Internet-konferensiyamyzdyng kezekti meymany, jazushy - Dýkenbay Dosjan oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.

Dýkenbay myrza jazushylyq jayly súraqqa jauap beri kelip: «Jazushy degen asa joghary mәrtebeli kәsip. Búl kәsip - qasiyetti tiri sóz qonghan kisige ghana júghysty bolady. Osy kýni 2-3 kitap shygharghan, ya bolmasa gazet-jurnalgha maqalasy jariyalanghan kisining bәri jazushy boldym, maqsatyma jettim dep oilaytyn әdet shyghypty. Qate týsinik. Búl jerde jurnalistikany tómen sanap, kemsiteyin degen oida emespin. Aqiqaty: jurnalistika - bolghan oqighany bolghanday, tura, dәlme-dәl jetkizetin janr; al, kórkem әdebiyet - bolmysty, shyndyqty boyamalap, әrlep, әspettep, beyneli sózben kempirqosaqsha qúbyltyp beretin janr: yaghny bolmysty tilding sureti arqyly elestetip kórsetuimen qúndy» ekenin aitady.

- Ángime, roman, hikayat jazatynynyzdy bilemiz. Halqynyzdyng mún-zaryn, kórip jatqan әdiletsizdikterin, talap-tilekterin aityp ashyq hat jazu oiynyzda joq pa?

Internet-konferensiyamyzdyng kezekti meymany, jazushy - Dýkenbay Dosjan oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.

Dýkenbay myrza jazushylyq jayly súraqqa jauap beri kelip: «Jazushy degen asa joghary mәrtebeli kәsip. Búl kәsip - qasiyetti tiri sóz qonghan kisige ghana júghysty bolady. Osy kýni 2-3 kitap shygharghan, ya bolmasa gazet-jurnalgha maqalasy jariyalanghan kisining bәri jazushy boldym, maqsatyma jettim dep oilaytyn әdet shyghypty. Qate týsinik. Búl jerde jurnalistikany tómen sanap, kemsiteyin degen oida emespin. Aqiqaty: jurnalistika - bolghan oqighany bolghanday, tura, dәlme-dәl jetkizetin janr; al, kórkem әdebiyet - bolmysty, shyndyqty boyamalap, әrlep, әspettep, beyneli sózben kempirqosaqsha qúbyltyp beretin janr: yaghny bolmysty tilding sureti arqyly elestetip kórsetuimen qúndy» ekenin aitady.

- Ángime, roman, hikayat jazatynynyzdy bilemiz. Halqynyzdyng mún-zaryn, kórip jatqan әdiletsizdikterin, talap-tilekterin aityp ashyq hat jazu oiynyzda joq pa?

- Últqa jany ashyghan bәzbir azamattardyng úghymy birjaqty:  kim minbege shyghyp, júdyryghymen auany týigishtep oppozisiyanyng sózin sóilese, ya bolmasa bir japyraq jekemenshik gazetke baybalam salyp maqala jazsa - sony últqa jany ashyghan dep oilaydy. Al ýndemey jýrip ýidey is bitirgen adamdy syrttay qarap jýrip: «ýndemey qaldy», «auzyn bughan ógizdey» dep kýstanalaudan tyiylmaydy. Negizinen búlay topshylau mýlde teris kózqaras. Búl jerde aqtalayyn dep túrgham joq. Jazushy A. I. Soljenisin «Rusiti qalay qayta qúru qajet» degen maqalasyn jazghan kezde AQSh-ta, Vermond qalashyghynda túrghan bolatyn. Biraz narazylyq tughyzyp shu jasaghan әlgi maqalasy jaryq kórgen kezde óz basym  Amerikada túratyn jazushygha narazylyq hatyn jazghan edim. Ol kisi: «Mening keybir boljamdarym teris kózqaras tughyzuy mýmkin, búl jóninde bәzbir oqyrmannyng aldynda keshirim súraymyn», dep jauap jazghan bolatyn. Múny bir dep qoyynyz.

1961 jyly Almatydaghy QazGU-ding studentimiz. KSRO atty alyp memleketting basynda otyrghan N.S. Hrushev Qazaqstannyng bayryghy oblystaryn «ólke» dep atap, «Ontýstik ólkesi» dep, oghan ýsh oblysty, «Selinograd ólkesi» dep atap, oghan soltýstik qazaqstandy alyp jatqan  ýsh oblystyng kýlli qúziretin biriktirip... qalghan oblystarda da joyyp... ólkege ainaldyru turaly qauly shyghara bastady. Týpki maqsaty - әlgi  ólkelerdi keleshegi reseyding qúramdas bóligi etip jiberu edi. Búl sayasatqa qarsy bolghan biraz studentter - ishinde ózim de barmyn - búlay etuge bolmaydy, biz Qazaqstandy bólshektep, bútarlap, ólke jasaugha qarsymyz dep, kópshilik jýretin jerge ýnparaq taratu isimen ainalysqan edik. Búl әreketimizdi Últtyq qauipsizdik komiytetining qyzmetkerleri der kezinde aighaqtap, shetimizden ústap, jogharghy oqudan shygharamyz dep qoqanloqqy jasap jazalaghany osy kýnge deyin úmytylmaydy.

Qisyndy әreketimizdi keyinshe otstavkige shyqqan Últtyq qauipsizdik komiytetining Qabulov esimdi polkovniygi óz esteliginde qiystyryp keltirip jazghanyn júrttyng bәri oqydy.

