Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3445 0 pikir 8 Sәuir, 2013 saghat 06:40

Túrsyn Júrtbay. Qazaq sóz ónerining baqytyna Múhtar tiri qaldy (jalghasy)

2.

Shyndyghynda da Múhtar ózin-ózi qalay ústaugha mindetti edi? Múnday súrapyl alasapyrannyng túsynda qandayda bir mindetti moynyna alugha qaqysy boldy ma? Sonyng ózi mýmkin be edi? Óte manyzdy jәne zandy saual. Biraq oghan kim janyn jaldap, adaldyghyna ant-su iship jauap bere alady? Kim? Jәne sol adam sózining rastyghyna ilandyra ala ma? Sol bir «qily zamannyn» búljytpas derekterining HH ghasyrda qolgha týsip, aighaqtyng ashyluy neghaybyl. Týpting týbinde ekining birine belgili bolatyn jaghajayly kýnder de tuar. Alayda oghan deyin qanshama úrpaq auysyp ýlgerer eken? Ol - boljausyz bolashaqtyng enshisi. Ertenge qol jayyp, qarap qalu da әdiletsizdik. Mәn-manyzy, qasiret uayymy, ókinish-renishi kýntizbening jana beti paraqtalghan sayyn alystan múnartatyn saghymgha ainalar. Mýmkin, býgingi úrpaq orta ghasyrdaghy inkvizisiya sotyna qalay nemqúrayly, boluy mýmkin emes shyndyq dep qarasa - ertengi úlandar da iyghyn qomdap qana qoyar. Tandanatyn qúbylys emes. Tarih taghylymy solay. Biraq, Galiyleyding otqa órtengeni ras. Ol - úmytylmaydy.

Al otyz jetinshi jyly adamzattyng aqyl-oyynyng damu jolyndaghy ósu kestesine aty jazylugha tiyisti qanshama zerdeli perzentter jazyqsyz qúrban boldy?

Áriyne, qazaq sóz ónerining baqytyna Múhtar tiri qaldy. Búl - ruhany ómirimizdegi sәtin salghan nesibeli baqyt. Onday «oljatay» sәttilik halqymyzdyng mandayyna siyrek bitken.

2.

Shyndyghynda da Múhtar ózin-ózi qalay ústaugha mindetti edi? Múnday súrapyl alasapyrannyng túsynda qandayda bir mindetti moynyna alugha qaqysy boldy ma? Sonyng ózi mýmkin be edi? Óte manyzdy jәne zandy saual. Biraq oghan kim janyn jaldap, adaldyghyna ant-su iship jauap bere alady? Kim? Jәne sol adam sózining rastyghyna ilandyra ala ma? Sol bir «qily zamannyn» búljytpas derekterining HH ghasyrda qolgha týsip, aighaqtyng ashyluy neghaybyl. Týpting týbinde ekining birine belgili bolatyn jaghajayly kýnder de tuar. Alayda oghan deyin qanshama úrpaq auysyp ýlgerer eken? Ol - boljausyz bolashaqtyng enshisi. Ertenge qol jayyp, qarap qalu da әdiletsizdik. Mәn-manyzy, qasiret uayymy, ókinish-renishi kýntizbening jana beti paraqtalghan sayyn alystan múnartatyn saghymgha ainalar. Mýmkin, býgingi úrpaq orta ghasyrdaghy inkvizisiya sotyna qalay nemqúrayly, boluy mýmkin emes shyndyq dep qarasa - ertengi úlandar da iyghyn qomdap qana qoyar. Tandanatyn qúbylys emes. Tarih taghylymy solay. Biraq, Galiyleyding otqa órtengeni ras. Ol - úmytylmaydy.

Al otyz jetinshi jyly adamzattyng aqyl-oyynyng damu jolyndaghy ósu kestesine aty jazylugha tiyisti qanshama zerdeli perzentter jazyqsyz qúrban boldy?

Áriyne, qazaq sóz ónerining baqytyna Múhtar tiri qaldy. Búl - ruhany ómirimizdegi sәtin salghan nesibeli baqyt. Onday «oljatay» sәttilik halqymyzdyng mandayyna siyrek bitken.

Eger soghan shýkirlik jasap, tәubege keletin bolsaq, onda búl jyldardyng kórpesin jyly jauyp qoyyp: «Aman qalypty ghoy. Endi qazymyrlanyp, týbin qazyp qajeti qansha?»,- dep attap ótip ketsek te, aiyp taghylmas edi. Mýmkin, әldekim quanar, әldekim ókiner. Kimning kónilinen shyqqandaysyn? Anyghy - shymyrlaghan shymqay shyndyq әr úrpaqtyng jýrek sýzgisinen ótip, kelesi tolqyngha jetui kerek. Ol - kelesi úrpaqqa amanat etsin. Azamattyq paryz, qasiyetti borysh. Múhtar siyaqty úly adam ómir sýrgen dәuirdi týsinu ýshin de qajet. Dәuir - Múhtardy synady. Múhtar - dәuirding andysyn baqty.

Kim kýshti? Qaysysy dúrys? Tipti әr pende, ol kezdi esine alghanda ózinshe aqtalyp qalugha tyrysady? Ne ýshin?

Ony eshkim de ashyp aitpaydy. Biraq joramaldap týsinuge, boljaugha bolady.

Adamzat tarihyndaghy qasiretting barlyghy - sanaly týrde órshitken belgili bir kesirli-kesepat toptyng ólermendik әreketinen ushyghady. Sol siyaqty halyqtyq repressiyanyng da óz «jaldamalylary» men arandatushylary boldy. Búltsyz kýngi nayzaghay siyaqty shatynaghan jay oghynan ýreylenu - jalpy eldi seskendirdi. Kónildi kýdik biylep, kýbirtkidey jey bastady. On ýsh adamdy atu jazasyna búiyru turaly ýkim - dauyl aldyndaghy kókjiyekten kýrkiri men jarqyly ghana kórinip-estilgen qara dýley - smerchiting tónip kele jatqanyn sezdirdi. Adamdardyng oghan qarsy kýresuge dәti shydamady. Sondyqtan, sharasyz jantalas bastaldy. Árkim óz basyn qorghaugha tyrysty. Birin-biri aiyptady, kýmәn tudyrdy, qaueset taratty, arandatty da, qysqasy, kimning kim ekeni ashyla bastady. Múnday alasapyran shaqtaghy jan arpalysy Múhtargha da tәn edi. Ol osynday apat aldyndaghy qarbalasty:

«Shynayy kýrdeli, qiyn qaqtyghystar túsynda ghana adam seziminin, talayynyn, talabynyn, minez-nәrinin, taghdyrdyng barynyng barshasy týgel ashylyp, tartys qatal aiqasqa ainaldy... Adam men adam arasyndaghy tereng jarday, ótkelsiz shynyrau qarsylyqtardy, әr jaratylystyng barynsha tereng shynyn týgel ashady. Sol shynnan: shynayy kózding jasy da, saghynysh, ókinish te, qam-qayghy, qasiret te, tragediyalyq airylys, ýzilis te jәne neshe aluan moralidyq jan-tәn katastrofasy qaza da, saza da tuady»,- depbeyneley jetkizdi.

Múnday synaqqa shydaytyn pende atauly siyrek edi. Adamnyng jýikesi tozyp, kórinbeytin zerde jibine ilinip túrdy. Apat úzaq kýttirmedi. «Jalmauyz - taghdyr» basyn kóterdi. Memlekettik qauipsizdik mashinasy iske qosyldy. Múhtar ony sezgen. Sezgen song baryp sekemshil tartqan. Boyyn ýreyge jendirgeni sonday, ózining ruhany piri Álihan Bókeyhanovtyng joldaghan hatyn pochtadan keri qaytaryp jiberipti. Oghan Álkey Marghúlannyn:

«Birde barghanymda Áleken: Múhtar mening hatymdy almay qoyypty, - dep qonyrayyp otyrdy»,- degen esteligi dәlel.

Múnyng shyndyghyn Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatovanyn:

«Múhtar aghany kórmegenime 5-6 jylday uaqyt ótipti. Otyzynshy jyldary ústalyp, týrmede otyrghanyn biletin edim, bosap shyqqanyn estimeppin. Ekeumiz ayandap qatarlasyp kelemiz, menen ýi-ishimning amandyghyn súrady. Búrynghyday erkelete sóileytin jyly lebizin búl joly esty almadym. Ózim turaly qysylmay bәrin bayanday bastadym... Sózimdi ýndemey tyndap kele jatqan Múhtar agha kilt toqtady, men de betine qaradym, óni súrlanyp, qabaghy týsinki, denesi bir týrli enkish tartyp, kishireygendey kórindi. Mening betime tura qaramastan qarlyghynqyrap, bulyqqan dauyspen jaylap: «Qaraghym Gýlnar, endi keleshekte kezdeskenimizde bir-birimizdi tanityn kisilershe amandasyp, sóilespeytin bolayyq»,- degenin estigenimde deneme suyq su qúiylghanday óne boyym múzdap, shoshyp kettim. Sózin әri qaray jalghastyra bergeninde qolymdy bir siltep, tyndamay, tez búrylyp jýrip kettim»,- degen jazbasy da rastaydy.

Jalpy repressiya kezenining nauqandyq әreketine bayyrqalay qarasaq, ol óte terennen, jan-jaqty oilastyrylghan, ýlken-ýlken qúrbandyqtargha baryp, asaulardyng basyn jerge túqyrtyp iyetindey aila-amalmen, pәrmeni kýshti ýgit-nasihattyng jeligimen jәne temir tәrtippen - kýshpen jýzege asyrylghany bayqalady. Arghy-bergi tirandardyng barlyq jazalau, arandatu, ýrey tudyru, kýsh kórsetu, úryp-soghu tәsilderin mengergen. Atom jarylysynyng irkilip soghatyn tolqyny tәrizdi - bir nauqannyng kýshi әlsiregen sәtte ekinshi tolqyn keri qaray soqqan. Alghashqy Pyatakov pen Radekting kompaniyasy - dýleyding yadrosy, tútandyrghysh shaqpaghy edi. Olardy «moyyndatyp», «qaralap alghan» son, halyqty sendirgen song naghyz nauqan bastaldy. Búl - toghyz aigha sozyldy. 1938 jylghy qantarda:

«Bizding adal adamdarymyz da ústalyp ketti. Solardy ústap bergenderding ózi - «halyq jauy»,- degen jeleumen ekinshi «soqqy» berildi.

Búl kuәlardy qúrtudyng eng tiyimdi «tәsili» edi. «Qyraghy narkom Ejov» ta, «ejovshylar da» aman qalmady. Eng songhy, sheshushi, qauipti tolqyn - otyz segizinshi jyldyng kókteminde «úrdy». Buharin turaly ýkim shyqty. Búl - partiyanyng basshylaryna shabuyl edi. Solardyng qatarynda Mirzoyan da ketti. Ordjonikidze kabiynetinde ózine-ózi qol saldy. Ózge-ózge, búl adamnyng adaldyghyna Stalinning jeke basynyng kýdigi joq edi. Biraq ol tym shynshyl, bedeldi kommunist-tin. Demek, Stalin ýshin asa qauipti «qarsylas» edi. Olardyng kezekti plenumda sóz aluy - ózining әshkerelenuine әkep soghuy mýmkin. Búl arada Ejovtyng orynyna kelgen Beriya da «qyraghylyghyn» kórsetip baqty. Sol ýshin de senim kórsetkenin ol bildi. Nәtiyjesinde tiran - tiran kýiinde «kabiynetinde» qaldy. Endi «bas kóteretin asaular da» bitip edi. Tirileri onsha qauipti emes-tin. Sondyqtan ile tynyshtyq ornady.

Ol jay tynyshtyq emes, syrty jap-jadaghay, biraq ishin kýbirtki jep, syzdap túrghan tynyshtyq edi. V.IY.Leninnin:

«Stalin tym dóreki, óz ortamyzda, ózimizdin, kommunisterding arasyndaghy qarym-qatynasta әbden tózuge bolatyn búl kemshilik bas sekretari qyzmetinde tózgisiz bolyp keledi. Sondyqtan men joldastargha Stalindi osy ornynan auystyrudyng jolyn oilastyryp kórudi jәne búl oryngha basqa adamdy taghayyndaudy úsynamyn, basqa jaqtarynyng bәrin alghanda ol adamnyng Stalin joldastan tek bir ghana artyqshylyghy bolatyn bolsyn, atap aitqanda, neghúrlym iltipatty bolsyn, qynyrlyghy az bolsyn, t. t.»,- dep bergen minezdemesi dәl shyqty.

Proletariat kósemi búl qauipti tym erte kóripti. Ókinishke oray, kósem ósiyetining oryndalmaghan jalghyz tilegi búl ghana emes bolatyn.

Múnyng barlyghy qazir әbden jariya etilgen shyndyq. Biraq sol shyndyqtyng zardaby tolyq ashylyp bitti me? Aragha uaqyt salyp baryp tórelik jasau onay. Odan jenil ne bar? Biraq sol alasapyranda, endi ghana sayasy jәne mәdeny arenagha kóterilgen, mәiegi úiyp kele jatqan qazaq intelliygensiyasy ózin-ózi qalay ústady? Aqyl-oy iyeleri qanday kýiinishti kýy keshti? Sanadaghy feodaldyq, rulyq sarqynshaqtardy jene bilip, taza iydeya jolyndaghy kýreske týsti me? Ruhany birlikti, mәdeny tútastyqty saqtay aldy ma? Ózgeni bylay qoyghanda, Jazushylar odaghyndaghy qas-qabaqtyng qaghysy qalay edi? Múny bilmey Múhtardy da, onyng jan kýizelisin, quanyshyn da tany almaymyz. Bir ókinishi, sol kez turaly kýndelikterdin, jazbalardyng saqtalmauy. Ishinara qaghazgha týsirgen aramdardyng ósiyet-hattary keyde mәjbýrlikten peshting kómeyindegi kýlge ainalghan. Sondyqtan da baspasózdegi tasqa basylghan «tanbalardy» qanaghat tútugha tura keledi.

