Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3215 21 pikir 7 Nauryz, 2023 saghat 14:08

Kenestik dihotomiyanyng qúrbany boludy qong kerek!

Bekejan batyrdy aqtaytyn kez keldi

Nauryz tuyp, dýnie janghyruda. Ol mahabbat pen meyirimning merekesi Áyelderding halyqaralyq meyramynan bastaldy. Analardy, qyzdar men kelinshekterdi tól merekesimen qúttyqtap, berekeli birlik pen bayandy baqyt tileymin. Nauryzben birge yzgharly qystyng beti qatyp, tirshilik qayta týledi. Endeshe osy kýni qazaq halqynyng mahabbat lirikasynyng jauharyn eske týsirip, onyng naqaqtan aiyptalghan keyipkerin aqtau jayyn sóz etsek.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen qúrylghan Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memkomissiya salmaqty júmystar jýrgizude. Alda búl isti damytyp, tek HH ghasyrmen shektelmey, oghan deyin ómir sýrgen, biraq otarshylyq kezinde jasandy týrde «jaghymsyz keyipkerge» ainaldyrylghan batyrlarymyzdy da aqtau jayyn oilastyrghan manyzdy.

Kenestik dihotomiyanyng qúrbany boludy qoysaq qaytedi?

«Bizben birge bolmaghandardyng bәri bizge qarsy» dep keletin bolishevistik iydeyany absolutke deyin jetkizgen stalindik sayasat barlyghyn tek «aq–qara» dep bóletin qayghyly dihotomiyany ornyqtyrdy. Ras, irini, iritkisi basym búl ústanym qarapayymdylyghymen tartymdy. Biraq dýniye-bolmystyng boyauy tek osy eki týsten túrmaytyny, san týrli, kóp palitraly bolatyny anyq. Demek, aqiqatty andau ýshin ómirdin, oqighalardyng san qyryn, barlyq «aralyq niuansterin» eskeru shart.

Kenes zamanynda qazaq әdebiyetinde keyipkerler jaghymdy jәne jaghymsyz dep ekige ghana bólinetin, olar bir-birine qarsy qoyylatyn. Eger jaghymsyz keyipker bolmasa, ol jasandy týrde «oylap tabylatyn». Osylaysha, otarlaushylar qoghamdy batyrlargha qarsy aidap saldy.

Kenestik qaskóy iydeologiyanyng bir qúrbany – Bekejan batyr (1667–1730) desek, asylyq bolmas. Bala kezden estigen aqsaqaldardyng esteligine jýginsem, Bekejan attary anyzgha ainalghan qos ghashyqqa qarsy shyqpaghan adam. Óitkeni Bekejan batyr men qyz Jibek bir-birine aghaly-qaryndas jandar: Bekejan – shektining Qabaq ruynan, al Jibek aru – shektining Jaqayymy, Syrlybay babanyng qyzy. Al qazaq jeti atagha deyin qyz alyspaydy. Sondyqtan búl eposty baspadan bastyrghan adam ne búdan habarsyz bolghan, nemese batyrgha óshti-qasty boluy da yqtimal. Al Bekejan men Jibekting jaqyn tuys ekenin biletin aghayyndar búl kórkem tuyndyny eshqashan shyndyq dep qabyldaghan emes.

Saq, ghún, kók týrik babalardan beri Úly dalagha iyelik etip kele jatqan qalyng qazaqty arazdastyryp, jik-jikke ajyratyp, «bólip al da biyley ber» sayasatyn jýrgizgen Kenes ókimeti auyz әdebiyetin aram maqsatynda, pasyq pighylda paydalandy.

1972 jyly «Qazaqfilim» týsirgen «Qyz Jibek» atty qos seriyaly kórkem filimning premierasy ótti. Kinotuyndy eldegi biraz aghayynnyng qabyrghasyn qayystyrdy, olar múny eski jaranyng betin tyrnaghanday, auyr qabyldady. Jala ósh pen nala tughyzdy. Ol shaladay әli byqsuda. Kinonyng qatty әser etkeni sonsha, elge barghanda júrt Bekejan rólin somdaghan daryndy akter Asanәli Áshimovting betine týkirgen.

