Songhy kezderi әleumettik jelilerde «mashallah», «súbhanallah», «inshallah», «namazhan», «Allah» sózderining qazaq tilining tildik qory men әdebiyetinde jii qoldanylyp, tildik qorymyzgha enip bara jatqanyna qatysty dau-damay órshy bastady. «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» QR Zanyna ózgeris engeli, birqatar diny toptardyng aptyghy basylyp, belsendiligi tómendep qalghanday kóringen osynau óliara shaqta kóterilgen búl dau - atalghan mәselening әli kýnge de kýn tәrtibinen týspegendigin anghartty. Osyghan oray, biz de búl mәselege ýn qatyp, shama-sharqymyzsha taldau jasap kóruge tyrystyq.

Songhy kezderi әleumettik jelilerde «mashallah», «súbhanallah», «inshallah», «namazhan», «Allah» sózderining qazaq tilining tildik qory men әdebiyetinde jii qoldanylyp, tildik qorymyzgha enip bara jatqanyna qatysty dau-damay órshy bastady. «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» QR Zanyna ózgeris engeli, birqatar diny toptardyng aptyghy basylyp, belsendiligi tómendep qalghanday kóringen osynau óliara shaqta kóterilgen búl dau - atalghan mәselening әli kýnge de kýn tәrtibinen týspegendigin anghartty. Osyghan oray, biz de búl mәselege ýn qatyp, shama-sharqymyzsha taldau jasap kóruge tyrystyq.

Áuelgi sóz «mashallah», «súbhanallah», «inshallah» sekildi odaghaylargha qatysty. Qazirgi tanda, din ústanghan jastar arasynda bolsyn, solarmen aralasatyn adamdar arasynda bolsyn, osy sózder jappay «modagha» ainalyp bara jatyr. «Mashallah» sózi quanghan, tandanghan sәttegi kóterinki kónil-kýidi bildiretindikten, búghan deyin ainalymda bolyp kelgen «bәrekeldi!», «pah, shirkin!», «oy, pәli!», «jaraysyn!» sekildi kónil-kýy odaghaylaryn ainalymnan shygharsa, ekinshi «súbhanallah» sózi «Qúday saqtasyn», «aytylghan jerden aulaq!» tirkesterin qoldanystan shygharyp keledi. Al, ýshinshi «inshallah» sózi «Qúdaygha shýkir», «Qúday qalasa», «búiyrsa», «sәtin salsa» sekildi balamalaryn yghystyruda. Meninshe, qazaqsha birneshe týrli sәtti balamalary bola túra, arab tilindegi odaghaylardy jappay qoldanu - ótpeli kezeng túsynda jastar arasynda modagha ainalghan batystyq túrpatty «yes!», «shet!», «o, nou!», «okey!», «bay!» sózderi sekildi tildi shúbarlaytyn qauipti qúbylys. Sonymen qatar, ózderin din ústanbaytyn ózge qauymnan ereksheleu ýshin, bir-birin jazbay tanu ýshin de qoldanylady desek, qatelespeymiz. Múny bir dep qoyalyq.