Sonymen Jazushylar odaghy búl nauqandy qalay ótkizdi?

Alghashynda oqshau, tosyn oqigha kóringen, eshkimning oiyna «dauylgha» úlasady-au dep kýtpegen qauip-qater Stalinning 1937 jylghy nauryz aiynyng 3 kýni BK(b)P-nyng Ortalyq komiytetining plenumynda jasaghan bayandamasynan keyin naqty shyndyqqa ainaldy. Stalin sosializmning jetistigining ózinen «halyq jauyn» izdedi. Sózdik qory az, biraq әr buynyn nygharlap, qaytalap, búiyra aitatyn, logikalyq túrghydan óte naqty, týsinikti etip jetkizetin maqamymen:

«Ángime mynada: partiyalas joldastarymyz sharuashylyq nauqandargha, sharuashylyq qúrylys maydanyndaghy orasan zor tabystargha berilip ketkendikten, bolishevikterding úmytugha pravosy joq asa manyzdy keybir faktilerdi úmytyp ketti. Olar SSSR-ding halyqaralyq jayynan tuatyn bir negizgi faktini úmytty, partiya bedelin betke ústap, bolishevik bolghansyp kóringen qazirgi ziyankesterge, shpiondargha, diyversanttargha, qanisherlerge tura qatysy bar asa manyzdy eki faktini bayqamay qaldy jәne qazirgi troskizm - dúshpandyq, kýres әdisin ózgertip... qazir shet memleketterding shpiondyq oryndarynyng tapsyrghanyn isteytin ziyankesterdin, diyversanttardyn, shpiondardyng jәne kisi óltirushi jauyzdardyng prinsipsiz qanisher bandasyna ainalghanyn sezbedi»,- degen sózi býkil halyqqa ýkim bop estildi.

Tirannyng tirandyghy sol - olargha eshkim de qarsy shyghyp kórgen emes. Ol - kýrdeli, qayshylyghy mol túlgha. V.IY.Leninning «Sezge hatyndaghy» Stalinge bergen:

«Búl jaghday bolmashy úsaq nәrse bop kórinui mýmkin. Biraq mening oiymsha, jiktelisten saqtandyru túrghysynan qaraghanda jәne Stalin men Troskiyding jogharyda men jazghan ózara qatynasy túrghysynan qaraghanda, búl úsaq nәrse emes, nemese múnyng ózi sheshushi manyz alyp ketui mýmkin úsaq nәrse»,- degenminezdemesi dәl keldi.

Troskiyding sayasy platformasynyng talqandaluy Stalinning aldyna orasan zor mýmkindik ashty. Oghan qarsy túrghan tendes qayratker joq edi. Ol - jalghyz. Ol - kósem. Ol - qúdiretti kýsh. Ony múnday syi-siyapatqa, qoshemetke kótergen - halyqtyng ózi. Luy Napoleonnyng (imperator Napoleonnyng nemeresi - T.J.) preziydenttikke saylanuyna bar quat-kýshin júmsaghan, biraq shahzada Respublikany, halyq mýddesin satqan kezde:

«Biz Napoleongha dauys bergende búrynghy Napoleonnyng ataq-danqyna tabynghamyz joq, biz týrmede jatqan, kedey taptyng mýddesin qorghap tamasha kitaptar jazghan adam ýshin, zerdeli sayasatker ýshin dauys berdik... Biz oghan ýlken ýmit arttyq. Bizding sol ýmitimiz aqtalmady, aldanyp qaldyq»,- depminbeden aiqay salghan Viktor Gugo siyaqty shyndyqty Stalinning betine tura aitqan, aitqanda da dauysy jetetindey ghyp, sendire aitqan azamat tabylmady.

Kerisinshe bar dauyspen: «Aramyzdaghy halyq jauyn әshkereleyik!»,- dep úran tastap, adamdardyng bir-birin mýiizdeui bastaldy. V.M.Molotovtyng «Troskiy basqarghan ziyankesterge, diyversanttargha, shpiondargha qarsy kýresuge mindetterimiz» degen maqalasy gazetterding ýsh betine tútas basyldy. Onda halyq jaularyn anyqtaudyng әdis-tәsilderi, joldary aityldy. «Kadrlardy tәrbiyeleu», «Qyzmetkerlerdi irikteu», «Basshylyq etuding әdisteri turaly» dep berilgen taraulardyng attarynan-aq ne turaly әngime bolghandyghy onay angharylady. Núsqau berildi. «Kýres teoriyasy» jasaldy. Keshiktirmesten, oilanyp-tolghanbastan jappay iske kirisip ketti. Syrt kózge eluinshi jyldardyng sonynda Qytaydaghy torghaylar men tyshqandargha qarsy «tabighat ziyankesterine soghys ashqan», «sharuashylyqtyng ýnem sharalaryn» eske salghanymen de, bir úly derjavanyng ómirindegi tragediya, ruhany apat bastaldy. Múnda, torghay emes, adamdardy aulaugha tiyisti boldy.

Búryn da jigi ajyrap, әzer ústap túrghan qazaq intelliygensiyasynyng arasy, onyng ishinde QazAPP-tyng túsynda «jerine jete jiktelgen» jazushylar ortasy kilt búzylyp, qiiy tez qashty. Sayasy qayratkerlerding ishindegi sәduaqasovshina, hodjanovshina, seyfullinshina, mendeshovshina ispetti «shinalar» qaytadan tútanyp shygha keldi. Tipti, sayasy nauqan - jýzdik, rulyq bәsekeni de qozdyrdy. Ádebiyet tóniregindegi pikir talastary endi «arzan últshyldyqqa» auysty. Estip-bilmegen «japon imperializmining shpiondary» shyqty. Qazaq jazushylarynyng ishinen synnyng nayzasyna eng birinshi ilingen adam - Beyimbet. «Bolisheviktik syn jәne ózara syndy biyik satygha kótereyik» - degen maqala tikeley soghan arnalyp:

«1936 jyly Qazizdat basyp shygharghan Beyimbettin» «El mektebi» degen piesasynyng ishinde halyq dúshpany, jauyz Troskiyding jeksúryn atynyng jýrui ony kóre túra redaktor Álibaevting baspagha jiberui baryp túrghan kontrobandalyq»,- degen ýkim shygharyldy.

Ghabit Mýsirepov ol kezde Ortalyq komiytetting nasihat jәne ýgit bólimin basqaratyn. Maqalany qarap shyghyp, basylugha qarsy boldy. Aqyry toqtata almaytynyna kózi jetken son, óz jauapkershiligine alyp, «qol tiygizip, júmsartqan». Jogharydaghy ýzindiden song gazet betining biraz jeri ashyq qalghan. Búl - baspasóz tәjiriybesinde kezdespeytin әdis. Zady, keyin Ghabitting «syzyp tastaghan» jerin kórsetu ýshin әdeyi qaldyruy da ghajap emes.

Redaksiya atynan jazylghan búl maqaladaghy әngime negizi mynada. Sol jyldary Beyimbetting kóp tomdyghy jariyalandy. Sonyng ishinde 1935 jyldary jariyalanghan «El mektebi» piesasyndaghy oqigha ótken tústaghy partiya qayratkerlerining biri Troskiyding aty keyingi basylymda syzylmay ketipti. Synyqqa syltau onay tabyldy jәne sol esim onyng týbine jetti.

Eki iyghynan dem alghan belsendiler búghan da qanaghattanbady. Sol maqalamen qatar ornalasqan «Kórkem әdebiyettegi qatalar jәne sapasyzdyqtar turaly» atty redaksiyalyq eskertude búl:

«Áldeqalay, jenil-jelpi qate emes, iri qate. Ol piesada halyqtyng dúshpany Troskiyding aty Leninning atymen qatar jazylady. Múny kóre otyryp, partiyadan quylghan alash ordashyl Álibaev Abat qasaqana әdeyi jibergen»,- degenkinәning batpan boyauyn qalyndata týsedi.

Al sol gazetke qol qoyyp otyrghan redaktor B.Maylinning taghdyrynyng әri qaray qanday kýige týskenin aitpay-aq týsinuge bolady. Búghan qosa Sәkenning «Qyzyl súnqarlary», Iliyastyng «Joldastar» romany «qara perde» jamylyp shyqty.

Sóitip, alghashqy soqqy Bi-aghana berildi. Bayqausyzda syzylmay qalghan Troskiyding esimi eki-ýsh ay boyy baspasóz betinen týspedi. Qayyrylyp kelip basyna qamshy bop ýirildi de túrdy. Áriyne, «jalghyz aghash - orman emes». Otaghan song bәrin de qamtyghan dúrys jәne «jyghylsang - nardan jyghyl» degen. Arandatushylar tәuekelge bekinip, «basty jazushylargha azuyn bileydi. Kezek Iliyasqa, Múhtargha, Sәkenge keldi. «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde «Jinaqtar turaly nemese alashordashy kontrabandanyng taghy bir týri turaly» maqala jaryq kórdi. Ol «Qazaq әdebiyetinin» 1937 jylghy 14-shilde kýngi sanynda eki betke kóshirilip basyldy. Týgeldey keltiruding mýmkindigi joq, qajeti de shamaly. Biraq ta alasapyran shaqtaghy oqighanyng damu baghdarynan, ottyng eseley qaulauynan habardar etu maqsatymen jәne Múhtargha tikeley qatysy bolghandyqtan ýzindi keltiremiz. Maqala avtory belgisiz. Shyndyq ýshin ol esimning anyqtalghany lazym. Bir esepten bilmegenimizding ózi dúrys ta shyghar dep oilaysyn. Rasynda, kim boluy mýmkin? Eshkimdi jamanatqa qighyng kelmeydi. Al, ol kimderding basyn bәigege tikken desenshi! Bylay dep jazudan iymenbegen:

«Sosialistik Qazaqstan» búdan 3 ay búryn Maylin Beyimbetting tolyq shygharmalaryndaghy, әsirese, onyng IV tomy turaly, onda ýlken soraqy qatalyqtar ketkenin jazyp edi. Onyng nemen ayaqtalghany oqushylarymyzgha mәlim. Qarastyra kelgende, «Tolyq shygharmalar jinaghyn» bastyru basty jazushylardyng arasyndaghy salt ekendigi anyqtalyp otyr. Jaqsy nәrselerin jinastyryp bassa bir sәri-au, alghashqy kezdegi braktaryn da, iydeologiya jaghynan mýlde jat, sayasy jaghynan qata, kórkemdik jaghynan qúnsyz shygharmalaryn da jinap shygharudy әdet qylyp alghan. Búl jónde tómengi ýsh jinaqty alugha bolady. Biri - Múhtar Áuezovting «Eskilik kólenkesinde» degen әngimeler jinaghy. 1935 jyly basylghan. Ekinshisi - Sәbit Múqanovtyng tolyq jinaghy. I tom. 1934 jyldyng ayaghynda basylghan. Ýshinshisi - Iliyas Jansýgiovting tolyq jinaghy, II tom. 1933 jyly basylghan.

Áuezov betashar sózinde bylay deydi: «Ótken uaqyttaghy jazushylyq jolyng qanday satymen, qay kezenderdi basyp ótti, ony býginde ózing qostamaytyn, aqtamaytyn bolsang da, shashylyp, úmytylyp qalmay, sol kezdegi óz túlghandy júrtshylyqtyng anyqtay otyruy ýshin bolsa da, bir toptap, jaryqqa shygharu teris bolmay ma deymin... Sondyqtan, óz eskiligimdi býgingi jas buyngha úsynghanda, kóbinese sol búrynghy qalpynan ózgertpey, ózining sol kýngi túlghasymen kórsetudi dúrystyqqa tәn bolar dep bildim».

Múqanov ózining shygharmalaryndaghy bet asharynda: «Keybir ólender manyzsyz bolsa da, mening ósu, órkendeuimdi kórsetuge material bolatyn syqyldy bolghan song engizdim»,- deydi.

Jansýgirov ózining betasharynda: «Jazylghan ólender әr mezgilding kezinde jazylghannan týzetilmey, ózgertilmey, basylghan kýiinde qaldyryldy. Ólendi oqushygha, jazushyny synaugha mýmkin qatar material beru ýshin jazushynyng býgingi baghytyna, pikirine qarsy keletin, kórkemdik jaghynan nashar ólender de kirgizildi»,- deydi.

Sóitip, búl jazushylardyng qay-qaysysy bolsa da jinaqtaryn baspagha bererde qarap teksergen, múnda ózining býgingi baghytyna, sayasy jolyna qarsy keletin ziyandy shygharmalar bar ekenin әbden bilgen, biraq, bile túra júrtshylyqqa paydasyz, ziyandy shygharmalardy baspagha jibergen. Qata, zalaldy shygharmalardy jinaqqa kirgizudegi búlardyng bir-aq dәleli bar, ol - ózderin júrtshylyqtyng o jaq-bú jaghynan tolyq synaugha jetkilikti material beru. Búlardyng «teoriyasy» boyynsha sovetke qarsy, últshyldyq iydeyaly, irik-shirik pikirli barlyq shygharmalardy әdeyi basyp shygharyp, sony synau kerek kórinedi. Búl naghyz ziyandy «teoriya», ziyandy pikirge jol bergendik, jat iydeologiyagha tribuna bergendik dep osyny aitady».

