Spiyker: Tileuhan Sharghynúly. Ústaz, Rayymbek audanynyng qúrmetti azamaty.

---

– Tileuhan Sharghynúly, sizdi Qytay qazaq oqu-aghartuy men әdebiyetining qalyptasuy jәne órken jangyna, damuyna ýles qosqandardyng biri jәne bir egeyi, aghartushy, dýldil aqyn Sharghyn Alghazyúlynyng tughan úly ekeninizdi estip, qarashanyraghynyzgha arnayy atbasyn búryp kelip jatqan jayymyz bar. Ángimenizdi aldymen ózinizdi tanystyrudan bastasanyz?

–  Sharghyn әkemizden eki úl, tórt qyz barmyz. Agham Shabden men eki әpkemiz baqilyq bolyp ketti. Qazir ýlkeni men Tileuhan, qaryndasym Meyirhan, Gýlnúr barmyz.

Ákemizding aghartushylyq jolyn ústap agham Shabden ekeuimiz oqu-aghartu salasynda júmys istedik. Men 1945 jyly 24-sәuirde Shynjang Tekes audanynyng Tanbalytóbe degen jerinde dýniyege keliptim. Mektep tabaldyryghyn Qytay jerinde attap, qalghan oquymdy 1958 jyly Qazaqstangha kelip jalghastyrdym. 1964-1968-shi jyldary qazirgi Abay atyndaghy pedagogikalyq ÚU (AGU) uniyversiytetining matematika fakulitetin bitirip, Rayymbek audanynyng Shalkóde orta mektebinde matematika pәninen sabaq berdim, 2000 jyly Almatygha konys audaryp, Daryndy balalar mektebinde múghalim boldym. Jalpy 40 jylday ústaz bolyp, jemisti enbek ettim. Alghashqylardyng biri bolyp, oblysta matematikany terendetip oqytatyn synyp ashtym. Ony bitirgen oqushylardyn  80-90 payyzy jogharghy oqu oryndaryna týsip jýrdi. Biraz matematikadan metodikalyq kitaptar, elektrondyq oqulyqtar jazdym. Enbegim baghalanyp býkil odaqtyq N.K.Krupskaya atyndaghy syilyqtyng iyegeri, Qaz KSR halyq aghartu isining ozyq qyzmetkeri, Rayymbek audanynyng qúrmetti azamaty t.b. marapattargha ie boldym. Qazir zeynet jasyndaghy qaryalardyng birimin.

– Ózinizben jaqsylap tanysyp aldyq, endi әkeniz Sharghyn aqynnyng qay jerde tuyp-óskeni, qay jerde qaytys bolghany turaly aita ketseniz?

– Ákem Sharghyn 1903 jyly, 20-mamyrda, Almaty oblysy Úighyr audany Tiyirmen aulynda dýniyege kelgen. Ákesi Alghazy auqatty, bay, sharua adamy bolyp, el-júrtyna meyirimdi jan bolghan eken. Ol jetim-jesirlerge, túrmysy nasharlargha qaraylasyp, kómektesip otyrghan. Alghazy 72 jasyna deyin bala kórmegen, sodan ýshinshi әieldikke Onlasyn degen әjemizi alypty, odan da bir-eki jylgha deyin bala kórmegen song Rayymbek babamyzdyng basyna kelip týneydi. Sonda Onlasyn әjemiz týs kóredi, týsinde eki jaryq júldyz kórinedi, bireuining qúiryghy úzyn, ekinshisining qúiryghy qysqa bolady. Atanyng aruaghy qoldap, shapaghaty tiygen bolar, sol jyly әjemiz jýkti bolyp úldy bolady, úlynyng atyn Sharghyn qoyady. Aragha eki jyl salyp ekinshi úlyn ómirge әkeledi. Onyng atyn túnghyshy Sharghyngha úiqastyryp Arghyn qoyypty. Ájemizding Rayymbek babanyng basyna týnegen kezdegi týsi aiday kelip, Arghynnyng ómiri qysqa bolady, ol bir qyzdy bolghanan keyin jastay qaytys bolypty. Al bizding әkemiz Sharghyn 85 jasynda 1988 jyly 13-qazanda Narynqoldyng Shalkódesinde qaytys boldy.

Ákem 1911 jyldan 1917 jylgha deyin bastauysh mektepte 4-synypqa deyin oqidy. Ákesi Alghazy balam orys tilin ýirensin, júrttan qalmasyn degen oy mennen bir orystyng otbasyn ýiining janyna kóshirip әkelipti. Ákem osy orys otbasnyng balalarymen birge oinap, aralasyp, kitaptaryn oqyp jýrip orys tilin bilip alady.

Ákemning 13 jasynda әkesi Alghazy qaytys bolyp, otbasynyng bar auyrtpalyghy sheshesi Onlasyn men ózine týsedi. Arqa sýier әkesi qaytys bolghanan keyin kedeyliktin, joqshylyqtyng taqsyretin әbden tartady. Ol:

«Sharuasyn baghyp Alghazy,

Eshkimdi shetke bólmepti.

Mal-púlyn elden ayamay,

Jamandyqty kórmepti.

Odan qalghan úrpaghy,

Sharghyn shal bolyp erjetti», – dep ólendetkeni bar edi.

Ákemning keyingi múghalimi Maqsút Dodabaev bolghan. Ol kisi әnshi-jyrshy, bilimdi, óz ónirining tanymal, qúrmetti azamaty bolghan eken. «Men Maqsúttyng janynda kóp jýrdim, jaqsylardan ýlgi, ónege alyp ózimdi kóp tәrbiyeledim. Bala jasymnan kitapqa qúmar boldym, Ybyray, Abay, Shәkәrim, Myrjaqyp, Álihan, Ahmetting kitaptary mening ruhany azyghym boldy», – dep aityp otyrushy edi.

– Aqynnyng janasha mektepte oqyp, óz ortasyndaghy kókiregi oyau, algha basar túlghalardan ýlgi, ónege alghanyn bildik. Ákeniz ólendi qay kezden bastap jazghan eken?

– Ákem óleng jazudy 10 jasynan bastapty. Onyng eng alghashqy tyrnaq aldy tuyndysy – «Qydyrmashy shal» degen óleni eken. Arasynda әzil-syqaq ólenderdi de kóp jazypty. Qazaqtyng qisa, dastandaryn jattap, toy-tomalaq, jiyn-toylargha baryp aitysyp, ózining aityskerlik qyrymmen de elge tanyla bastaydy. Ol 15-16 jasynan bastap halyqtyng mektepke baryp sauat ashuyna, ghylym-bilim, óner ýirenuine kóp dәripteydi. Aghartushylyq turaly ólenderin jaza bastaydy. «Oqy, jastar!» degen alghashqy óleninde:

«Oqysang el bolasyng oiyng bayyp,

Halqyna núr bolasyng saya jayyp.