Ekinshiden, dindar qauym arasynda «namazhan» degen sóz jii qoldanylady. Búl da qazir aiqyndauysh mýshe qyzmetin mýltiksiz atqaryp jýrgen sózderding biri. Yaghni, әlgindey «diny jargondar» arqyly ózine bir taban jaqyn adamdardy anyqtap alghan dinshil qauymnyng bir-birine ekinshi qoyar súraghy «namazhansyng ba?» bolady. Qarsy taraptan «әlhamdulillah!» degen senimdi dauysty estigen sәtte, razy bolghan dauyspen «mashallah!» dep jauap beru «uәjip» bolady. Búl - tanysu, tabysu rәsimining alghashqy bólimi sәtti ayaqtaldy degen sóz. Biz búl jerde belgili bir diny toptardyng qalay әreket etetinin, kóbey, taralu joldaryn zertteyin dep otyrghanymyz joq. Bizdiki - olardyng leksikonyndaghy sózderding mәn-maghynasyna bajaylau. El arasynda búl sózdi elimizde eng alghash Rәtbek qajy mýfty bop túrghan kezinde meshitke kelgen jastardyng «әsiredinshildigin» mysqyldap, «namazhandar» dep ataghanynan bastap taraldy degen sóz bar. Sodan beri, keshegi mýftiyimiz Ábsattar Derbisәliden bastap, jer-jerdegi imamdarymyzgha deyin meshitterdegi «namazhandar» sanynyng qanshalyqty óskendigin aityp esep bergenine kuә boldyq. Qala berdi sol imamdar óz uaghyzdarynda osy sózdi әli kýnge deyin tilge tiyek etse, sol «namazhandar» búl sózdi ózge namaz oqymaytyn qauymnan bólekteytin «әleumettik status» dengeyine jetkizip aldy.

Endi osy belgili bir toptardyng «әleumettik statusyna» ainalghan «namazhan» sózine toqtalyp kórsek. Qúran Kәrimdi qansha aqtarsaq ta, búl sózdi taba almadyq. Onda qaratpa sóz retinde «iman keltirgender» nemese «Múhammedting ýmbetteri» degen sekildi tirkester kóbirek qoldanylghan. Sonda, búl sóz qaydan payda bolghan? Búl turaly әlginde sóz bolghan әleumettik jelilerdegi tartystardyng birinde dintanushy ghalym Múrtaza Búlútay bylay dep pikir bildiredi: «Namazhan» sózi parsy/farsy tilinen shyqqan. Múnda eki týbir sóz bar, birinshisi «namaz», al ekinshisi «han». نماز sózi parsyshada dúgha, jalbarynu, tilek degendi bildiredi. Ol kóne sanskrit tilindegi "namaste" sózining ózgergen formasy. "Namaste" ýndilerding eki qoldyng ayasyn ústap beretin sәlemi, ol "saghan bas iyemin" degen maghynany bildiredi. «Namaz» jәne «namaste» sózderi Qúranda kezikpeydi, Qúranda "әs-Salaat" sózi paydalanylghan (ol jeke әngime). Al «namazhan» sózin qúraytyn ekinshi sóz «han/hvan» (خوان) turaly birer auyz sóz: parsy tilinde «hvan/huaan» sózining maghynasy kóp, ol jeke óz basyna jәne basqa sózderge júrnaq retinde jalghanyp qoldanylatyn kóp maghynaly sóz. «Hvan/Huaan» sózining mynaday maghynalary bar: kishkentay ýstel/dastarhan, saty, paydalanu, seruen, oqu, óleng aitu, әn aitu. Bizge qatystysy songhy ekeui, bayqasanyzdar qazaq tilindegi «әn» sózi de osy parsynyng han/hvan/huaan sózinen shyqqan. Qoryta aitqanda namaz+han sózi (نمازخوان) namaz oqityn adam degendi bildiredi. Týrikterde jәne qazaqtarda búl sóz keng qoldanysta bolmaghan, keybir jamaghattardyng (sufy tariqattaryn aityp otyrmyn) mýsheleri qoldanghan boluy mýmkin, biraq jappay júrt aityp jýrgen deuge negiz joq. Óz basym «namazhan» degen sózdi Qazaqstangha kelgen song moldalardan estigem, qazaqta onday sózding bolghanyn búryn bilgem joq, ýlken kisilerden estip kórgem joq edi». Dintanushy ghalymnyng әleumettik jelide bildirgen payymy osynday. Búl pikirden týigenimiz - «namazhan» sózi Qúran Kәrim týgil, bizding dindarlar arqa sýieytin arab tilining ózinde joq. Sonda, búl «kastagha» kirmeytinderdi sonda qalay atauymyz kerek? Bizding dinbasylarymyzdan bastap, moldalarymyzgha deyin nelikten kópshilikti alalaugha «beyildi» osy sózge qúmar ekeni týsiniksiz...