Mine, mәseleni qayda әkep tirep otyr. Ol ózinshe «kontrabandanyn» jana týrin әshkerelep, nauqangha barynsha paydaly bolugha tyrysady. Ádebiyetke jany ashyghansyghanymen, onyng kózdegeni mýldem basqa nysana. Yaghni, Iliyastyn, Múhtardyn, Sәbitting ómirin qarauylgha ilindirgen. Shýrippeni basatyndar basqalar ghoy. Áriyne, Beyimbetting taghdyrynyng «nemen ayaqtalghany» sol kezdegi oqyrmandargha ghana emes, keyingi úrpaqtargha da mәlim. Yaghni, osy shilde aiynda Bi-aghang «qoldy bolghan». Belgisiz synshy pikirin odan әri bylay jalghastyrady.

«Áuezovting jinaghyna 1921-25 jyldardyng arasyndaghy jazghan әngimeleri kirgen. Qay әngimesin alsaq ta, qazaqtyn, eski auyldyng aqsaqal, baylar biylegen rushyldyq túrmys-salty ózgermegen qalpyn surettegenin kóresin. Osy eski auyldy surettep jazghanda, Áuezov ótkenning azghyn, jauyzdyq, әdiletsizdik qylyqtaryn әshkerelep, býgingi kýnning sotyna tartyp, býgingi júrtshylyqty sol ótkenning onbaghandyq qylyqtarynan jiyrendire jazbaydy, әngimening barlyq jerinde sol eskilikti kókseydi, arman etedi, qazaq baylarynyng feodaldyq túrmys-salty, olardyng saltanaty Áuezovke ómirding eng baqytty «újmaghy» siyaqty. Áuezovke sovet túrmysyndaghy janalyqtyng bәri jat, sovet zanynyng sәulesi qazaq dalasyna jetpegen, dala jyndanghan, qútyrghan boran astynda jansyz ólik siyaqty. Áuezov ol kezde dalany bylay tanyghan:

«Dala jayylghan kebinge úqsaydy, alystaghy biyik jota júmyrlanghan pishinmen tirshilikti kómgen molagha úqsaydy... Aq dala menireu bolyp týnerude. Qayghyly sary bel boran әkelip túrghan aq kiyimin qymtay týsip jata berdi» (58-60 bet)».

Búl arada maqala avtory Múhtardyng búl әngimelerinde revolusiyadan búrynghy qazaq dalasy surettelgenin «úmytyp ketedi». Kórkemdik taldauda sharuasy joq. Óitkeni búl ýzindi myna pikirdi aitu ýshin kerek bolyp túr ghoy:

«Qazaq dalasyn sovet kelgennen beri qara pәle qaptaghan dep suretteu, aq boran astyndaghy óliktey etip suretteu últshyl jazushynyng shygharmalaryndaghy negizgi iydeyalyq motiyvi bolatyn. Áuezovting búl әngimesining saryny da sol izben ketken saryn. Sovet ýkimetining jolyna, sayasatyna qarsy jazylghan búl әngimelerding býgingi júrtshylyqqa qanshalyqty kerek ekenin avtor Áuezov te, kirispe sóz jazghan Múqanov ta, redaktor Jamanqúlov ta týsinse kerek edi. Biraq praktikada búlay bolmay shyqty, últshyl baghyttaghy әngimelerdi basyp shyghardy.

Áuezovting búl jinaghyna kirispe sóz jazghan Múqanov joldas bylay deydi: «Olay bolsa iydeologiya jaghynan proletariattyq bolmaghanymen, Múhtardyng búl әngimeleri arqyly eski auyldyng keybir shyndyqtaryn, danalyqtaryn, enbekshige istegen zorlyghyn az da bolsa kóremiz... Osy basyp otyrghan әngimeler bolsyn, basqa enbekteri bolsyn, iydeologiyasyn bylay qoyghanda Múhtardyng iri suretshi ekenine aiqyn dәlel (5-bet). «Ózi iydeologiya jaghynan jat, ziyandy bolsyn, sýitse de, ol bizge paydaly, kerek nәrse»,- deydi. Osyndayda jauapsyz, sýrinip jyghylghan pikir bola ma eken? Múqanovtyng búl sózining bayaghy Súltanbek Qojanovtyng alashorda aqyny Júmabaevting kontrrevolusiyashyl ólenderi jinaghyna jazghan sóz basynan nesi kem?

Eger, shygharma pikir, iydeya jaghynan bizge qarsy, zalaldy bolsa, ol shygharmada eshbir shyndyq joq, ondaghy kórkemdik jat iydeyagha baghynuly bolady. IYdeyasyz, pikirsiz eshbir kórkemdik - kórkemdik bolyp tanymaydy. Múqanov joldas Áuezovting shygharmalarynyng ziyandy pikirlerin ashyp, aldyn ala júrtshylyqqa eskertip aitamyn dep, ózi teris pikirler úsynyp otyr. Múqanov shyn qyraghy bolsa, Áuezovting búl әngimelerin bastyrmauy kerek edi. Biraq, búghan Múqanovtyng da, Jamanqúlovtyng da bolisheviktik batyly jetpegen. Jazushylar úiymy búl soraqylyqty da kórmedi, búl jayynda júmghan auzyn ashpay otyr».

Mynaday aiyptaulardan keyin «júmghan auyzdar» ashylmay qoymady. Synshy-iydeolog ózine qajetti sózderdi de dәl tauyp, logikalyq túrghydan sonday sheber qiystyra bilgen. Búl da «maqsat jolyndaghy kýrestin» bir ontayly tәsili. Eng pasyq, opasyz týri. Áuezovting «sharuasyn bitirip» alghan son, Iliyasqa, Sәbitke auysyp, R.Jamanqúlovtyng sybaghasyn berdi. Olargha taghylghan aiyptyng qúny tym qymbatqa týsti. Iliyastyng ólenderining iydeyalyq «kontrabanda» ekendigin dәleldey kelip:

«...»Jau» degen óleninde, Áuezovting әngimelerindegidey, eski feodaldyq auyldy kóksep, arman qyldy»,- deptújyrym jasady.

Búl maqala - Iliyas pen Rahmetolla Jamanqúlovtyng qylmysyn әshkerelegen, olardyng «japon imperializmining agentteri» ekendigin dәleldeytin «ýsh aighaqtyn» biri retinde tirkelip, ýkim esebinde qabyldandy. Sәbit Múqanovtyng partiyadan shygharyluyna «septigin» tiygizdi. Búl da azdyq jasap, «ýsheuinin» kesirli keselining sebepterin:

«Ýsh jinaqtyng keskini, mine, osynday. Búl jinaqtarda bolyp otyrghan qatalyqtardan qanday qorytyndy shygharugha bolady? Qorytyndy sol - búlar ósip, irgeli jazushy bolu degendi kishipeyildilik dep týsinbeydi, menmensinu, ór kókirektik dep týsinedi. Olar ózderin ólgen Geyne, Gete, Pushkiyn, Tolstoy sanaydy. Sonyng ýshin dostaryna jazysqan hattaryna deyin bastyryp shygharugha asyghady. Búlar ózderining ataghyn zoraytyp, ózderi jayynda júrt ylghy aityp jýruin sýietin siyaqty... Búlar kósemshildik auruyna úshyraghan...»,- dep, danqqúmarlyqtan izdeydi.

«Ýsheuinin» danghoylyghyna ezu tartyp, әjuә etkisi keledi. Mysqyl - ónerdegi eng uytty, qúrmetti, qajetti qasiyet. Ol - aldaspan tәrizdi súlu da suyq qaru. Keyde jarasyp, jaynap ketedi. Keyde orny tolmas ókinishke qaldyrady. Mәsele, mysqylda emes, sol sóz aldaspandy ústaghan adamnyng tekti, teksizdiginde. Al arandatushynyng qolyndaghy qarudan qauipti nәrse joq. Áytpese:

«Keybir jazushylar, әsirese, osy joldastar, júrtshylyq synyna, gazetterding signalyna qúlaq qoyghysy kelmeydi. Óitkeni osy jinaqtaghy kóp jeke shygharmalardyng nashar ekendigi kezinde baspasóz betinde aitylghan»,-depesepsiz erkindemes edi.

Kemshiliksiz, kem-ketiksiz pendeni úshyratu qiyn. Talanttardyng da taghdyry - bәige attyng taghdyry. Birde aqqan júldyzday zymyraydy, birde tosylyp qalady. Ne baby kelmeydi. Múhtar men Sәbitting óz shygharmalaryn óndeuge keyin mýmkindik tudy-aq delik. Al Iliyas sol shygharmalarymen klassiyk, tughan әdebiyetining kósemi bolyp qaldy. Sonda, bardy joyghysy kelgen adamnyng ózi «kósemshildikten» dәme etpedi me eken? Onyng ózining shygharmasyn oqyr ma edi? Áriyne, ol oghan bas qatyryp jatpaghan. Pikir - ýkimin senimmen:

«Qysqasy: búl siyaqty ziyandy últshyl kontrabandanyng sol uaqytqa deyin konfeskelenbey elimizde taratylyp jýrgeni әdebiyet maydanynda saqtyqty kótergen ýstine kótere týsuding kerek ekendigin kórsetedi. Bolisheviktik syndy, ózara syndy barynsha óristete otyryp, әdebiyet maydanynda alashordashyl kontrabandagha jol berilmey, bizding jazushylarymyzdyng býkil tvorchestvolyq inisiativasyn úly otanymyzdyng iygiligine júmsauymyz kerek. Jogharghy aitylghandar siyaqty ziyandy «jinaqtardyn» týke keregi joq»,- deptýiip tastady.

IYә, búl adam - ózine ózi sengen adam. Aqyry aitqanyn istetip tyndy. Kitaptar konfiskelenip, sórelerden alyndy. Olar jertólede shiridi, ne otqa órtendi. Ol ýkim jiyrma jyl boyy kýshin saqtady.

Zady, «halyq jaularyn» taban astynda: shúghyl týrde «әshkerelep» qauyrt kiriskenine Stalin joldas sýisingen boluy kerek. «Ýkimet tapsyrghan júmystardy oryndau jóninde NKVD oryndaryna basshylyq etu isindegi asqan iri tabystary ýshin» N.IY.Ejov, (17-shilde de) jәne «revolusiyalyq zandylyqty jәne prokuratura oryndaryn nyghaytu júmysyn oidaghyday jolgha qoyghany ýshin» A.Ya.Vyshinskiy (20 shildede) Lenin ordenimen nagradtaldy.

«Bas chekist» pen «Bas prokuror» tyng «shabytpen» nauqangha belsene kiristi. Ol «shabyt» milliondaghan adamnyng ómirine balta shapty.

Búl eki adam qaqynda talay-talay shyndyqtardyng tarih betine qalqyp shyghyp, Taleyran siyaqty arandatushy sayasatkerlerding «miraskerleri» retinde әshkerelenip, kitap ta jazylar. Jazylady da. Sebebi: ótkendegi qaterli asular men qasiretti kezender keler úrpaqtyng aldynan shyqpauy tiyis. Adam zerdesindegi «aqtandaq» әmәnda mәngýrttikke jeteleydi. Qanday da qayratker bolmasyn arynyng aldynda taghzym etedi.

Memleket jәne ar. Búl mәsele tek býgin ghana kókeykesti mәnge ie bolyp otyrghan joq. Biz, Sezari, Edil - Atilla, Eskendir Zúlqarnayyn, Shynghyshan, Groznyi, Temir, Napoleon turaly oilaghanda da olardyng óz arynyng aldyndaghy kiriptarlyghyn eske alamyz. Sol arqyly bagha beremiz. Býkil Fransuz Respublikasynyng taghdyry qyl ýstinde túrghanda Viktor Gugo bar dausymen janúshyra aiqaylap:

«Biz әr joly ar-ojdan degen sózdi qoldanghanymyzda, búl úghymnyng eng qasiyetti mәnine salmaq sala ishara jasaymyz, biraq ókinishke oray búl sóz asa iri sayasy qayratkerding ezuine mysqyl ýiiredi. Alghashqy kezde osynau úly qayratkerler bizge ýmittene qaraydy, olar biz úshyraghan ar-úyat degen dertten jazylyp ketedi dep jany ashyghansidy, óitkeni múnyng barlyghy memlekettik qajettilikten tudy dep sendiredi. Al, egerde biz tabandap jatyp alsaq, onda zyghyrdandary qaynap shygha keledi; bizding memleket isinen eshtene týsinbeydi, sayasy týsinigi jetilmegen, dәiekti oidyng adamdary emes jәne... qalay aitsam eken... nesi bar, aitayyn. Olar bizding betimizge týkirip, auzyna kelgen sózben qarghap-silep, balaghattaydy: olar bizdi aqyndar dep kemsitedi»,- degen edi.

Memleketti basqara bilu de - óner.

Baysaldylyq pen sheshimtaldyq ta, aqyl men erlik te, parasat pen iskerlik te bir adamnyng boyynan tabyluy tiyis. Eng bastysy - adamgershilikke suarylghan ar tazalyghy. Azuyn aigha bilegen әkimning jeke basyndaghy jaghymdy-jaghymsyz minezderine osy eki qasiyet toqtau salyp otyruy tiyis. Qazaq ertegilerindegi Ayaz by siyaqty tәubesin úmytpaghany jón. Stalinge dәl osy qasiyet jetpedi. Barlyq sypayylyq syrt qalyp, Gugo aitqanday, tek qana «balaghattau», «qarghau» әdetke ainaldy. Oghan da toqtamay jazalau sayasaty bastaldy. Memlekettik aiyptaushy A.Ya.Vyshinskiyding auzynan shyqqan: «kontrabanda», «qan isherler», «silimtikter», «adam keypindegi shayandar», «súrqiya jólikter», «Japoniya men Germaniyanyng belsendi shpiondary, itarshylary», «últshyl - fashister», «esuas», «fashist - kýshikter», «sýmelekter», «azghyndardyng qoynyna kirgen», «it qúsap auyz jalasqan», «jaldamaly tóbetter», «kisi óltirgish súmyraylardyng qarghys atqan kýshikterining shirik úyasy», «zúlym itter», «baskeserler» - degen anyqtamalar men qarghystar memlekettik terminge ainalyp, baspasózding ýirenshikti sózdik qorynan berik oryn aldy. Sondyqtan da tómende keltirilgen ýzindilerdegi sheneuler men teneulerge pәlendey tandana qaraudyng rayy joq.