Ásilinde oqu jauhar qor qylmaydy,

Ónerdi ýirenesing tanghajayyp.

Perdesin qaranghynyng týrip tastap,

Kónildi aghartyndar juyp-shayyp.

Baqytqa oqu, óner jetkizedi,

Búl kýnde oqymaghan ýlken aiyp,

Qolynnan oqu sýirep shygharady,

Ghylymmen elmen qatar susyndasan», – dep jyrlaydy.

Ol ózining tuma talantty men mektepte oqyghan bilimin úshtastyryp, odan ary izdenip qabiletin shynday týsedi. Aynalasyndaghy bilimdi, parasatty, iygi jaqsylardyng jol kórsetui, qoldauynyng arqasynda auyldyq bolystyq atqaru komiytetinde biraz jyl hatshy bolym qyzmet isteydi. Sodan 1928 jyly bastalghan stalindik rejiym, bolishevekterding taptyq qysymy býkil qazaq etnosynyng taragediyasyna ainaldy. Mine osynday asyra silteuding kesirinnen әkem Sharghyn 1930 jyly amalsyz shekarany asyp ketuge mәjbýr bolady.

– Aqyn Sharghyn otbasynyng Qytaygha qalay aughany turaly aita ketseniz?

– Ákem atpen ketip bara jatyp bir belsendi tuysqanymyzgha kezdesip qalady. Ol әkeme jaqyndaudan sekemdenip, alystan dauystap, «Ey, Sharghyn! Maghan qashan aittyng deme, býgin be, erteng be seni ústaydy. Sol ýshin býginnen bastap qamdana ber», – dep ekertip ketedi. Ony estigen әkem jaylaudaghy ýiine asyghys-ýsigis jetip, Qytaygha jedel ketuding qamyna kirisedi. Sonda asylghan qazan asuly kýiinde, mal óriste, ýy tiguli qalyp qoyghan eken. Sol kýni týndeletip Qaljat shekarasyna jetip ýlgiredi.

Ákem shekaradan óterde otbasyn eki bólip ótkizipti, ondaghy oiy shekarada abaysyzda qyrylyp qalsaq, artymyzda túyaghymyz qalmay qalmasyn degeni eken. Múnda sheshesi Onlasyn, balasy Shabden jәne inisi Arghynnyng qyzy Aymandy tastaydy da, kóshti inisi Arghyn ekeui shekaranyng arghy jaghyndaghy Shapshal degen jerge aparyp jayghastyrady. Onda bir-eki kýn ayaldap inisin ertip qaytyp kelse, shekaranyng berjaghyna qaldyryp ketkender ornynda joq bolyp shyghady. Inisi ekeui ary-izdep, beri izdep bir bastaudyng basyna kelse,  bastauda bir shýpirekting jatqanyn kóredi. Tas jatqyzylghan jalghyzayaq joldy qualap kelse, qaraghaydyng týbine jasyrynghan eken, olar әkemi tanyp anyrap shygha keledi. Sóitse, Onlasyn әjemiz artymyzdan qughynshylar kelip tauyp almasyn degen oimen ornyn auystyryp, teriskeydegi qaraghaydyng týbine jasyrynypty. Izimizden bilip qoymasyn dep jolgha tas tósep, bastaudan su alyp jýripti.

Olardy әkem aman-esen tauyp alghan song Qytaygha alyp ketedi. Ákemning «Elmen qoshtasu» degen óleninde:

«Qosh bolghyn, kóriskenshe tughan júrtym,

U men órt ishim tolghan, syrtym býtin.

Talayy mendey zarlap ketken shyghar,

Kim túrar dýniyening kiltin ústap», –  dep ókinishi men zar-múnyn arqalap kete barady.

– «Qayda barsang da qorqyttyng kóri» demekshi, aqyn Qytay jerine barghanda da jergilikti shonjarlardyn, ýstep taptardyn, zorlyq-zombylyghyna betpe-bet kelgeni anyq qoy. Solay ma?

– IYә, Qytaygha ilgeri-keyin ótken halyq kóp qiynshylyq kóredi. Shekaradan ótkende joldyng boyyn toruyldaghan sibe men qalmaqtyng qolyna týsip, bar mal-mýlikterin tartqyzyp alyp zar jylaghandar óte kóp bolypty. Ol kezde qytaylar jergilikti atqarushy biylikti sibe men qalmaqqa berip qoyghan kezi eken. «Ile jaghasynda» degen óleninde:

«Qayran el azyp-tozyp kelgeninde,

Ketirdi qalmaq tonap berekeni.

Bar bolsa býtin jeyde sheshtirip alyp,

Kóz jasyn balalardyng kól etedi»,  –  dep aqyn ashy shyndyqty sóz etedi.

Jergilikti shonjarlardyn, ozbyrlyghyna, zúlymdyghyna shydamaghan aqyn Nesipbay bolystyng jәne onyng elining namysyna tie otyryp, halqyna arasha týsedi. «Búzaqyndy tyi, elden tartyp alghandaryn qaytaryp ber!» dep ashyq talap qoyady.

Qytay qoghamyndaghy ýstem taptardyng zorlyq-zombylyghyn, jiyirkenishti qylyqtaryn әshkerilep, qarapayym halyqtyng ayanyshty taghdyryn «Aytayyn әngimemdi...» degen óleninde:

«Jyl basy on eki aidy ainalyp jýr.

Jalghasyp bir-birine baylanyp jýr.

Qúlaq estip, kóz kórip jýrgennen son,

Aytayyn әngimeni oidaghy bir.

Keybireu nan taba almay zarlap jýrse,

Auzy keybireuding baylanyp jýr.

Shyghyngha belshesinen kedey batyp,

Taba almay jayalargha aidalyp jýr.

Kedeyding tapqan malyn tartyp alyp,

Kerdendep aqylaqshy, baylaryng jýr.

Qalmaqtyng jelkesinde aidary jýr,

Búnyng qalay degenge – «sybaghan» dep,

Býiirinnen shanshady nayzany bir.

Qyryq qúraq jinalghan halyq eken,

Bólingen bes bólimge aimaghy bir.

Búl Qúlja Qarasúltan zamanynan

Deydi eken búzylmaghan qaymaghy bir.

Kesir menen kesapat, pәle-jala,

Estimegende estiysing qaydaghy bir.

Sýt dep sauyp beredi saudagerler,

Ósim alyp kóretin paydany bir.