Endigi bir qyzu pikirtalas on segiz myng ghalamnyng iyesi, jalghyz jaratushymyz Qúday taghalany «Alla» nemese «Allah» dep ataymyz ba degen pikirding ainalasynda órbidi. «Allah» dep atayyq degender Qúdaydyng ózi jibergen qasiyetti Qúran Kәrimde «Allah» dep jazylghan, sondyqtan onyng esimin búzbay, qatelespey, solay atauymyz kerek dep dәleldep baqty. Aralarynda «dauly mәseleler tuyndaghanda Ata Zangha sýienesing ghoy, sol sekildi búl mәselege kelgende Qúran Kәrimge sýienuimiz kerek!» dep tabandap túryp alghandar da boldy.

Jalghyz jaratushymyz Alla Taghalanyng (Allah emes, әnshi Pugacheva da emes) qalay atalyp, jazyluy turaly aitpaghymyz mynau. Bizding týsinbeytimiz jaratushymyzdyng esimin «Alla» emes, «Allah» deuge qúmar «janashyldarymyz» «aqyldy» da,

«Alla degen jýrekterden bal aghyldy,

Ahiyrette Alla ilimin pana qyldy» degen Qoja Ahmet Yassauiy,

«Bay-kedeylik bir Allanyng isi ghoy,

Deme «kemdik» payda, mýlik joqtyghyn» degenAhmet Iýginekiy,

«Kimge Allanyng týsse peyil, nazary,

Kýlli tirlik, ansaghanyn alady!» degenJýsip Balasaghún atalarymyzdan bastap,

«Birinshi tilek tileniz,

Bir Allagha jazbasqa» degen Búqar jyrau Qalqamanúly,

«Erkekke әiel, әmbemizge iman paryz,

Jaratqan bir Allany esine alyp,» degen Qaban (Qabylisa) jyrau Asanúly,

«Alladan shynymenen jarlyq kelse,

Júldyz da jerge týser aspandaghy,» degen Tileuke Qúlekeúly (Shal aqyn),

«Allanyng ilanamyz birligine,

Kónilding kýiinemiz kirligine,» degen Abyl aqyn Tileuúly

«Allanyng ózi de ras, sózi de ras!»

Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas.

Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti

Allany tanytugha sóz aiyrmas,» degen hakim Abay Qúnanbayúly

«Bir Allagha siynyp,

Kel balalar oqylyq!» degen aghartushy Ybyray Altynsariyn

«Balany oqugha ber jas basynan,

Allanyng qúr qaldyrmay oljasynan» degenMәshhýr Jýsip Kópeyúly syndy abyzdarymyz, aqyn-jyraularymyz «aqymaq» bolghany ma? Búl pikir turasynda osy úlylarymyzdyng enbekterin zertteushi әdebiyettanushy-ghalym, agha buyn ghalymdardyng ókili, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Mekemtas Myrzahmetúly aghamyz da «Egemen Qazaqstan» gazetinde 2008 jyldyng 08 qazanynda jariyalanghan «Sózdi qazaqy qalpynda qoldanayyq» atty maqalasynda: «Myng jyldan astam uaqyt boyy qoldanyp kele jatqan dәstýrli dinimiz - islamdy sunittik jolymen ústanyp kelemiz. Búl jol islam qaghidalary men últtyq qazaqy dәstýrimizdi, әdet-ghúryp, salt-sanamyzdy ghajap ýilestire bilgen ruhany qúbylysqa ainaldy. Myng jyldan astam múny qazaq halqy (barlyq týrik halyqtary siyaqty) arab tilindegi «Allah» sózin óz tilining dybystyq tabighatyna oray «Alla» degen sóz týrinde qoldanyp keldi. Búl sózge býkil dәstýrli poeziyamyz ben býgingi әdebiyetimiz de mәn berip, «Alla» sózi týrinde jazylyp, jyrlanyp keledi.