Búl «qarghap-sileudin» barlyghy da ol kezde zandy tirkester bop esepteldi. Ziyaly oqyrmannan keshirim súray otyryp, oghash tirkester men sóleketteu sóilemderdi sol qalpynda qaldyrdyq. Qaytemiz, uaqyt zaualy solay.

Sonymen... Múhtar ózin-ózi qalay ústady? Qalay ústau kerek? Ol da pende. Áshkerelenip jatqan, nemese әshkerelenuge tiyisti jazushylar qatarynda qalayda pikir bildirui zandylyq. Ýndemese - «halyq jauynyng qamqorshysy» bop shygha keledi. Mәseleni, jaghdaydy, sol sәttegi Múhtardyng kónil kýiin jan-jaqty әri terenirek bilu ýshin kózge shalynyp, qolgha týsken derekterding barlyghyn nazargha úsynamyz. Árbir jinalys sayyn halqymyzdyng mandayyna bitken perzentterining taghdyryna «qarghys tanbasy» basyldy. «Shpiondardyn», «últshyl - fashisterdin» tizimine qosylghan tyng esimdi oqysanyz, búl adam «qyraghy narkom Ejovtyng saqshylarynyn» temir qúrsauyna ilindi dep eseptey beriniz. Búl habarlardy jazyqsyz jandar turaly berilgen «nekrologtyn» bir týri dep te qabyldaugha bolady.

Gazetti ashyp jibergende týnde ghana qúshaqtasyp airylysqan dosynnyng «halyq jauy» ekenin bilesin. Ile ózine qarsy shabuyl bastalatyn. Beyimbet Maylinning «mәselesi sheshilgennen songhy» az uaqyttyng ishinde Ádilbek Qonyratbaev, Temirbek Jýrgenov, Aysariyn, Rahmetolla Jamanqúlov ústaldy. Sonday jinalystyng biri tómendegidey: әngime - aqyn Ábdilda Tәjibaev turaly. Maqalany tolyq keltiruimizding sebebi - múnda Múhtardyng da sózi basylghan. Talqylau - Ábdilda aqynnyng shygharmashylyghyna qaray oiysa bergen eken. Ekinshiden: sol uaqyttyng salqyn lebi anyq esip túr. Áriyne, búl talqylaudaghy adamdardy kinәlay qarap, jazghyru aghattyq. Olar «ayypkerge» sayasy jarlyq taghudan góri, әngimeni shygharmashylyghyna qaray baghyttaugha tyrysqan. Ol - belgili dәrejede óz maqsatyna jetken. Zady aqyndyq qasiyet dep shyndyqqa tura qaraudy aitsaq kerek. Ábdilda Tәjibaev ta «Jyldar, oilar» turaly tolghanysynda sol bir qiyn sәtti jasyrmay eske alypty. Arqasyz - aqyn bolmaydy. Óz buyna ózi busanghan jastyq shaqtyng qyzuy shydata ma jәne teteles aqyndardyng bir-birine qyzygha, qyzghana qarauy da siyrek úshyrasatyn qúbylys emes. Ony da týsinuge bolady. Biz gazet maqalasy men Ábdilda Tәjibaevting esteligin jarystyra beremiz.

«Qazaqstan Jazushylar úiymynda» («Qazaq әdebiyeti», 14-shilde 1937 j.): «Mausymnyng 24 kýni Qazaqstan Sovet jazushylary úiymynyng pravlenie jiylysy boldy. Búl jiylysta «Leninshil jas» gazetining 24 iinidegi nomerinde jariyalanghan «Tәjibaev Ábdilda jәne onyng dostary» degen maqala talqygha salyndy. Jinalysqa qatysushy aqyn-jazushylar Tәjibaevting qatelikterining týp tamyrynyng qayda jatqandyghyn aiqyn ashugha tyrysty. Shynynda da Ábdildanyng kópten bergi jazghan ólenderining temasy «óz ýiining tónireginde» tar kólemde bolyp, sayasy temadan qalyp qoyghandyghy aiqyndaldy.

Ábdilda búl jinalysta sóilegen sózinde qatasyn moynyna aludyng ornyna, ózin-ózi aqtay, «osy betim dúrys» deuge tyrysty. Ózining qate pozisiyasyn maqúldap qasaruy bylay túrsyn, nemisting qughyngha úshyraghan ataqty aqyny Genrih Geynening tvorchestvosyna jala jauyp: «onyng lirikasyn - sayasy lirika emes edi, men de sonday lirikpin» - degisi keldi. Geynening tvorchestvosynyng eng kýrdeli jaghy sayasy lirika edi, sondyqtan da aqynnyng ótkir tildi ólenderin sol dәuirdegi býkil burjuaziya bop jek kórip, qatty óshtesti. Keyinnen shygharmalaryn fashisterding qazir otqa jaghyp jatqany da sondyqtan. Kontrrevolusiyashyl-alashordashylardyng yqpalynda ketip, sovettik shyndyqtan, sovettik últtyq iydeyadan, sovettik taza minez-qúlyqtan keyindep ketkendigin Ábdildanyng úghynghysy kelmedi. Jazushylar úiymynyng jinalysynda «Leninshil jas» gazetining kórsetken faktilerining bәri de dúrys ekendigi ashyldy».

Mәsele neden ushyqty, avtory kim edi? Búl aragha týsinik beru artyq. Eng dúrysy «kinәli» adamnyng ózine beru:

Ábdilda Tәjibaev: «Basylghan birinshi maqalanyng avtory «Leninshil jasta» mening lirikama jaqsy bagha berdi. Ony әdebiyettegi «jana lep» dep tanydy. Múnday maqalany Ismaiylov, әsirese, Ótepov Qúlmyrza kóp jazdy. Men osylargha sýienip әjeptәuir erkinsip kettim. Ózimmen qúrby, teteles aqyndargha qorazdana qaraytyndy shyghardym. Sóitsem, osynyng bәri derliktey bekershilik eken. «Leninshil jas» gazetining sol jyly 24 iinidegi nomerinde «Tәjibaev Ábdilda jәne onyng dostary» degen atpen aqyn Sain Júmaghalidyng gazetting bir betin týgel alghan maqalasy shyqty. Búl men ýshin bomba jarylghanday әser etken oqigha boldy. Sol kýni týste Qazaqstan Jazushylar úiymynda gazet materialyn talqylaytyn arnauly jinalys ótti. Onda maqalany úiym hatshysy Qarataev Múhametjan dauystap oqydy da, redaksiya pikirin quattaytyn pikirin aitty. Odan ózge Múqanov Sәbiyt, Ábdiqadyrov Qalmaqan, Áuezov Múhtar, Syzdyqov Jaqan, Sain Júmaghaly taghy basqalar sóz sóiledi. Mausymnyng 29 kýni osy jinalystyng materialdaryn «Leninshil jas» taghy basty. Ózining bas maqalasyn osy oqighagha arnady. Birsypyra joldastardyng sózderi týgel derliktey jariyalandy».

Al endi «Qazaq әdebiyetindegi» esepke jýginemiz. Kim ne aitty?

«Múqanov joldas jiylysta sóilegen sózinde Ábdildanyng múnan eki-ýsh jyl búryn tym tәuir jazyp, qogham túrmysynan qashyqtap, kópshilikten syrttay bastaghanyn, partiya júmysynan alystap, óndiristen qol ýzip, «ózindik-jekelik» jolgha týse bastaghanyn aita kelip, sonyng bәri kemshilikti kezinde qatty synamaghanymyzdan,- dedi. Jaman adamdarmen, bizge jat adamdarmen jaqyndasyp, auyz jalasyp, sonday asa ýlken kinәsin bireuge jaba salam deui - dúrys emes. Aldaghangha kónetin ol bala emes. Sondyqtan, Tәjibaevting onday qylyqtarynyng zor qate ekenin ashyq aituymyz kerek. Ábdildadan men ýmit ýzgen adam emespin. Biz ony synay bilsek, ol syndy kótere bilse, óz qatesin moynyna alyp týzey bilse, ósuine mýmkindik bar. Ol - kedeyding balasy, sovet memleketinde oqyp, joghary dәrejeli bilim alghan sovet jigiti. Kemshiligimen birge azdap enbegi de bar. Ábdildanyng bolishevizmge ýirenbey jýrgeni ras, ol klassikterdi oqyghanmen, sony óz basynyng eleginen ótkize bilmeydi. Partiya jiylysyna, sayasy sabaqqa qatyspaydy. Eger, osy betin týzemese, onyng jau bolyp ketuine mýmkinshilik kóp. Sondyqtan Ábdilda týzelemin dese, eng aldymen bolishevizmge jetiludi aldyna eng basty mindet etip qongy kerek. Ol ýshin bolisheviktik syndy týsinsin. Qogham, әleumet júmysyna belsene qatyssyn, aktualinyy temagha kónil kóbirek bólsin»,- dedi.

Ábdilda Tәjibaev: «Sәbeng meni sybaghan bop jatty. Biraq «Ábdilda ózimizding adam» degendi әldeneshe qaytalady... «Sosialistik Qazaqstandaghy» bir synshy joldas: «Sәbe, múnynyz syn emes, maqtau bop shyqty,- dedi. - Men aita almasam ózing ait!»,- dep Sәbeng oghan shytynay bir qarap qoydy».

Jalpy, kez-kelgen jaghdayda tikeley ýiirile ketetin, kinәli-kinәsiz bolsa da, bar pәlening bәri soghan jabysa ketetin óner adamdary boldy. Qazaq topyraghyndaghy onday túlgha - Sәbit Múqanov. Kimning shygharghany, kimning aitqany belgisiz, әiteuir, ymdap-jymdap óz oiyn kýrmep, emeurinmen jetkizgen talay sybyrdy estidik. Estip te jýrmiz. Biraq ol kisining adaldyghyna Ábdilda aqyndy arashalaghany kóz jetkizedi. Ózge-ózge, Sәbitting bir auyz sózi kimdi de bolsa, «úshyryp jiberuge» jetip jatyr edi ghoy ol tústa. Al ol qorghap qaldy. Áriyne, amalyn tauyp baryp orayyn keltirdi. Ol jaqsylyqty Ábdilda aqyn da úmytpaghan.

«Qalmaqan joldas Tәjibaevting kemshiligi әldeqanday jay kemshilik emes ekenin, onyng tap jaularymen auyz jalasyp otyrghanyn, sonyng saldarynan songhy kezde qogham júmysyndaghy jәne әdebiyettegi belsendiligi joyylyp, ýiinen shyqpaytyn bolghandyghyn aita kelip:

- Ualiahmetovter japonnyng shpiony bolyp ketip otyr. Ualiahmetovten irgeni aulaq salu kerek ekenin men Ábdildagha da, ózge joldastargha da eskertip edim. Biraq ol sózdi Ábdilda eskermedi. Ábdilda jazushylar úiymynda túrghanda Qonyratbaev ony biylep, syrtynan qol qoyyp, 10 myng somdy bankeden alghan. Osy siyaqty jaularmen Ábdildanyng auyz jalasyp kelui keshirilmestik auyr qylmys. Qatelikterin moyynyna alyp, óz basyndaghy bylyqty ashyp, moyyndap, ony týzeuge tyrysuy kerek,- dedi».

Ábdilda Tәjibaev: «Endi kezek Múhtar Áuezovqa tiydi. Ol ózgeler siyaqty gazet maqalasyn «tútas alghanda» qostap shyqty. Tәjibaevqa jaqsy qaraudyng birden bir joly syn joly bolu kerektigin de eskertti. Biraq Múhang meni «jaularmen baylanysty» degen sózderge ayaldaghan joq. Kirispe sózden keyin tura Tәjibaevting oqu-ýirenudegi kemshilikterin, tvorchestvolyq mindetterin taldaugha kóshti».

Shyndyghynda da - ýlken syn. Jaltara almaysyn. Jan-jaghyng jar. Aynalanda andyghan kóz. Aqyngha tәn, mýmkin qajet erkindikti kim týsiner? Múhtardyng týsinbeui mýmkin emes.