Balanyng bir jastaghy ayaghanday,

Tәi-tәy degen bir súmdyq maymaghy jýr» (tamyz, 1931 j.) dep, búl qoghamnyng shynayy bet-beynesin әshkerileydi.

– «Kóshken elding búqasyn, túrghylyqty elding tanasy qorqytady» demekshi, jan saughalap barghan dәrmensiz qazaqty sibesi men qalmaghy tonaghany, әriyne ókinishti! Osynyng bәrin óz kózimen kórgen aqyn qalamyn qaru qyp, ótkir tilmen syn tezine alyp otyrghan eken ghoy.

– Ákem Sharghyn tragediyagha toly jaghdaylardyng kuәgeri retinde, sol kezdegi bosyp ótken halyqtyng taghdyryn, mún-zaryn óte ayanyshty etip bylay ashyna jazady:

«El tozyp, ýzilmese shyn ýmiti,

Búl jaqqa josyp halyq nege ótedi.

Anadan bala aiyrylyp eki jaqta,

Kól qylyp kózding jasyn sel etedi...».

1934 jyly Albannyng bir top atqaminer azamattary jazyqsyz qamalyp, qiyn-qystau kezenge tap bolghanda, olardy shygharyp alu ýshin әreket jasaydy. Biraq qúlqyny aranday ashylghan Gomindang úlyqtary para súraydy. Aryp-sharshap, tozyp jýrgen, bosqyn halyqtyng olargha para beretindey jaghdayy qaydan bolsyn. Aqyn osynday auyr jaghdaydy «Aqsúnqar qolgha týskende» degen ólenimen bylay syn tezine alady.

«Álemdi kezseng daghy shyr ainalyp,

Ansúnqar qolgha týsip túr baylanyp.

Ayta almay aitaryndy jaq qarysyp,

Qanshalyq úmytylsang da ynghaylanyp.

Altyn zattyng baghasy arzan bolyp,

Kýbilerge qoyghan kez syrmay jaghyp.

Ishi altyn, syrty kýmis aq peyinldin,

Ishteri sherli bolyp kir baylanyp.

Búl kýnderi bara jatyr azamattyn,

Jigeri jasy týsip qúmgha ainalyp.

Alghanyng aqsúnqardyng ayaghynan,

Bas-kóz joq alghan zaman qúmay baryp.

Tabylmay basqa pana, jangha saya,

Kórgeni elding ketti múngha ainalyp.

Ár jerde qoqilanyp qular shyqty,

Jaratqan óz aldyna Qúday qalyp.

Nәpsi ýshin dýniyege aldanyp jýr,

Qúdaygha osy qylyq únay ma anyq.

Syldyrap taudan aqqan móldir búlaq,

Ishuge kelmey qaldy laylanyp.

Ishnәrseni bilmegen qoja, molda,

Qúzghyn bolyp ólekseni jýr ainalyp.

Enbegi esh bolyp jýr sor baylanyp,

Jaghympazdyng zamany bolghany ma.

Dey almay tapqan malyng ózimdiki,

Jaghynyp shauyp jýrgen borbay qaghyp.

Óz elin ózi tonap jýrgenderdin,

Jany ashyp el-júrttyng qorghay ma anyq.

Búlargha bir jaqsylyq bola ma eken,

Jatqanda kisendenip qol baylanyp.

Altyn, kýmis qolyna aparmasan,

Qúlaghyna eshbir sóz qonbaydy anyq.

Kenesten bir jaqsylyq keler me eken,

Júldyzy halqymyzdyng ýsh ainalyp» (1934 j. Ile boyy).

– Sharghyn aqynnyng Qytaygha barghanan keyin oqu-aghartu salasyna bel sheshe aralasqany belgili, sol turaly aita ketseniz?

– Ákem Sharghyn shekaradan ary-beri ótip jýrgen jol bastaushylardyng kómegimen otbasyn eki bólip ótkizgennen keyin, jergilikti el-júrtpen tanysyp, tirligin aqyryndap bastaydy. Shesheshi Onlasyn keyin kerek bolyp qalar degen oimen jerge kómip, saqtap jýrgen altyn-kýmisin balasyna tapsyryp bere almay, ayaq astynan miyna qan qúiylyp, qol-ayaghy sal bolyp, tili baylanyp qalady. Ájem iyegigin qaghyp belgi berse de, altyn-kýmisti qayda tyqqanyn әkeme týsindirip bere almaydy. Ákem sheshesining ne aipaqshy bolghanyn ishtey sezgenimen, biraq ony syrttan izdep taba almaydy. Odan osylay aiyrylyp, qyzyghyn kóre almaydy. Qiynshylyqty kóp kóredi.

Jergilikti atqaminerlerining kómegimen 1934 jyly Shapshalda mektep ashyp, bala oqytyp, halyqty sauattandyra bastaydy. Keyin Naqysbek aqylaqshynyng arnayy shaqyrtuymen Qyzylkýrege (qazirgi Tekes audanynyng ortalyghy. Ol kezde Tekes pen ór Tekes (Múnghúlkýrenin) bir audan bolyp, ortalyghy Qyzylkýre bolatyn. Á.Á) qonys audarady.

Ol jerge barghannan keyin maldy-jandy bolyp, etek-jenin jiya bastaydy. Uaqyt óte kele ondaghy bedeldi adamdardyng qataryna qosyla bastaydy. Auqatty, bardam elden mal jinap Shilyózek pen Baqalyqqa mektep saldyrady, bala oqytady. Keyin ózi Shilyózek mektebining diyrektory bolady. Aldynghy qatarly jastardy oqugha jiberip, múghalimder dayyndaydy.

Ýsh aimaq ýkimetining qoldap, quattauymen әkem Qúljagha baryp bilimin tolyqtyryp kelgennen keyin, 1944 jyly Tekes audannynyng ortalyghy Qyzylkýrege baryp, Oqu-aghartu bólimining mengerushisi bolyp, aghartushylyq júmystaryn odan әri jandandyrady. Audan ortalyghynan qazaq orta mektebin ashady. Aqyn ózimen ten-tústar jәne ózinen keyingi jastargha adam bolugha, izgilikke, bauyrmashylqqa, syilastyqqa shaqyrady jәne bolashaqqa talpyndyrady. «Jas úrpaqqa» degen óleni bylay óriledi:

«Shatpaghyn sóz eken dep joqtyng bәrin,

Bayqaghyn aldynda qúz, ottyng baryn.

Syilasyp, syr shertisip otyrghanda,

Ketirme shalys sóilep toptyng bәrin».

