgen shepti búzyp shetke onay asyp keter edi. AQSh konsuly Duglas Makkernan sol kezde Bәitik tauyndaghy Ospan batyrdyng auylynda on neshe kýn jatty. Dombay Orsaq zәngi úly degen adam audarmashy bolyp túrghan. Duglas Makkernan Tiybet arqyly eline qaytpaq bolghanda, Ospan batyr tórt myqty sarbaz berip, tórt sarbaz ony serikterimen birge Tiybet shekarasyna jetkizip keri qaytqan. Tiybet shekara kýzeti qazaq tymaq kiygen Makkernandy qazaq barymtashylary eken dep qate tanyp atyp tastaghan. Ospan batyr da, Qapas mýfty de ómirining songhy saghatyna deyin últ azattyq jolynda talyqpay kýresip, ózin tolyqtay arnady. Olardyng ruhy mәngi baqy biyikte túr!

Ahmet Baytúrsynúly qúrghan «Ýsh Otau» úiymynyng ruhy 1970 jyldargha deyin jalghasqan. Oghan kuә bolar bir ashynyshty oqigha bar. Altay ónirinde 1968 jyly «Ýsh otau» úiymynyng jana úiymdastyrushylary degen atpen Qyzyrbek Saqariyúly Oral, Seytqan Ábilqasym qatarly jana úiymnyng jas kósemderine quzau týsedi. Qyzyrbek Oral tútqyndalyp, 2 jyldan song ólim jazasyna kesiledi, Seytqan Ábilqasym bolsa Mongholiyagha qashyp qútylady.

Paydalanghan әdebiyetter:

1. «Sayasy týsindirme sózdik»

2. «Otyrar. Ensiklopediya»

3. «Alashtyng ardaghy» E.E.Tileshov, G.P.Áripbek.

4. «20-30 jyldardaghy Qazaqstan qasireti», Talas Omarbekov

5. «Qazaqstan(Últtyq ensklopediya)»

6. «Alash qozghalysy»

7. «Qazaq ensiklopediyasy», 4 tom

8. Altay qarttarynyng auzynan.

Kókbóri Mýbarak Qizatúly

Abai.kz