«Múhtar joldas jazushylar úiymynda, komsomol úiymynda Tәjibaevqa óte júmsaq qaraghan, qatesin kezinde kórsetpegen, kórse de eskermegen, beyqamdyqqa, ózi bilerlikke salynghan: Tәjibaevqa júmsaq sózge semirip, ózin-ózi úmytqan, ózin-ózi kórmegen, - dey kelip:

- Ábdilda klassikterding jazghandaryn kóp oqyghany ras. Biraq oqyghanda jәne solardan ýlgi alyp jazghanda, mehanikaly jolmen kete beredi. Dúrys týsinui jetkilikti emes. Klassikterding lirikasyn Ábdilda solar kórsetken týr, mazmúnda ghana alady. Ol sovet aqynyna layyq jol emes. Búlay ketken son, jazushylyq enbeginning qúr ghana elikteuge, teris jolgha ketkeni. Ábdilda býgingi kýnning sayasy ótkir, mazmúndy taqyrybyna at salmay, eski aqyndar ýlgisine jaltarghanda, birinshi - ózin órletip, ósiretin sony janalyqtan qalyp qoyyp otyr; ekinshi - eskige barghanda da kereksiz izderdi qayta basyp, ózine zalal keltiretin shiyrlardy aralap ketti. Osy rette darashylyq, «menshildik» siyaqty sary júrttargha qonaqtap barady. Ábdildanyng ólenderining ishinde Maghjannyng óleng joldary da kezdesip qalatyny sondyqtan. Barlyq oi-sezimining kindigi ýnemi «mennen» shyghyp jatqany qoghamdyq bagha, sapa tudyrmaydy. Qoghamdyq lirika bolmay, mynandaygha salynghan lirika osy kýnde jýrek ainytady. Múnyng júrtshylyqqa da ziyan keltiretin jaghy da bar. Ábdilda aqynnyng jastargha әseri bolmay qoymaydy. Kolhozda, audanda jazyp jýrgen jazushynyng keybirining bayqauynsha - Ábdildanyng osy jaghynan teris ýlgi alyp, biraz elikteushi bolyp ta bara ma deymin. Klassikten ýlgi alyp, mengerudi intelliygenttik, óz basyndyq kýilerge salmau kerek. Shiller, Geyneni, әriyne, oqu kerek. Biraq olardyng sol zamangha layyqty bop qúrylghan mazmún, jónderi bar, ony bayqau kerek. Sen óz qoghamyna olar atynan ziyandy әser әkelme. Oquyn, ósuing kerek. Biraq oqyp alghan bilimindi syrtqa shyghara biluding kóp mәni bar. Býgingi aitylyp otyrghan synnyng barlyghyn dostyq syn, týzeushi, jәrdemshi syn dep qarsy aluyng kerek. Sening alghashqy sózing moyyndau emes, qiyalaghan dau bop shyqty. Oghan qanaghat qylugha bolmaydy»,- dedi.

Múhtardyng basqasha sóz aitugha amaly bar ma edi? Joq. IYә, joq bolatyn. Birden-bir týzu nysana sol. Tym qúryghanda «Geyne men Shekspirding jalasynan» arashalap qaludy kózdedi.

Ábdilda Tәjibaev: «Mening eki agham osylay sóiledi. Olar keybir ashy sózdi de paydalandy. Óitpeske amaly da joq edi. Biraq әdil sóileuge, synaghan kýnde de ózderining senimderin aitugha tyrysty, meninshe, Sәbit pen Múhtardyng «klassikterden qalay oqu kerek edi? « - degen pikirleri býgin de jastar ýshin paydaly, aqyldy kenes dep bilemin. Múhang «mennin» ózimshildik túrghydan aitylghan týrining ziyandy ekenin basa sóiledi, mening solay qaray auyp ketpeuimdi qatal eskertti. Biraq maghan pәlen óleni ziyandy dep atap kórsetken joq. Múhang da, Sәbeng de «jauabyna qanaghat qylmadyq» dep bitirdi sózderin. Olary ózgelerdi (meni tek kirleu, kinәlau ýshin kelgen sózuarlardy) shamdandyrmas ýshin aita salghandary ghoy dep týsindim. Qazir de solay oilaymyn».

Aqyndy «tәubesine týsirdi» demeyik. Biraq shýkirshilik etuge tolyq tatityn pikir. Mәjilis:

«Búlardan basqa Mәjiyt, Ótebay, Tayyr, Syzdyqov Jaqan taghy basqa aqyn-jazushylar shyghyp sóilep, Tәjibaevting qatelerin qatty mineumen birge, búl betinen qaytpay shettey berse, tap dúshpandarynyng batpaghyna jyghylatynyn qatty eskertti. Jazushylar úiymy Tәjibaevting qatelerin moyyndap qana qoymay, tez týzetuin, týzelgendigin isimen kórsetuin talap etti».

Ábdilda Tәjibaev: «Sol jinalysta men de sóiledim... Osydan song Sain Júmaghaliymen daulasamyn dep, dәl sol jinalysta aitylmasa da bolatyn sózderdi aityp kettim. Ótken jylghy kóktemde ekeumiz Jazushylar odaghynda eregisip qalghanda, oghan: - Men ne jazsam, sony jazasyn, sóitip jýrip meni jaqtyrmaghan bolasyn, - degenmin. Myna jinalysta sol daudy qayta qozghaghan, ýlken prinsipialidy mәseleni jeke әngimesine ainaldyrudy oilaghan bolyp shyqtym. Álgi Múhannyng maghan «sózing moyyndau emes, qiyalaghan dau bolyp shyqty» degeni de sondyqtan edi. Jinalys sonyndaghy kólemdi de salmaqty oilardy meni әshkerelegen birinshi maqalanyng avtory Júmaghaly aitty. Onyng búl sózi de «Leninshil jastyn» osy nómirinde týgel jariyalandy».

Mine, oiynnan ot shyqty degen osy. Ekeui de halyq qadirlegen aqyn. Olardyng óleng ólkesinde óz orny bar. Júrt syilaydy. Al bir-birin joqqa shygharugha tyrysqandaryn qalay týsinemiz. Kәdimgi qyzghanysh pa? Ony da joqqa shygharmayyq. Qúrby-qúrdasynyng «tym erkinsip ketkenin» kótere almaghandyq pa? Búl - biz tórelik etetin is emes. Olardyng ózderi kezinde jauap bergen. Ol jauapty eshkim de ózgerte almaydy. Ádildik ýshin Júmaghaly Sainnyng sózin tolyq keltiremiz.

«Júmaghaly joldas - Tәjibaevting adamdyq beyneden airylghan tap jaularymen dos bolyp, auyz jalasqandyghyn, olarmen erip maskýnemdikke salynghandyghyn, jeksúryn jaman minezderge týskendigin, halyq jauy Ualiahmetovting eki ret sonyng ýiinen ústalghandyghyn, Tәjibaevting ony qorghaugha tyrysqanyn, Jazushylar ýiining biylghy plenumynda da sondaylarmen birge araq iship mas bolyp kelip, tәrtipsizdik istegenin aita kelip, onyng shygharmalaryndaghy sayasy iri qatelerge toqtaldy: «Úly proletariat jazushysy M.Gorikiyding ólimine arnap jazghan óleni sovet iydeyasymen jazylmay, ziyandy, teris bop shyqty. Búl Tәjibaevting shygharmalyq betining teris ketip bara jatqandyghyn kórsetedi. Onyng taghy bir qatesi - aqyn, jazushy bolghan adamgha sayasat pen zamannyng iygilikti isimen, ómirimen tanysyp aralasudyng keregi joq, tek, Geyne, Shekspiyr, Shiller, Servantes, Pushkinderdi jastanyp, ýiinde jata berse bolatyn siyaqty. Múnysy adasqandyq, sayasy soqyrlyq. Sovet aqyny, sovet jazushysy ómirmen, sayasatpen aralasa otyryp, óz dәuirining aldynghy qatarynan oryn ala otyryp, ósui kerek, shygharmasy sosializm ómirining syry boluy tiyisti. Tәjibaev osyny úmytty. Ol qazirding ózinde de qatesin týgel moyyndamay, kópshilik synynan bas tartyp otyr. Tәjibaevtan: qatendi moynyna al, tap jaularynyng syryn ashyp, zúlymdyq isterin júrtshylyq aldynda jayyp sal; ózing - ómirmen, sayasatpen tyghyz baylanys, qatendi jóndegenindi, sovet aqyny ekendigindi kórnekti ispen kórset»,- dedi.

Jýrekti auyrtatynday ashty sózder. Búl «payymdaushylardyng pikirlerining kermek dәmi juyqta tandayynnan kete qoymaytyny belgili! Úzaqqa sozylghany da týsinikti. Biraq shyn talanttar óz taghdyryn ózara sheshedi.

Ábdilda Tәjibaev: «Sain Júmaghalidyng da maghan jasaghan «syndary» ýshin ókpeleuge bolmaydy. Ol sol shaqtyng túrghysynan qaraghanda meni shyn kónilmen, shyn senimmen kinәlady. Júmaghaly maydannan jaraly bolyp kelgen song qinala jýrip, óleng jazuyn toqtatqan joq. Men onyng jaqsy jyrlaryn kórsem, shyn kónilden quandym. Qasymdar qatarly onyng da tәuir ólenderin maqtap jazatyn boldym... Búl maqalalardy «Qazaq әdebiyetinen» oqyghan Júmaghaly telefon soqty. «- Ábdilda, - dedi ol jarqyn dauyspen erkeley sóilep, - biz Katya ekeumiz ómirde esigin ashpaghan bir ýige barghaly otyrmyz. (Katerina - әieli) Týsinding be?,- dedi kýlip. «Týsindim, kelinder»,- dep men de kýle jauap berdim. ...Júmaghaly turaly maqalalar jazghanyma, onyng bizding ýige kelip dәm tatqanyna, qaytarynda qúshaqtasyp qoshtasqanyna, eng aqyrynda auruhanada jylasyp, sýiisip airylysqanyma osy kýnge deyin qatty quanamyn. Aryzdasar, aiyrylysar sebep kóp. Keyde kýnning jaryghy, múhittyng suy jetpestey jaghalasyp jýremiz. Ózi bireudi jamandap sóilegeni jetpeytindey, taghy bireudi jamandasugha әzirleytinder de az emes. Tatulasar, dostasar sebepter izdegen jón ghoy, aghayyn».

Keshirimdi bolghangha ne jetsin. Biraq sol keshirimning qúny tym qymbatqa týsse qaytedi? Ótirik órge baspaydy. Jala jerde jatpaydy. Dәl nyqtap aitylghan naqyl. Naqyl emes - shyndyq. Qaharyn tógip, qatal bastalghan qauyrt isting arty «tәtti» ayaqtaldy. Ábdilda aqyn tiri qaldy. Al jala she? Jala jabu onay da, jalanyng «isin jabu» qiyn. Kibirtiktemey ashyghyna kósheyik, óz ómirindegi auyr kezendi ashyq aitqan aqyn týsinuge tiyisti, mynaday dýdamal bildirgender de kezikti. Nege birinshi bop Júmaghaly habarlasady? Demek onyng da ókpesi bolghany ghoy. Ol da keshirip otyr ghoy? Endeshe...

Tildi qyshytyp túrghan sol bayaghy «erulige qaruly» qaytardy ma, joq pa, degen týrtpek sóz. Búl - janbay jatqan su quraydy otqa ysyryp, byqsyta ýrleu. Oghan jauapty әr azamattyng ar-ojdany beredi. Al Sainnyng sonynan sumandaghan suyq habar estilgen emes. Múnday pikirdi әrkim aitty. Tipti, Ábdilda aqynnyng ózi 1937 jyly 2-qarasha kýngi mәjiliste sóilegen kezinde onyng da auzynan: «Bizding dramaturgterimiz Áuezov, Ábishev, Saghyr Kamalov joldastar mesheuleuden shygha almay jýr», - degen sózder shyghyp ketipti. Tere beru tabandylyqqa jatpaydy. Ol - negizgi maqsattan auytqytyp jiberedi. Mýmkin, kýndelikti tirshilikting bir kýibeninen aspaytyn pendeshilik shyghar. «Biraq búl - perishte bop tuyp edim, býgin de perishtemin» - degen sóz emes, nәrestelikten kәrilikke deyin jetken adamdy uaqyt ózi biylep, ózi basqarady, tondyryp synaytyn da, jandyryp synaytyn da osy uaqyt», - degen Ábdilda aqynnyng tolghanyp qinaluynyng da ózindik sebepteri bar eken. Ol:

«Men 1930 jyly «Enbekshi qazaqta» Iliyas Jansýgirovti proletariat jazushysy emes, «jolbiyke aqyn» degen etektey maqala jazdym». «Tipti, sonau 1930 jyldyng ózinde-aq Beyimbetting «Jasyryn jiylys» degen piesasyn synap, «Ádebiyettegi aua jayylushylyqtargha qarsy» degen aiqay atpen kólemdi maqala jariyalaghanmyn («Enbekshi qazaq», 1930 jyl,13 qazan). «Beyimbetting búl piesasynda, - deppin men maqalada, - proletariat ýstemdigin dúrys úqpaushylyq, tap tartysyn oilamaushylyq bar. Beyimbet partiya basshylaryn da býrkep tastap ketken. Partiya basshylyghyndaghy qolqanat komsomol, jәrdemshi múghalimderdi de jipting úshynan syqqan búzyqtar qylyp qoyghan. Mәselening bәri jalghyz ókilge baylanysty bolghan. Jogharghy partiya oryndary men ókimetting halyqpen baylanysyn nyghaytatyn jalghyz ókil. Partiya úyalary, auyldyq kenes oryndary atymen joq. Qysqasy onshylyqtyng (bayshyldyq) tasyn órge domalatqan da otyrghan». Mineki, kórip otyrsyzdar, men osynday maqalalardy әldeqashan jazghan adammyn»,- depaghynan jaryldy.

Moyyndau da - erlik. Júmaghaly Sain da jalaqor emes. Tura, kirpiyaz minezining salqyny búl. Ádette, arandatushy oiyn aiqaylap aitpaydy emes pe.

Áriyne, dәl osynday qaghaz jýzinde bettestiru - әdeptilikke de jatpas. Biraq shyndyq. Shyndyqty da betke aityp ýirene biluimiz kerek. Onsyz tarih tarazylanbaydy. Al aqyndar aqiqattan qashpaydy. Óitkeni olay bolghan kýnde - ol aqyn emes. Jay pende ghana.

Oy tolghaghy osylay iyirilip, iyirimdelip shynyrau shúnghylyna tarta beredi, tarta beredi. Sonda da ómir - iyirim emes. Erteninen dәmeli adamgha qalayda búlqynyp shaghatyn kýsh tabylady. Ol ýshin sәl ghana nәrse jetip jatyr. Qapasqa qamalatynyn, ózining býkil ómiri zyndanda ótetinin bilip, kýiinishten jaryla jazdap kele jatqan Viktor Gugonyng kónilin әri kónildesi, әri ómirlesi Juliette Druening jalt etken janary jadyratyp jiberipti. Osy aru ajaldan da alyp shyqty emes pe? Ábdilda aqyn da «jolsyz» bolmapty. Aru emes, aghalary shyghypty aldynan.