Hakim Abay ózining «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen filosofiyalyq óleninde «Alla» sózin qoldanuy - halyq tilining tabighy bolmysynan tughan dәstýrli qúbylys bolatyn.  Al býginde «jer astynan jik shyqty, qos qúlaghy tik shyqty» degendey, Qazaqstangha syrtan kelgen býgingi islam dindarlary tilimizdi syndyryp, «Allah» sózining arabsha qalpyn búzbay aityndar dep meshitterde uaghyz aityp, baspasózde jariyalanghan nasihattarynda «Allah» sózin qoldanysqa týsirip, qalyptastyruda. Olardyng búl qylyghy - ghylymy negizi joq býkil tilderge tәn ortaq zandy belinen basu. Til ghylymynda moyyndalghan ortaq zandylyq - әlemdegi halyqtardyng bәri de syrttan, bógde tilden sóz qabyldaghanda óz tilining tabighy ózindik dybystyq ereksheligimen sóileu tilining dybystyq qalpyna (modeline) baylanysty qabyldaydy. Mysaly, qazaqtar orys tilindegi «Moskva, Sankt-Peterburg, Orenburg, yashiyk, traktor», t.b. sózderin óz tilining jatysyna qaray «Mәskeu, Peterbor, Orynbor, jәshik, tirәktir» dep qazaqylandyryp qabyldaydy. Orystar da qazaqtyng «qymyz, quyrdaq, sekseuil, býrkit» t.b. sózderin óz tilining jatysyna qaray «kumus, kavardak, saksaul, berkut» dep aituy zandy qúbylys. Búl - barlyq tildegi ortaq zandylyq. Múny filolog ghalymdardyng bәri de bir sózge kelmey moyyndaytyny anyq» - deydi. Yaghni, qazaq til bilimining emlesinde «molla», «Alla», «ýmmet», «Múhammed» degen sekildi sózder men atau sózder kirme sózderge jatatynyn, ol sózderding qúramyndaghy qosarly «ll», «mm» dauyssyz dybystary singarmonizm zanyna sәikes, songhy «l» dybysy «d» dybysyna ainalyp, songhy «m» dybysy «b» dybysyna ózgeredi dep oqytpap pa edi? «Aldabergen», «Alda jarylqasyn», «Alda razy bolsyn», «Ýmbet», «Múhambet», «Mahambet» «molda», «alda» degen esimder men tirkester sonyng jemisi emes pe? Sonda bizding qazaq tilining tildik normasyna sәikes, «Allah» demek týgili, tipti «Alla» degenimizding ózi qalay bolar eken?..

Keyingi kezdegi din ústanushy qauym men solardyng yqpalyndaghy jalpy júrttyng qazaq tilin arab tilinen kelgen sózder arqyly shúbarlauyna alandaushylyghyn bildirgen keyingi buyn ghalymdarymyzdyng ókili, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dihan Qamzabekúly aghamyz da ózining «Alash ainasy» gazetine 2010 jyldyng 30 qantarynda bergen súhbatynda «Sóz joq, arabtyn, parsynyng tilin moyyndaymyz, ol - mәdeniyetimizding bir qabaty. Biraq olardan kelgen ataulardy qazaqtyng tabighy dybys ýndestigine, til zandylyghyna salyp jiberuimiz kerek qoy. Mәselen, arabtar «kitabun» deydi. Biz olay aitpaymyz, «kitap» deymiz. Negizi, «kitәp» bolghany dúrys. Arab tilin jetik bilgen Abay «Alla» deydi, bizding býgingi myqtylar til tabighilyghyn mensinbey, «Allah» degendi shyghardy,» - dep, tildik normalardyng búzylyp otyrghanyn synaydy.