«Bilim, ghylym, óner ýirengende ghana basqa elmen tenese alamyz, olarmen bәsekege týse alamyz» dep aghartushylyq pen aqyndyqty qústyng qanatynday qatar alyp jýredi. Ákemning Qytayda jazghan ólenderining kóbi aghartushylyqqa arnalghan. Ol:

«Túratyn bir qalypta nәrse bar ma,

Keyde ysyp, keyde jýrek salqyndarsyn.

Úmtylyp mәdeniyetke qol sozyndar,

Búrynghy eskilikting salty qalsyn...

Ótkende oqymaghan adamdar kóp,

Zorlaghan kóne qogham qarghys atsyn.

Óner-bilim, oqusyz beker qalsan,

Oylashy, qansha nәrse japyrasyn», – dese, taghy bir óleninde:

«Bilimdi el órge basyp damyp ketti,

Ortasynda әli jýr búl qazaghym.

Álem ortaq adamgha dese-daghy,

Bireui de tiygen joq sybaghanyn.

Jatyp-túryp oilaymyn dýniyeni,

Uayymshyl men jýrgen bir adammyn.

Búl qazaq osy kýide keter me eken,

Basyna bir shyqpastan múnaranyn», – dep, qazaq halqynyng órkeniyetke bet búryp, soghan qol jetkizip, damyghan elding qatarynda túrghanyn kórudi armandaydy.

Odan keyin audandyq Mәdeniyet bólimin basqarady. Ánshi, jyrshy, kýishi, aqyndardy el arasynan izdep tauyp, olardy tәrbiyelep, ónerlerin halqyna jetkizedi. Jaz ailarynda jaylauda baryp qaraghay týbin sahna etip, konsert berip, spektaklider qoyyp elding kónilin kóteredi. Ruhany sanasyn oyatady jәne bayytady. Kәtip Aytuarov degen shәkirti bolushy edi, ózi әnshi, kýishi bolatyn. Ol attyng ýstinde dombyramen әn shyrqap kele jatqanda býkil jaylaudaghy el-júrt «Kәtip kele jatyr!», – dep aldynan qarsy alyp shyghady eken. Onyng bizge jetken bir-eki kýiinen basqa kýileri saqtalmay qalypty.

Ile ónirindegi qazaq últynan shyqqan Qúrmanәli Ospanúly, Halyq Ospanúly, Toqqoja Ábdildaúly, Búqara Tyshqanbaev, Dәuletkeldi Baybolatov, Tanjaryq Joldyúly, Mәlik Birimjanúly t.b. ziyalylarymen dәm-túzdas, syrlas, idialas bolady.

– Sharyghyn aqyn men aqyn Tanjaryq jaqsy dos bolyp, jaqyn aralasqan deydi ghoy?

– Shynjandaghy qazaqtar arasynan shyqqan dýldil aqyn Tanjaryq Joldyúlymen qatarlasa jýrip, qazaq әdebiyetining órkendeuine, damuyna erekshe kónil bóledi. Ákem Tanjaryq aqynmen týidey qúrdas, óte jaqsy dos bolyp aralasqan eken. Eki aqyn da qazaq halqynyng namysyn qozdyryp, últ azattyq ýshin tabandy әreket etuge jigerlendiredi. Óner-bilimge qúlash úruyna, bereke-birligin nyghaytugha shaqyrady.

Ákem Sharghyn ózining qoghamdyq júmystaryna belsendi aralasa jýrip, jalyndy ólenderin jazyp jýredi. «Tәnirge tabyn» degen óleninde:

«Tәnirim, joqtan bar qyp jer jarattyn,

Ýstine jer betining el jarattyn.

Álemde bәrin birdey teng jartpay,

Qalaysha biz qazaqty kem jarttyn?!», – dep jazady.

Ol kez jergilikti biyleushilerding halyqty sýliktey soryp jatqan mezgili edi. Sharghyn men Tanjaryq olardyng osy ozbyrlyqtaryn әshkerilep, halyqtyng azattyghy men bas bostandyghy ýshin kýresip, otty jyrlaryn búrqyratady. Eki aqyn tize qosa otyryp, azattyq jolyndaghy qiynshylyqtarmen birge kýresedi. Halyqtyng qiyn haline qanatymen su sepkendey ólen-jyrlarymen qol úshyn berip, tynysyn keneytip, demep otyrdy.

Demek, qos aqynnyng armany, maqsaty, últtyq múraty ortaq bolghandyqtan, Tәnirim olardy et pen teridey biriktirip jibergen sekildi. Ákem men Tәkenning Qúljada jýrgende birin-biri qaghytyp aitysqan aitysy da bar. 1940 jyldyng aqpanynda Tanjaryq jalamen ústalyp, tamyz aiynda Ýrimji týrmesine jóneltiledi. Sol kezding ózinde ekeui birin-biri qatty saghynyp, arnau ólenderin jazyp jýrgen. Ákem Tanjaryq qaytys bolghannan keyin ol turaly esteligine bylay dep jazypty:

«Jan kýier jaqynyn, jan sýiener azamat, asyl dos, ayauly adamdar qaytys bolsa onyng jarqyn beynesi esh qashan shyqpay kóz aldynnan kóshken eldey tizbektelip ótedi. Mysaly, keshegi Abay, býgingi Jambyl, Múhtar, Sәbitterding asyl múrasy, ýlgi-ónegesi, ózderi ólse de sózderi bizben birge. Qazaqta aqyn-jazushylar barshylyq. Nebir jýirik sheshen maytalmandar, auzynan bal, qolynan may tamghan ghylym iyeleri kóp. Olardyng ýlgileri de úrpaqtarymyzgha múra.

«Aqyn-jazushy adam janynyng injeneri» deydi, búl bilimdining dana sózi. Mening aitayyn degenim: Tanjaryq Joldyúly turaly onyng tarihyn aitpay-aq men Tanjaryqtyng tyn, jarqyn beynesi, aqyndyq daryny jóninde aitayyn. Ol kónili kóktem, kórki jaz, sózi óktem, jasynan jaynap shyqqan asyl sózding qazynasy edi. Tәkeng esh adamdy jatsynbaytyn aq peyildi adal jan edi.

Ol jasynan kedeyshilikting kedergisine qaramay jauyz jaularyna ózining otty sózderimen jauap bergen, batyr aqyn.