Ábdilda Tәjibaev: «Búl jinalystan qyzyq tarqastyq. Ásirese, maghan ish tartyp jýrgen kisiler oryndarynan ýndespey túryp, tildespey shygha bastady. «Al jýrinder. Birge qaytayyq», - deytin әdettegi sózder estilgen joq. Kәdimgi janazadan taraghan júrtqa úqsadyq ta qoydyq. Men ony-múny syltauratyp, barlyghynan keyin shyqtym. Ózimnen ýrkip, teris búrylatyndar bolsa, kórmeyin dep oiladym. Jazushylar odaghynan shygha beriste, ong jaqta temir skameyke bolatyn, sonda Múhang men Sәbit otyr eken. «- Oi, sen nege shyqpay qoydyn? - dep Sәbit týregeldi, - Lenin kóshesimen birge kóterileyik»,- dep Múhtar shegip otyrghan shylymyn laqtyryp jiberdi».

Adam men adamnyn, talant pen talantyng taghdyry qansha úqsap túrsa da, bir-birimen mýldem qabyspaydy. Taghdyrdy salystyru arqyly aqiqatty dәleldey almaysyn. Árqaysysynyng jigi basqa. Degenmen de, quanyshtyng aty - quanysh. Búl rette Gugogha qaraghanda Tәjibaevting baq-talayy yrystyraq tәrizdi. Qansha izet saqtaghanmen, Sәbit - Sәbiyt, Múhtar - Múhtar emes pe.

Sol bir laqtyryp jibergen shylymynyng týtini qanday ashy әri tәtti boldy desenizshi! Óitkeni ómirding syiy da kýn men týn siyaqty almasyp otyrady ghoy.

Keyde janyndy auyrtatyn kýiinishter men qosa taghdyrdyng tosyn sýiinish syilaytyny da bar. Sonday siyrek kezdesetin oqigha kýtpegen jerden Múhtardyng enshisine búiyrdy. Ózining teris kózqarastaryn dramaturgiya janryndaghy shygharmalarynda da «týzetu ýshin» zaualdy kezenning qarsanynda jastardyng ómirinen «Tartys», «Tastýlek», «Alma baghynda» atty piesalar jazghan bolatyn. Olardyng deni joghary oqu oryndaryndaghy studentterding arasyndaghy tanym tartysyn, ózara taptyq kýresin, mahabbattaryn beyneleytin. Áriyne, ózin-ózi әshkereleudi qatty maqsat etip qoyghan Múhtar búl piesalarda últshyldyqty da bir qyryna ala synaydy. Tipti, «Tartysta» ol oqighanyng negizgi mәiegin úiytty. Kórkemdik quat-kýshi jaghynan sonshalyqty biyik dәrejede, әigili Áuezovting dengeyinde túrmaghanymen, belgili mólsherde qajettilikti ótedi. Onyng tvorchestvosyna degen sayasy senimdi tughyzdy. Dýnie buyrqanyp, teatrdyng repertuarynyng shanyn silkiley qaghyp jatqan tústa sahnada qoyylatyn shygharma qalmady. Beyimbettin, Sәkennin, Iliyastin, Ghabitting de piesalary syzylyp qaldy. Olardyng atyn ataudyng ózi adam ómirine qauip tóndire bastady. Osy mezette Múhtardyng atalmysh dýniyeleri eske týsip, sahnagha shyqty. Ile, sol kezde tura jiyrma jasqa tolghan bozbala Qapan Satybaldinnin: «Alma baghynda» kimderdi kóremiz?» degen shaghyn maqalasy «Qazaq әdebiyeti» gazetining 1937 jylghy 30 shilde kýngi sanynda jariyalandy. Búl - Múhtardyng qabaghyndaghy kirbindi jadyratatynday jyly lep bop esti.

«Múhtar ómirdi tereng týsinip, keninen tolghap jazatyn oiy óristi, bilimdi jazushylardyng biri. Múhtardyng basqadan góri kóbirek kýsh júmsaghan, ózining әdeby kýshining salmaghyn kórsetetin janry - dramaturgiya. Ol qazaqtyng sovettik dramaturgiyasyna kóp enbek sinirdi: «Týngi saryn», «Tastýlek», «Enlik - Kebek», «Ayman - Sholpan», «Alma baghynda» siyaqty mazmúndy piesalar Múhtardyng qalamynan tudy. «Tastýlekte» de, «Alma baghynda» da Múhtar órkendi ómirdegi mәdeniyetti, bilimdi qazaq jastaryn kórsetedi. Olardyng ómirin osy kýngi jalpy qazaq jastaryna ýlgi qylugha tyrysady. «Alma baghynda» piesasyndaghy jastardyng bet ajarynan kýlki kóremiz. Túiyqtyq, renish, qayghy olargha mýldem jat. Bәri de ómirin sýigen zerdeli jastar»,- depQapan Satybaldin tilekke tilek, niyetke niyet qosty.

Múhtardyng ózi teney aitqan «Jeti basty jalmauyz» basyn kóterip, «tiyisti sybaghasyn» shetinen tyrnaghyna shengeldey ilip jatqan tústa, múnday shuaqty pikir estu, jaghymdy bagha alu - baqyt, zor baqyt. Úzaq jylghy sozylghan qaqpaylaular men kórgen qaghajulardyng qarymtasyn qaytara alatynday shúrayly nesibe edi. Jeke keyipkerlerining jýris-túrysyna, minez-qúlqyna, olardyng moralidyq bet-beynesine qaratyla bildirilgen eskertuler kónilge qayau salmaytyn. Ózining adaldyghyn, jastyq otyn, ójettigin bayqatqan jetkinshek Qapan Satybaldin osy maqalasy arqyly iysi qazaq әdebiyetining keleshegi ýshin ýlken jaqsylyq jasaghanyn, «sayasy senimsiz adamgha» senim bildirgeni ýshin óz ómirin de qaterge tikkenin bildi me? Bilmeui mýmkin emes. Jeteli adamnyng týsinigi aldamaydy. Búl pikirding manyzdylyghy sonda, ol: «Múhtardyng shygharmalary jastardy tәrbiyeleuge belsene qyzmet etip jatyr. Baghyt-baghdary dúrys. Ony aldynghy qatarly studentter qauymy qoldaydy»,- degen pikir qalyptastyrdy. Qapannyng maqalasynyng sonynan Kәrijan Dәukenov degenning pikiri berilipti. Jalpy niyeti dúrys. Ol:

«Piesanyng sózderinde de oghashtyq bar ma deymin. Dәukeng bir sózding retinde Rayagha qarap: «Sen komsomoldyng ustavyna tiyemisin?»,- deydi. Tap osy sózdi aitqyzbasa da bolady»,- dep kibirtiktep syny pikir bildiredi.

Nesi bar, sýiindiretin sóz. Jas jigitke piesa únaghan. Pikirin de jasyrmaghan. Búl da belgili dәrejede tәuekelge bel bughan. Biraq sol tәuekel ózin-ózi aqtady ma? Qaydam. Ádebiyette, ónerde esimi úmytylyp ketken osynau adamgha úrpaqtardan aitylar alghys sheksiz bolar edi-au, әtten... Gazetting sol sanynyng ýshinshi betindegi (replika 4-betke berilgen - T. J.) «Jansýgirov Iliyastyng jinaghy turaly» «Baryp túrghan ziyandy kontrabandy» - degen atyshuly maqalanyng sonyndaghy «Kәrijan Daukenov» degen qoldyng qoyylghanyn kórgende jýreging múzdap sala beredi. Iliyasting «kózin jong ýshin» Múhtargha arasha týsudin, ne kerisinshe, Áuezovti aman saqtau ýshin Jansýgirovti oqtyng úshyna baylaudyng qanday qajettigi boldy eken? Osy maqalasyz da jyr dýldili Qúlagerding taghdyryn qúshar, qúshpas. Alayda, az әbiger әkelgen joq. Qaralaugha, tergeuge múryndyq beretin «ýsh aighaqtyn» biri retinde iske tirkelmegenine kim kepil. Iliyastyng ózine tikeley baghyttalghan baspasózdegi ekinshi material búl.

Al ýshinshi kuә kim? Ol adam da «kóp kýttirmepti». Sebebi, kelesi sanda Iliyasty «halyq jaularynyn» qataryna qosyp, әshkereley bastady. Demek, ol «Qaqpangha» ilikken. Beyimbet ekeuining taghdyry orlaylas. Tamyz aiynyng ortasynan bylay olar kóz jazdyryp ketti.

Mәngige.

Adamnyng taghdyrynda da kezdeysoq qúbylystar jii kezdesedi. Iliyasty kózi tirisinde eng songhy ret kórgen jazushy - Múhtar Áuezov eken. Ol ekeuining qylausyz dostyghy qos semiyanyng arasyndaghy tosyn da kýrdeli baylanystyng jalghasuyna, dos adamnyng ýy ishine degen qamqorlyqtyng ózge arnamen de damuyna yqpalyn tiygizgen siyaqty. Áriyne, onyng әdip-astaryna tórelik aitugha eshkimning qaqysy joq. Zaman baylaghan týiinshekting jibin tek sol zaman aqiqatynyng ýkimi ghana sheshedi.

Fatima Ghabitova - HH ghasyrdaghy qazaq intelliygensiyasyna tiyisti baqyt pen sordy qatar basynan keshken er minezdi әiel. Osynau adamnyng taghdyry ózinshe jyr. Dara taqyryp. Biz kókeykesti oiymyzgha dәiek retinde Fatima Ghabiytqyzynyng balalarynyng rúqsatymen ol kisining kýndeliginen ýzindi úsynyp otyrmyz. Múnda birtalay taghdyr tauqymeti ashyq aitylghan. Belgili sebeptermen key jerin, kisi attaryn qysqarttyq. Shyndyqtyng barlyghy әdebiyettin, adamdar arasyndaghy qatynastyng birligin nyghaytpaydy. Ekinshiden: sol aqiqatty aitu ýshin de jazushy bolu az, zang jýzinde de tiyisti múragerlik baptargha sәikes qúqyng bolu kerek. Onday ókildik bizde joq. Eng bastysy Iliyas Jansýgirovting biymәlim taghdyrynan maghlúmat alamyz. Bizge qajeti de sol.

Fatima Ghabitova: «1937 jyly jazghy demalysymyzdy ekige bólip, alghashqy kezde Almaty men Frunze aralyghyndaghy Degeres jaylauynda bolyp, qalghan uaqytta Tәjikstannyng Ordjonikidzeabad audanynda ótkizbek edik. Óitkeni, jyl sayyn jazda demalatyn ornymyz Almatygha jaqyn bolghandyqtan qonaqtan-qonaq bolyp, erkindep demala almaytynbyz. Jәne júmys isteuge de qolaysyz edi. Iliyasqa múnday jaghday, tipti, únamaytyn.

Oktyabri merekesining 20 jyldyghyna arnap qazaq drama teatry «Isatay - Mahambetti» dayyndauy sebepti, Iliyas jaylaugha keshigip, bizden 20 shaqty kýnnen son, tek iiliding orta kezinde ghana keldi. Ol birneshe jyldar boyy jazyp jýrgen «Baqytty Jamal» deytin poemasyn ózimen ala kelgen bolatyn. Sol Degeres jaylauynda «Baqytty Jamaldy» baspagha dayyndadyq.

Avgustyng on birinde Jazushylar Odaghynyng partorgi Ábdiqadyrov Qalmaqannyng Iliyasty Almatygha shaqyrghan «búiryghyn» aldyq. Avgusting 13-i kýni, tang qylang bergende, Almatygha balalarymyzben tútas kóship keldik. Jol soqty bop barlyghymyz da sharshap qalghan ekenbiz. Jaylaudan qaytqan jýkterdi týsire salyp, tósegimizge qúladyq.

Biraz demalghan song bólmemnen shyqqanda Iliyas ýide joq edi. Ol ózining búrynghy әdetimen saghat tórtte ghana qaytty. Janynda Múhtar bar edi. Tamaq aldynda ýsheumiz jaylaudan alyp qaytqan qymyzdy ishtik. Týski tamaqtan song Múhtar men Iliyas óz bólmesine ketti. Men balalardyng janynda boldym. Keshqúrym shaydan song Iliyas ekeumiz Múhtardy biraz jerge shygharyp saldyq. Ýige qaray bettegenimizde men Iliyastan: «Qalmaqandy kórding be, nege sonshama tyghyz shaqyrypty?»,- dep súradym. Ol: «Ghabbas alynypty (ústalypty - T. J.), sol turaly shaqyrypty», - dedi. Taghy birtalay alynghandardyng attaryn atady. Ýige jaqyndaghanymyzda bizding esikting aldynda qarandaghan birneshe kisining túlghasyn bayqadyq. Ýige kirgenimizde olar da bizge ilesip ishkerige kirdi. Shiykil sary bireui Iliyasqa orderin úsyndy.

Barlyq bólmeler týnning jarymy aughansha tintilip, Iliyastyng kabiynetindegi barlyq qoljazbalardy, kitaptarmen birge alyp ketti. Tek terrassadaghy arhivter saqtalatyn ýlken sary shkaf jaylaudan qaytqan jýktermen jabylyp, kórinbey, tintilmey qalypty»,- deydi.

Sonday zaual shaqta:

Qara týn dýnie túman basqan,

Albasty túnshyqtyryp uyn shashqan.