Jambyldyng tumasy, búryn senator bolghan Ábdәli Núraliyev birde bala kezinde kuә bolghan jaytty әngimeledi: A.Áshimovtyng tughan jeri, Jambyl oblysynyng Sarysu audanynyng Jayylma auylynda «Qyz Jibek» filimin kóruge yghy-jyghy adam jinalady, eski klubta iyne shanshar jer qalmaydy. Kino ayaqtalghanda әielder jaghy synsyp jylay bastaydy, qariyalar da kózderine jas alghan. Er adamdar qabaghyn qars jauyp, týneredi. Sodan kinomehanik jaryqty jaghyp qalghanda, jinalghan júrt ishinen bir jigit atyp túryp: «Áy, Asqarәli, syrtqa shyq! Jekpe-jek!» dep aighay salypty. Asqarәli – Asanәlining tughan aghasy. Osylaysha, filimde әbden jeksúryn etip kórsetilgen Bekejangha degen jekkórinish sezimi payda bolypty. Tólegenning kegin jigitter Asqarәliden ala jazdaghan.

Jaqynda Qostanay jaqtyng general sheni bar bedeldi túlghasynyn: «Shektining Bekejany Tólegendi óltirgen be?» dep әngime aita bastaghanda, men onyng sózin ýzip: «Batyrym, shyndyqty aiyryp alayyq, Bekejan Tólegen batyrdy óltirmegen!» dep sabyrgha shaqyrdym. Búl mәsele qazaqtyng rulary arasyna iritki salady. Demek, týiindi tarqatatyn, aqiqatty anyqtaytyn, feykti feyk dep aitatyn kez jetti.

Sonda Tólegendi kim óltirgen?

Qyz Jibekke qatysty oqigha shamamen 1692–1694 jyldary qazirgi Shalqar audanynan 40 shaqyrym jerdegi, Kishi Borsyq etegindegi Qosoba kóli manynda bolghan eken. El arasynda taraghan әngimege sýiensek, Tólegen batyr Qosoba kólining janynda toruyl qúrghan qashqyn qaraqshynyng qolynan qaza tabady. Sodan beri anyz bolyp aitylyp jýrgen «Qyz Jibek» hissasy bertinde, HIH ghasyr basynda jyrgha ainaldyrylghan.

Zertteushi, jazushy Nәbiyden Ábutaliyevting «Segiz seri» kitabynda jazylghanday, «Qyz Jibek» jyryn 1892 jyly Jýsipbekqoja Shayqyslamúly әnshi qariyalardan estip, jazyp alady da, jyrdyng keybir túsyn ózgertip, qysqartyp, ornyna tatarshalap, qara sóz qosyp, key tústaryn ertegige ainaldyryp, Tólegendi óltirgen Keskenterekting ornyna Bekejan batyrdy qosyp, jyrdy «ózim shyghardym» dep, ony 1894 jyly Qazan qalasynda bastyryp shygharghan. Ol «Qyz Jibek» jyryn 1896, 1899, 1900 jyldary Qazan qalasynda birneshe ret bastyrady. Biraq onyng aqyn, jyrshy emesin kezinde Áubәkir Kerderi, Mәshhýr Jýsip Kópeev jәne basqa kórnekti túlghalar әshkerelegen.

Shyn mәninde, el auzynda qara sózben aitylyp jýrgen «Qyz Jibek» qissasyn HIH ghasyr basynda jinaqtap, jyrgha ainaldyrghan Segiz seri (1818–1854, shyn aty Múhamedqanapiya Bahramúly Shaqshaqov) ekeni dәleldengen. M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qoljazbalar men tekstologiya bóliminde Segiz seri jyrlaghan «Qyz Jibek» dastanynyng týpnúsqasy saqtauly ekeni aitylyp jýr. Aqiqat ashyluy ýshin onyng da jariyalanghany manyzdy.

Qyz Jibekting әkesi Syrlybaydyng tikeley úrpaghy sanalatyn, Aral audanynyng Qyzyljar eldi mekenining túrghyny, ardager ústaz Saylau Ababýkirúlynyng «Syrlybay by jәne onyng úrpaqtary» atty zertteu maqalasynda da Bazarbaydyng myrzasy Tólegendi Bekejan emes, Keskenterek degen qaraqshy óltirgeni atap ótiledi.