Ol qaynap jatqan feodalidyq dәuirde ózining aqyndyq darynyn otty jýregimen «Tanjaryq» degen atqa ie bolghan. Tanjaryq aty elge keng taralghan Tanjaryq ólenderi halyq sýiip oqityn halyqtyng qalaulysy desek asyra aitqandyq emes. Men Tanjaryqpen jasymnan joldas bolyp, tatu-tәtti ómir sýrgenbiz. Onyng kóp óleni el auzynda, kitabyna jazylmaghy kóp. Tәkende takaparlyq, menmendik joq. Qarapayym jyly sózdi adam edi. Otyrghan ýiinde ólenin jazyp berip ketetin edi. Ol syqaq sózge de sheber edi. Mysaly, «Molda men baqsynyng tóbelesi», «Ayttyrghan әielin aitqany» taghy kóptegen ólenderi bar. Tәkende «Nýktibekting at jarysy», «Elmen amandasu», «Kilitshige», «Qoydymmen aitys», «Qytaydyng qinauy» degen ólenderi elge mәlim. Tәkeng Shynjandaghy qazaqtardyng bostandyq jolyndaghy jalyndy kýresker tabandy aqyn edi. Qytay qaraqshylarynyng soyqandy sodyrlarynyng qylmysynan kóp qorlyq kórdi. Týrmege jatqanynda da qalamyn tastamay jalyndy ólenderin jazyp jýrgen.

Tanjaryq auyr jaghdayda da ózining shygharmasyn jazyp, halyqqa týsinikti etip, ozyq ýlgisimen halyqqa jaghymdy edi. Oi-pikirin, ýmit-armanyn, el ýshin arnaghan. Qanaushy taptyng jiyirkenishti isterin әshkeriley otyryp kórsetti. Mysaly, jas kezinde Alpysbay degen aqylaqshynyng ýiine barady. Ózining jaqyn aghasynyng jalghyz atyn ústatyp alghan eken. Sony atyn súrayyn dep barsa, Alpysbay: «Ákelshi aibaltamdy basyn shabayyn», – depti. Sonda Tәkeng úshyp túryp bylay degen eken:

«Úmtylma aqylaqshy baltandy alyp,

Ornynnan úshyp túrdyng baltandy alyp.

Kóringendi baltanmen soqqylasan,

Qalasyng auyr bir kýn arqandalyp.

Qanghyrtyp Erkin baydy enirettin,

Ayttyrghan qalyndyghy  Sholpandy alyp.

Jalghyz atyn kedeyding tartyp jesen,

Aqyrette tastaydy itke qolqandy alyp».

– Kezinde Qúljada jaryq kórgen «Tónkeris tany», «Bilim arnasy», «Odaq» jurnaldarynda Sharghyn aqynnyng ólenderi jii jariyalanyp túrghan eken.

– Tәnir syilaghan aqyndyq daryny shyghar, qaranghy týnekte qalghan qazaq dalasyna bilim shyraghyn jaqty. Ólenderi Qytaydyng baspasózderine ýnemi jariyalynyp túrdy. 1944 jyly jeltoqsanda Qúlja qalasyndaghy Gomindang raksiondary Ayranbaqqa tyghylyp qalady, últ azattyq ýshin kýresip jatqan jauyngerler olarmen ýsh ay boyy soghysady. Sol kezde aqyn: «Ómir kýres endigi» degen ólenin jazyp, halyqty júdyryqtay júmylyp, aldynghy shepke attanugha shaqyrady. Qan maydanda shayqasyp jatqan jauyngerlerding erligin, batyrlyghyn jyrlap, ruhyn asqaqtatady.

«Tang núry keldi bizge atyp endi,

Saylap min, azamattar, atyndy endi.

Halyqtyng kóp zamannan qanyn sorghan.

Tyghylyp úly aidahar jatyr endi.

Atylyp arystanday shyq maydangha,

Suyryp al tóbesinen tartyp endi.

Jauynan atam qazaq qaytqan emes,

Qashqannan ólim bizge artyq endi.

Nayza súq, qylyshpen shap, kes moynyn,

Mergender, tura kózdep atyp endi.

Ólimning ómirmenen kýresi búl,

Úly syn jasyq penen batyr endi.

Ezilgen enbekshiler al esendi,

Almandar tynysh úiyqtap jatyp endi.

Ezilgen últtargha qolyn sozghan,

Kenesting altyn arqau batyr eli.

Kýn núry shúghylasyn shashty halqym,

Irkip attyng basyn tartyp endi.

Erkek – qúl, әiel – kýng bolyp azap shegip,

Qorlyqtyng kórazabyn tartyp edi.

Birine-birin qospay qirat jaudy,

Tosyp ap Ashaly men Talqyny endi.

Saryp et bar kýshindi azattyqqa,

Jas qayrat ýlken-kishi, qartyng endi.

Algha bas qaharmansha qayratpenen,

Bir qadam búrylmaghyn artynyna endi.

Etekpen shyqqan kýndi eshkim tospas.

Boluy, ólke azat jaqyn endi.

Talqanda temir tordy tegeurinmen,

Ayazday arqamyzgha batyp edi.

Aldynghy sapta túrghan jauyngerler,

Qatargha tendesindi shaqyr endi.

Ar-namys adal úldyng jan-jýiesi,

Silesin dúshpannyng qatyr endi.

Ata-ana kýndiz-týni tilegindi,

Qorqaudy shóptey shauyp japyr endi.

Dúshpangha oq, dosqa ólenim alghysymday,

Halqyma arnap jazghan tartu endi».

– Talay bozdaqtarymyzdyng últ azattyq ýshin kýresken erligi men tókken qanynyng bodauy ótelmey ketken joq pa?

– IYә, dúrys aitasyn. Sol kezde Ile aimaghyndaghy bir top betke shygharlar ústalyp, týrmege qamalghanda jazghan әkemning «Saryn» degen óleni bar.

«Otyrmyn bir әngime degeli bir,

Nóserin ólen-jyrdan tógeli bir.

Ózining babymen baptalmastan,

Jýgirmey jýirikter de bógelip jýr.

Kótergen ayanbastan aruanalar,

Túqyrtyp basyn jerge shógerip jýr.

Túlpardyng týgi týsip túlaboydan,

Sypyrghan qúiryq-jaldy bógeni jýr.

El jinaghan ejelden qasiyetti,

Bolmady әtueri tóbening bir.

Sugha batty auyrlap kótere almay.

Jelkeni jelkildegen kemening bir.

Aqsúnqarlar kórinbey ghayyp boldy,

Bilmeysing qayda ketken deregin bir.

Jýgirtip neshe saqqa jerding betin.

Qarasang jaratqannyng sheberi bir.

Búghyny jataghynan atamyz dep,

Andyghan әrbir sayda mergening jýr.

Jemtik izdep qanqyldap shyqty bәri,

Salugha qúzghyn, qargha shengelin bir.