Kýrkirep, kók jótelip jasyn atsa,

Shart etip satyr - kýtir jaryldy aspan,-

dep 1937 jyly bulyqqan jyr dýldýli Iliyastyng Qúlagerding taghdyryn qúshqan kýn - 13-tamyzdyng týni, 14-tamyzdyng tany eken.

Búl zaual tany qazaq poeziyasy ýshin de qaraly tang edi. Keyingi ómir jolynyng auyr-auyr belenderinen ótip, bes birdey balany betimen qanghytyp jibermey, basyn qosyp adam ghyp tәrbiyeleuining ózi osynau batyl túlghaly әielding ójettigi ghana emes, erligi de edi. Ananyng erligi. Osynday qasiretting dәmin tatqan ananyng azap arqalap, uayymmen keshken ghúmyrynyng «sebepkerleri» turaly ashyna esine aluy da zandy. Tómendegi esteligin on oilanyp, toqsan tolghanyp adam attaryn ózgertip baryp jariyalaugha bel budyq. Mәsele - jekelegen adamnyng kýnәsining auyr-jenildiginde emes. Mýmkin, kýdik pen jan ashuynyng ekpinimen ózin-ózi tejey almay, artyq-auys sózderdi qosyp jiberui de. Basty mәsele - sol auyrtpalyqty abzal ana, nәzik jandy әiel qalay jene bildi, gәp sonda. Alpysynshy jyldary Qazaqstan Jazushylar odaghy «ar aldynda tazaru» maqsatymen ashyq partiya jinalysyn ótkizdi. Sonda Fatima Ghabitova da sóiledi. Biz kýndelikke jazylghan sol sózdi qysqasha keltiremiz. Iliyastyng semiyasynyng búdan keyingi taghdyrynan, Múhtardyng ómirinen maghlúmat beredi.

Fatima Ghabitova: «Men búl mәjiliste halyqtyng shyn úldaryna, partiyanyng ainymas mýshelerine jala jauyp, ardaqty, ghaziz jandardyng jazyqsyz jaza tartuyna, ýi-ishterining jәbirlenulerine, tipti, jazyqsyz sәbiylerding kóshege laqtyrularyna sebepshi bolghan jәne Iliyastyng qoljazbalarynyng jaghyluyna, orny tolmaytyn asqaq ýndi ghajayyp «Kóbik shashqan», «Qúrmanghazy», «Maqpal» deytin poemalardyng rәsua bolyp júlmalanuyna sebepshi bolghan, stalindik zorlyq-zombylyqtyng asa raqymsyz arandatushysy turaly sóilemekpin.

Men - Iliyas Jansýgiovting әielimin, otyz jyl múghalim boldym, osy kýni derbes pensionermin. 20 jyl «halyq jauynyng әieli» degen jeksúryn atpen ómir sýrdim. HH partiya sezinen keyin ghana mening semiyam ol jeksúryn attan azat boldy.

Myna býgin HHII partiya sezinen keyin kórgen (búrynghy - T.J.) jәbirlerimdi aitugha, jәbirleushilerding atyn ataugha minbege shyghyp otyrmyn. Óitkeni Mayliyn, Seyfulliyn, Jansýgirovterding ajalyna sebepshi bolghandar jaza tartpay, әli de jauapty qyzmetterde bolghandyqtan, bizding grajdandyq pravomyzgha qol súghyp, bizben eseptespey keledi. Mysaly: erlerimiz aqtalghan kýnnen bastap alatyn pensiyamyzdy ýsh jyldan song әreng aldyq. Syrtymyzdan zansyz týrde Qazaq Sovet Ministrligi avtorlyq pravomyzdy satyp aldy. Taghy-taghy sonday kórgenderimiz tolyp jatyr. Biraq men búl mәjiliste pensiyalar, avtorlyq pravolar jayly aitpaq emes edim, tek ynghayy kelgen song aitylyp ketti. Mening býgingi aitarym - týlki terisin jamylghan qorqau qasqyr turaly.

1937 jyldyng 13/VIII - synda Iliyasty NKVD alyp ketti. Iliyas alynghan song bir-eki kýn ótisimen ...evting Iliyasty qaralaghan maqalasy gazet betine jariyalandy. Men, әzir osy mәjiliste ...evtyng Iliyasty qaralap jazghan maqalasyn qanday materialdargha sýienip jazghanyn estigim keledi. Eshbir materialgha sýienip jazbay, tek NKVD: «Qaralap, jala jauyp jaz!» - degen song jazsa, búl adam beynesindegi jyrtqysh nege stalindik zorlyq zombylyqshylar qatarynda jazasyn tartpaydy?!. ...evting eki jýzdi, tabansyz, adamgershiligi óte tómen adam ekenin dәleldeytin myna bir jaylardy da búl mәjiliste aityp ketudi lazym kóremin.

Iliyas alynysymen ...ev mening kvartirama kóship keldi. Tórt bólmeli kvartiramnyng ýsh bólmesinde ol, bir bólmesinde 4 balamen, auru anammen men qaldym. Kýnde ...ev: «Kvartiranyng orderi mende, basqa jaqqa kóshinder» - deytin boldy. Men ol kýnderde ayaghymdy әzer alyp jýremin, bosanar mezgilim de tayap qalghan kez edi. Ózimnen basqa kóship-qonugha jәrdemdesetin jan joq. ...evty bala kýninen bilushi edim. Alghashqy oqugha ornalasarynda jetpegenin jetkizip, ózim naghashysy Mústafagha jәrdem berip, oqugha ornalastyryp edim. Búl 1925 jyly Qyzylordada bolghan jay.

...evtan: «Men bosanyp bolinisadan qaytqansha balalarym osy bir bólmede túra túrsyn. Bolinisadan kelisimen bir jerge kóshermiz, tileuing bersin...», - dedim. Sonda ...ev: «Sizding balalarynyz ben bizding balalar bir esikten qalay kirip-shyghyp jýredi?»,- dep, betime ejireye qarady. Jәne sol kýni soyzdyng jýk tasityn mashinasymen Gýljamaldyng auyz ýiine kóshirip tastady. (Gýljamal Beyimbetting әieli). Auyz ýige ózimiz alty jan eptep syisaq ta, jýgimiz syimady. Zattarymyz dalada shashylyp jatty. Gýljamal ekeumiz tósenishterdi ekinshi etajdaghy auyz ýiimizge shyghardyq. Meni úiqysyz tolghaq qysty. Gýljamal ekeumiz bosanatyn jerge jayaulap bara jatyrmyz. Bolinisagha jetpey kóshede bosandym. Almatygha birinshi qar jaughan edi. Vrachtar on kýn búryn bosanghanymdy aitty.

Bolinisada on kýn jatyp, úlymdy alyp qaytyp kelemin. Ýige jete bergende esigimizding aldy qaghazgha tolghanyn kórdim. Bayqap qarasam, Iliyastyng qoljazbalary. Esim shyqty, eptep jiystyryp aldym, kóbi su bolghan, jyrtylghan. Men bolinisada jatqanda ...ev terrasada qalghan birneshe qoljazbalarmen toly yashikterdi de esigimizding aldyna tóktirgen eken. Sonda «Maqpaldar», «Qúrmanghazylar» rәsua boldy.

1947 jyly, jaz ailarynda janynda ýlken úly bar ...ev Merkede 10 jyldyq qazaq mektebinde zavuch bolyp túrghanymda maghan keldi. Tili sonshama mayda: «Mening sizge kórsetken jәbirlerimdi keshiniz, myna balanyzdy aldynyzgha alyp keldim», - dedi. Taghy mening qara basymdaghy qasiyetterimdi tizip, endi menimen bir tuystay bolyp ómir sýruge bel baylaghanyn aitty. Ghajap, búl maghan ne ýshin keldi eken dep oilandym. Esime Múhtar týsti. Búl súm mening Múhtarmen jaqsy ekenimdi bilipti de, Almaty baryp Múhtardyng qanatynyng astyna kiru ýshin aldymen menimen tatulasudy oilastyrghanyn sezdim. Sol kýnderde ózimning kýndelik dәpterime myna bir sózderdi jazyp qoyyppyn. «Keshirilmeytin kinә»:

Jaraly jolbarystay, men amalsyz.

Otyrmyn Iliyas kettin, sen habarsyz.

«Aldynyzgha kep túrmyn, keshir», - deydi,

Qara ittey ...ev netken arsyz?!

Iliyas aqtalghannan keyin ...ev Iliyastyng komissiyasyna kirmek boldy. Men Ghabitke aityp komissiyagha engizbedim. Biraq Múhtargha «Epopeya, epopeya» dep jalynyp jýrip Akademiya shygharghan sbornikke Iliyas jayly jazugha rúqsat alypty. Múny bilgen men, Múhtargha qatty ashulandym. Sonda maghan Múhtar: «Fatima, osy óte sayaz jýzesin, jazsyn. Iliyastyng birinshi qaralaushysy da ...ev jәne birinshi maqtaushysy da ...ev bolsyn. Keleshekte tarih ózining әdil baghasyn shygharar!», - dedi.

Sózimning sonynda aitarym: sonshama ekijýzdi, aram, ózining qara basynyng ghana qamyn oilaytyn, asyl jandardyng óligin taptap maqsatyna jetetin adam partiya qatarynda qalay jýre alady?!».

Jartylay aitylghan shyndyq - jabylghan jaladan da auyr. Sondyqtan, Fatima apaydyng taghy bir esteligin keltirudi jón kórdik. Ol - Iliyastyng búl ómirden kórgen songhy qyzyghy, kóshede dýniyege kelgen Bolat Iliyasúly Jansýgirovting beli besikten shyqpay jatyp týrme esigin ashqan «sәbiylik taghdyry». Iliyastyng erini songhy ret tiygen, әkelik meyirimin songhy ret egildirgen de osy Bolat. Jәne búl ýzikten Iliyastyng songhy sózin de estiymiz. Sol tústaghy Múhtardyng kónil kýii de angharylady. Óitkeni onyng ómiri osy semiyanyng taghdyrymen tikeley sabaqtas.

Fatima Ghabitova: «1937-inshi jyl. Apreliding ayaq kezi. Iliyas Sovnarkomnyng taudaghy demalys ýiinde «Isatay» deytin piesasyn jazyp jatqan kez. Men 12-inshi mektepting 5-7 klastaryna til jәne әdebiyet pәninen sabaq beremin. «5» a klasynyng jetekshisimin. Jәne mektep boyynsha әdebiyet ýiirmesin basqaramyn. Taghy da aldaghy saylaugha deputattyqqa úsynylghan kezim edi. Gazetterden tilshiler kelip, menimen әngimelesedi. Suretimdi týsirip alady. Sóitip, halqyma qadyrly oqytushy bolyp, arymay qyzmet etken kýnderimde Bolattyng boyyma bitkendigin bayqadym. Aldynda aghalary (Jәnibek, Azat, Sayat), tәteleri (Ýmit, Ilifa) bar. Men bosanghanda әrdayym Iliyas qatty quanatyn. Sonda ol: «Men - balamyz boldy dep quanbaymyn, sen aman qaldy dep quanamyn»,- deytin.

Birinshiden, qyzmetimdi qimaghandyqtan, qyzyqty bolghandyqtan; ekinshiden, bala sonshama tansyq ta bolmaghandyqtan, men Iliyasqa telefonmen barlyq jaydy aittym... «Tikenimdi aldyrsam qaytedi?»,- dedim. Ol úzaq jauap bermey túryp: «Joq janym, aldyrma! Ózine ziyan kelui mýmkin»,- dedi. Jәne: «Top balanyng ortasynda ol da óser»,- dedi. Sonymen Bolat dýniyege keletin boldy.

1938-jyl. Fevrali. Kýndizgi saghat ekide (mektepten qaytqanda) NKVD-gha soqtym. Telefonmen Iliyastyng tergeushisimen sóilestim. Ol: «Saghat ýshke kelip ýlgirseniz býgin tamaq ta alayyn jәne kóristiruime de bolady»,- dedi. Mening armanym - tughaly kórmegen Bolatymdy Iliyasqa kórsetu. Jýgire basyp ýige kele jatyrmyn. Jolda Gýljamal jolyqty. Gýljamaldy erte sala ýige keldim. Bolatym besiginde tәtti úiyqtap jatyr eken. Iliyasqa dep dayyndap qoyghan zattarymdy Gýljamalgha berip, Bolatty ózim alyp NKVD-gha qaray jele jortyp kele jatyrmyz. Jol boyy tynysh úiqysy búzylghan Bolatym aiqaylap jylap keledi. Ony uatugha uaqyt joq...

Komendaturagha kelip jettik... Bolatymdy Gýljamalgha bere túryp, ózim tergeushimen sóilestim. Ol: «Tosyp otyrmyz, jyldam kiriniz! Propuskanyz dayyn», - dedi. Bolatymdy jóndep orap ta ala almay, emizip tynyshtandyra da almay, baqyrghan boyymen alyp kirip kettim.

Iliyas bizding aiqayymyzdy estigen boluy kerek, esikti ashyp jiberip, Bolatty qolyna aldy da:

- Bizding tarihy alghashqy kezdesuimiz osynday orynda boldy ma?, - dedi. Bolat aiqayyn qoymady. Men, kiyimimdi sheship, Bolatty emizbek boldym. Tergeushi:

- Sheshinbeniz, bes-aq minut uaqytynyz qaldy, - dedi.

Men, kókiregimdi ashyp, sýti aghyp bara jatqan emshekti Bolattyng auzyna saldym. Kýn úzyn ashyqqan jas nәreste qomaghaylanyp eme bastady. Iliyas men otyrghan oryndyqtyng artynan kelip, Bolattyng shashalyp, qoymaghaylanyp emgen týrine qarap túryp:

- Búl úlymyz etikshi bolsyn, etik tiguge ýiret búl úldy, - dedi.