«Bekejan Aybekúly tarihta bolghan adam. Tughan jeri – Alshyn Temir taudyng bókteri. 1825 jylgha deyin búl jerde Kishi jýz Álimúlyna jatatyn alty shekti mekendegen. Bekejannyng әkesi Aybek osy tústaghy Kishi jýz Álimúlynyng әskery bas batyry bolghan. Bekejan da әskerbasy sardar bolypty», – deydi Saylau Ababýkirúly.

Mahabbattyng simvolyna ainalghan azamatty óltirgen qanisher dep әli kýnge jala jabylyp jýrgen Bekejan batyr shynynda el qorghaghan ardaqty er bolyp shyqty. Ol Batys Qazaqstan oblysynyng Syrym audanyndaghy Qosoba manyna jerlengen. Bekejannan Bayraq, Qayraq, Taylaq atty úldar jәne Núrgýl esimdi qyz órgen. Bekejan qalmaqtarmen soghysta jaralanyp, erte kemtar bolyp qalghan, biraq óz ajalynan ólgen degen derek bar. Onyng balalary jonghar soghysyna qatysqan, Aqtaban shúbyryndyda qol bastaghan, el basqarghan.

Al Keskenterek – tughan naghashysy Ábusaghitty óltirip, onyng kishi әielin alyp ketip, ol әieldi qanghytyp, qúmgha tastap ketken, sonday-aq Qarabala degen jigitke túrmysqa shyghugha inkәrlanghany ýshin tughan qaryndasy Qalamqasty tәnin, omyrauyn tilgilep, azaptap óltirgen qaskýnem bolghan desedi. Bekejan batyr joryqta jýrgende, Keskenterek Tólegen batyrgha qastandyq jasaghan kórinedi. Aqyry Jibekting jeti aghasy qashyp jýrgen Keskenterekti ústap alyp, dargha asyp óltiredi.

Qalay bolghanda, «Qyz Jibek» oqighasynyng anyq-qanyghyn, jay-japsaryn anyqtau – kәsiby mamandardyn, tarihshylardyng ýlesindegi júmys, olar ýshin týren týspegen óris. Eng bastysy – tarihy әdildik qalpyna kelgeni jón. Ol ýshin qyz Jibek arudyng ómirine, Tólegen, Bekejan batyrlardyng erligine qatysty shynayy kino týsirilgeni jón-aq. Astanamyzda batyrlarymyzdyng esimin kóshe atauynda úlyqtasaq, artyq etpes edi. Óitkeni elordada da, Almatyda da Qyz Jibek kóshesi bary belgili.

Áytpese, «Qyz Jibektin» operasy da, «Qyz Jibek» filimi de Kenes ókimetining ónimi bolghandyqtan olar sonyng mindetin atqardy. Mysaly, kinotuyndy sonynda Jibek ózine-ózi qol salady. Shynynda, Jibek ary qaray ómir sýrgen, jyrda onyng әmengerlik jolymen Tólegenning inisi, tastýlek batyr Sansyzbaygha túrmysqa shyqqany jóninde sóz qozghalady. Olardan úrpaq órgen. Qojabergen aqyn «Elim-ay» jyrynda Sansyzbay men Jibek súludyng túnghysh balasy Tósbatyrdy sipattaydy.

Kenes ókimeti qazaqtyng qos batyryn bir-birimen «qyrqystyru» arqyly «jabayy, órkeniyetten júrday, zannan ada qazaqtar birin-biri qyrumen ainalysqan» degenge keltirgen. Al qazaq aruy Jibekten «suisidnisa» jasau arqyly kenestik iydeologiya әielderdi qazaq qoghamynda esh orny joq beyshara etip kórsetuge úmtylghan. Shynynda, әielderdi qazaq últy airyqsha ardaq tútty, nәzik bolmys iyeleri Túmar hanym zamanynan beri el biyleuge belsene aralasqan.

Bekejan batyr qaryndasy Jibekti qalyndyq etip almaq boldy, sol ýshin onyng ghashyghyna qastandyq jasady degeni jeti ata qaghidatyn qapysyz saqtaghan qazaqtyng aryna jat, sýiegine daq. Últymyzdy qaralau ýshin jaghylghan qarkýie. Odan arylatyn uaqyt jetti.

Baqytbek Smaghúl,

Qazaqstan Ardagerleri Qauymdastyghynyng Tóraghasy

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5366