Jan saughalap jýrmese qiyn boldy-au,

Bolmaghan song sýiener sengening bir.

Túmshalap jan-jaghynan azappenen,

Ashylar kýni bar ma perdening bir.

Zarlanyp qolgha alynghan  azappenen,

Zardamy ótip kisen, shegening bir.

Neshe týrli qinaumen úryp jyghar,

Aytqyzam dep ózining degenin bir.

Kózimenen kórgender zar jylaydy,

Tiridey jerdi qazyp kómgenin bir» (1944 j.).

–  Ýsh aimaq ýkimetining ghúmyry qysqa boldy ghoy, tútas biylik Qytay kommunistik partiyasyna beybit jolmen ótkerilgennen keyin Sharghyn aqynnyng ómiri qalay órildi?

– Gomindang biyligi Tayuangha qashyp ketip, Qytay Halyq Respublikasy qúrylghannan keyin, «últshyldargha», «solshyldargha» qarsy kýres nauqany bastalyp ketedi. 1950-shi jyly bolsa kerek, әkem Tekes audandyq partiya komiytetinde qyzmet isteytin. Bir kýni әkemning qol-ayaghyn kisendep, eki saqshynyng dedektetip alyp bara jatqanyn kórdim. Bet-auzy qyzaryp ketipti, meni bayqap qalyp, iyegin qagha berdi, «ýige bar» degeni bolsa kerek. Qytaydyng týrmesinde erkekting ýrpisine shy jýgirtip, tyrnaghyna iyne shanshyp qinaydy degendi estigenbiz. Zәrem úshyp ketti. Ýige jýgirip baryp, shesheme kósheden kórgenimdi enirep túryp aityp berdim.

Sodan bizding ýidi bir saydaghy qystaugha kóshirip tastady. Jaz kezi, kiyiz ýide otyrmyz, bir adam kelmeydi. Sheshem kýnde jayaulatyp jinalysqa baryp-keledi. Qyzylkýrede ashyq sot bolyp, ólim jazasyna ýkim etilgenderdi júrttyng kózinshe atypty. Mashina, arbamen atugha alyp kelgenderding arqasynan saqshylar myltyqpen ayamay úryp túrypty. Sonda densaulyghy nashaar, әlsizderi tayaqqa shydamay sol jerde jan tapsyrypty. Arasyndaghy keybir batyrlar: «Ádiletsiz ýshin kýreseyik! Kommunistik biylikti joghaltayyq!», – dep úrandatyp túrypty, Olardyng bet-auzyn saqshylar myltyqpen úryp qan-josa jasapty. Búl oqighany óz kózimen kórip kelgen sheshem, «Qalada súmdyq bolyp jatyr, әkelering aman-esen týrmeden shyqsa eken!», – dep kózining jasyn kól qylyp edi.

Bedelhan degen inim (aghamnyng balasy, әkeme tәn) ekeuimiz kýni boyy bir sary itpen alysyp oinaytynbyz. Tuysqandardyng ózi bezip keti, eshkim bizge jolymay qoydy. Keybir jany ashyghandary týndeletip kelip, qalymyzdy bilip ketip jýrdi. Sonyng ózi bizge kóp demeu boldy. Bir kýni sheshem bizdi ertip týrmege bardy, qaqpadaghy saqshylar әkemizge jolyqtyrmay qoydy. «Ana qorshaudyng syrtynan qarandar», – dedi, qorshaudy ainalyp baryp, bir dónesteu jerge kóterilip qarasaq, әkem janynda eki-ýsh adam bar, jalanayaq lay basyp ainalyp jýr. Qolynda myltyghy bar eki saqshy syrtynan baqylap, qarap túr.

Ekinshi ret taghy barsaq, syrtqa shóp shabugha alyp ketipti. Men alyp alghan eki-ýsh letr qymyzdy ary búlghattatyp, beri búlghaqtatyp әreng jetkizdim. Ákem meni bas salyp qúshaqtap mandayymnan sýiip, qarnymnan, ayaghymnan sýiip mauqyn basqanday boldy. Ayaghynda kisen, qolynda shalghy. Tútqynda jýrse de bir-biri qaghytyp, әzil-qaljynyn aityp, ólenderin jazyp jýripti. Keyin kenshilik sayasat kelip, әkem aqtalyp, abaqtydan bosap shyqty.

– Sonda Sharghyn aqyndy týrmege qamaytynday ne istep qoyghan eken?

– Birinshi kinәsi – Kenester Odaghynan shekara búzyp qashyp kelgeni bolar, ekinshi kinәsi – aghartu salasymen ainalysyp, belsendi qyzmet istegeni bolsa kerek. Odan basqa әkemning asa býldirip ketken esh kinәsi joq edi. Sodan ary, beri tergep pәlendey qylmys taba almaghandyqtan bosatyp jiberdi. Odan keyin bir-eki jylday oida, qyrda, jaylauda jýrip shygharmashylyghymen ainalysty.

1953 jyly Ýrimji qalasynda ótkizilgen әdebiyet kórkemónershilerding ólkelik jiynyna abroymen qatyssa, al 1957 jyly Shynjang jazushylar qúryltayyna qatysyp, onyng eng bedeldi mýshelerining biri atanady. Sol kezde Qaz KSR Jazushylar odaghynan kelgen akademiyk, jazushy Ghabit Mýsirepovpen tanysyp, әngime dýken qúrady. 1954 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysy qúrylady, 1955 jyly әkem qyzmetin Qúljagha auystyryp keledi. 1958 jylgha deyin oblystyq sayasy mәslihat kenesinde basshylyq qyzmette bolady. Týrli sayasy sebepterden sol jyly qarasha aiynda Qazaqstangha qonys audarady.

Ákemning ólenderi sol kezding ózine mektep oqulyqtaryna kizgizilgen bolatyn. «Shynjang malshylary» (qazirgi «Shynang gazeti»), «Ile jastary», «Shúghyla»  jurnaldarynda jii jariyalanyp túrdy.

– Aqyn Sharghyn atamekenine oralghanda el-júrty qalay qarsy aldy?

– Shekaradan ótkennen keyin Shonjygha kelip eki-ýsh kýn ayaldadyq. Ákem Myrzygýl Nasirov degen adammen bala kezinde dos bolghan ghoy. Sol adam biz kelgende Diyirmen kalhozynyng diyrektory eken. Áskerde bolypty, Qújagha әsker bastap baryp ýsh aimaq tónkerisine kómektesken kórinedi. Biz jatqan ýiding keregesine eki saqshy qoyyp qoydy. Sol kalhoz diyrektory Myrzygýl әkemdi izdep kelip, «Tiyirmenge alyp ketemin, ýy beremin, balandy, ózindi júmysqa ornalastyramyn», – dep qatty jabysty. Biraq Narynqoldan bizdi kóshirip alyp kelemiz dep eki jýk mashinamen tuysqandarymyz keldi. «Saghan úighyr kerek pe, tuysqan kerek pe?» degen sekildi biraz әngime boldy. Sodan tuysqandar jaghy basym kelip, bizdi kóshirip alyp ketti.

