Sonymen, saylau kórigi qyzyp jatqan synayly. Meninshe, osy saylaudyng birqatar ereksheligi bar.

Birinshiden, shynymen de majoritarlyq jýiening qayta qalpyna keltirilui:  әr azamattyng ózin-ózi úsynyp, memleketting zang shygharushy organyna úmtyluy – tamasha mýmkindik! Qatysushylardyn, sonyng ishinde, biylikke jagha qoymaytyn ýmitkerlerding sayasy alangha shyghuy okrugterdegi talas-tartysty tipti qyzyqty etip jiberdi: jalghyz ghana mandatqa qyryq shaqty kandidattyng qyryq pyshaq bop qyrqysuy, sóz, joq, naghyz teatr! Ejelgi Rimning satirik aqyny Yuvenaldyng «panem et circenses» («nan men oiyn-sauyq!») degen qanatty sózi sayasy tartysty saghynyp qalghan qoghamgha jaghyp, qazirgi zamannyng da ózekti úranyna ainalghanday.

Ekinshiden, sol kandidattar renjimesin, biraq osynshama adamnyng bәigege at qosuy Tekkereyding «Ataqqúmarlar jәrmenkesin» de eske salghany ras. Eshkim azamattardyng qúlshynysyn shektey almaydy, alayda ózin-ózi úsynghandardyng birazy saylauda jeniske jetpeytinin bilse de, dodagha qatysyp, baghyn synamaq eken. Key jaghdayda búnday kózsiz әreket «ózin-ózi kórsetip qalu ma?» dep qalatynyng da shyndyq. Ne bolsa da, búl kez kelgen jeke ambisiya ýshin taghlymy men tylsymy mol jaqsy mektep bolmaq.

Ýshinshiden, Mәjilis deputattyghyna okrugterden týsken ýmitkerlerding әli de úgha almay kele jatqan bir mәsele bar eken: onyng mәnisi naqty okrug túrghyndarynyng jalpydemokratiyalyq úrandar men... jergilikti kommunaldyq, túrghyn ýi, infraqúrylym, bilim beru men densaulyq saqtau, ekologiya jәne basqa da kókeykesti problemalarynyng úshtasyp jatuynda. Yaghni, «men deputat bolsam, myna rejimdi qyramyn, joyamyn!» degen taza sayasy úrannan basqa da manyzdy, okrugke ghana tiyesili maqsattar men mindetter bar ekeni. Jәne de ol týitkilderdi sheshuding naqty әri tiyimdi joldaryn úsynu kerek eken. Kóp adam onday arnayy әri tar auqymdy, kәsiby saualdargha әzir bolmay shyqty.

Tórtinshi mәsele saylaualdy baghdarlamalar men býginde ýiip-tógip berilip jatqan uәdelerge qatysty. Mәjilis ne mәslihat degenimiz memlekettegi bar sharuany әp-sәtte sheshe salatyn, aqshasyn qayda júmsaryn bilmey otyrghan qúzyretti qúrylymdar emes, olardyng shekteuli ghana ókilettikteri, solargha ghana say mýmkindikteri bar. Sondyqtan «memlekettik dengeydegi problemalardy bir kýnde sheship, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalatamyn!», - dep orynsyz uәde berip jatqan ýmitkerlerding ótirigining qúiryghy bir-aq tútam ghana. Býginde elektorattyn, yaghny saylaushylar qauymynyng kókiregi oyau, kózi ashyq. Barlyghy bolmasa da, kópshiligi shyndyq pen ótirikti, realizm men populizmdi op-onay ajyrata alady.

Besinshi jayt «aqsaq qoydyng týsten keyin manyrauyna» tikeley qatysty. Tәuelsiz kandidattargha majoritarlyq jýie boyynsha saylaugha týsuge mýmkindik bergen biylik demokratiya «jynyn» (ertegidegi adam keypindegi jyndy aityp otyrmyn) qúmyradan óz qolymen bosatqanday. Bir mandatty okrugterde dәl osynday jandy, tabighy belsendilik bolatynyn biylik bilmegen joq, bildi. Endi kelip, ózine jaqpaghan ýmitkerlerdi әrtýrli sebeptermen saylaudan shettetip jatyr. Jәne de olargha taghylghan aiyptardyng ózi kýlkili әri ynghaysyz. Múnyng ózi ertengi kýni saylaugha beriler baghanyng ong bolmaytynynyng bir belgisi.

Altynshy mәsele saylaudaghy ýgit-nasihattyng formalaryna baylanysty. Bayqauymsha, bizde qogham ómirining basqa salalarymen birgen sayasy tehnologiya da kenjelep qalghan ispetti: sol bayaghy eski әdis-tәsilder.

Mәselen, partiyalardyng auyl-aymaqtaghy kezdesuleri bayaghy taptauryn týrde ótude: qyruar qarjy júmsap, bir top adamnyng Astanadan alys audangha baryp, onshaqty adammen kezdeskeninen nendey elektoraldy úpay jinaydy? Shaghyn bólmege jinalghan saylaushylardyng bәri bir kezdeskennen sol partiyagha dauys beredi dep kim kepildik bere alady?!

Esesine, zamanauy әdis-tәsilder, sonyng ishinde Internet, әleumettik jelilerding әleuetin ontayly paydalanu jaghy aqsap-aq túr.

Kәsiby sayasy tehnologtardyng defisiyti kózge úryp túr-aq! Áriyne, kósh jýr týzeler, biraq kelesi saylau bes jyldan bolatynyn bilsen, jylaghyng keledi! Yaghni, búl sala taghy da toqyraugha úshyrap, túralap qalmaq.

Jetinshiden, ózin oppozisiya sanaytyn túlghalargha da qatysty bir bayqaghanym bar. Sóz joq, olardyng dodagha qatysyp, óz oilaryn kópshilikke jetkizui – sayasy prosess ýshin manyzdy qadam. Biraq, «men oppozisiyamyn, sol ýshin ghana barlyq saylaushy meni qoldauy tiyis!», - dep sayasy keudemsoqtyqqa salynu qatelik dep sanaymyn. Jalang da jalpylama úran úsynyp, biylikpen kýrestegi ómirbayanyn ghana algha tartu - býginde jetkiliksiz. Qarap otyrsaq, basqa partiyalardyng (ishinde biylik partiyasy da bar ) ortasynan bilimdi, bilikti, ashyq debattarda óz oiyn kópshilikke әp-әdemi jetkize alatyn, memlekettik sayasatty talantty týrde qorghay alatyn jas túlghalar qalyptasyp keledi. Ishtey oppozisiya ókilderine jaq bolsam da, osy ashy shyndyqty moyyndaugha mәjbýrmin.

Biylikting birneshe synshysynyng bir okrugten saylaugha týsuining saldary turaly ótkende jazghan bolatynmyn. Ol oilarymdy qaytalmay-aq qoyayyn. Saylau janrynda «men de myqtymyn, mening qarsylasym da myqty» degen bolmaydy. Ár saylaushynyng dausy ýshin qiyan-keski kýres bolady. Ol kýreste ashyq ta, jabyq ta әdis-tәsilder, sonyng ishinde, «qara piar» da paydalanylady. Bir tilegim, bir-birimen bәsekege týsken osy saylaudan song onsyz da yrdu-dyrdu bop kele jatqan demokratiyalyq kýshter odan sayyn byt-shyt bop ketpese eken.

Óitkeni ómir 19-nauryzben bitpeydi: saylau týbi – sary altyn bolghay.

Alda taghy da ómir bar...

Ámirjan Qosan

Abai.kz