Jogharydaghy keltirilgen saualda «halqynyzdyng mún-zaryn» ashyq hat retinde jogharygha jazu oiynyzda joq pa deydi.Zer salyp oqyghan kisige mening qalamymnan shyqqan jýzge juyq әngimelerding basym kópshiligi osy jýrgen qazaqtyng qong múny, zar keshken tirshiligi, ómirinde óship bitpeytin úly saghynyshy, әdiletsizdik kórui... sol әdiletsizdikke qarsy qisyndy, qisynsyz әreketi... jan ashuy... opynysy... ókinishi kórkem sózben hatqa týsken. Óz oiymsha jalang aiqaydan góri keyipker janyn tebirentetin tiri sózben kózge elestetip beru - әri әserli, әri pәrmendi dep oilaymyn. Óz basym ómir boyyna qadym qazaqtyn qany shyqqan, jýrek syzdatqan jan ashuyn tәspishe tizip jazyp kelemin.   Kórkem әdebiyetting qúdireti de osy ma dep topshylaymyn.

- Dýke, kim ne dese o desin, jazatyn jәne oqylatyn - oqyrmany bar jazushysyz. Qazaqstanda 700 jazushy bar - deytin "anyz" әngimege, aq sóiler qalamger retinde, senesiz be? Evropadaghy bir jyndyhananyng mandayshasynda - "búl qapasta jatqandardyng jartysy osynda jatugha tiyisti emester, al erkindikte jýrgenderding jartysy ol arada jýruge tiyisti emester"- deytin sóz iluli túr deydi, kórgender. Maghan osy sózderding әser etkendigi sonshalyq, keyingi jyldary minez-qúlqym mýldem ózgerdi-ashulanshaq, ókpeshil edim, endi onyng bәri artta qaldy, kóp iske "týsinistikpen" qaraytyn, tipten eshkimge ókpelemeytin boldym. Sóz qúdyreti degenimiz osy ma? Taqqa talasqan, nemese ony tartyp alghan kezderiniz boldy ma?

- Jazushy degen asa joghary mәrtebeli kәsip. Búl kәsip - qasiyetti tiri sóz qonghan kisige ghana júghysty bolady. Osy kýni 2-3 kitap shygharghan, ya bolmasa gazet-jurnalgha maqalasy jariyalanghan kisining bәri jazushy boldym, maqsatyma jettim dep oilaytyn әdet shyghypty. Qate týsinik. Búl jerde jurnalistikany tómen sanap, kemsiteyin degen oida emespin. Aqiqaty: jurnalistika - bolghan oqighany bolghanday, tura, dәlme-dәl jetkizetin janr; al, kórkem әdebiyet - bolmysty, shyndyqty boyamalap, әrlep, әspettep, beyneli sózben kempirqosaqsha qúbyltyp beretin janr: yaghny bolmysty tilding sureti arqyly elestetip kórsetuimen qúndy. Tildegi suret qay qiylysta... nendey sәulede... qanday qúbylysta... nendey sheberlikpen... kóz aldynyzgha qúbylghan kórinis jasaydy - búl jәiit jazushynyng kәnigi sheberligine (professionalizm) sayyp jatady. Sol sebepti jazushylyq, jazushymyn degen sózge әsire abay bolghan lәzim. Jogharyda saual qoyghan jigitimizding oiyna ot salyp, jýregin qozghaghan jәiit - sol bayaghy kórkem sózding qúdiretinen, bәlkim. Óz basym ómir boyy kórkem, tiri, beyneli, әserli sózden qadalyp otyryp órmek toqyghannan ózge tirlikke at basyn búrghan jan emespin.

Nanbasanyz: ómirbayanymdy sholyp shyghynyz. Uaghynda  bir kisidey shahmat oinaghan ekenmin: uaqytty ayausyz jútatyn bolghan song - ol oiynnan jerip shyqtym. Jerlesterim preferans ýiretti,  qolym shyghyp, aqshagha qúnygha bastaghan bette - altyngha parapar  uaqytymdy qimay әlgi oiynnan  at qúiryghyn ýzgenim bar. Aqseleu Seydimbek qúrdasym qoymay jýrip әri qan ainalysyna jaqsy bolady, әri joldas-jorang kóbeyedi dep tastyayaq ýiretti: ol qúrghyryng qymbat uaqyttyn júty bolyp elestegen song - qaghynan jerigen baytalday, ony-daghy qoyyp kettim. Angha shyqpaymyn, balyq aulamaymyn, qonaqqa barugha qúlqym joq. Búl kónilsiz dýniyeden ne qyzyq tabasyz degen saual kóldenendeydi.

Qyzyghy sol... bayaghy aldyma temirqazyq etip ústap ústaz tútqan klassik qalamgerlerdi qaytalap oqu... sol bayaghy ertendi-kesh ózindi-ózing ishtey kemirip, súrau belgisine úqsap shanshylyp otyryp qaghazgha qadalu... kóz aldyna elestegen minez qúbylysyn, tirshilik josyghyn jaylap qana qadym sózge ainaldyru... keyipker minezimen sharpysu,  úghysu, ýnilu... jyn iyektegen baqsygha úqsap ózinmen-ózing otyryp kýnirene kýiinip tiri sózding astaryna ýnilu -tirshilik  qyzyghy osy ghana bolyp barady!

(Jalghasy bar)

Abai.kz