– Narynqoldyng qay auylyna bardynyzdar?

–  Shalkóde auylyna bardyq. Ol jerge barghan song әkem men aghama tirshilik etu qiyn boldy. Ákem Qytayda sheneunik bolghany belgili, al agham Tekes auandyq orta mektepting diyrektory bolghan, mamandyghy biologiya edi. Qara júmys isteuge ekeuining de iykemi joq bolatyn. Únjyrghylary kýrt týsip ketti, agham arba aidady, al әkem siyr baqty. Keyin kele agham arbadan bosap óz mamandyghy boyynsha Shalkóde mektebinde biologiya pәninen múghalim boldy.

1959 jyly әkem Qaz KSR Jazushylar odaghyna baryp bedeldi jazushylardyng birazymen kezdesip qaytty. Olardyng bәri jinalyp, aqyldasa kele Dihan Ábilovty әkeme hatshylyqqa taghayyndapty. «Ólenderinizdi jaza beriniz, bir-eki jylgha deyin Almatygha sizdi әkele almaymyz», – dep jiberipti. Ákemning quanyshy kópke barmady, su sepkendey basyldy, óitkeni onyng aty-jóni KGB-ning tirkeuinde bar eken. Sodan ólenine de, auzyna da tiym salyndy. Ólenderining biren, sarany jaryq kórgeni bolmasa, oghan da jol qoyylmady. Al jana jazghan ólenderin jastyghynyng astyna tastay berdi...

– Aqynnyng shygharmalary ary-beri kóshi-qonnyng nemese sayasattyng salqyny tiyip joghalyp, órtenip ketkenderi bolyp pa?

–1960 jyly jaz aiy bolatyn, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet institutynyng ghylymy qyzmetkeri Zyliman degen bir әiel adam әkemdi izdep kelip, bir-eki kýn qonay-týney jatyp eng tandauly degen ólenderin alyp ketedi. Sol joghalyp ketti, bir kitaptan asatyn óleng edi. Ózi kóp izdedi, kezinde Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng әkimi bolghan Jaghda Babalylovqa hat jazypty, «Sen Almatyda jýrsing ghoy, sony izdep tauyp bershi!» dep ótinish aitypty. Sóitsek, ol adam da «ýsh әriptin» baqylauynda, anduynda jýripti ghoy.

Qytayda «Aq súlu» degen úzyn dastany joghalyp ketti, kýni býginge deyin tabylmady. El qolynda ketken ólenderi barshylyq, birazyn súrastyryp taptym. «Rayymbek» degen poemasyn súrastyryp deregin tauyp edim, ol kisi әne-mine beremin dep jýrgende baqilyq bolyp ketti.

–   Ózi Almatygha izdep kele almaghan eken ghoy?

– Ózi keleyin dese, tanys-bilisi joq. Onyng ýstine andushylardan sekemdengen bolar. Keyin ózim M.Áuezov atyndaghy әdebiyet institutynan, ortalyq arhivten izdestirdim, «onday dýnie tapsyrylghan joq» dep qaytardy. Qazaqstan tәuelsizdik alghanan keyin KGB-ning arhiyvinen de tanystar arqyly izdetip kórip edim, onda da bolmay shyqty.

– Sol Zyliman degen әielding ózin nege izdemedinizder?

– Ol turaly keyin әkemning Jaghda Babalyqovqa jazghan hatynan oqyp otyrmyn ghoy. Onyng pamilasyn da, ýiin de bilmeymiz, qaydan izdeymiz. Ol adam qazir bar ma, joq pa ol jaghy da belgisiz.

KGB-ning adamdary anda-sanda әkeme kelip, «ne istep jatyrsyz, ne jazyp jýrsiz» dep súrap ketetin. Kýn kóru kerek, otbasyn asyrau kerek, siyr baqty, kýzetshi boldy, sóitip jýrip zeynetkerlikke shyqty. Qysqasy, búl jaqtaghy ómiri – ýy tútqynynda ótti. Onyng ýstine múndaghy elding әkeme bolghan kózqarasy dúrys bolmady. «Baydyng balasynyng týrin qara, qytaylyq sheneuniktin, aqynnyng siqyn qara» degen sekildi kekesin sózderdi aityp jýrdi. Mýmkin olardyng osylay aituyna «ýsh әriptin» salqyny tiygen shyghar, ol jaghyn qaydan bileyin?!

– Sharghyn aqynnyng ólender jinaghy kezinde Ýrimjidegi bir baspagha berilgen eken, búl jinaq jaryq kórmey qalypty. Múnyng sebebi ne dep oilaysyz?

– Sol kitaptyng shyqpay qaluyna әkemning Qytay kommunistik partiyasynyng part biyletin tapsyryp berui boldy ma dep oiladym. Ol kitaptyn  nege shyqpay qalghan sebebin әkemnen súramadym, ol kisi de maghan aitqan joq. Al qazaqstanda 1992 jyly «Kósh keruen» atty jinaghy shyqqan bolatyn.

– Aqynnyng shygharmalary óz baghasyn aldy ma?

– Ákemning shygharmalary tolyq zerttelip, óz baghasyn ala qoyghan joq. Kóp zerteudi qajet etedi. Shynjang qazaq әdebiyetin zerttep jýrgen aqyn inisi Tileujan Saqalov әkemning shygharmalaryn endi qolgha alyp, zertteymin dep jýrgen kezinde ózi baqilyq bolyp ketti. Jazbalaryn endi M.Áuezov atyndaghy ghylymy zertteu instituty súrap otyr.

Ákem qaytys bolardyng sәl aldynda Tileujan Saqalov әkemdi izdep keldi. Ekeui ótken-ketkendi eske alyp, ony biraz әngime jasady. Ángime arasynda әkem:

«Balasy sen Saqaldyn,

Jasynnan jaqsy atandyn.

Árqashan jolyng bolsyn!

Atannyng halin súrasan,

Kór auzyna taqaldym», – dep edi.