Tergeushinin: «Ózinizdey jazushy bolar», - degenine Iliyas: «Jazushy bolyp jazyqsyz jaza tartqansha, etikshi bolyp erkin ómir sýrsin», - dedi.

Bes minut boldy ma, bolmady ma, tergeushi maghan: «Endi shyghynyz», - dedi. Propuskagha qol qoyyp, qolyma ústatty da, Iliyasty NKVD-nyng qorasyndaghy týrmege aiday jóneldi... Bolatty emizgen qalpymda bauyryma basyp, NKVD-nyng ýlken esiginen shyghyp, komendaturagha keldim. Gýljamal tosyp otyr eken: «Jóndi sóilese de almadyq»,- dep Bolattyng jylaghanyna renjip, Gýljamaldyng qasyna otyra kettim. Gýljamal syqylyqtap kýlip: «Bolat jaraydy, jylaghany jaqsy, óskende jaylaryndy tabamyn dep tepsingeni ghoy ol Bolattyn»,- dep, әldenelerdi sóiley jóneldi...

Men, Iliyastyng Bolat jayly birinshi aitqanyn oryndadym. Al, ekinshi tapsyrmasyn orynday almadym... Endi Bolattyng óz erki. Geolog bola ma, etikshi bola ma? Ómir aldynda...».

Bolat әke armanyn oryndap etikshi de, geolog ta bolmady. Óner jolyn qudy. Búl ózge әngimening arnasy. Tek Iliyastyng songhy beynesi kóz aldyna elestep, jýreging syzdap sala beredi. Shyndyq osy. Ashy da ayanyshty. Múnday әdiletsizdik qalay tudy?

Aqiqat - aitys, pikir talasy arqyly anyqtalady. Al aitysty tudyrghan aqiqattyng ózi aqiqat pa? Lysenkovshylardyng «jalghan ghylymyn» aqiqatqa balap, dәleldemeytin shyndyq dep týsinuding ózi adastyru emes pe? Solay. Endeshe, joq nәrseni bar, jalany shyn dep nege qabyldamasqa. Ókinishi sol, «zaualdy jyldary» jaghday dәl osylay boldy. Mәsele tura býiirinen qoyyldy. Shyndyq - әdebiyetpen, sonyng tóniregindegilerding talasymen ashylmaydy. Áriyne, naghyz jazushy býgingi ómirdi taldaydy, sol arqyly pikir qorytyp, ertengi kýndi boljaydy. Halyqqa tura jetkizbese ymmen, isharamen menzeydi. Áyteuir ýndemey qalmaydy. Andre Moruanyn:

«Kez kelgen biyleushi ýshin eng qauipti adam - jazushy»,- deui sondyqtan.

Alayda, otyz jetinshi jylghy qasiret túmany eshkimdi mamandyghyna, lauazymyna, ataghyna qarap tandap jatpady. Zaual jalpygha jalpaghynan tóndi. Solardyng qatarynda qazaqtyng adal perzentteri, onyng ishinde Leninmen birge qyzmettes bolghan Túrar Rysqúlov ispetti bolishevikter de qosa ilindi. Alghashqylardyng biri bop jauapqa tartyldy, yaghny túnghysh qúrbandardyng leginde ketti. Búlar - sol kezdegi intelliygensiyanyng qaymaghy edi. Olardyng ústaluy jazushylardyng kónil kýiine tikeley әser etti. Kýiindirdi de, ókindirdi. Jәne búlardyng ústaluy Sәken men Iliyasqa, Sәbitke, Múhtargha tikeley qauip tóndirdi.

Alghashqyda «Sosialdy Qazaqstanda», ile 13-tamyz kýni «Qazaq әdebiyetinde» basylghan «Últshyl fashisterge ómir sýrgizbeymiz» degen maqala barshanyng tóbe shashyn tik túrghyzdy. Búl - jana órttin, apat órtining lap ete qalghanynyng belgisi edi. Qarghysqa layyq sózding bәri sol azamattargha baghyttaldy. Bas-bastaryn týgendep túryp:

«Últshyl-fashisterding basshylary - Rysqúlov, Qojanov, Núrmaqov, Qúlymbetov jәne olardyng artynan ergen at tóbelindey bir top qana súrqiya jólikter partiya biyletin tek ózderining eki jýzdilik betin býrkemeleu ýshin paydalanyp jýrdi. Olar esh uaqytta da adal niyetimen bolishevik bolghan emes. Rysqúlov - rysqúlovshylar jauyzdyq aram isterin panturkistik kontrrevolusiyadan bastady. Qojanov - qojanovshylar alghash shyqqannyng ózinde-aq últ burjuaziyasy men interventterding tuyn kótere shyqty. Saduaqasovshylardyn, núrmaqovshylardyng kózdegeni de osy. Búlardyng qay-qaysysy bolsa da últshyldyqtan bastap, bara-bara troskizmmen, onshyldarmen ym-jymyn biriktirip, Japoniya men Germaniyanyng eng belsendi shpionyna ainalyp ketti»,- depýkim shyghardy.

Qaydaghy Germaniya, qaydaghy Japoniya? Olargha búlardyng qanday qatysy bar? Ol elderdi kórdi me? Oghan eshkimning shekesi qyzghan joq. Intelliygenti az, әli tolyq úiyp bolmaghan halyqtyng eng jandy jerine qylbúrau salyp, osal túsynan ústady. Jabylghan jalanyng bir tarmaghy dәleldengen kýnning ózinde ómirmen qosh aitysugha mәjbýrligin seziner edi. Ayghaq tabylmasa she? Ony kim izdeydi? Mәsele aighaqta emes, mýldem basqa kiltipan edi. Sosializmning kýsh alyp kele jatqan kezinde Qazaqstandaghy jergilikti halyqtyng milliondap ashtan qyrylyp qaluy Stalin ýshin jaqsy ataq әkelmeytin. Býgin ol turaly auyzdy ashtyrmaghanmen, erteng bәri bir ashylaryn bildi. Sondyqtan da oghan kinәli adamdardy izdedi jәne tapty da. Badyraytyp túryp:

«Búl últshyl - fashister, ózderining fashist qojayyndarynyng razvedka oryndarynyng tapsyrghandaryn oryndap Qazaqstanda kulak-baylardyng kóterilisin úiymdastyrdy. 1929-1932 jyldary arasynda bolghan peregibterdi, kóshpendilikti osylar úiymdastyrghandyghy qazir әbden aiqyndalyp otyr»,- dep jazghyrdy.

Júrtshylyq búghan sendi me? Bәri emes, biraq, nanushylar da kezdesti. Sebebi oba auruynan da qatty zardap shektirip, týnligi ashylmay qalghan múqym auyldy kózimen kórgenderding óksigi basyla qoymaghan edi. Demograf, akademik Bromleyding SSSR halyqtarynyng damuy turaly monografiyasyndaghy kestesinen qazaq halqynyng 1939 jylghy sany 1926 jylmen salystyrghanda 26 prosent kemip ketkenin kóruge bolady. Al búl osy on ýsh jyl ishinde bir de bir sәby tiri tumady. Eresekteri tek ólumen boldy degen sóz. Endeshe maqaladaghy:

«Sovet halqy, onyng ishinde qazaq halqy, býkil Qazaqstan enbekshileri ózining bolisheviktik qyraghylyghyn búrynghydan da kýsheytip NKVD oryndaryna kómektesip, últshyl-fashisterding birin qoymay әshkerelep, kózin qúrtady»,- degen ýndeuge kim ilanbaydy.

Qayta, «qara niyetti qaraqshylardyn» aqyry tabylghanyna quanyp, jazalaudy talap etpey me? Logikalyq jaghynan alghanda «qiynnan qiystyrylghan» sayasattyng «sarasy» ghoy. Eshqanday aqau joq. Halyq oilanbastan senetin-aq syltau. Sendi de. Ile, sol «súmyraylardyng sybaylastary» әdebiyetshilerding de arasynan tabyldy. Beyimbet pen Iliyas maqala jariyalanysymen-aq Túrardyng «eteginen ústap» ketken bolatyn.

Jogharydaghy ýndeudi kelesi bettegi: «Ádebiyettegi troskist-buharinshil-fashist ziyankesterin jerine jete qúrtu kerek» degen maqalany jazghan belgisiz avtor (jalpy kim ekenin joramaldap biluge bolatyn siyaqty) odan әri damytyp, әdebiyetke jaqyndatyp:

«Kórkem әdebiyette troskist-buharinshil fashist agentteri - Averbahtyng isteri ashylyp jatqanda, jazushylar úiymy, onyng keybir bastyqtary (Múqanov, Seyfulliyn, Jansýgirov) qazaq әdebiyetindegi averbahshyldyqty jerine jete ashugha óte shaban qimyldaydy... Sәbit ózining shygharmalarynda: «Adasqandarynda» baydy maqtap, 1932 jyly basylghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetinde» halyq jaulary alashordashylardyng obektivti revolusiyashyldyq roli bar degen qateleri ýstine, songhy kezge sheyin halyq jaularyna (Uәliahmetov, Aysariyn, Júmabaev, Asylbekovterge) kórine ymyrashyldyq jasady. Ózining shygharmalaryn halyq jaulary Dosmúhamedov, Maldybaevtargha audartugha berdi, Júmabaevty qyzmetke ornalastyrugha niyettengeni, taghy basqalary - Sәbitting jay ghana qatesi emes, ýlken sayasy qateleskenin Sәbit te, ony «ayaushylar da» uaqytynda týsinip, tolyq moyyndap, ol qatesin joygha batyldyqtary jetpedi»,- depqalshyldap uytyn tókti.

Ashynghan jylan shaqpay qoymaydy. Qapysyn tabady, ontayyna keltiredi. Belgili partiya qayratkeri Abdolla Asylbekov tergeu kezindegi qorlyqqa shydamay «taghylghan barlyq aiypty moyyndaymyn» dep qol qoydy. Ol tergeuding esebi «Sәken - bizding basshymyz» degen atpen Qaraghandy gazetinde jariyalanghan. Qol qoydyru - Vyshinskiyding zang ghylymyna qosqan «ýlesi». Eger de, «halyq jauy» qolyn qoysa, onda sol súraq-jauaptyng ishinde aty atalghan adamdardyng barlyghy da «shpion» bop shyghady. «Ýsh aighaqtyn» birine jaraydy. «Sәkenning amanaty» atty piesa jazu barysynda Seyfullinning eng songhy sәtteri jóninde kóptegen tyng derekter jighan jazushy Áljappar Ábishev:

«Sәkendi aiyptaugha sebepshi bolghan «ayghaqtyn» bireui - osy Asylbekovtyng Qaraghandy gazetinde jariyalanghan tergeu isi. Ekinshisi - «Sәken - japon imperializmining agenti» degen maqala. Ýshinshisi ózining auyl jaghynan kelgen hat. Tergeu osy ýsheuine sýienip jýrgizilipti. Tergeu isinde solay jazylghan»,- dep edi onasha bir syrlasqanda.

Sәbit te Abdollanyng dosy edi. Al Múhtar jiyrmasynshy jyldardyng basynda birge istegen ýzengiles, niyettes, eski kóz kórgenderding biri-tin. Yaghni, synshynyng qamshysynyng úshy oghan da tiyip jatqan.

Rasynda da, ol tústa baspasózde pikirin ashyq bildirgenderding bәrine «qonyrau taghyp», kýmbirlete qaghu - әbestik. Ábestik emes - әdiletsizdik. Sonyng biri - Qalmaqannyng haty. Ol barlyq kinәni óz moynyna ala otyryp, ózin de qarauylgha ilindire otyryp, moynyn ilgeri sozady. Jazagha óz erkimen boy úsynady. Sol 13-tamyz kýngi jariyalanghan: «Bizde bolghan qateler» degen «Qazaq әdebiyetinin» redaksiyasyna joldaghan hatynda Qalmaqan:

«Men, eki jyldan asa partiya úiymynyng úiymdastyrushysy bolyp kelsem de, osy bylyqtyng ortasynda otyryp aldyn-ala qatelikting betin asha almadym, podhalimdik, ymyrashyldyqqa belshemnen battym. Shynynda, bizding jazushylar úiymynyng ainalasynda partiya úiymynyng júmysy jәy ghana qosalqy úiym tәrizdenip keldi. «Bizding mindetimiz jazu, bizden partiya jinalys, sayasy sabaq qalay jýrip jatqandyghyn súramaydy, roman súraydy, poema súraydy», - deu úiymnyng bastyghy Sәbitting eki sózining biri boldy, eki jyl boyynda jýrgen propagandistik mindetin oryndamady... Aqyrynda, Júmabaevti shaqyryp alyp, oghan audarugha kitap bergizdi... Ekinshi, bir aita ketetin sóz, Múhtar sovet jazushylarynyng qataryna kirgeli 5 jyl boldy. Sovet jazushysyna isteletin jәrdem, oghan týgel berildi de, Múhtar ýsh-tórttegen tәuir enbek te berdi. Sonymen qatar eski uaqytta últshyl, alashordashyl pikirde jýrip jazghan ziyandy shygharmalaryn jinaq qyp bastyryp otyr. Ol turaly ózi júmghan auzyn әli ashqan joq. Sonymen qatar, búrynghy alashordashyl últshyldar fashizmning agenti bolyp beti ashylghanda solardyng syryn asharlyq is istemey, ýndemey otyruynyng ózi kýdik. Beti ashylghan jaudyng tamyryn qopara ashugha Múhtar at salysuy kerek edi. Biraq, ony Múhtar atqarmay otyr»,- depjalghastyrdy.

Búl pikirde jala, qasaqana arandatu joq. Ózining «kinәsin» shyn moyyndaghan adamnyng jәne sol «jazyqty bop qalghanyna» sengen anghal jannyng oiy. Basqasha qúbyltamyn dese, qolynda túr edi.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354