Atalghan úghymdar men sózderdi jazu turasyndaghy pikirtalastar kezinde keybir taraptardan «Belgili bir diny sózder men esimderdi tildik zandylyqtargha iykemdep qoldanu dúrys pa? Búghan dintanushy mamandar qalay qaraydy eken?» degen sekildi pikirler bildirildi. Mening oiymsha, búlay jaltaqtaudyng qajeti joq. Sebebi, oghan tildik normalargha sýiene otyryp, tújyrymdy uәj aitatyn - filolog mamandar men tilshi ghalymdar bolmaq. Óitkeni, búl arada dintanushy mamandargha jýginetindey, ol sózderge, úghymdargha senu (aqida) mәselesi nemese ol sózderdi diny rәsimder (namaz, qúran oqu, t.b.)  kezinde qalay ataugha bolatyny talqylanbaydy. Qazaq tilining tildik zandylyghyna sәikes, qalay qoldanu kerek (audaryla ma, balamasy paydalanyla ma, joq әlde fonetikalyq ózgeristerge úshyrap, kirme sózding ózi qoldanyla ma), sol aityluy kerek. Al, diny ritual kezinde, sol rәsimdi oryndaushy qalay atasa da óz erki. Osy eki arasyn ajyratyp alghan jón. Olay deytinimiz, islamda  diny rәsimdi oryndaushy adam ony Qúran týsken arab tilinde oryndaydy. Al, kýndelikti ómirde qazaq tilin qoldanushylar qazaq tilinde sóileydi. Sondyqtan, sol memlekettik til - qazaq tilining normalary saqtaluy tiyis. Búl eshqanday da diny prinsipterge qayshy keledi dep oilamaymyn. Sebebi, sol Alla tarapynan kelgen aqyrghy kitap Qúran Kәrimning ózinde «Ey, adam balasy! Shýbәsiz, senderdi bir er, bir әielden (Adam men Hauadan) jarattyq. Sonday-aq, bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar men rulargha bóldik. Shyndyghynda,Allanynqasyndaeng ardaqtylaryntaqualaryn.Kýmәnsiz,Allatolyqbilushi,әrnәrsedenhabar alushy..» («Hujurat» sýresi, 13-ayat) delingen. Zer salghan adamgha osy ayattan-aq, Allanyng әu basta-aq, arab pen ajamdy tildik, dildik, dýniyetanym, t.b. túrghysynan bir-birinen ajyratu ýshin últtar men úlystargha bólgendigi kórinip túr. Demek, búl ayat bizding músylman boluymyz ýshin arab boluymyz mindetti emes ekendigin aighaqtap túr desek bolady.

Qoryta kele aitarym, syrttan kelgen qanday kirme sóz bolsyn, teologiyalyq manyzdylyghyna qaramastan, kýndelikti túrmys pen resmy әdebiyette qalyptasqan qazaq tilining tildik normalaryna sәikes jazylyp, aityluy tiyis. Yaghni, «Allah» sózine qatysty aitatyn bolsaq, «H» әrpi qazaq tilinde eshbir sózding sonynda kelmeydi. Osy arada Isa payghambardyng ataqty «Kesarevo - Kesaru, Bojie - Bogu» (qazaqshasy «Sezaridikin - Sezarige, Qúdaydikin - Qúdaygha») degen sózi oigha oralyp túr. Búl degenimiz, «Sezaridin, yaghny memleketting búiyrghanyn - memleketke ber, sonyng tәrtibimen jýr. Qúdaydyng búiryghyn - Qúdaymen jeke qalghanda qyl, ekeuin aralastyrma» degendi bildiredi. Bizding jaghdayda, memleketting qalaghany - memlekettik tilding normalary, sonyng oryndaluy bolsa, sony mýltiksiz qyl. Al, Qúdaydyng búiryghyn - Qúdaymen jeke ekeuara qalghanda qalaghanynsha qyl dep otyr. Týsine bilgen adamgha mәselening «diplomatiyalyq sheshimderinin» biri osy  bolar dep oilaymyn.

Abai.kz