Búl jaqta ish-qústa bolyp, ishinen tynyp 30 jyl jýrdi ghoy. «Kók atpen aitys» degen kólemdi aitysyn jazdy. Búl aitys arqyly kóp jyl aita almay kelgen oilaryn astarlap jetkizdi, zapyranyn tókti. Aytystaghy «Kók at» ózining minip jýrgen aty ghoy. Ákemning erterekte jazghan «Ómir» degen óleni bar, osydan da biraz nәrseni angharugha bolady.

«Qazaqtyng kórdim sheshen, san jýirigin,

Keng dala asqaqtaghan tau biyigin.

Ómirding ótip talay ótkelinen,

Quanyp saghatynda san kýiindim.

Qúmar bop Alataudyng asqaryna,

Qualap kezdim qansha tau biyigin.

Týlkidey qyzyl Altay súlu susar,

Jatqanday býlkildetip tau býiirin.

Arlygha, arsyzgha da boldym joldas,

Arsyzdar alghany joq ar biyigin.

Parasat, aqyl, bilim argha toqtar,

Almaytyn aqyl bar ma, ar búiryghyn.

Úsynbay mahabbatyng aqiqatyn,

Qarasang tartqan az ba jar kýiigin.

Meyirimsiz qatal jandar qan uystap,

Sualtqan analardyng aq biyirin.

Ólkening kórdim talay by men begin.

Súraghan zorlyqpenen biylep elin.

Elde erik jelde kórik bereke joq.

Ulatyp u jylanday tiygen jerin.

Moynyndy qylysh kesip qiyasynan,

Otyna ozbyrlardyng kýigen jerin,

Óltirip asyp dara jazasyna,

Býiirden nayza kelip týiregenin.

Tarihtyng tarazysyn ólshegende,

Otyna kimning halyq kýimep edin?!

Ónersiz tau men tasta tozyp jýrip,

Kimderding enshisine tiymep edin?!

Jarlyny ezip-janshyp, tabangha sap,

Qolynan qandy auyzdyng iylengenin.

Men emes kórgen jannyng bәrine ayan,

Kórsetip búqamoyyn shýidederin».

– Ákenizben ara-túra әngime-dýken qúrushy ma ediniz?

– Ángimelesip túratynmyn, keyde ekeuimiz qaljyndasatynbyz. Ákem jaratylysynan qaljynbas adam ghoy. Bir kýni әkeme barsam, «Ýide otyn joq, anau joq, mynau joq. Sender әielderinning tilinen shyqpaysyndar», – dep renishin aita bastady. Sonda men: «Áke, sizden bastap dúrys әielge jarymaptyq qoy», – dep edim, ishek-silesi qatqansha kýldi. Ákem: «Sen de qay-qaydaghyny aitasyn-au» – dep, mening sol sózime bir ay boyy kýlip jýrdi. Ákem eki әiel alghan adam ghoy, mening sheshem bәibýshesi bolatyn. Sheshem minezdi, shataqtau adam edi, baydyng erke qyzy bolghan ghoy.

–   Sizding shesheniz qay jyly qaytys boldy?

–  Mening sheshem әkem qaytys bolardan bir jyl búryn (1987 j.) qaytys boldy. Al ekinshi sheshem qaytqaly tórt jylday bolyp qaldy.

– Ákeniz qaytys bolghanda janynda boldynyz ba?

– Men sol kýni týske qaray әkeme bardym, «Sen jaqsy keldin, arqamdy úqalap jibershi», – dedi. Qúry sýiegi qalypty, búryn arqasyn úqalap jýrmegennen keyin qaydan bilesin. Sodan ýige baryp, basymdy juyp jatsam, «әkeng nasharlap qaldy» degen habar keldi. Apyl-qúpyl kiyinip barsam, әkem aldynghysynan bolmay qalypty, biraq sóilep jatyr. Sýiegine týsetinderding aty-jónin aitty. «Nasyr men Ábdilda moldanyng balasyn shaqyr, jan ýzer kezimde qasymda bolsyn», – dedi. Kishi sheshem bar, bәrimizding esimiz shyghyp, endi ne isteymiz dep abyr-sabyr bolyp jatqanda bir top adam sau etip kirip keldi. Ákemning kónilin súraugha kelgen auyldastar ghoy bayaghy. Ákem maghan ala kózben bir qarady, «mynalar nege keldi» degendey jaqtyrmay. Ne kerek, sol kýni keshke qaray ózin-ózi boyyn úsynyp jýre berdi. Bizge eshbir auyrtpalyq salmay, jany qinalmay ketti jaryqtyq. Sonyng sәl aldynda, «dýnie degen osy eken!» dep, sanyn shapalaghymen bir salghany әli esimde.

– Óner qanmen keledi deydi ghoy. Sharghyn aqynnyng úrpaqtarynda atalaryna tartyp aqyn bolghandar bar ma?

– Qazirge joq, búdan keyin bolmasa. Al әkemizding aqyndyghy emes, aghartushylyghy agham Shabden ekeuimizge júqqan sekildi.

– Aqynnyng tughanyna biyl 120 jyl bolady eken, osy datagha baylanysty qanday mәdeny sharalar ótkeli jatyrsyzdar?

– Ákem Sharghynnyng tughanyna 120 jyl tolu qarsanynda Almaty oblysy Úighyr audany ortalyghyndaghy әn, jyr, aqyndar ortalyghyna aty beriledi. Úighyr audany әkimshiligi Tiyirmen orta mektebine әkemning atyn beruge әreket etip jatyr. Odan keyin aqynnyng 120 jyldyq merey toyy respubika kóleminde bolmasa da, oblys kóleminde dabyraly atalyp ótedi degen ýmitimiz bar. Ólenderin bir kitap, al estelikter men zertteu maqalalardy bir kitap qyp shygharsaq dep josparlap otyrmyz.

– Agha, súhbatymyzdyng sonyn aqynnyng ómirining songhy kezderinde jazghan «Armannyng biyigi» atty tolghauymen týiindesek qaytedi.

– Jaraydy, onda sóitsek, sóitelik:

«Qaldy talay kóp jyrym,

Baspa jaqqa berilmey.

Altyndayyn jarqyrap,

El kózine kórinbey,

Qadirin bilgen kezikse,

Jinap alar erinbey.

Key sózimning mәni bar,

Alataudyng órindey.

Susaghan mening san jyrym,

Shekaranyng shebindey,

Ekshep alghan tazalap,

Aq tarynyng sógindey.

Kýlimdegen kóktemnin,

Jayqalyp túrghan kóginde.

Jeter me eken jyrlarym,

Shashylyp jerge tógilmey».

– Sharghyn aqynnyng armany oryndalyp, ózi aitqanday jyrlary «shashylyp jerge tógilmey» oqyrmandaryna aman-esen jetsin, әri óz baghasyn alatyn bolsyn!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz